Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"videvikus" - 123 õppematerjali

thumbnail
2
rtf

Vaskuss

Iseloomulikuks võib lugeda siniste laikude esinemist täiskasvanud isasloomade seljal (Eestis on selliseid isendeid kohatud Saaremaal). Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid laialehistes ja segametsades, tihnikutes, ta võib elada ka aasadel, põldudel ja aedades. Vaskuss tegutseb videvikus ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllaltki kiirelt, kogu kehaga maosarnaselt loogeldes, kuid tasasel maapinnal on tema liigutused kohmakad ja aeglased. Sellepärast toitub vaskuss loomadest, kes eriti kiirelt ei liigu - vihmaussidest, maismaatigudest, putukavastsetest, hulkjalgsetest jne...

Loomad
5 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Imetajad eestis

Eestisse toodi nad 1950. a. Praegul on kährik Eestis tavaline jahiuluk. Kährik on oma elupaiga suhtes vähenõudlik, leppides vanade rebase ja mägra urgudega või mõne kaljupraoga. Häda korral ajab asja ära ka mahalangenud puu okste alla tehtud ase. Elab ta sega- ja lehtmetsades, taimestikurikastel jõe- või järvekallastel jne. Kährik on aktiivne öösel ja videvikus . Enne talve saabumist kogub ta endale rasvavarusid. Nimelt on kährik ainus taliuinakut tegev koerlane. Taliuinaku veedavad tavaliselt isas- ja emasloom koos. Söövad nad kõike, millest jõud üle käib. Loomsele toidule lisaks tarbivad nad palju taimset toitu. Suurt kahju tekitavad nad kohati maaspesitsevate lindude pesi ja poegi süües. Veebruaris märtsis on kährikutel jooksuaeg. Pojad sünnivad aprilli lõpul või mais. Tavaliselt on pesakonnas 6...8 kutsikat (rekordiliselt on olnud 22)...

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rebane

ELUPAIK JA ­VIIS Kõige sobivamaks elupaigaks on talle avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega. Lisaks sellele võib teda leida ka soodes ja rabades, kuid mitte kunagi suurtest metsamassiividest. Uru kraabib ise või võtab teistelt (näiteks mägralt või ümisejalt). Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Uruga on seotud vaid pesakonnaperioodil. Jahti peab rebane videvikus , kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. TOITUMINE Rebane toitub enamasti väikese ja keskmise suurusega selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, ondatratest, metskitsetalledest, lindudest, nende munadest (põhiliselt partide ja kanaliste) ning marjadest,...

Loodusõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
7
doc

POPI ja HUHUU kokkuvõte

Antverpeni ja Genfi. Enam kui kolm aastat meeles mõlkunud idee realiseeris Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta kirjanik 1914. a. sügis-talvel Soomes - "vaevalt kolme päevaga". Teos ilmus nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus . esmakordselt sama aasta lõpul Tartus. Siis tõusis Isand ja läks nurka, kus seisis Huhuu suur puur. Miks peaks ta Originaalse ülesehituse ja täiusliku teostusega novelli hirmutunnetuse ning ometi tema juurde minema! mõtles Popi kadedalt ja jooksis Isanda kõrval, kõik hävingut ennustavate eelaimuste taustal on eri aegade hindajad üritanud siit leida aeg "hända liputades. võimalikke analoogiaid A...

Kirjandus
630 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Refferaat Linnud - Punarind

Surutud helid tekitavad mulje, nagu oleks linnul väljendamine takistatud, siis purskuvad nad äkitselt jällegi tugeva joana, et peagi uuesti esile tulla. Laulu kuulates tundub, otsekui viiuldaks keegi imekiirelt peenimal keelel. Kogu laul algab ja lõppeb järsult kestab keskmiselt 2-3 sekundit, videvikus aga pikeneb 6-8 sekundit. Noorlindude sulestik on tähniline. Kehakuju on liigile tüüpiliselt jässakas. Oliivpruun saba. Maapinnal nõksutavad punarinnad sageli tiibade ja sabaga. Külma ilmaga ajab punarind oma sulestiku kohevile ja näib siis üsna tüsedana, muidu on ta üpris sale lind. Punarind on oma territooriumi kaitstes väga hoolas. Nii valib ta laulmiseks esileulatuva oksa, et avaneks hea vaade oma maa alale. Üksteise vastu vaenu ilmutades ajavad linnud rinna puhevile....

