Ibsen Nukumaja (0)

Ibsen „Nukumaja ehk Nora“ (1879, lavale jõudis 1880 Stockholmis)
1. Milline Nora saladus tuleb näidendi I vaatuses ilmsiks ja miks oli vaja seda hoida saladuses?
Näidendi esimeses vaatuses tuleb ilmsiks see, et Nora oli Itaalia reisi korraldamiseks võtnud
võlga Krogstadilt ning oli valetanud inimestele, et sai reisiks vajaliku rahasumma oma isalt
enne, kui ta isa suri. Samuti oli Nora enda isa allkirja Krogstadi võlakirjal võltsinud ja pannud
sinna vale kuupäeva.
2. Iseloomusta Nora ja Helmeri abielu ja omavahelisi suhteid Nagu ka Nora näidendi lõpus ütles, ei armastanud Helmer Norat päriselt, vaid tal oli lihtsalt
mugav arvata, et oli armunud. Antud ühiskond arvas, et peamine roll majas on mehel ja
naise ülesanded perekonnas ja majapidamises ei ole nii tähtsad ning see maailmavaade oli
esindatud ka Nora ja Helmeri suhtes. See, kuidas Helmer suhtus Norasse (ütles, et Nora ei
mõista Helmeri tööd jne) jättis mulje, et Nora oli nende suhtes ainult Helmeri “lõbustaja” ja
Noraga ei seostatud midagi muud, kui ainult suhet Helmeriga.
Isegi siis kui Nora isa oli elus, käitus Helmer temaga nagu lapsega - kasutas hüüdnimesi,
suhtus   temasse   nagu   lapsesse   (ütles   mida   Nora   teha   võis   ja   mida   ei   võinud,   nt
mandlikookide   söömine   jne).   Samuti   andis   Helmer   Norale   ainult   raha   selleks,   et   Nora
temaga rohkem ei vaidleks. Nora arvates käitus Helmer samamoodi nagu Nora isa käitus.
“Nora: Aga nii see ometi on, Torvald. Kui ma kodus papa juures olin, siis rääkis ta mulle kõik
oma mõtted ära, ja mina olin temaga alati ühel arvamusel, ja kui ma teisel arvamusel olin,
siis varjasin ma seda, sest see ei oleks talle meeldinud. Ta kutsus mind oma nukukeseks ja
mängis minuga, nagu mina mängisin oma nukkudega. Siis sattusin ma sinu majja…”
Lisaks, kuna Nora teadis, et tema ülesanne oli majas lapsi kasvatada ja pere õnnelikuna
hoida, üritas ta teha kõike, et tema mees oleks õnnelik (ehk alguses nii Nora kui Helmeri
arvates oli Nora ainuke ülesanne Helmeri rahludamine).
3. Millise ähvardusega esineb Krogstad ja mis nõudmised esitab Norale? Krogstadil   oli   pangas   töökoht   ning   Helmer,   saades   uueks   “šeffiks”   tahtis   Krogstadi
vallandada ning oli nõus Krogstadi ameti üle andma Lindele. Kuna Helmer ei olnud Nora
võlast teadlik, ähvardas Krogstad Helmerile Nora saladuse edasi rääkida ning tahtis Nora
saladuse   ka   teisele   ära   rääkida.   Esiteks   oli   laenu   võtmine   patt   ning   teiseks   oli   Nora
võlakirjale võltsinud oma isa allkirja. 
Kuna Krogstad oli kuulnud, et Nora oli palunud Helmerilt, et too võtaks proua Linde panka
tööle, arvas Krogstad, et Noral on piisavalt võimu oma suhtes, et veenda Helmerit, et too
jätaks Krogstadile oma töökoha alles.
Kuna Nora teadis, et Krogstad oli samuti kunagi allkirja võltsinud ja Nora mõistis, et see kui
õel ühiskond oli Krogstadi vastu, ei tahtnud Nora, et tal tekiks kodus ebamugavust.
4. Mis roll kogu loos on doktor Rankil ja proua Lindel? Proua Linde
Nora vana sõber. Ta on naine, kelle abielu põhines vajadusel raha järele ning kellel pole
lapsi. Tema ja Krogstad olid proua Linde abielu ajal armunud, kuid Krogstad oli liiga vaene,
et   Keistina   perekonda   ülal   pidada.   Kristina   tuleb   linna,   et   tööd   otsida,   sest   soovib   raha
teenida ja iseseisvalt elada. Lõpus ütleb ta Krogstadile, et leiab töö tegemises rõõmu ja ta
ütleb nii Krogstadile kui ka Norale, et ta on õnnetu, sest ta ei saa kellegi eest hoolt kanda.
