kirjandus veel näinud. Teos ametnike ükskõiksusest ,,Elav laip". Teos kuritegelikest suhetest rahaasjus ,,Võltsitud kupong". Tolstoi on kirjutanud ka näidendeid ,,Pimeduse võim" (masendav pilt Vene külast) ja ,,Elav laip" (kõrgklassi silmakirjalikkus). 9. ,,Sõda ja rahu" sisukokkuvõte, põhiliinid, tegelased, probleemistik Andrei Bolkonski, maa-aadli esindaja, läheb sõjaväkke eneseteostuse eesmärgil, temast jääb maha lapseootel naine. Naine sureb sünnitusel, Andrei jaoks muutub see kinnisideeks ja tekitab temas sügavaid süümepiinu. Ta tõmbub elust kõrvale ning hakkab nägema sõja mõttetust. Kord ühele ballile sõites nägi Andrei tee ääres kuivanud, surnud tamme. Ta samastas end sellega. Ballil kohtub ta Natasaga, tema hing ärkas ellu. Tagasi sõites näeb ta uuesti tamme, aga puu oli ellu ärganud talle olid kasvanud uued võrsed. Andrei tunneb, et ta on ise ka ellu ärganud.
Idioot Idioot: Raamatu pea tegelane on vürst Lev Mõskin. Romaani kallal töötades rõhutas Dostojevski, et tema raamatu kangelaseks saab ,,täiuslik positiivne" inimene , kes pole ainult oma väärtuste kandja vaid viib positiivset ideed ka ellu. Raamatu pealkiri on ka tähendusrikas Raamatus oli Vürst teiste silmis loll, kuid raamatu pealkiri ,,Idioot" oli mõeldud just kaastegelaste kohta. Vürst oli küll tõesti raskesti haige, (Dostojevski oli end oma tegelasega omistanud dostojevskil oli sama haigus), kuid ta oli pikkaaega olnud sveitsis taastusravil ja lõpuks sealt paranedes tagasi tulnud ja valmis uuesti ellu astuma. Kokkuvõte: 1osa. Sündmuste kulg on seotud vürst Mõskini eluga Venemaal.Viibinud lapsepõlvest saadik kodumaalt eemalt, tahab vürst kirglikult osaleda
Tegevus toimub 19. sajandi keskel Venemaal, kui tähtsaim oli järgida kujunenud ühiskondlikke reegleid ja joonduda juba iganenud arvamuste järgi. Kõik uudne ja varjamatu uuenduslik põhjustas pahameelt. Seepärast sai ka Anna nii suure tähelepanu osaliseks. Ta oli tüüpiline naine, kes vaja armastust, kuna ta oma mees, Aleksei Aleksandrovits, seda töösse pühendumise ja näilise ükskõiksusega pakkuda ei suutnud, tekkis tal romaan noore ja nägusa vürst Vronskiga. Nende kirglik ja kõrgseltskonnas palju kära tekitanud suhe oli kõigile pinnuks silmas. Teine || toimuv tegevusliin räägib Kittyist ja Levinist, kelle elu maal kulgeb rahulikult ja ilma suuremate tülideta. K ja L ning A ja V omavaheline suhtlemine on raskendatud, kuna K oli kunagi V armunud, kuid too lihtsalt mängis temaga. Loo teeb traagiliseks asjaolu, et Anna oli sunnitud lahkuma oma pojast Serjozast, seltskonnast ja pühenduma vaid Vronskile, kelle armastuses ta
· "Vennad Karamazovid" · "Kirjaniku päevik" (1880-1881) Pilet nr. 9 Dostojevski ,,Idioodi" või ,,Kuritöö ja karistuse" analüüs. (Idioot) Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks
Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna
1855 ilmus tema kuulsaim teos ,,Rohulehed,, . Oli aktiivne osalema poliitilises elus. Kirjutas artikli ,,Ameerika töömehed orjuse vastu,,. Võttis osa Põhja-ja Lõunavahelisest Ameerika kodusõjast olles seal haigete ja sõjas viga saanud ohvrite põetaja. 1861-1865 ,,Trummipõrinad,, Withman oli suur A. Lincolni toetaja. 1865 Lincoln tapeti ning kirjanik kirjutas tsükkli ,,Mälestused A. Lincolnist,, kuna oli tema pooldaja. 12) Naturalism- E.Zola looming, ,,Therese Raquin,, Naturalism- Naturalismis muutub keskkonnas mõiste. Naturalistide teostes amandab sotsiaalne keskkond pigem bioloogilise elukeskkonna jooned, see mõjutab tegelasi kasvatuse ja ühiskonna valitsevate seaduste kaudu. Naturalismi kirjanduses naaseb inimene loodusesse, taas näakse temas looduse orgaanilist osa. Termini naturalism pakkus välja E.Zola, tema määratles ka uue esteetika olemuse. Kirjanik-naturalist õpib oma objekti tundma dokumendite järgi, jälgib hoolikalt seda,
Filmi ,,Idioot" retsensioon Romaani autor on Fjodor Dostojevski. Filmi lavastaja on Rainer Sarnet, produtsent Katrin Kissa, filmis mängivad Risto Kübar (vürst Mõskin), Katariina Unt (Nastasja Flippovna), Tamber Tuisk (Rogozin), Ain Lutsepp (kindral Japantsin), Tiina Tauraite, Ülle Kaljuste, Juhan Ulfsak jt. Film esilinastus 12.oktoobril 2011 Coca-Cola Plazas. Film räägib naiivsest vürst Mõskinist, kes asub päästma hukatusse minna otsustanud Nastasja hinge. Filmi võib käsitleda kui kirglikku ja põletavat armastuslugu või filosoofilist jutustust inimesest, kelle vahetu käitumine tekitab teistes moraalset rahutust ja igatsust headuse järele. Film on enamasti väga romaani sarnane, enamus tegevusi on samad, ainult lõpp oli tehtud natukene teismoodi. Filmis vürst Mõskini ja Nastasja abiellumise kavatsusest juttu polnud. Film hakkab tegevusega Varssavi-Peterburi rongis
Ibsen „Nukumaja ehk Nora“ (1879, lavale jõudis 1880 Stockholmis) 1. Milline Nora saladus tuleb näidendi I vaatuses ilmsiks ja miks oli vaja seda hoida saladuses? Näidendi esimeses vaatuses tuleb ilmsiks see, et Nora oli Itaalia reisi korraldamiseks võtnud võlga Krogstadilt ning oli valetanud inimestele, et sai reisiks vajaliku rahasumma oma isalt enne, kui ta isa suri. Samuti oli Nora enda isa allkirja Krogstadi võlakirjal võltsinud ja pannud sinna vale kuupäeva. 2. Iseloomusta Nora ja Helmeri abielu ja omavahelisi suhteid Nagu ka Nora näidendi lõpus ütles, ei armastanud Helmer Norat päriselt, vaid tal oli lihtsalt mugav arvata, et oli armunud. Antud ühiskond arvas, et peamine roll majas on mehel ja naise ülesanded perekonnas ja majapidamises ei ole nii tähtsad ning see maailmavaade oli esindatud ka Nora ja Helmeri suhtes
kaasavaraga kaupmehe tütre, kes oli ilus, heasüdamlik ja õrnatundeline, tervislikult aga nõrk, nii et ta suri varakult (A.Meissaar 1935:8). Kui Mihhail Dostojevski 1819. a. abiellus Marja Netsajeviga, oli ta Moskvas sõjaväe-arstiks. Ent juba järgmisel aastal siirdus ta tsiviilteenistusse Maarja vaestehaiglasse. Selles haiglas sündiski 11. novembril 1821 Dostojevskite teise lapsena Fjodor. Peale Fjodori oli abielupaaril veel 3 poega: Mihhail, Andrei ja Nikolai ja kolm tütart: Varvara, Vera ja Aleksandra (O.Urgart 1936:1). 1831. aastast veetis ema lastega suved äsjaomandatud mõisas. Fjodor oli vanuselt teine poeg, tal oli veel kolm venda ja neli õde. Neid kasvatati karmilt, välja ei lastud. Nii kasvas neil üksildusejoon. Ainult Fjodor hiilis vahel välja ja ajas rahvaga juttu. Ilusad mälestused on tal emast, keda ta väga armastas ja selle haigus ja surm (Fjodor oli siis 16-aastane) on jätnud sügavad jäljed tema hinge
Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega" Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega" ,,Inimene Vutlaris" ,,Karusmarjad" ,,Palat nr 6" ,,Maja Ärklitoaga" Tsehhovi novellide küsimused TSEHHOVI NÄIDENDID ,,Kajakas" ,,Kirsiaed" ,,Kolm Õde" Kodune kontrolltöö Tsehhovi looming TOLSTOI LEV TOLSTOI ELU ,,Sõda ja Rahu" ,,Anna Karenina"
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