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Meeleelundid - nahk

Kõige rohkem murrab valguskiiri lääts. Silmamuna võrreldakse tavaliselt fotoaparaadiga, kus lääts täidab fotoläätse ja võrkkest valgustundliku plaadi osa. Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal ümberpööratud vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud päevane nägemine, kepikestega aga nägemine videvikus . Kepikestes on eriline aine - nägemispurpur e. rodopsiin. Rodopsiin laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses. Selle aine moodustamisest võtab osa A-vitamiin. Kui nägemispurpuri süntees on häiritud, tekib nn. kanapimedus. Kolvikestes sisaldub teine valgustundlik aine - jodopsiin. Võrkkestale langavad valguskiired ärritavad kolvikesi ja kepikesi. Neis kulgevad keerulised keemilised protsessid, millega kaasneb valgustundlike ainete lagunemine. Tekkinud erutus antakse...

Bioloogia
103 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pruunkaru

maailmas Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Arvukus Eestis Üle 500 isendi. Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulemurdu. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsiaprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Toitumine Karud on segatoidulised, kelle menüüs moodustavad valdava osa taimed ja raiped. Elusaid...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Saarmas

Eestis on viimasel ajal saarmate käsi hästi läinud. Nende arvukus on tõusnud poole sajandi jooksul paarisajalt paari tuhande isendini. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Jõekaldasse uuristab ta endale uru, mille suue avaneb vee alla. Ta ei ütle aga ära ka teiste loomade rajatud pesadest, mida ta võib enda tarbeks kergelt ümber kohandada. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus . Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad, aga söövad nad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne. Emas ja isasloom on koos paaritumise ja poegade kasvatamise ajal. Jooksuaeg on saarmastel muutuval ajal kuna looted võivad emaihus olla 10...13 kuud. Samamoodi ei ole kindel ka poegade sünniaeg, kuid enamasti sünnivad nad mais juunis. Poegi on pesakonnas enamasti 1...3 (harva kuni 5). Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt...

Loodusõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
13
doc

“Mis sinuga juhtus, Ann?" Aidi Vallik

Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9...

Eesti keel
155 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Punahirv

Eluviis Punahirv on haruldaselt aktiivne 24 tundi ööpäevas. Aktiivsuse kõrgajad on õhtu- ja hommikuhämarikus, tihti on see inimtegevuse tõttu. Soti mägismaa avamaastikul tõusevad punahirved varahommikul kõrgele mäkke puhkama ning õhtul liiguvad toitumisaladele. Metsades elavad punahirved toituvad peaaegu ööpäev läbi, videvikus tulevad varjepaigast põldudele sööma. Kodupiirkond Punahirvede kodupiirkond oleneb elupaigatüübist. Punahirved, kes elavad metsas lepivad ka väiksemate aladega. Peale selle oleneb kodupiirkond ka toitumisalade ja puhkepaikade omavahelisest kaugusest. Näiteks Sotimaal on isaste kodupiirkond umbes 800 hektarit suur, emastel aga poole vähem ­ 400 hektarit. Vahel esineb ka aastaajalist varieeruvust,...

Loodusõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rebane

Saba on kasulik vastukaaluna jooksmisel ja hüppamisel, isoleerib ja soojendab külma ilmaga ning on rebaste omavahelise kommunikatsiooni vahendiks. Tagakäppade kõrgus on 12,4-18,2 cm. Kehapikkus on isastel keskmiselt 65-75 (80) cm, emastel 62-67 cm. Rebane Eestis Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Jahti peab rebane peamiselt videvikus , kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine....

Loodusõpetus
43 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Harilik kärnkonn

Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. Ta toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad. Kuna kärnkonn on seotud metsaste aladega, siis...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Rästik

Rstikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning vivad puududa suurtelt aladelt mberringi. Nad on vga paiksed loomad, elades kogu elu hel ja samal kohal, liikudes vaid 60100 m raadiuses. Rstikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud knnud, praod. Kuigi neid vib tihti nha end pikese kes soojendamas, on rstikud peval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud pgiretke ei vlju nad 23 peva jooksul varjepaigast. Rstikute toidust moodustavad phiosa hiired, raba- ja rohukonnad, ka maapinnal pesitsevate lindude sjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid. Noored rstikud svad putukaid, nlkjaid ja vihmausse. Septembrist-oktoobrist aprillini on rstikud talveunes - nad talvituvad allpool lbiklmuvaid pinnasekihte, 0,42 m sgavusel, kus temperatuur ei lange alla 24 C...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Claude Monet - referaat

KOOL Oscar-Claude Monet Referaat NIMI KLASS KOHT JA AEG 2 3 Sisukord: Sisukord:..................................................................................................................................... 4 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Elulugu........................................................................................................................................5 Impressionism ja Argentuil.....................................................................................................5 Camille Doncieux................................................................................................................... 6 Viimased eluaastad...

Kunstiajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Karud

Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini. Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et inimese juuresolekust märgates eelistavad nad eemale minna. Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub....

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Okasmetsad

Eestis on rebane arvukas liik, kes on levinud nii mandril kui ka saartel ning isegi väikesematel laidudel. Kõige sobivamaks elupaigaks on talle avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega. Lisaks sellele võib teda leida ka soodes ja rabades, kuid mitte kunagi suurtest metsamassiividest. Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Jahti peab rebane peamiselt videvikus , kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebane toitub enamasti väiksematest...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Pruunkaru

Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Kaalub 150-250 kg, vastsündinuna kaalub karupoeg 300-500g.Pikkus on 160-250 cm, eluiga võib ulatuda kuni 50 aastani. 1.3. Elupaik Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel....

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Siil

Peas ja kõhupoolel on karvad. Pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili pikkus on 20­30 cm. Siili saba pikkus on 1,5-3 cm. Elupaik- ja viis Leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Toitumine Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi. Sigimine Poegib 1 ...2 korda aastas, jooksuaeg kohe peale talveunest ärkamist....

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti roomajad

Arusisaliku üldpikkus on umbes 16 cm. Rootsis ja Norras ulatub tema leviala Põhja-Jäämereni ja Eestis leidub teda kõikjal. Arusisalik on ka kõige sagedasem Eesti roomaja. Tema elupaigaks on põhiliselt sellised niiskemad alad, näiteks rabad ja sood. Ta on päevase eluviisiga. Magab talveund. Arusisalikud püüavad toitu puutüvedel. Nende söögiks on putukad, ämblikud, ussid jne. Nad paarituvad aprillis ja arusisalikud munevad. Järglased on alul 30-40 mm pikkused. Suguküpseks saavad arusisalikud 2-3 aastaselt. Nende eluiga võib ulatuda 8 aastani, kuid keskmine vanus on 4 aastat. Vaenlasteks on rästik ja nastik. Arusisalik kuulub kaitse alla. Kivisisalik: Kivisisaliku ladina keelne nimi on Lacerta agilis. Tema kere pikkus on 9 cm. Kivisisalikku leidub Inglismaast ja Prantsusmaast Baikalini. Eestis on ta kohati levinud Põhja-ning Lõuna-Eestis. Saartelt pol...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kahepaiksed

Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. Mudakonn Mudakonn on suhteliselt väike (kehapikkus kuni 8 cm) kirev konn, kelle selg on kollakaspruun või helehall, kaetud punaste täppide ja tumepruunide laikudega, kuid...

Bioloogia
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun