Dostojevski "Idioot" (13)

Idioot
Idioot: Raamatu pea tegelane on vürst Lev Mõškin. Romaani kallal töötades rõhutas Dostojevski, et tema raamatu kangelaseks saab „täiuslik positiivne“ inimene , kes pole ainult oma väärtuste kandja vaid viib positiivset ideed ka ellu. Raamatu pealkiri on ka tähendusrikas – Raamatus oli Vürst teiste silmis loll , kuid raamatu pealkiri „Idioot“ oli mõeldud just kaastegelaste kohta. Vürst oli küll tõesti raskesti haige, (Dostojevski oli end oma tegelasega omistanud – dostojevskil oli sama haigus), kuid ta oli pikkaaega olnud šveitsis taastusravil ja lõpuks sealt paranedes tagasi tulnud ja valmis uuesti ellu astuma .
Kokkuvõte:
1osa.
Sündmuste kulg on seotud vürst Mõškini eluga Venemaal.Viibinud lapsepõlvest saadik kodumaalt eemalt, tahab vürst kirglikult osaleda ühiskonna elus, läheneda inimestele, teha midagi nende hüveks. Ta jälgib pingsalt talle tundmatut elu, milles on vähe heledaid toone, kuid ei kaota usku inimestesse, lootust kodumaa tulevikule. Juba esimesel Venemaa-päeval tutvub Mõškin oma kaugete sugulastega – kindral Jepantšini perekonnaga. Kindrali noorem tütar, võluv Aglaja , jätab talle erilise mulje. Kuid veel samal päeval kuuleb vürst ka ühe teise naise, Nastasja Filippova lugu, mis mõjub talle vapustavalt. Rikka Totski mõisas armu poolest üles kasvatatud vaeslapsest Nastasjast on 16-aastaselt saanud Totski armuke . Juba mitu aastat on õitsev kaunitar köitnud kogu Peterburi tähelepanu. Kuid selle noore naise hing on murtud ja ta kannatab sügavalt.
Nastasja Filippova sünnipäevale sattunud Mõškin näeb pealt räpast kauplemist iluga. Äritsejate koorist kostab korraga inimlikult erutav hääl: Vürst Mõškin, kes on äsja saanud suure päranduse, palub Nastasja Filippovna kätt. Ainsana näeb ta ilu varjus ka kannatavat inimest, keda , nagu ta usub , võib päästa armastus.Nastasja filippovna on vapustatud – esimest korda näeb ta inimest. Kuid uhke naine ei kasuta vürsti naiivset õilsust, vaid sõidab noore kaupmehe Ragožiniga Moskvasse. Sellele seltskonnale järgneb ka Mõškin.
Algab närvilisuse, hiljem juba vaimuhaige naise heitlemine Rogožini ja Mõškini vahel. Nastasjat kohutab Rogožini kirg; ta jumaldab Mõškinit, kuid kardab vürsti „avaliku naisena “ kompromiteerida. Ta pendeldab ühe juurest teise, põgenedes korduvalt altari eest. Vaid langetõve hoog päästab Mõškini armukadeda Rogožini noa eest. Tulemuseta püüdluste järele anda Nastasja Filippovnale hingerahu tuleb Mõškin kohutavale järeldusele ,et Nastasja on psüühiliselt haige. Pikkamööda vaibub tema armastus, jääb vaid sügav kaastunne . Endale teadvustamata armub Mõškin hoopis Aglaja Jepantšinasse, kes, nähes temas uusaja don Quijotet, on vürsti juba ammu salaja armastanud. Vürsti ja Aglaja peigmeheks ja pruudiks kuulutamise eelõhtul puhkeb katastroof.
Uhket ja ennast armastavat Aglajat paneb sügavalt kannatama hoopis tema keelepeks vürsti ja Nastasja Filippovna kestvate suhete ümber. Ta sunnib Mõškinit minema koos temaga selle naise juurde ja solvab Nastasjat sel suhete klaarimisel jämedalt. Haige Nastasja hüsteeriline vastureaksioon kohutab Aglaja põgenema. Vürst sööstab talle järele, ent kui Nastasja Minestusse langeb, jääb Mõškin tema juurde, jääb sellega, kes vajab enam kaastunnet , kes vajab hoolt ja hoolitsust nagu haige laps.