õnnelik olukord ja ta otsustas ise asuda Olgaga flirtima, andmaks samas ka Tatjanale märku, et ei vaja tema armastust. Lenski solvus kogu südamest.Vihahoos lubas ta Onegini duellile kutsuda. Toimuski duell ja Onegin laskis endalegi uskumatult Lenski maha. Pärast sõbra surma sattus suurde segadusse ja masendusse ka Onegin. Ta lahkus maalt,püüdes jätta halvad sündmused selja taha. Onegin suundus murede unustamiseks reisidele. Onegin saabus Peterburgi tagasi päeval, mil toimus vürst Tsatski juures ball. Suure üllatusena kohtas ta seal Tatjanat, kellest oli saanud suurilmadaam. Vahepeal oli nende pere kolinud Moskvasse, seal sattus Tatjanagi kõrgemasse seltskonda. Neiu püüdis unustada suurt noorusarmastust ja sukeldus selleks kihavasse seltskonnaellu. Sealt leidis ta ka oma elukaaslase, nüüd oli ta vürstinna. Oneginis tärkas aga Tatjanat kohates tõeline kiindumus neiusse, mälestused tütarlapse kunagisest armuavaldusest hakkasid uuesti elama.Oma
Nukumaja – märkmed Tegelased: Advokaat Helmer tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga
Nastasja filppivona traagika Nastasja Filippovna Baraskova on noor ja erakordselt ilus naine Fjodor Dostojevski teosest ,,Idioot". Juba väga noorelt jäi Nastasja Filippovna ilma oma vanematest ja rikas aadel, Baraskovade naabermõisnik, Afanassi Ivanovits Totski otsustas tüdruku koos noorema õega ühe oma mõisa valitseja, saksa rahvusest eruametniku paljulapselisse perre, kasvatada anda. Noorem laps suri peagi läkaköhasse. Pärast viit aastat külastas Totski jälle seda maamõisa ja märkas väikeses, 12-aastases, Nastasjas sirugumas haruldast iludust ning rikka mehena otsustas ta neiu võtta oma
Henrik Ibseni näidendid 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud tegevustik 2. Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleeme 3. Ühe pealkirja sümboolika 4. Lavastatuim näidend tänapäeval. Miks ? Näidendi ,,Nukumaja" kesksed tegelased on advokaat Helmer, tema naine Nora, nende naaber juriskonsult Krogstad ja Nora vana sõbranna proua Linde. Torvald ja Nora Helmer olid pealtnäha õnnelikus abielus ning neid ootasid ees õnnelikud päevad, kuna advokaat pidi saama Aktsiapanga direktoriks. Kuid naine oli varjanud pikka aega üht saladust nimelt oli tema mees kaua aega tagasi raskelt haigeks jäänud ja ainuke nö ravim oli puhkus soojal maal. Kuid kuna advokaadi ametiga ei teeninud väga palju, siis ei olnud nende rahaline seis hea ning Noral tuli see raha salaja hankida. Abikaasale ütles ta, et sai raha oma surevalt isalt, kuid
peale seaduse lahkarvamusi Rootsi monarhiaga tekkinud rahutuste tulemusena kuulutati välja iseseisvus ja konstitutsionaalne monarhia. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Nora- Algselt illusioonis elav, rõõmus aktiivne ja alati vaid head tuju ning atmosfääri taluv ja puuduolekul loov noor naine. Omal kombel lojaalne ja kinnihoidev. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Torvald Helmer- Nora abikaasa- Töökas, kitsameelne ja ebateadlikult väärtkohtlev jõledusi mitte taluv raskes olukorras selgrootu mees. Doktor Rank- Sümpaatne, haige kuid tark ja abivalmis mees, igapäeav perekonda külastav hea Helmeri sõber kellel on salajane armastus Norasse. Proua Linde- Töö tahtega, elu raskusi paljult läbielanud õiglane ja abivalmis naine ja Nora lapsepõlve sõber. Usub tõesse ja teeb nii, et Nora ja Helmer peaksid ka sottid selgeks rääkima.