Selle tõttu abiellub ta lõpus Krogstadiga.  Ta tahtis olla aus, seega ta takistab Krogstadil
Torvaldile kirjutatud kirja tagasi nõudmast selleks, et Torvald saaks Nora saladusest teada.
Ehkki see tundub alguses nagu Nora reetmine, osutub see lõpus Norale kasulikuks, kuna
Nora suudab näha oma abielu tegelikku olemust peale seda, kui Torvald said võlast teada ja
Nora näo täis sõimas.


Doktor Rank
Torvaldi parim sõber. Dr Rank paistab lavastuses silma ühe tegelasena, kes pole üldiselt
mures selle pärast, mida teised temast arvavad. Ta on tähelepanuväärne ka oma saatuse
ükskõiksuse/aktsepteeritavuse poolest. Erinevalt Torvaldist ja Norast tunnistab dr Rank, et
tema seisukord on halvasti (ta oli suremas), mis oli midagi, mida Torvald ega Nora ei teeks.
Torvaldile Rank enda peatsest surmast ei räägi, sest ta teab, et Torvardile “halvad lood” ei
meeldi. Rank otseselt näidendite sündmustikus midagi ei muutnud ning ta ei olnud eriti tähtis
tegelane   (minu   arvates).  Nora  küll   mõtles,   et  küsib   Rankilt  raha,   sest   Rank  oli   temasse
armunud, aga Nora siiski ei teinud seda.
5. Olulisel   kohal   kogu   süžees   on   kirjad.   Millised   kirjad   ja   miks   sündmustikku mõjutavad?
Räägitakse kolmest kirjast - võlakiri, Krogstadi vallandamise kiri ja kiri, mille Krogstad jättis
Torlvardi postkasti, milles Krogstad rääkis Nora saladusest.
Kogu sündmustik on ülesse ehitatud võlakirja olemasolu tõttu. Võlakiri oli see, mis alustas
raamatut ja mille järgi toimusid kõik tegevused ja tegelaste käitumised.
Krogstadi   vallandamise   kiri   oli   kiri,   mis   motiveeris   Krogstadi   reetma   Torvaldile   Nora
saladusest ja võlast. Kuna Krogstadil olid lapsed, kelle eest ta pidi hoolitsema ja kellel oli
juba kogukonna silmis halb ajalugu, sest oli isegi allkirja võltsimisega vahele jäänud, tahtis
Krogstad, et talle jääks töökoht alles. Nora ise algul vaidles vastu, kuid siis kui Torvald teda
ähvardas, hakkas Nora edutult Torvaldi veenma ning kui Torvald sai teada, et Krogstad oli
Norat palunud, saatis Helmer Krogstadi vallandamise kirja teele.
Kindlasti on kõige tähtsam kiri see, mille Krogstad oli pannud Torvaldi postkasti ning milles
oli kirjutatud Nora saladusest ja ebaseaduslikust tegevusest. See kiri pani punkti näidendile,
sest peale saladuse väljarääkimist mõistis Nora, et ta ei taha Helmeriga enam abielus olla,
seega   nüüd   tunnistas   Nora   Helmerile,   et   tema   arvates   ei   armasta  Helmer   teda   vaid   on
armunud   mõtesse,   et   armastab   teda.   See   kiri   põhjustas   Nora   ja   Helmeri   ainsa   tõsise
jutuajamise nende abielu jooksul.
6. Kuidas mõistad Nora kodust lahkumist? Tsiteeri tema mõtteid Helmerile. Nora ütleb, et ta saab aru, et on lapsemeelne ega tea maailmast midagi. Ta tunneb end nii
religioonis kui seadustes võhikuna ning soovib ise maailma avastada, minnes kodust ära ja
õppides,   kuidas   ise   elada   oma   elu,   olenemata   sellest,   kas   tema   tunded   saavad   olla
õigustatud või mitte. Kui Torvald vingub Norale, et Nora teda enam ei armasta, ütleb Nora, et
see väide vastab tõele. Seejärel selgitab ta, et mõistis, et ta ei armastanud Torvaldit sel
õhtul, kui Nora ootas, et Helmer võtab tema võla enda õlule ja ütleb, et on ise selles süüdi -
näidates valmisolekut  ennast  armastuse nimel ohverdada, ei täitunud. Ta lisab, et oli nii
kindel, et Torvald üritab teda varjata, et ta kavatses endalt elu võtta, et takistada Torvaldit
tema   mainet   rikkumast.   Torvald   vastab,   et   ükski   mees   ei   saa   armastuse   eest   oma   au
ohverdada, kuid Nora ütleb, et paljud naised on seda teinud.
Kui Nora teeb Torvaldile selgeks, et ta ei saa koos temaga abikaasana elada, ütleb Helmer,
et nad saaks koos elada venna ja õena, kuid Nora ei nõustu selle plaaniga. Ta ütleb, et ei
taha   oma   lapsi   näha   ja   jätab   nad   parema   hoole   alla.   Nora   annab   tagasi   Torvaldile
abielusõrmuse ja maja võtmed ning võtab temalt tagasi sõrmuse, mida Torvald kandis. Ta
ütleb, et neil ei saa enam kontakti olla, ja vabastab ta tema eest igasugusest vastutusest. Ta
lasi järgmisel hommikul proua Lindel oma asjadele järele tulla.
Kõik mida Nora tegi on see, mida ma isegi teeks kui ma oleks sellises olukorras. Iga tema
asi oli õigustatud ning kuna lapsehoidja ja isa olid olemas, ei pidanud Nora laste pärast
mures olema.
“Helmer:   Nora,   kui   mõistmatu   ja   tänamatu   sa   oled!   Kas   sa   ei   ole   siin   õnnelik   olnud?


Nora: Ei, ei ole kunagi olnud. Ma arvasin, et olen, aga ma ei ole kunagi olnud.”
“Nora: Aga nii see ometi on, Torvald. Kui ma kodus papa juures olin, siis rääkis ta mulle kõik
oma mõtted ära, ja mina olin temaga alati ühel arvamusel, ja kui ma teisel arvamusel olin,
siis varjasin ma seda, sest see ei oleks talle meeldinud. Ta kutsus mind oma nukukeseks ja
mängis minuga, nagu mina mängisin oma nukkudega. Siis sattusin ma sinu majja…”
“Nora: Nüüd me jõudsimegi asja juurde. Sa ei ole mind kunagi mõistnud. Minu vastu on
ülekohtune   oldud,   Torvald.   Enne   papa   ja   siis   sina. Helmer: Mis! Meie mõlemad - meie mõlemad, kes me oleme armastanud sind rohkem kui
kõik teised inimesed?
Nora (raputab pead): Te ei ole mind kunagi armastanud. Teie meelest oli lihtsalt mõnus
minusse armunud olla.”
“Nora: … Kui ma nüüd sellele tagasi vaatan, siis näib mulle, et ma elasin siin majas nagu
vaene inimene - ainult peost suhu. Ma elasin sinule tembutamisest, Torvald. Aga sa ju tead
seda. Sina ja papa olete suured süüdlased mu ees. Teie olete süüdi, et minust midagi ei ole
saanud.”
“Helmer:   Ei   ole,   ei   ole   õnnelik   olnud! Nora:   Ei, ainult lõbus. Ja sina oled mu vastu alati nii hea olnud. Kuid meie kodu ei ole
midagi muud kui mängutuba.”
7. Näidendis   kasutatakse   mitmeid   sümboleid.   Nimeta   mõni   ja   selgita   selle sümboolset tähendust.
Jõulupuu   ei   olnud   asi,   mida   paljud   said   endale   tollal   lubada,   seega   näitas   jõulupuu   ost
näidendis seda, et Nora pere oli jõukas.
Must rist Ranki kaardil näitas tema tulevast surma.
Ruumid olid alati korras, mis näitas sellele, et nende (Torvaldi ja Nora) suhe tundus olevat
korras.
Teise vaatuse alguses kirjeldati ära põlenud küünaldega kuuske, mis võis näidata Nora nö
hingelist seisu (ta oli halvas olukorras, sest teda ähvardati).
See, kuidas Helmer keelas Norale ära maiustused näitas, et Helmer käitub Noraga nagu ta
käituks lapsega.