Seltskonnast välja tõugatuna teatavad vürst ja Nastasja oma laulatusest. Ise peaaegu meelesegaduses , mõistab vürst aint üht: hooldajata Nastasja hukub, ja hooldajaks saab olla vürst ise. Toibunud Nastasja saab aru , mida tähendab vürstile Aglaja kaotus, ja sooritab oma elu viimase põgenemise: teel laulatusele kaob ta koos Rogožiniga. Lootusetust kirest ja kiivustusest kurnatud Rogožin, kes Nastasja käitumisest midagi aru ei saa, tapab ta.
Toimepandust hullununa läheb Rogožin otsima ainsat inimest, kes võiks talle, mõrtsukale, kaasa tunda. Mõškin ja Rogožin saadavad öö mööda Nastasja surnukeha juures. Kui uks mitu tundi hiljem maha murti ja inimesed sisse tulid, leidsid nad tapja täiesti meelemärkusetult palavikus maas. Vürst istus liikumatult tema kõrval asemel ja libistas haige karjatuste või sonimise puhul iga kord väriseva käe kiiresti üle ta juuste ja põskede., nagu tahaks ta teda hellitada või vaigistada. Aga ta ei saanud enam midagi aru ega tundnud inimesi ära. Täieliku ja nüüd juba ravimatu idiotismi seisukorras lähetatakse vürst taas šveitsi.
Vürsti üheks peamiseks loomu jooneks on see , et temal on piiritu inimarmastus ja usaldus. See on sõltumatu sellest, et kas inimene on selle ära teeninud või mitte, vaid hoopis vastu pidi , mida suuremad on inimese kuritööd , seda rohkem kaastunnet ta vajabki. „ Kaastunne on kogu inimkonna eksistentsi peamine ja võib-olla ainus seadus“
Vürsti lihtsameelsus ja usalduslikkus näivad olevat lapsiku ja selle pärast kahtlustataksegi teda idiotismis. Ometi on Vürst kõrge vaimsusega inimene. Vürst on väga peene tundeline inimene. Tema ümber keerlevad kavaldajad ja teda ajavad ummikusse see et ta näeb nad suurepäraselt läbi, kuid samas täidab nende mis tahes palved ja usaldab isegi petiseid ja ära andjaid. Kui aga asjaolud ja kangelase intuitsioon ei anna alust inimestesse , siis süüdistab Vürst selles iseennast . Ta näeb küll maailma kurjust , kuid ei saa taganeda kaastunde positsioonilt.
Ainukesena alahindab Vürst ainult iseennast. Ta tegeleb teiste inimeste ja nende probleemidega isegi oma üürikestel õnne tundidel . Ta valib selle pärast ka oma elu otsustaval hetkel õnne ja armastuse asemel kannatuse ja hukkumise. Oma romaanis on ta vastandanud peategelase kõigi teiste tegelastega. Nad kõik tunnevad Vürsti hingeelu ja jõudu , kuid ei mõista teda täielikult. Isegi kelmid loevad talle moraali ja püüavad õpetada talle kuidas õigesti elada.
Dostajevski mõte : elu mõte ei seisne õnnes, vaid tões, kannatus ei alanda, vaid ülendab vürsti ja tema ideed meie silmis.
1.
Ühel Novembrikuu lõpul sõitsid Peterburi – varssavi rongis 3 meest: Vürst Lev Nikolajevitš Mõškin , Ragožin Parfjon ja ametnik Lebedev, Peterburi poole. Nad ajasid rongis omavahel juttu ja rääkisid üksteisele oma elulood ja huvitavamad sündmused. Kui nad peatusesse jõudsid kutsus Ragožin Nikolajevitši enda juurde ja lubas talle soojemaid riideid ja raha anda , kuna Nikolajevitš oli end ennem reisi kehvalt varustanud.
2.
Vürst Nikolajevitš läks kindral Jepantšinile külla, kelle naine oli kauge sugulane Vürst Nikolajevitšile. Ta rääkis ennem Jepantšinile jutule minemist teenritega juttu. Teenrid kahtlustasid et ta on tulnud raha küsima.
3.
Kindral võttis ta viisakalt vastu. Nad rääkisid üksteisega natuke aega , ja lõpuks sai Vürst tööd kirjanikuna kantseleis ja üüriliseks ühes majas . Ka kindraliproua palus teda oma jutule.
4.
Samal ajal aga üks kindrali tütartest pidi abielluma rikka mõisnikuga. Kuid kardeti et Nastasja – üks suursugune daam , sekkub nende pulma vahele , kuna ta põlgas seda rikast mõisnikku, sest see olevat tema lapsepõlve ära rikkunud. Kuid nad tegid temaga lepingu ja maksid talle suuri raha summasid , et ta ennast tagasi hoiaks ja proovisid teda ennast veel kellegagi abielluma panna. Nastasjal oli aga mingi oma plaan.
5.
Vürst läks kindrali proua juurde , kes sõi parasjagu lõunat koos oma tütartega. Kindrali proua hakkas kiiresti ja ärritatult Vürstilt küsimusi küsima , et kus ta tulnud , kes ta täpsemalt on ja kuidas nad õieti sugulased on. Pärast seda kui Vürst oli kõigile küsimustele ammendavalt vastanud ,jäi kindrali proua rahule ja tal oli isegi hea meel et vürst oli nende juurde sattunud. Kui nad olid lõuna söögi lõpetanud, siis läksid nad edasi nn ühistuppa, kus tavaliselt igaüks tegeles sellega mis talle meeldis. Seal paluti Vürstil oma kogemustest ja šveitsis nähtust jutustada. Kuna Vürst oli maininud et ta oskab nägudest lugeda , siis tütred umbusklikult ja julgustavalt palusid Vürstil endi nägudest öelda mis ta välja loeb.
6.
Vürst rääkis neile veel ühe pika loo. Ta rääkis sellest kui ta šveitsis ühes külas oli. Seal oli üks tüdruk Marie , kes oli vaene ja teda pidas üleval tema ema. Kord võrgutas üks kaupmees Marie ära ja nad lahkusid linnast, kuid üsna pea jättis kaupmees Marie maha. Kui Marie tagasi linna tuli , siis hakkasid kõik teda vihkama ta taga kiusama. Kuid Vürst , kes õpetas seal lapsi, rääkis lastega ja lapsed leppisid ära Mariega... Lõpus ütles Vürst ka , mida ta tütarte nägudest välja luges .
7.
Vürst lõpetas oma jutuajamise. Kindrali proua käis peale et ta ka noorima tütre kohta iseloomustuseks midagi ütleks, sest ta oli pere kõige ilusam tütar. Vürstil ei jäänud muud üle kui seda soovi rahuldada.Vürst võrdles teda Nastasjaga ja rääkis kogemata välja fakti , et Kindralile oli saadetud Nastasja pilt. Kindraliproua ja tütred tahtsid seda näha ja saatsid Vürsti sellele järele. Kui Vürst kindrali ruumi sisenes , siis oli Ganja - kindrali sõber ja ametnik, paberitesse süvenenud. Ta natuke pahandas Vürstiga , et ta oli välja rääkinud et kindralile Nastasja pilt saadeti. Siiski ta andis selle pildi Vürstile ja samas palus tal anda üks kiri nooremale tütrele. Kui Vürst tagasi läks , sai ta noorema tütrega kokku ja andis kirja üle. Pildi andis aga kindrali prouale vaadata. Kui kindrali proua oli selle ära vaadanud lasi ta teenril Ganja enda juurde kutsuda ja küsis temalt , et kas tal on plaanis naituda. Siis andis ta pildi talle tagasi ja kindraliproua koos oma tütartega lahkusid. Ainult noorem tütar jäi veel ja palus Vürstil mälestuseks üks lause märkmikusse kirjutada. Ganja proovis veel Noorema tütrega rääkida , aga sellest ei tulnud midagi välja. Ganja sai Vürsti peale vihaseks , kuna ta arvas et Vürst lobises tema saladuse välja ja luges ta kirja. Kui Vürst ja Ganja olid majast välja läinud seletas Vürst talle kõik rahulikult ära , kuid Ganja oli ikka vihane. Kuid kui Vürst oli avaldanud soovi lahku minna , vabandas Ganja ja nad läksid ikka Ganja maja poole.
8.
Vürst ja Ganja jõudsid Ganja maja juurde. Vürst võeti viisakalt vastu ja juhatati oma ruumi. Peale seda vaatasid kõik üürilised ja elanikud Vürsti üle ja proovisid ka vestlust alustada. Kõige viimasena kutsus majaproua – Ganja ema ,Vürsti külaliste tuppa ja proovis Vürstilt natuke informatsiooni Ganja kohta teada saada. Samal hetkel tõi ka Ganja õde Nastasja pildi Ganja ema kätte , mida see hämmastusega vaatas. Sellele sattus peale jällegi Ganja , kes sai Vürsti peale jälle vihaseks ja süüdistas teda jälle lobisemises. Kuid Ganja ema seletas, mis tegelt oli juhtunud. Ganja ema ja Ganja hakkasid omavahel tülitsema ja Vürst lahkus toast . Ta kuulis oma toast et keegi on ukse taga ja tegi ukse lahti. Seal oli Nastasja ,kes võttis Vürsti ebaviisakalt vastu ja palus endast teatama minna.
9.
Nastasja ilmus tuppa ja kõik tülid ja jutud jäid vait. Ganja oli näost kahvatuks läinud selle peale ja tutvustas Nastasjale oma perekonda.
Ka vürst ütles paar sõna Ganjale ja Nastasjale , kuid sai selle peale Ganjale vihase pilgu , mis tõttu ta end tagasi hoidis. Lõpuks ilmus tuppa ka Ganja isa, kes hakkas Nastasjaga lõbusalt rääkima , kuid kõik proovisid teda toast välja meelitada , et ta piinlikust ei tekitaks. Kui nad isa toast välja said , siis ilmus veel üks külaline.
10.
Tulijateks olid Ragošin , Lebedev , ja veel mõned ametnikud.Nad kõik olid parajasti natuke purjakil ja tormasid esikust otse Ganja juurde. Ragožin märkas ka Nastasjat ja küsis ta käest , et kas tal on plaanis Ganjaga abielluda , nii nagu jutud on levinud. Nastasja vastas eitavalt ja Ragožin muutus selle peale kohe lõbusamaks.Ganja proovis Ragožinit ja tema jõuku uksest välja saata , kuid tulutult. Lõpuks ütles Ganja õde Nastasja kohta solvavalt ja selle peale Nastasja hakkas ära minema. Seda nähes Ganja sai veelgi vihasemaks ja võttis oma õelt tugevalt käest kinni ja tiris ta esikusse . Ganja hakkas õde sõimama ja päris miks ta nii oli käitunud ,Ganja õde ( Varja ) õigustas end, mis peale Ganja tahtis oma õde lüüa ja olekski löönud , kui Vürst poleks vahele tulnud, kuid Vürst sai selle peale ühe nõrgema laksu mööda põske. See pani kõiki toas tarduma ja ahhetama. Ganja jäi esikusse seisma ja rahunema. Vürsti ümber kogunes inimesi , kuid Vürst selgitas , et temaga on kõik korras. Ragožin , ennem oma lahkumist nähvatas Ganjale , et ta kahetseb tehtud ja seejärel Nastasja ja Ragožin koos oma jõuguga lahkusid.
11.
Vürst läks oma tuppa ja natukese aja möödudes tuli ka Ganja sinna ja vabandas. Nad rääkisid Vürstiga ja pidasid aru . lõpus tõi toapoiss Vürstile kirja.
12.
Vürst tahtis Nastasja poole minna, teda polnud sinna kutsutud , kuid läks ikkagi. Ta juhtus kokku Ganja isaga, kes oli purjus ja kes juhatas Vürsti valesti. Nad jõudsid Ganja toapoisi ( Kolja ) juurde. Sealt edasi juhatasVürsti juba Kolja, kes viis Vürsti Nastasja maja juurde.
13.
Vürst läks majja sisse ja palus toa teenijannal endast teatada . Toateenijanna läks Nastasja juurde ja teatast Vürsti tulekust. Kohe hakkasid seltskonnas liikuma jutud Vürstist ja viimastest sündmustest.Nastasja läks Vürstile vastu ja Nastasja tõi Vürsti oma käekõrval seltskonda. Nad hakkasid omavahel rääkima. Üks külalistest pakkus välja , et mängiks mängu et igaüks räägib ühe oma kõige halvematest tegudest. Loositi välja et esimesena hakkab rääkima Ivanolgin vms.
14.
Kõik rääkisid oma lood ära ja lõpuks lubas ka Nastasja oma loo rääkida. Kui Nastasja kord tuli , siis pöördus ta Vürsti poole ja küsis talt, et kas abielluda Ganjaga või mitte ( Vürst ja Ganja olid ennem kokku leppinud, et Ganja ei abiellu Nastasjaga ja siis saab Vürst endale 75 000 rubla ) . Vürst mõtles natuke aega ja vastas eitavalt. Kõik kohkusid sellest peale Nastasja ja Ganja. Prooviti veel Nastasjaga rääkida, kuid Nastasja oma tujuklikkusega tõrjus nad eemale. Tekkis suur segadus ja Nastasja ütles , et tuleb lahendus. Rogožin helistas uksekella.
15.
Rogožin tuli saali sisse koos oma suure karja purjus meestega. Rogožin tuli kõige ees koos pakikesega. Seal sees oli 100 000 rubla , mida Rogožin oli Nastasjale lubanud. Nastasja seletas kõigile ära , mis plaanid tal olid ja et ta Ganjaga ei abiellu ja alguses läks sinna selleks et teda pilgata. Nastasja lasi nagu Rogožinil end ära osta. Kui nad olid natuke aega rääkinud oma vahel , siis läksid bad vaidlema selle üle et pole tegelt ühtki inimest kes temaga niisama abielluks, kõigil on tema raha vastu huvi. Kuid kindral vihjas Vürstile, et tema võtaks Nastasja naiseks sellisena nagu ta on . Nastasja üllatus sellest. Vürst lisas veel , et Nastasja ei läheks Rogožinile mehele , vaid läheks temale. Kõik hakkasid selle peale itsitama , kuid Vürst lisas jälle , et keegi Salazin oli talle Moskvast kirja saatnud ja kirjas oli et Vürstile on pärandatud suur varandus, Lebedev hakkas kirja õigsuses kontrolli tegema.
16.
Kui Ptitsõn oli kirja üle vaadanud , siis kinnitas ta et see oli õige. Järelikult tuli välja, et Vürst oli rikas. Isegi rikkam kui Rogožin ja ta oli Nastasja kätt palunud . Alguses jäid kõik hämmingusse ja hakkasid Vürsti õnnitlema. Hiljem meenus neile jällegi Nastasja. Nastasja imestus. Ta ütles Vürstile, et nüüd ta kohtas esimest korda oma elus inimest. Vürst oli nõus võtma teda naiseks sellisena nagu ta oli. Nastasja mängis natuke aega Vürstiga, et ta abiellubki temaga, kuid pärast natukest aega otsustas ta järsult ikkagi Rogožini kasuks. Nastasja tänas veel Vürsti, et ta oli end välja pakkunud ja nad tahtsid minema hakata,kuid neile tuli meelde see 100000 rubla mille Rogozin oli toonud . Rogozin ja Nastasja tegid selle rahaga katse, et näha kuidas Ganja sellele reageerib. Nastasja viskas selle raha tulle ja ainult ütles et ainult Ganja võib sellele järele minna, mitte keegi teine. Nad tahtsid näha, kas Ganja hindab raha või oma väärikust. Ganja otsustas mitte rahale järele minna, kuigi kõik rääkisid talle vastupidist. Ganja oli endaga nii segaduses, et minesatas ukse juures. Peale seda hakati teda toibutama ja Nastasja tõmbas raha paki tulest välja ja ütles etsee jääb Ganjale. Nastasja ja Rogozin lahkusid koos seltskonnaga. Vürst , peale nende lahkumist, tormas neile järgi.
2. osa
1.
Vahepeal möödus 3 kuud. Linnas jäi kõik vaikseks. Oli kuulda jutte Vürstist ja Nastasjast ja Rogozinist. Nastasja olevat nimelt vahepeal Rogozini eest ära põgenenud ja siis jälle ära põgenenenud ja nii mitu korda, vahel isegi otse altari eest. Jepatsinite majas räägiti ka vahepeal Vürstist ja tema tegemistest. Jepatsinitega hakkas läbi käima ka Kolja. Ühel päeval kui Kolja oli sattunud Aglajaga ühte ruumi kahekesi, andis ta talle üle kirja mille oli Vürst saatnud. Kiri oli segane ja Vürst tahtis kirjas vaid teada kas Aglaja on õnnelik või mitte. See muutis Aglaja rahutuks ja ta kuulas Kolja üle, sest ta ei suutnud uskuda et Vürst „sellist põngerjat usaldab“. Aglaja solvas sellega Koljat .
2.
Varsti ilmus Peterburi tagasi Vürst. Ta võttis endale võõraste toa ja läks kohe välja. Ta läks Lebedevi juurde. Lebedev võttis ta suurima üllatuse ja alandlikkusega vastu. Lebedev hakkas seal endast ja enda elust rääkima ja tekkis ka vaidlus Lebedevevi ja tema laste vahel , kus Vürst oli vahekohtunik . Vürst küsis Kolja kohta ja tahtis juba lahkuda. Kuid Lebedevi jutu sees tuli välja et nad kolivad kusagile suvilasse ja maja jääb vabaks. Kohe tärkas Vürstile pähe see maja üürida , millega Lebedev vägagi päri oli. Vürst lahkus sealt hajameelselt ja mõttes.
3.
Vürst läks Rogozini juurde. Rogozin ehmus alguses sellest ära ja läks näost valgeks. Nad rääkisid omavahel Nastasjast. Nii mõnigi asi üllatas Vürsti. Rogozin ütles välja et tegelt on Nastasja kogu aeg Vürsti armastanud, kuid ta kardab tema elu ära rikkuda. Samas, Rogozini vastu tunneb ta põlgust ja ainult tema elu hävitamiseks abielluks temaga. Selle pärast ka Rogozin vihkas Vürsti. Vürst pakkus välja idee et saata Nastasja välismaale ravile , kuna ta pidas teda vaimuhaigeks. Vürst mainiss ära ka , et ainus põhjus miks Nastasja läheks Rogozinile , oleks see et ta jookseks nagu noa otsa – tapaks end. Kui nende jutuajamine läbi sai oli Vürst nii mõttes ja segaduses ,et ei saanud aru mis uksest välja saab.
4.
Rogozin juhatas ta ukseni. Vürst rääkis talle veel paar jumalaga seotud julma lugu , mis pani Rogozini naerma . Nad vahetasid , Rogozini nõudmisel, oma ristid ja Rogozin viis Vürsti korraks oma ema juurde , kes õnnistas teda. Rogozin juhatas Vürsti taas ukse juurde ja nad jätsid jumalaga.
5.
Vürst läks tänavale ja hakkas edasi kõndima. Ta käis sihitult ringi mõeldes oma mõtteid. Alguses läks ta Koljat otsima, kes oli juhuslikult kusagil väljas. Ta palus Kolja saabudes, endast teatada. Ühel hetkel sattus ta nagu juhuslikult Nastasja maja juurde ja küsis seal Nastasjat. Kuid Nastasjat polnud kodus, vaid oli kusagile ära sõitnud. Vürst kõndis ikkagi rahutult edasi. Ta pani mitmeid kordi tähele , et keegi nagu jälitaks teda, ja nägi tumedat kuju , milles tundis ära Rogozini silmad, kuid samas pidas ta seda ettekujutuseks. Vürst jäi ka ühe noa poe juurde akna taga olevat nuga imetlema. Vürst liikus edasi oma öömajja. Kui ta oli sinna jõudnud, siis nägi ta treppil jälle vilksamisi seda tumedat kuju. Ta oli endas kindel , et see oli Rogozin ja ta jooksis talle järele. Rogozin oli end trepi lähedal ära peitnud, kuid Vürst leidis ta vaevata üles. Ta haaras Rogozini õlast kinni ja tõmbas ta valguse poole, et ta nägu selgemini näha. Samal ajal tahtis Rogozin teda noaga pussitada, kuid vürsti päästis tema langetõve hoog, mis ehmatas Rogozini ära. Vürst kukkus langetõve hoo järel pea ees trepist alla ja Rogozin jooksis öömajast välja. Öömajas olevad inimesed hakkasid Vürsti ümber kogunema ja kohale ilmus ka Kolja, kes oli Vürsti öömajas oodanud.