Dostojevski "Idioot" Peale üle nelja aasta viibimist Sveitsi vaimuhaiglas oli peategelane vürst Moskin, keda peeti idioodiks, rongiga teel Varssavist Peterburi. Idioodik peeti teda teda sellepärast et tal oli lihtsalt teistsugused maailmavaated, Moskin oli väga helde, abivalmis, lihtsameelne ja läbinisti hea inimene. Rongis kohtus vürst ka esimest korda Rogoziniga ja Lebedeviga. Peterburi jõudes, läks Moskin kohe Jepatsinite majja kus elavat ta sugulane. Seal kohtas vürst esimest korda üht tütart kolmest, kes oli Moskini jaoks väga rabavalt ilus, kuid mitte nii ilus kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud pilt Nastasjast. Vürst sai endale üüritud korteri Ganja juures, kus tutvus ta esimest korda ka Nastasjaga. Kui Moskin kutsumata Nastasja korterisse
imelind. Sisulises mõttes jätkab NE joont. Oluliseks saab kuidas kirjutaatkse, mitte mida tähtsad pole teemad, vaid vorm. Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele. Suurt tähtsust omab mängulisus: 1)looming sõnakasutus; 2) rühmituse igapäevases elus imiteerivad aadli seltskonda, N: Under Printsess, Adson 3 Printsessi Paaz, Visnapuu Vürst. Siuru korraldas Estonia teatris tuluõhtuid, kus tutvustati Eesti kirjandust, anti välja ka 3 albumit ning avaldati mitmeid esikkogusid N: Underi ,,Sonetid", Adsoni murdeluulekogu ,,Hinge palango", Semperi ,,Pierrot", Visnapuu ,,Amores", Gailiti novellikogu ,,Saatana karussell". Nendes kogudes segunesid impressionism ja sümbolism. Olulise koha saavutab tundeluule. Armastusteema muutub vabameelsemaks, ka füüsilises mõttes.
Emilie Zola´ ,, Therese Raquin" Peategelased: Therese, Camille, Laurent, proua Raquin Tegevuskoht: Prantsusmaa. Algul väikeses külas nimega Vernon, hiljem kolisid elama Pariisi. Põhiliselt toimus tegevus nende Pariisi kodus, mis oli ühtlasi ka pood. Sündmustik: Therese on proua Raquini vennatütar, kelle mees toob õele, kuna tüdruku ema on hukkunud ning mees ei oska lapsega ise midagi peale hakata. Proua Raquin hakkab Therese'i armastama nagu oma laps. Peres on ka poiss, camille, kes on noorena pidevalt haige ning surmasuus. Ema hoolitseb ta eest väga, ravib teda rohtude ning armastusega. Juba väikesest peale on Camille ja Therese sunnitud magama ühes voodis ning kui poiss oli haige, pidi ka Therese rohtusid võtma. Isegi siis, kui ta haige polnud. Therese on alati olnud vaba hing ning põlanud seda põdurat poissi, kes on pidevalt surmasuus olnud
H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“ (1879) RETROSPEKTIIVNE NÄIDEND: oleviku sündmused toovad tagasiulatuvalt välja minevikus juhtunu. Vaatluse all 19. sajandi viktoriaanliku ühiskonna abielu. Eesriide avanedes tundub Nora ja Torvaldi abielu plekitu, ideaalsena. Pikkamööda selgub Nora alavääristatud olek. 1. Teose pealkiri , teose žanr. „Nukumaja“ on näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri: Nora on elanud nukuna nukumajas. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks
Samas usklik, ja saab aru, et inimene on loomulikult hea. Ilmne poole hoid on vaestele inimestele. Dostojevski Kuulub ise sama moodi sinna rühma. 2) Kapitalistlike suhetega, nende maailma vaade on raha, seega tõuseb esile eelkõige inimene, mitte jumal(mõisnikud, kaupmehed). Kõrgem kategooria - võitlejad kes tahavad ühiskonda parandada, haritud(üliõpilased arvavad, et vägivald on õigustatud), sageli üksik üritajad. R. Raskolnikov. Paljud inimesed on dilemma ees kuhu kuuluda. Tekivad n.t. stiihilised tegelased. On traagilised tegelased. Dostojevski loob uue romaani liigi: Polüfooniline romaan - mitme häälne romaan. Tunnusjooned psühholoogiline sügavus. Igal tegelasel hääl, saatus jne. Looming Esimene töö trükituna on: Balzaci "Eugeni Grandet" tõlge. a. 1845 "Vaesed inimesed". Räägib Peterburi väikeametniku rõõmutust, hallist elust. Probleem: kuidas sotsiaalne ülekohus hävitab inimeses headuse
F. Kõrvarõngad. Isa läks tema juurde ja põlvil palus ehteid tagasi, N.F viskas. 3. Lebedevi olemus Lebedev on ametnik, selline, kes teab kõike kõigi kohta. Tähtsamad elulised huvid ja vaated tal puudusid. See kõiketeadmine pakkus temasugustele lohutust, eneseväärikust ja mingit tüüpi vaimset rahuldust. 4. Nastassja filippovna astmeline tulek teosesse, välimus, pere Esimest korda mainiti teose alguses, kui Rogozin hakkas rääkida, mis teda Moskvasse viib, rääkis, et just Nastasja pärast sai isa ta peale pahaseks ja siis ametnik rääkis veel temast. Järgmisena näiteb Ganja kindral Jepantsinile tema portreed sel ajal, kui Mõskin kirjutab, ja ta tunneb hiljem ta pildi järgi ära. Kui Mõskin läheb Ganja juurde koju tuleb lõpuks Nastasja sinna ise kohale. Pere elas Totski mõisas, isal alati halb õnn. Kord põles nende mõis maha, ka naine põles sisse. Mees läks hulluks ja suri ka ära. Totski võttis kaks last endale. Nooresm suri ära, Nastja jäi alles.
Teose algul on Onegin 24-aastane, läheb päranduseks saadud maamõisa ja kohtub õdede Tatjana (17) ja Olga Larinaga (15-16). Sõber Vladimir Lenski (17 - nooruke poeet). Peale Tatjana nimepäeva toimub saatuslik duell Lenski ja Onegini vahel. Pärast duelli Onegin lahkub, läheb Venemaale reisima. Olga abiellus hiljem suvel (pool aastat peale Lenski surma). 1822 - ema viis Tatjana (19) Moskvasse Tatjana tutvus vürst Mõskiniga, kes oli tunduvalt vanem, ja tegi abieluettepaneku. Tatjana nõustus. 1824 sügis - 1825 kevad - taaskohtuvad Onegin ja Tatjana. Kaasaegsed olid rahulolematu Puskini teose lõpuga - Tatjana ja Onegin ei jäänud kokku. Puskini eesmärk aga oli, et Tatjana oli väga kõlbeline ja ei saanud meest petta. Pikem kokkuvõte: ,,Jevgeni Onegini" peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad
Missugune on teie meelest inimene? - Omakasupüüdlik. Mis on teie meelest elu põhiväärtused? - Edu. Mis on inimese elueesmärk? - Paljuneda ja õndsust saavutada. Kuidas selleni jõuda? - Relatiivne. Pöördus Peterburi tagasi pärast sünnitööd. Ilmub kaks teost: "Märkmed surnud majas" ja "Alandatud ja solvatud". 1864a. "Ülestähendused põranda alt". Inimese põhiolemuseks on "ma tahan teha nii, nagu ma ei taha." Rodion Raskolnikov - Vaene aadlik. Sonja Marmeladov - Iseloomustab Peterburi perekonna olukorda. Raskolnikov usub, et inimesed ei ole mõeldud tapmiseks. Raskolnikov rääkis kuritöö ülestunnistamise kohta. Dostojevski ei jaga inimesi positiivseteks ega negatiivseteks. 1868.a. kirjutas romaani "Idioot". Dostojevski variant uuest inimesest. Lev Mõskin - Lõvi hiir. Põeb epilepsiat. Vürst, väga vanast aadlisoost, kes juba lapsena on nõnda haige olnud, et on enamiku oma elust veetnud Sveitsis raviasutuses
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja t
kuulsaks ning lõid uued sihid Eurooopa näitekirjandusele. 2. Teose pealkiri (miks on selline pealkiri), teose zanr (jutustus, näidend, romaan). ,,Nukumaja" / näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri. 3. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelasteks antud näidendis on advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 4. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine ja lähedaste inimeste marionettidena kasutamine. Autori sõnum antud teoses võikski olla see, et igast väikesest valest kasvab suur
kuulsaks ning lõid uued sihid Eurooopa näitekirjandusele. 2. Teose pealkiri (miks on selline pealkiri), teose zanr (jutustus, näidend, romaan). ,,Nukumaja" / näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri. 3. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelasteks antud näidendis on advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 4. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine ja lähedaste inimeste marionettidena kasutamine. Autori sõnum antud teoses võikski olla see, et igast väikesest valest kasvab suur
Aga ei olnud. Surivoodil olevat Isa Goriot käis vaatamas Rastignac, kes püüdis tütreid ümber veenda. See kõik oli aga asjata. Vaene Isa Goriot, tal polnud raha isegi enda hauda saatmiseks. Rastignac saatis ta ära. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" "Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse
suhtumist. Päris paljud pidasid teda sellepärast kogun idiooks. Esmapilgul võis see tõesti nii tunduda, kuid kui olukorda süveneda, osutusid idiootideks pigem tituleerijad ise ehk lasteaiast tuntud lihtsakoeline mõte, kes teisele nime annab, see ise seda kannab, oli aktuaalne ka romaanis. Lev Nikolajevits ei vaevanud oma pead eelarvamustega. Ta oli vahetu ja siiras ning tal puudus 'mask', mille taha oma tõelist palet inimesed peitma kipuvad. Muidugi oli vürst vene väikekodanlastest nii erinev ka sellepärast, et tema lapsepõlv ja varasem noorus oli täiesti erinev. Haiguse tõttu oli ta elanud Sveitsis, kus valitses sootuks teine õhkkond, teine temperament. Teda ümbritses ilus loodus, mida ta väga armastas ning arst, kes oli talle isa eest. Haigusest peaaegu paranenud, otsustas vürst aga oma kodumaale tagasi sõita, kust leidis ta eest palju ilu ja valu. Venemaalt eest leitud seltskonnas ei olnud ühtegi tema sarnast inimest. Enamus ei suutnud
ainulaadsed. Erinev võib olla nii väliselt kui sisemiselt, kuid just inimeste sisu on raske mõista ning tema tõelist "mina" näha. On väga võimalik, et inimene, kes jätab mulje, et on tõeline seltskonna hing kellega kunagi igav ei hakka, võib olla sisemiselt olla väga iseseisev, rahulik ja vaoshoitud. Ta läheb lihtsalt vooluga kaasa, et sarnaneda oma kaaslastega, kuigi peab selleks käituma loomuvastaselt. Täpselt nii tegi ka F.Dostojevski teoses "Idioot" neiu Aglaja Jepatsin. Ta esitles ennast teistele teravameelse ja iroonilise inimesena, kuid tegelikult oli ta väga sügavatundeline naine, kes vajas hellust, hoolt ja armastust nagu me kõik. Ta mängis lähedaste tunnetega, näiteks sellest hoolimata, et ta armastas meeletult vürst Mõskinit, ei tahtnud ta seda välja näidata ja tahtis teistele jätta muljet, et tal pole vürsti vastu mingeid tundeid. Selline käitumine tõi aga kaunile naisele
käituda nagu metslane- tapab, lõhub ja ei mõtle oma tegude üle. Sellegi poolest aga loodab Tuglas, et inimene on võimeline õppima oma vigadest ning edaspidi areneb ainult paremuse suunas. A. H. Tammsaare miniatuur Miniatuuri idee oli see, et ei tasu liiga ahneks minna, sest muidu jääd üldse kõigest ilma. V Henrik Ibseni „Nukumaja“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem . Romaani põhiprobleem oli see, et Nora tahtnud olla enam oma mehe nukk vaid ta tahtis saada iseseisvaks inimeseks. 2. Tuleta meelde, mida tead kompositsioonist. a) koosta kompositsioon vaatuste kaupa I vaatus- Tutvustab Helmeri perekonda ja teisi tegelasi. Pere valmistub jõuluõhtuks. Vaatus lõppeb sellega, kuidas Krogstad ähvardab Norat, et ta tema saladuse välja räägib. II vaatus- Nora üritab veenda Helmeri, et Krogstad saaks jääda panka tööle. Pinge kasvab.
Kuid valmis saadi alles veerand üksteist ning ballile asuti teele alles kell üksteist. Ballile jõudes tundus Natasale kõik nii kirju, ta ei tundnud ennast äragi, kui saali peeglisse vaatas, kuna naisi sellistes kleitides oli palju. Pidu läks käima ning Natasa oli väga õnnetu, kui märkas, et teda ei kutsutudki esimeseks tantsuks põrandale. Pidu läks edasi ning Natasa oli juba peaaegu, et nutma puhkemas, kui poleks olnud pierret, kes andis vürst andreile vihje viia neiu tantsima. Peale vürst andreiga tantsimist kutsusid palju noormehed neiut tantsima. See oli ball, kus vürst andei armus natasasse. Järgmisel päeval tegi andrei visiidi rostovite perekonda ning natasa oli esimene kes talle vastu tuli. Pärast lõunasööki astus natasa vürsti palvel klavikordi ette ja hakkas laulma. Laulmise lõpetanud tuli natasa kohe andrei juurde ja küsis kuidas talle meeldis neiu hääl
rahvakultuurist (valmis lihtrahvaga lõbutsema, rahvakalendri tähtpäevi tähistasid, armastus); 3)Lõssõje Gorõ e maa-aadel Bolkovskite perekond, kinnised, väga lihtsad, pere hoiab kokku, töö tähtis, haridus oluline. Pigem mõtte- kui tundeinimesed. Lapsed pigem austasid kui armastasid isa. Tolstoi ise hindab seda tüüpi inimesi kõige kõrgemalt, ta on ka ise seda tüüpi. Ta leiab, et Vm arenguks on seda tüüpi in rohkem vaja. Andrei-Natasa Andrei Bolkonski maa-aadli esindaja läheb sõjaväkke, et ennast teostada. Temast jääb maha lapseootel naine, kes sünnitusel sureb. See tekitab Andreis süümepiinu, sest tunneb, et ei kohelnud naist piisavalt hästi. Ta muutub kinniseks, tõmbub elust kõrvale. Näeb sõja mõttetust. Sõites ühele ballile näeb ta tamme, mis tundus surnuna hingelt oli Andrei sama surnud ja kuivanud. Kohtumine Natasaga toob elu ta hinge tagasi. Tagasi tulles on ka puu ellu ärganud, uued pungad peal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
