100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
467 laadimist
Kokku alla laetud
13 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karel Tõnson
Õppematerjali autor
Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev.
Filmi ,,Idioot" retsensioon Romaani autor on Fjodor Dostojevski. Filmi lavastaja on Rainer Sarnet, produtsent Katrin Kissa, filmis mängivad Risto Kübar (vürst Mõskin), Katariina Unt (Nastasja Flippovna), Tamber Tuisk (Rogozin), Ain Lutsepp (kindral Japantsin), Tiina Tauraite, Ülle Kaljuste, Juhan Ulfsak jt. Film esilinastus 12.oktoobril 2011 Coca-Cola Plazas. Film räägib naiivsest vürst Mõskinist, kes asub päästma hukatusse minna otsustanud Nastasja hinge. Filmi võib käsitleda kui kirglikku ja põletavat armastuslugu või
Dostojevski "Idioot" Peale üle nelja aasta viibimist Sveitsi vaimuhaiglas oli peategelane vürst Moskin, keda peeti idioodiks, rongiga teel Varssavist Peterburi. Idioodik peeti teda teda sellepärast et tal oli lihtsalt teistsugused maailmavaated, Moskin oli väga helde, abivalmis, lihtsameelne ja läbinisti hea inimene. Rongis kohtus vürst ka esimest korda Rogoziniga ja Lebedeviga. Peterburi jõudes, läks Moskin kohe Jepatsinite majja kus elavat ta sugulane. Seal kohtas vürst esimest korda üht tütart kolmest, kes oli Moskini jaoks väga rabavalt ilus, kuid mitte nii ilus kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud pilt Nastasjast. Vürst sai endale üüritud korteri Ganja juures, kus tutvus ta esimest korda ka Nastasjaga. Kui Moskin kutsumata Nastasja korterisse sadas ja talle abielu ettepaneku tegi, otsustas Nastasja, et ta ei abiellu ei Ganja ega Moskiniga. Nastasja oli müüdud Ganjale abiellumiseks, kuid Nastasja otsustas hoopis Rogoziniga põge
inimlikkust. Ta tõlkis inglise, prantsuse ja poola kellest, lõi stiliseeringuid itaaila, hispaania, portugali, inglise, araabia, vanakreeka ja rooma vaimus. Mitme tema teose tegevus toimub Hispaanias, Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal jne. Eriti huvitas teda folkloor, näiteks soti, serbia, iraani, gruusia jne. Tema ideaaliks oli tulevikuühiskond, kui rahvad unustavad omavahelised tülid ning moodustavad ühe suure pere. Pilet nr. 8 Fjodor Dostojevski elu ja looming. (1821-1881) Sündis Moskvas.Isa oli keevaline, ema oli religioosne, erudeeritud ja hell. Elasid vaestehaigla territooriumil.Sügavalt religioosne elu lõpuni. 1837- pani isa mõlemad pojad Peterburi sõjaväeametnike kooli. Samal aastal suri ema. 1839-Suri isa.( Tema enda orjad kägistasid ta). Dostojevski saab närvivapustuse, esinevad langetõvehood. 1843 lõpetavad vennaga kooli. Mihhail läheb Tallinnasse, Fjodor Peterburisse. Toob vene kirjandusse psühholoogilise teguri.
Nastasja filppivona traagika Nastasja Filippovna Baraskova on noor ja erakordselt ilus naine Fjodor Dostojevski teosest ,,Idioot". Juba väga noorelt jäi Nastasja Filippovna ilma oma vanematest ja rikas aadel, Baraskovade naabermõisnik, Afanassi Ivanovits Totski otsustas tüdruku koos noorema õega ühe oma mõisa valitseja, saksa rahvusest eruametniku paljulapselisse perre, kasvatada anda. Noorem laps suri peagi läkaköhasse. Pärast viit aastat külastas Totski jälle seda maamõisa ja märkas väikeses, 12-aastases,
F.Dostojevksi ,,Idioot" Tegelased: vürst Lev Nikolajevits Mõskin, Rogozin Parfjon, Nastasja Filippovnai, Aleksandra, Adelaida, Aglaja Ivanovna, kindral Jepanshini, Lizaveta Prokofjevna, Lebedev, Gavrila, Totski Teoses on kirjutatud armastuse võimalikkusest kui kokku satuvad erineva armastuse ettekujutusega inimesed. Peategelasel Mõskinil oli armastusest teine arusaam, ta mõistis seda kui vanema-lapse vahelist armastust. Võimalik, et vürst Mõskin ei olnud leidnud sõnale "armastus" tähendust. kahekümneselt ei tunne ta tõelist elu ja näeb mitmeid asju nagu laps. Ta oli kasvanud kasuisa armastuses, erines teistest venelastest oma headuse poolest. Mõskin põdes langetõve ja oli Sveitsi ravil, Venemaale tagasi saabudes oli ta saanud terveks aga oli veel haiglase välimusega Sveitsis ravil olles kohtus Mõskin haige tüdrukuga, kellega nad olid koos ja tüdruk sai enne oma surma õnnelik olla. Teised lapsed hakkasid tüdrukut armastama
Idioot 1. Kuidas algab teos? Miks see motiiv? Teos algab rongis, kui Mõskin ja Rogozin üksteist märkavad. 2. Mõskini kirjeldus. Nimi. Rogozini nimi, suhted perega Mõskin- seljas sveitsipärane keep. U 26-27 aastane, suhtselt pikk, tihedate juustega blond, väike habe. Suured sinised ja arukad silmad, pilk oli vagur ja raske. Epileptik. Meeldiv, kõhn ja peenike nägu, mis oli jumetu. Kaasas oli tal ainult pambuke. Saadeti Sveitsi epilepsiat ravima. Arst pidas teda 2 aastatoma raha eest üleval ja andis tee peale ka kaasa. Puhtsüdamlik ja otsekohene. Rogozin- u 27 aastane lühem, tumedake kähras juustega, kiiskavate hallide silmadega. Lai ja lame nina, kandiline nägu, kitsad huuled ja tihti ülbe muie näol, kõrge otsaesine. Kahvatu ja kurnatud ilmega, kuid tugeva kehaehitusega, terav ja upsakas pilk. Ta oli soojalt riides, lambanahast kasukas. Oli kuu aega Pihkvas usuhullust tädi juures, isa suri, keegi talle ei öelnud. Vend on jobu, ahne. Isa oli talle taha andnud,
erinev. Haiguse tõttu oli ta elanud Sveitsis, kus valitses sootuks teine õhkkond, teine temperament. Teda ümbritses ilus loodus, mida ta väga armastas ning arst, kes oli talle isa eest. Haigusest peaaegu paranenud, otsustas vürst aga oma kodumaale tagasi sõita, kust leidis ta eest palju ilu ja valu. Venemaalt eest leitud seltskonnas ei olnud ühtegi tema sarnast inimest. Enamus ei suutnud tema headust isegi mõista. Väga kergekäeliselt anti talle teiseks nimeks idioot. Mõned üksikud inimesed hakaksid aegamisi taipama, et võibolla vürsti ennastohverdava käitumisega taga ei ole ainult sügav idiootsus. Seda märkas kindlasti Lizaveta Prokofjevna, Nastasja Filippovnaja, Rogozin ning lõpuks ka Aglaja Jepantsina. Need inimesed õppisid vürsti austama ja hindama tema headuse eest. See ei tähendanud aga, et nad oleksid iga hetk suutnud kiusatusele vastu panna vürsti sinisilmset headust mitte ära kasutada, sest Mõskin ise lasi sellel segamatult sündida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid