Minu tundeid ja mõtteid seoses filmiga LÜK Vaadates filmi ,,Lendas üle käopesa'' tekkis mul mitu mõtet. Esimene neist oli muidugi see, et film on äärmiselt hea. Minu mõtted liikusid erinevaid radu pidi ning jäin juurdlema kahe põhilise probleemi üle. Esiteks see, kas sealsete patsientide ravimiseks oli tõesti vaja hoida neid nelja seina vahel, ning teiseks see, et ühiskond kipub väikeste kõrvalekalletega inimesi minu silmis liiga kiirelt haigeteks tembeldama. Film käsitles pigem kerge vaimupuudega inimesi ning jättis sügavalt haiged isikud kõrvale. Esimene märk sellest oli juba see, enamik patsientidest olid haiglas vabatahtlikult ning poleks endast vabaduses otsest ohtu kujutanud. Teose arenedes kerkis minu jaoks korduvalt esisele küsimus, kas nende majutamine sellises asutuses oli tõesti nende aitamiseks parim lahendus, või oleks pidanud neid lihtsalt toetama oma haiglavälise elu kordaseadmisel. Pärast ...
situatsioonid, kus teisitimõtlejad pandi vangi või põletati tuleriidal, sest neid peeti hulludeks või nõidadeks. Ja nii oli ka McMurphyga, kes välismaailmas näis lihtsalt kuritegelik mees. Järjepideva kuritegevuse tõttu kaheldi tema terves mõistuses ning saadeti ta ühiskonda, kus ta erines suuresti seal elavatest inimestest- hulludest ja sellepärast julgen väita, et vaimuhaigla seinte vahel oli ainukene hull just McMurphy ise. McMurphy lõi kohe algusest peale hullumaja harmoonia ja igapäevase süsteemi paigast. Türanniast oli saamas demokraatia. Selle väite näiteks tooksin koha filmis, kus McMurphy soovis televiisorist vaadata pallimängu ning kõik pidid hääletama kas poolt või vastu. See oli esimene kord, kui vaimuhaigetel oli võimalus ise otsustada. Algul nad ei läinud sellega kaasa, sest see oli nende jaoks võõras ja hirmuäratav, et nad pidid ise millegi üle otsustama. Hiljem hakkas see neile tänu McMurphy mõjutustele meeldima
peaaegu alati ühte ühisesse punkti (selleks punktiks on hullumaja) jõuavad.Esimene ja teine osa on teineteisega seotud ainult mustkunstnik Wolandi ja mõne väiksema tegelase kaudu.Sisulist kokkuminekut minu arvates eriti ei ole.Raamatu teine osa jutustab noorest naisest Margaritast, kes armastab ühte kunstnikku.Margaritat ja seda kunstnikku on korraks mainitud ka esimeses osas (kunstnik on samuti hullumaja patsient).Margarita elust ja oma mehe hülgamisest räägitakse natukene raamatu alguses.Kogu ülejäänud lehepinna koos väikeste kõrvalepõigetega hõlmab Margarita ja Wolandi kohtumise kirjeldus.Woland korraldab balli, mille perenaiseks ta kutsub Margarita.Natukene mainitakse vahetevahel ka kunstnikku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud
kommunistlikku riiki, kartis teisitimõtlejaid. Kõik, kellel näis olevat muu arvamus ja seda välja julgesid öelda, tehti kommunistide poolt maha. Nii juhtus ka teose ühe peategelase Meistriga, kes kirjutas raamatu Pontius Pilatusest. Selle teose kriitilise sisu tõttu ei avaldatud seda. Meistri osaks said hoopis karmid kriitikalained. Seesugune vastukaja tema teose kohta viis mehe vaimselt tasakaalust välja, millele järgnes hullumaja. Raamatu kirjutamise ajal oli Meistri elus olemas kõik, mis ta õnnelikuks tegi: toetav ja armastav naine Margarita, Meistri soovidele vastav väike elukoht, ta oli hingelt kõigega oma elus rahul. Teada saades, et tema raamatut ei avaldata, põletab Meister oma käsikirjad ja loodab sellega põletada ka kogu mineviku, kaheldes seejuures, kas Margartita teda enam vääribki. Hetkel mil Meister parasjagu oma teose käsikirju põletab, satub Margarita talle peale ning naisel õnnestub pisike
Kirjanik Ajakirjanik Teosest 24.okt 2008 ilmus tema autobiogaafia ,,Musta pori näkku" Rokibiograafia, mille lehekülgi täidavad Eesti popajaloo legendid ja müüdid Autor räägib raamatus avameelselt oma joomingutest, pohmellidest ja muust rokkmuusiku eluga seonduvast Mihkli unistuseks oli mängida ansamblis Singer Vinger, kuhu ta ka 1986. aastal pääses ning mängib selles ansamblis siiani Ta pääses vene sõjaväest, kuna lasi ennast mõneks ajaks hullumaja sisse kirjutada Teost on saatnud ülisuur müügiedu, paari kuuga oli seda ostetud üle 30 000 eksemplari Kokku umbes 340 roppsõna Tegelased Eesti popmuusikud aastatel 1977-1990 (Peeter Volksonski, Rein Rannap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Els Himma jt) Mihkel Raua sõbrad (Sal-Saller, Hardi Volmer, Kojamees, Villu Tamme ja Jaanu Nõgisto) Perekond (Eno Raud ja Aino Pervik, vend Rein Raud ja õde Piret Raud) Naabrid (Mihkel Mutt, teised hinnatud kirjanikud)
Olla piiratud on elada mugavalt, tunda, et kõik on kontrollitav, süsteemne. Kui vaadelda raamatud ,,Meister ja Margarita", saame näha, et inimesed, kes kohtusid Saatanaga ehk kõige üleloomuliku sümboliga, lõpetasid kas kaugrongis või hullumajas, kusjuures viimane kippus enamusse jääma. Mida sellest järeldada? Mida üritasid need, kes põgenesid? Vältida hädaohtu, säilitada seniolnut, mitte muutuda, mitte uskuda.. Teised, hullumaja patsiendid, paistsid uskuvat, aga neilegi oli see liig. Ivan Bezdomnõi proovis algul kõigest väest kõigile selgeks teha, mis oli juhtunud, kui proovides seda paberile panna, sai vaat et närvivapustuse ja loobus. Harjumuspärasest lahti lasta paistis olevat võimatu. Ka politseinikud, kes asja uurisid, ei suutnud leppida sellega, et kõik oligi nii, nagu silmale paistis. Selle asemel püüti leida vähegi ratsionaalseid selgitusi seletamatule, longaku need siis ühte või kahte jalga
(ÕS 2006) 4.Kada- ragulka. Poiss laskis kadaga linde. (ÕS 1999) 5. Pasknäär- lind. (ÕS 1999) 6. Anvelt- reeglite rikkumine. Eesti sotsialismi teele viia. 7. Roitma- ümber nuuskima, kolama, uitama. 8. Päitsed- ära võtta,abielluda, kuulekaks teha, nt Mari oskas Jürile päitseid pähe panna. pani hobusele päitsed pähe- päitsenöör, -rihm, -rõngas. Päitsed sümboliseerivad vabaduse piiramist. 9. Valge palat kõrge laega- hullumaja. Vabaduse piiramine. 10. Kadrioru park- park Tallinnas, mille rajas Peeter I katariina II- le. 11. Mootorsaega läbi kadrioru pargi- mingi terviku lõhkumine paljudeks osadeks. Stiilikujundid Epiteet: valge kitli pikad käised, valge palat kõrge laega, tuleb tammekepi toega, Eesti põlve uueks looma. Võrdlus: supi hind saab võrdseks praega
Pilet nr.4 Tennesee Williams 1911-1983 Tema päris nimi on Thomas Lanier Williams,kirjaniku nime võttis esivanemate järgi.Isa oli prooviesineja ja oli enamasti kodust ära.Ema oli kodune,katoliiklane ja sügavalt usklik. Õde oli hingesugulane.Lapsena oli ta haiglane,tal oli pärilik südamerike,asmaatik,õppis mitmes ülikoolis. Perekonna suureks shokiks saab see kui isa jääb paikseks see toob kaasa pidevad tülid kodus.Tennesee peab minema tööle kingavabrikusse.Kuna kodune õhkkond on pidevalt pingeline siis tema õde ei kannata seda ja ta pannakse hullumaja. Tennesee saab stipendiumi ja lahkub kodust koos ema poolse vanaisaga.Nad rändavad koos maailmas ringi ja teenivad raha erinevates kohtades luuletusi lugedes.Ta nimetab seda ilusaks ajaks. Kõik tema teosed olid ülimenukad,kuid lahtise lõpuga, aga kohandas lõppe Hollywoodi jaoks. Looming: Tema loomingusse kuuluvad sellised teosed nagu "Klaasist loomaaed", "Tramm nimega Iha", "Kass tulisel ...
väärtusi ning vihati teisitimõtlejaid. Raamatu peategelane kirjanikust Meister, püüdis edasi elada revolutsioonieelsete põhimõtete ja harjumuste järgi, kuid sattus konflikti kommunistliku maailmavaatega. Looja, kes kirjutas raamatu Pontius Pilatusest, kuid selle teose kriitilise sisu tõttu ei avaldatud seda ning kaotas ka loomingulise vabaduse. Meistri osaks said hoopis karmid kriitikalained. Seesugune vastukaja tema teose kohta viis mehe vaimselt tasakaalust välja, millele järgnes hullumaja. Ta ei suutnud taluda seda, et riik ei austanud tema printsiipe ning mõttemaailma, seda, mis on tegelikult tõsi. Raamatu kirjutamise ajal oli Meistri elus olemas kõik, mis ta õnnelikuks tegi: toetav ja armastav naine Margarita, Meistri soovidele ka vastav väike elukoht, ta oli hingelt kõigega oma elus rahul. Teada saades, et tema raamatut ei avaldata, põletab Meister oma käsikirjad ja loodab sellega põletada ka kogu mineviku, kaheldes seejuures, kas Margarita teda enam üldse väärib.
Liivi mõtteluule paistab silma väga valuliku ning kannatusterohkena. Tema luuletus "Helin" andis märku tema haiguse süvenemisest ning "Mitte igaühele", milles Liiv väljendas selgesti oma võimet näha inimesi ja situatsiooni läbi, öeldes:"Mitte igaühele õnneks ei antud selgesti näha". Kõik temast väljuv oli ehe, siiras ja sundimatu eneseavaldus. Juhan Liiv oli kirjanikust maarahva laps, mees, kelle aines oli pärit maalt, loodusest ning kelle jaoks linn oli hullumaja. Friedebert Tuglas on kord öelnud: "Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid kannatanud." Kõik, mida Liiv nägi, puudutas ta silmi. Tal oli võime näha läbi ning leida ilu looduses, ligimestes endas kui ka nende tööviljakuses ning -usinuses ja isamaa käekäigus. Talle valmistas valu kodumaa, mis oli võõra võimu all ning tunded, mis teda seetõttu kurvastasid. Juhan Liiv läks Eesti ajalukku
Ta süüdistas end kõiges, mis temaga on elu jooksul juhtunud. Ta pidas end süüdlaseks ka oma esimese abikaasa surmas. Peategelase hullumine ei jäänud kellelegi kahe silma vahele. Pärast Stanley poolt vägistamist elab naine nagu omas mullis. Ta ootas meest, kes talle järgi tuleks ning kaugele ära viiks. Blanche muutus vaimselt aina ebastabiilsemaks. Ta paistab küll olevat rõõmsameelne, kuid teised teadsid, et siin ei aita enam muu kui hullumaja. Arste nähes hakkab Blanche'l hüsteeriahoog. Tema vaimne tervis oli väga tugevalt kahjustada saanud, kõik need üleelamised olid röövinud temalt ta hinge, jättes alles vaid pettekujutelmad õnnest ja rahust. Ta tuli New Orleansi ihaga leida midagi uut, midagi elu väärilist, kuid kõik sealsed sündmused viisid teda veel kiiremini kuristikust alla. See teos tõi välja mitmed modernistlikule draamale iseloomulikud jooned: inimese
Rainer elas suures pilvelõhkujas, mis asus Õhumullide maal. Talle meeldis see imeilus koht. Rainer töötas sekretärina suures ettevõttes. Selle ettevõtte nimi oli " Kaasakiskuv sülearvuti ". Tööle sõitis mees ühistranspordiga milleks Õhumullide maal olid hobused. Rainerile see üldse ei meeldinud ja ta tahtis ka lendavate autolube tegema hakata. Kunagi väga ammu, tuhandeid aastaid tagasi oli selle ettevõtte hoone asemel hullumaja ja räägiti, et nüüd selles majas kummitab. Rainer seda muidugi ei uskund. Kuid tööl oli üks neiu kellele meeldis Rainer väga ja neiu kirjutas talle armastuskirju iga nädal. Neiu käis iga päev Raineri kabinetis ja üritas teda veenda et seal majas kummitab ja ta kardab. Neiu jaoks oli Rainer nii vastupandamatu, et ta lausa kollektsioneeris igast pisiasju mis oli seotud Raineriga. Ühel päeval otsustaski mees teha omale lendava auto load
ta filmi lõpus teispoolsusesse, et päästa mees nõdrameelsete haiglaõdede võimu alt. Hullud ja hullumeelus on filmimaailma üks lemmikteemasid: meenutagem või Ameerika kinotööstuse kaasaegset klassikut ,,Piinatud geeniusest". Või vene filmi "Hullumaja", kus esitatakse igavene küsimus: kes siis ikkagi hullud on, kas need õnnetud internaadi elanikud või üksteist pommitavad, tulistavad ja lõikavad "normaalsed", internaadi aia taga elavad tegelased. Õndsal lollikesel, sanatoorse hullumaja kliendil, on vene kultuuris täiesti eriline koht. Ta räägib lollusi ja teeb arusaamatuid tegusid, kuid tema sonimises peitub ettekuulutusvõime. Õnnis lollike võib valitsejaid karistamatult solvata ja kuna ta ise oma saatust ei juhi, siis on ta vabadus praktiliselt piiramatu. Õndsaid lollikesi kardeti, kuid nendega arvestati ja neid isegi kadestati sageli. Siinkohal meenub vene muinasjutu kangelane tobuke Ivan, kes ahjuga ringi sõitis ja elukest nautis
1. Lavastuse üldised omadused Üldmulje on hea. Mulle väga meeldis. Ei meeldinud ainult, et lõpp veidi pikaks venis. Niimoodi muutun kannatamatuks ja võib juhtuda, et inimene kaotab huvi. Varasematest teatrikogemustest on see kõige parem. Minu arvates sidus tervikuks selle etenduse peategelane. 2. Lavakujundus Laval kujutati Jannseni trükikoda või kabinetti ja ka tsaar Aleksander II korterit, Kreutzwaldi kodu, Lydia Koidula mehe kodu, Liivi kodu ja hullumaja tuba. Lavakujundus mõjus üsna realistlikult. See oli väga lihtne ja laval oli vähe mööblit ning aksessuaare. Ei saaks öelda, et see väga ilus oleks olnud, sest see polnud peenutsev ega midagi, aga see meeldis mulle just oma konkreetsusega. 3. Valguskujundus Valgus oli mahe, rahustav. Kõik oli väga hästi paika pandud. Mingeid värvilisi tulesid ei olnud. Oli ainult tavaline kollakasvalge, mis mõjus realistlikult. 4. Esemed
Kui asutuses koheldi kõiki patsiente kui alamat inimrämpsu, kelle ainus väärtus oli selles, et nad pidid tegema, mida võim arvas, et neile hea on, ja läbi selle suurendasid võimulolijate positsioone, siis nüüd tekkis asutuses kaos. Tehti asju, mis olid lubamatud, kõigutati autoriteete ning inimestel tekkis oma arvamus ja lootus. Seda ei tohtinud lasta juhtuda, sest oma arvamus on võimule alati ohtlik. Need hetked, mida McMurphy hullumaja patsientidele võimaldas andsid neile tagasi tunde, et nad on inimesed, mitte lihtsalt mingid objektid, kellel polegi oma arvamust ega tahet. Järsku muutusid nad isiksusteks, kellel oli väärikus, tunded, mõtted ja kes hakkasid esitama ebamugavaid küsimusi. Kõik totalitaarsüsteemid on saanud oma võimu vaimu murdmisest. Nii nagu natsi- Saksamaal hävitati kõigepealt mõtlev ja vastuhakkav vaimueliit, siis sama juhtus ka Eestis. Siberisse saadeti õpetajad, pastorid, haritlased
Võistlevad nii kostüümid, sambakava ja etteaste teema, kui sambatantsijate osavad sammud. Rio de Janeiros toimuvad juba mitmed eelkonkursid enne otsustavat sambakarnevali ning Rio sambadroomile jõuavad vaid parimad. Karnevalipäeval moodustavad sambakoolid Rio peatänavatele suure sambarongkäigu ning tantsides ja muusika mürtsudes liigutakse pealtvaatajate-kaasaelajate saatel sambadroomi poole. Sellel päeval valitseb Rio de Janeiros pehmelt öeldes hullumaja ning tasakaalukas põhjamaalane võib tunda end kui sõjatandrisse sattunu. Rio sambastaadionil toimub otsustav sambakava esitus ning sellele järgneb ühine suur show ja pidu, mis kestab hommikutundideni. Samba on rõõm ja iga-aastane karneval on rõõmupidu. Vaeste linnaosas mängivad lapsed veel nädalaid pärast karnevali kostüümide uhkete sulgedega, äärelinnades laiutavad ratastel platvormid, millel esineti ning turistid
Sarnaselt Pontus Pilatusele, kes oli samuti väsinud. Pilatus kohtas aga Jesuat, kes tekitas temas huvi ja uut elutahet. Tema õnnetuseks aga mitte piisavalt. Tulles tagasi romaanis täide saadetud "imetegude" juurde, võime öelda, et tegu oli siiski äärmiselt süütute lugudega, sest nagu selgub lõpulehekülgedel suur osa, sellest, mis Wolandi ja teistega seotud on vaid illusioonid inimeste peas. Meister ja Margarita hõljuvad nõiduslikult linna kohal ringi ning külastavad hullumaja nad kõnelevad luuletaja Ivaniga, olles oma kehas hoopis mujal. Meistri ja Bulgakovi omavaheliselt paralleelist pole mõtet justkui kõnelda, mitte ainult, et iga kirjaniku biograafia (kasvõi vähemalgi määral) ilmneb tema teostes. Meister oligi Bulgakov. Kuni viimase juuksekarvani. Aga miks siis tema ja Margarita, miks nemad said igavese rahu, mitte õnne, vaid rahu, mis iseenesest on ehk veelgi parem. Oli see juhuse kokkulangevus, et Meistri romaan Pontus Pilatusest
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool JA16 KÕ Anna-Maria Otsa J. D. SALINGER ,,KURISTIK RUKKIS" ANALÜÜS Essee Õppejõud: Mare Pärenson Mõdriku 2016 ,,Kuristik rukkis" on lugu 16-aastasest Holden Caufieldist, kes üks probleemne poiss. Probleemne sellepärast, et teda on välja visatud juba 4. koolist. Jutustuse ajal viibib Holden sanatooriumis, sest tal on diagnoositud tuberkuloos. Kuid kui raamat lõpuni lugeda võib ka järeldada, et see sanatoorium võib olla ka hullumaja. Tema olukorda võib ehk seletada sellega, et ta on pandud internaati, kus tal pole kokkupuuteid oma vanematega, kes teda kasvataksid. Samuti võib see seotud olla ka sellega, et tema noorem vend Allie suri mõni aasta tagasi leukeemiasse ning ta elab seda raskelt üle (...
Blance'i hullumeelsus ei jäänud teisel kahe silma vahele. Pärast vägistamist Stanley poolt kaotab naine oma viimase reaalsus taju. Ühel päeval ta istubki voodi peal ning ootab üht meest, kes ta kaugele ära viiks ning kes tema eest hoolt kannaks. Ta ootab härra Huntley'd, kellele on ta jätnud mitmeid telegramme. Oodates on ta rahulik ja räägib merest. Ta on rõõmsameelne, kuid teised seal ruumis teavad, et talle ei tule järgi too mees, vaid hoopis hullumaja arstid. Kui lõpuks Stella õde arste märkab hakkab tal hüsteeriahoog. Ta karjub ja väidab, et kuuleb hääli. Tema vaimne tervis on väga tugevalt kahjustada saanud, kõik need üleelamised on röövinud temalt ta hinge, jättes alles vaid pettekujutelmad õnnest ja rahust. Ta tuli New Orleansi ihaga leida midagi uut, midagi elu väärilist, kuid kõik sealsed sündmused viisid teda veel kiiremini kuristikust alla. Arstidega kaasa minnes tõuseb veel Mitch püsti ja süüdistab Stanleyt
ta ootustele hakkab välja kooruma mitmeid võikaid seiku selle suguvõsa ajaloost. Aja möödudes saab Mikael endale abiliseks Lisbethi Salanderi, kes on selle raamatu üks huvitavamaid tegelasi. Ta on autistlik, maailmast täiesti eraldatud, neetidega, nahkriietega, seljal suur lohe tätoveering ja alaealise anoreksiku välimusega noor kahekümnendates neiu, kes ei räägi palju ja välimuse ning hoiaku järgi võiks arvata, et ta on hullumaja esikandidaat. Ta on tunnistatud emotsionaalselt ebastabiilseks ning tema rahaasju kamandab hooldaja-järelvalvaja. Praegune hooldaja on sadistlike seksuaalsete kalduvustega advokaat, kes tüdrukut piinab. Tegelikult on pealtnäha arengupeetusega tütarlapse kesta all tegu väga terase ja nutika maailmatasemel häkkeriga, kellel on ülihea fotograafiline mälu ja suurepärased oskused. Mida rohkem Mikael ja Lisbeth Vangeri suguvõsa ajalukku süübivad, seda verisemaks ja õudsemaks lugu kisub
elama asunud mees ja Dovre-isand, Eberkopf ja Herr tema naine, Trumpeterstraale, rändajad. Varas ja varastatud asjadega Begriffenfeldt Norralasest *kaupleja, professor ja Kairo laevakapten ja tema hullumaja juhataja. meeskond, Veider Anitra, reisija, beduiinipealiku tütar, Huhu (keelefanaatik Malabari rannikult), Preester, Araablased, Hussein (minister Matuserongkäik, orjatüdrukud, idamaadest), Fellah Korravalvur, tantsivad tüdrukud, muumiaga, Nööbivalaja, Kõhn
Woland on romaani ülesehituse seisukohalt olulisim tegelane, kes seob tervikuks nii juhtumised Moskvas, kus ta on vahetult kohal, kui ka ülejäänud sündmustiku, milles tema osalus on aimatav. TEGELASED B. romaani kolme maailma olulisemad tegelased on omavahel seotud kolmikuteks. Neid ühendavad eelkõige sarnased ülesanded ja suhted oma kaaslastega. Tähtsaima kolmiku moodustavad Juudamaa prokuraator Pontius Pilatus, Pimedusevürst Woland ja hullumaja direktor professor Stravinski. Jersalaimis arenesid sündmused Pilatuse juhtimisel, Moskvas toimus kõik Wolandi tahtel. Stravinskile pidid hullumajas tingimusteta alluma kõik Wolandi ja ta saatjaskonna ohvrid Moskvas. Pilatus püüdis päästa Jesuad, kuid see ei õnnestunud, sest ta oli liiga arg, Woland päästis küll Meistri, kuid alles teispoolsuses, Stravinski püüdis säästa Meistrit Moskva tegelikkuses, kuid ei suutnud talle tagasi anda jõudu ja hingerahu.
Akadeemiline enesejuhtimise aine on sel kursusel kindlasti kõige vajalikum ja põnevam aine. Olen kolme alla kümne aastase lapse ema, töötan poole kohaga koolis ja ükski laps lasteaias ei ole käinud. Elame linnast 16km kaugusel, vanem laps õpib linna koolis ja pereisa käib samuti linna tööle. Peres on väga oluline korralikult planeeritud päev, sest keeruline logistika ja laste rohked huviringid nõuavad head planeerimist. Lisaks toimetan palju vabatahtlike rindel, samuti osalen erinevates projektides, mis puudutavad kultuurilisi tegevusi. Ajakasutus on olnud minu jaoks alati probleem. Tihti võtan endale rohkem kohustusi, kui inimvõimetel piire, mistõttu on esinevad pea kõik halvast ajakasutusest tingitud probleemid. Siplen pidevalt I kvadrandis, nii et arenguruumi on veel palju. Olen viimase aasta jooksul vaadanud mitmel korra tegelikele eesmärkidele otsa ja kõrvaldanud raske südamega nn ballasttegevusi. Reaalselt on sellest ikka veel väh...
Suhtlemise aluste eksam. 17.05.2012 1. Mida annab hea suhtlemisoskus? Hea suhtlemisoskusega inimene: võidab sõpru kogu eluks teda hinnatakse tööl lapsed austavad ja usaldavad teda tema seksuaalsed vajadused on rahuldatud 2. Nimeta 5 kuulamistõket. 1) Võrdlemine. *minu lapsed on küll arukamad *mina teenin küll rohkem *ega ma temast kehvem pole? 2) Mõtete lugemine *mida ta tegelikult mõtleb? *ta ütleb küll, et tahab kontserdile tulla, aga tegelikult on väsinud... *kalduvus oletada... *küllap olen ma tema arvates loll... 3) Vastuseks valmistumine *mida järgmisena öelda? *harjutatakse oma mõtet või juttu *treenitakse kogu reaktsiooniahelat: mina ütlen seda, tema toda ja siis vastan ma nii... 4) Sõelumine *kuulatakse ainult osa jutust *tähelepanu teravneb emotsioonide puhul (viha, kurbus) *suletakse kõrvad teatud asjadele (ähvardused, ebameeldivused, kriitika) 5) Siltide kleepimine *vestluskaaslane...
unustasime pungi." 8. Allan Vainola`` Inventuur`` (2011) - Muusik Allan Vainola teeb raamatus ,,Inventuur" oma elust ja ajastust omalaadse inventuuri, meenutades sündmusi, mis jäävad põhiliselt aastaisse 1980-2001. See ei ole ajajärgu täpne dokument, pigem on kirjas eredamad sähvatused, mis on ajaproovile vastu pidanud. Punk ja nõukogude aeg; muretu kulgemine kuldses kolmnurgas Moskva, Varblane, Pegasus; Vennaskond, Metro Luminal, Sõpruse Puiestee ja teised bändid; hullumaja ja põgenemine Soome; seiklused Venemaal ja armastus. Autor on köitvalt portreteerinud ka omaaegseid värvikaid tegelasi, kellest nii mõnegi saatus oli traagiline. 9. Raoul Kurvitz `` Attitude. Ülevaade hoiakulisest popkultuurist.`` (2008) - Raamat annab populaarses kultuuriloolises laadis ülevaate ajavahemikus 1789--1968 toimunud olulisematest ajaloolistest tähtsündmustest, autoritest ja kultuuriilmingutest,
Ei saagi ju! Ta tahab ju vaid paremat paika, paika kus kõik oleks hea ja õiglane, kus täiskasvanud ei kõneleks vaid rahast ja võimust. Ning viimaks on ta kuri, sest keegi ei mõista ta muret. Täiskasvanud peavad seda psühhika häireks ja saadavad ta psühholoogi juurde, sest täiskasvanud on liiga kinni oma võltsis ja neetud maailmas, et nad ei märka, et Holden on tegelikult täiskasvanu, täiskasvanu oma enda kiitsakas teismelise kehas. Ja nüüd keset hullumaja on ta ihüksi, nii üski, et ta tahab oma loo kirja panna, ning vahest ka teada, kas kuskil on veel neid noorukeid, kes vihkavad täiskasvanuid sama jõuga, sama südamega, sama siirusega...ja et kas kuskil on veel neid, kes tahaksid olla püüdjad rukkis.... Nii jääbki see raamat maailmakuulsaks, sest 16 aastaste elu on alati ühtmoodi hingevalu täis. Ühtmoodi hullumeelne, ühtmoodi piinarikas...
Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt. 2011. aastal valisid filmiajakirjanikud, õppejõud ja spetsialistid filmi Eesti läbi aegade parimaks filmiks. Filmi lavastaja Veiko Õunpuu Hullumeelsus ,,Hullumeelsus" on 1968. aastal valminud film, mille lavastajaks oli Kaljo Kiisk. Filmi tegevus toimub Saksa armee poolt okupeeritud aladel II maailmasõja ajal. Ühes väikeses külakeses asub üks hullumaja. Salk saksa sõdureid saabub sinna, et viia vaimuhaigeid metsa n-ö ,,väikesele jalutuskäigule". Vahetult enne selle toimumist saabub Gestapo ohvitser. Ta annab teada, et kuskil hullumajas varjab ennast vaenlaste agent. Ohvitser Windisch peab leidma 583 inimese seast tolle agendi. Otsingu käigus hakkab hakkab ta aga tundma ennast veidi segasena. Filmi peategelased Jüri Järvet, Vaclovas Bledis, Valeri Nosik, Bronius Babkauskas, Viktor Plyut ja Mare Garshnek. Kevade
mingil moel kohtuvad ja selletõttu peaaegu alati ühte ühisesse punkti (selleks punktiks on hullumaja) jõuavad.Esimene ja teine osa on teineteisega seotud ainult mustkunstnik Wolandi ja mõne väiksema tegelase kaudu.Sisulist kokkuminekut minu arvates eriti ei ole.Raamatu teine osa jutustab noorest naisest Margaritast, kes armastab ühte kunstnikku.Margaritat ja seda kunstnikku on korraks mainitud ka esimeses osas (kunstnik on samuti hullumaja patsient).Margarita elust ja oma mehe hülgamisest räägitakse natukene raamatu alguses.Kogu ülejäänud lehepinna koos väikeste kõrvalepõigetega hõlmab Margarita ja Wolandi kohtumise kirjeldus.Woland korraldab balli, mille perenaiseks ta kutsub Margarita.Natukene mainitakse vahetevahel ka kunstnikku. Minu arvates on see raamat täielik jama! Esimese osa võis veel kuidagi läbi lugeda, kuid teine osa oli liig, mis liig
mingil moel kohtuvad ja selletõttu peaaegu alati ühte ühisesse punkti (selleks punktiks on hullumaja) jõuavad.Esimene ja teine osa on teineteisega seotud ainult mustkunstnik Wolandi ja mõne väiksema tegelase kaudu.Sisulist kokkuminekut minu arvates eriti ei ole.Raamatu teine osa jutustab noorest naisest Margaritast, kes armastab ühte kunstnikku.Margaritat ja seda kunstnikku on korraks mainitud ka esimeses osas (kunstnik on samuti hullumaja patsient).Margarita elust ja oma mehe hülgamisest räägitakse natukene raamatu alguses.Kogu ülejäänud lehepinna koos väikeste kõrvalepõigetega hõlmab Margarita ja Wolandi kohtumise kirjeldus.Woland korraldab balli, mille perenaiseks ta kutsub Margarita.Natukene mainitakse vahetevahel ka kunstnikku. Minu arvates on see raamat täielik jama! Esimese osa võis veel kuidagi läbi lugeda, kuid teine osa oli liig, mis liig
direktorile ära rääkida. Kovalenko tõukas teda ja ta kukkus trepist alla. Sel hetkel sisenes Varenka ja kaks daami. Varenka puhkes naerma. Belikov solvus ja läks minema. Ta läks koju, heitis voodisse, tõmbas teki peale ja jäi sinna. Kuu aja pärast ta suri. Ta ilme paistis olevat lõbus, kuna ta oli kirstus. Kõik kes matustel olid, paistsid õnnelikud ja rahulolevad-Külla saabus vabadus. PALAT NR.6 Palat nr.6 ehk teisisõnu hullumaja on koduks viiele inimesele, kes mingil põhjusel sinna on sattunud. Palat Nr.6 peategelasteks on Ivan Dmitrits- hull (aedniku poeg) ja arst Doktor Andrei Jefimõts Ragein. Tegevus toimub väheldases ehitises, piiratud terve takjate, nõgeste ja metskanepite tihnikuga. Katus on roostetanud, korsten pooleli varisenud, trepiastmed pehkinud ja rohtunud, aga krohvist on jäänud ainult jäljed. Maja eraldab haiglast hall naeltega plank. Hoones sees on seinte äärde ja ahju kõrvale
talle kõiges(käitub Lorenzo plaani järgi). Isa on nii rõõmus et tõstab pulmad päev varasemak(kolmapäeva peale). 3. stseen(Julia magamistuba) Julia palub, et Amm tal täna üksinda magada laseks ning Amm ja ema soovivad Juliale head ööd. Veidi aega Julia kaalub kõiki varianti, mis võib juhtuda, kui ta seda imejooki joob, kuid heites kõrvale kõik ebameeldivad mõtted joob ta selle siiski ära. 4. stseen Capuletti majas on hullumaja, kõik jooksevad ringi ja valmistuvad pulmaks. 5.stseen Amm äratab preilit(Juliat) kuid avastab, et too on surnud ja hakkab karjuma. Tuppa siseneb sinjoora Capuletti ja veidi aja pärast ka Capuletti ise ning kõik saavad teada kurvast uudisest ja hädaldavad Juliat taga. Saabuvad krahv Paris ja Lorenzo, kellele ka uudist teatakse. Paris hakkab samuti kiruma, kuid Lorenzo kiirustab kõiki taga viimaks läbi kohesed matused pulmatseremoonia asemel.
"Keisri hull" Romaan keskendub Võisiku mõisnikule Timotheus Eberhard von Bockile (17871836), kes tegi sõjaväelist karjääri, kuulus Aleksander I lähikonda ning abiellus aadelkonda sokeerides talutüdrukuga. 1818. aastal läkitas ta keisrile Venemaa põhiseaduse projekti, mille tõttu ta vahistati. Timotheus von Bock veetis üheksa aastat vanglas, kust ta vabastati vaimuhaiguse tõttu. Piiratud liikumisõigusega von Bock elas Võisiku mõisas surmani. Timotheus von Bocki (Timo) lugu esitatakse läbi Jakob Mättiku (Timo näälu) silmade. J. Lotman on seda nimetanud puskinlikuks võtteks: sündmusi kirjeldav inimene ei mõista kõike, mida ta kirjeldab.36 Timotheus von Bock on romaani peategelane, tema järgi on teos saanud ka pealkirja. Samas ei ole Timo minategelane. Timo iseloomust ja mõttemaailmast saab lisaks aimu ka tema käsikirjade kaudu. Timo välimust kirjeldab Jakob võrdlusena: Timo enne vahistamist (s.t üheksa aastat varem) ja pärast vabanemist...
lähenemist. Mõjutanud ka teisi kunstnikke. Põhjamaade rahvusromantism on seotud ka Venemaaga. Venelased võtavad palju soomlastelt üle. Nikolai Roerich. Rühmitus Mir Iskustva on seotud juugendliku sümbolismiga ja selle esindaja oli Nikolai, aga tema maalis pigem rahvusromantilisi teoseid. Mäed on tähtsal kohal ja sinine värv on tema lemmik. Mõned maalivad ka selliseid maale, mis kuuluvad sinna sümbolismi hulka. Norrakate Edvard Munch. Hullumaja vahepeal, saab terveks aga hea intensiivsus kaob ära. (Viiraltil sama, lõpetab absinti joomise ära) Tema teemadeks on üksindus, armastuse kadumine, surm ja depresiivsed. Neid ta lahendab ergsate ja säravate värvidega. Psüühilisi elamusi selgitab ta kõver joon, mis seob teda juugendiga. POSTIMPRESSIONISM Nendeks hakkasid nimetama ennast kunstnikud, kes olid alustanud oma tööd impressionistidena ja hiljem selles pettusid. Valisid uue loomingusuuna enda jaoks
aina uued ja uued detailid, kusjuures needki tunduvad inimsilmale alati lõplikud, teravate ja selgete äärjoontega olevat. Kunstnik märkab selles infos palju ühist oma sisetunnetusega. Ülikooli ajal loeb ta ka filosoofilist- ja ilukirjandust, õpib keeli (hiina ja hispaania keelt). 7 Paraku ei meeldi tema välimus Tartu sõjakomissarile, kes otsustab ta sõjaväeprokuratuuri abil Nõukogude armeesse saata. Ainus pääsetee viib läbi hullumaja. Hea õpinguraamat aitab arste veenda, et seda meest tasub aidata. 1989. Kolmas katse saada ametlikku kunstiharidust ei õnnestu. Seejärel lahkub noor kunstnik pärast kõikide eksamite sooritamist vabatahtlikult ülikoolist, otsustades lõpetada üldhariduse omandamise perioodi ja asuda tööle. Lahkunud suurkoolist koos budamaalijast kursusekaaslase Tarmo Roosimölderiga, luuakse mitteametlik kunstnikerühmitus Lüliti, mida algul kõik naeravad, ka need, kes
3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jäävad anekdootide süzeed tavaliselt muutumatuks, miljööd ja tegelasi aga kohandatakse tõepära ja parema vastuvõtu huvides. Populaarsed anekdootide tegevuskohad on kool, hullumaja, mets, sild, tunnel, meri, taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tsuktsid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin, Breznev), isikutest (Juku, Tsapajev ja Petka), loomadest ja lindudest (elevant, lõvi, karu, kirp, papagoi), hulludest, sadistidest, blondiinidest, politseist jt. Igal aastal ilmub maailmas hulganisti anekdoodikogusid, Eestis välja antud valimikest on üks populaarsemaid Leelo Tungla koostatud "Oi-oi , Juku" (1995)