See tormikas viis, kuidas Nora Helmerile tarantellat tantsis justkui näitaski seda, et Nora elu
oli kaalul (Nora ise ka ütles seda, sest ta oli mõelnud suitsiidile juhul, kui tema saladus oleks
tulnud ilmsiks, kuid siis ta loobus suitsiidist).
8. Miks   see   näidend   omal   ajal   tekitas   palju   pahameelt   ja   Norras   seda   esialgu lavale ei lubatudki?
Ibsen kujutas Norat tegemas selliseid asju, mis ei olnud aktsepteeritud naiste puhul tollases
ühiskonnas. Naisi ei peetud 1800-ndate aastate lõpul ühiskonnas sama tähtsaks kui mehi.
Nende ühiskond oli väga keskendunud meestele - mehed kontrollisid ja domineerisid tollast
ühiskonna- ja riigikorraldust. Mees hoolitses raha eest majapidamises ning rääkis naisele ja
lastele, mida nad teha võisid või ei võinud.
Nora oli oma mehe arvates tema jaoks põhimõtteliselt nagu nukk. Nora abikaasa Torvald
kontrollis Nora valduses olevat rahasummat, keelas tal süüa mandlikooke ega lubanud Noral
isegi posti kontrollida (Torvald hoidis postkasti võtmeid enda käes ega andnud neid Norale).
Torvald ei teadnud, et Noral oli korda saatnud tegevusi, mis tollal ei olnud normaliseeritud.
Nora oli isa nime võltsimisega ise raha laenanud, et päästa Torvald, kui ta oli ühel aastal
väga haigeks jäänud. Nora pidi võla tagasimaksmiseks koonerdama ja vaeva nägema. Raha
laenanud naine oli tollal ennekuulmatu ja tollal ei aktsepteeritud saladuste hoidmist abikaasa
eest. 
Nora tegevus näidendi lõpus oli samuti vastuvõetamatu. Pärast seda, kui Torvald sai teada,


et Nora oli reisiraha kokkusaamise viisist valetanud, sõimas Torvald Norat ning Torvald ei
lasknud Noral seletada, miks ta seda tegi. Pärast Torvaldi reaktsiooni otsustas Nora, et tema
jaoks on parim asi jätta mees ja lapsed maha, lootuses õppida uusi asju.
9. Kui   vaatasid  „Nukumaja“  lavastuse  mingit  osa,  siis kuidas  hindad  näidendi lavalisust?
Ei   jõudnud   vaadata   lõpuni   kahjuks,   kuid   ma  nägin   algusest   väga   lühikest   lõiku.   See   oli
hoopis   teistsugune,   kui   ma   ette   kujutasin.   Ma   kujutasin   millegipärast   ette   hästi   tumedat
ruumi, kuhu Nora seda kuuske tahtis, sest ma kujutasin nagu ette, et ta tuleb õhtul tagasi
enda poodlemistiirult. Rohkem ma ei näinud.
10. Kas näidend kõnetab tänapäeva vaatajat ja kui, siis miks ja millega? Kuidas   kellelegi.   Kindlasti   on   ka   tänapäeval   kellegi   allkirja   võltsimine   ebaseaduslik   ning
valetamine   suhetes   on   ikkagi   selline   tegevus,   mida   ühiskond   ei   toeta.  
Ilmselt kõige suurem teema mis kõnetab inimesi võib olla raha. Proua Lindet ja Krogstadi
hoidis algul lahus raha - Krogstadil ei olnud seda piisavalt, et Kristinal aidata ta ema eest
hoolitseda. Nora mõtles, et kasutab ära Ranki, et ta saaks enda võla ära makstud. Nora ja
Tolvar käitusid rahaga erinevalt, kuid mõlemad arvasid, et neil on see “õige viise” kuidas nad
raha säästavad või kulutavad.
Näidendi lõpus mõistis Nora, et vajab elus toimetulekuks individuaalsust - kuigi tema soovis
seda teha, sest ta oli naine ühiskonnas, kus naised tihti oma mehe varju jäävad, soovivad
tänapäeval noored meie ühiskonnas samuti seda individuaalsust, sest meie ühiskond usub,
et   noored   ei   suuda   üksinda   endaga   hakkama   saada   (tegin   küll   üldistuse,   kuid   selliseid
mõtteid jagavad tegelikkuses paljud).
Tänapäeval, nagu nende ajal, on samuti maha laidetud olukord, kus ema jätab oma lapsed
maha.