3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jäävad anekdootide süzeed tavaliselt muutumatuks, miljööd ja tegelasi aga kohandatakse tõepära ja parema vastuvõtu huvides. Populaarsed anekdootide tegevuskohad on kool, hullumaja, mets, sild, tunnel, meri, taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tsuktsid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin, Breznev), isikutest (Juku, Tsapajev ja Petka), loomadest ja lindudest (elevant, lõvi, karu, kirp, papagoi), hulludest, sadistidest, blondiinidest, politseist jt. Igal aastal ilmub maailmas hulganisti anekdoodikogusid, Eestis välja antud valimikest on üks populaarsemaid Leelo Tungla koostatud "Oi-oi , Juku" (1995)
Inimene, kellel on pimesool välja opereeritud ei saa surra pimesoolepõletikku. Sellised lood näitavad, et natside tegevust püüti varjata ja seda kasvõi huupi loobitud haiguslugudega, vaevumata nende võimalikkust üldse kontrollima. 4. Vaadake fotot Hadamari hullumajast. 13 Mis aastaajal on foto teie arvates tehtud? Vaadake lähemalt hullumaja korstnat. Mis on selle juures ebatavaline? Kuna failis pilti ei olnud (ei leidnud), otsisin internetist ühe pildi. Arvan, et see on tehtud sügisel, kuna puud on raagus. Korstnast tuleb paksu musta suitsu. 5. Mis võis Hadamaris toimuda? Tõenäoliselt võis Hadamaris toimuda hukkamine/eutanaasia. Selline must suits ei tule tavaliste puude või paberi põletamisest. Ettekanne - Hans Frank Hans Frank sündis 1925
seisukohta, et ristiusk jõudnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin ütleb selle välja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatüüpilisusele on Timo puhul tähelepanu all ka tema hulluse või mittehulluse küsimus. Timo puhul suhtutakse "poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse". J. Lotman viitab M. Foucault' raamatule "Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul", kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat põhimõtteliselt sarnased: "...kui poliitiline protest on võrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on võrdne protestiga, ja selles mõttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed ühesuguses olukorras." Romaanis jääb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mõrv või enesetapp? Enesetapp oleks vastuolus Timo paigalejäämise, lahingust mitte põgenemise põhimõttega. Mõrva puhul langeb Timo aga kangelasena, on lõpuni lahingus. Seega on
vastutasuks ustava teenimise eest ja üsna kiiresti sai neile selgeks seegi, et noor kuningas polnud oma alluvate töö suhtes kuigi nõudlik. Lisaks sellele, et ta nõudis pidevalt enda ümber sära ja hiilgust ning ajas taga au ja uhkust, meeldis talle ka kära ja märul, talle oli meele järele sõltlaste ja sõnumitoojate pidev sebimine, ta oli vaimustuses rahvarohkusest. On olemas küllalt tõendeid selle kohta, et tema valitsemisaja alguses kujutas õukond endast parajat hullumaja. Staatuse üheks kindlaks tundemärgiks olid suured saatjaskonnad ja iga kõrgemast seisusest külaline tõi endaga kaasa nii palju teenreid kui vähegi võimalik. Nendega olid ühes kõikvõimaliku kraamiga täidetud veovankrid, terve hulk kirste garderoobitarvete ja livreedega ja trobikond hobuseid rännakuteks, jahipidamiseks ning turniirideks. Aadlikud kasutasid kuninga headust, saades kõikvõimalikke privileege. Nad hävitasid toitu, küttepuid, küünlaid, trampisid segi ümbruskonna
Ateismist Eestis http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=92 Atko Remmel 1 Käesolev artikkel kontsentreerub peamiselt ateismi ajaloole Eestis, ent püüab spekuleerida ka ateismi koha üle Eesti kultuuris. Enamiku uurijate käsitluses periodiseeritakse ateismi Eestis poliitiliste sündmuste kaudu: Ateismi levik XX sajandi alguses (kuni EWni) Ateismi areng EW ajal Ateism nõukogude võimu perioodil 1940-1941 võitleva ateismi esmatutvustamine Eestis 1945-1956 - vaikne aeg, mil toimus ateismipropaganda peamiselt loengute ja trükiste abil 1957-64 - aktiivse usuvastase kampaania periood, mille algustähtajaks on esimeste uute tavandite - noortepäevade - esmatutvustamine. Selle ja järgneva jaotuse piirid on mõnevõrra ebaselged ja tinglikud. Ehkki otsused intensiivistada ateistlikku tegevust võeti vastu juba 1954. aastal, algas aktiivne võitlus alles 1959. aastal. Aastad 1954-1958 ongi üleminekuperioodiks, kus eelnevate võitlusmeeto...
"Keisri hull" Jaan Kross 3.Mahlakuu 10217 Kronoloogiline syndmuste kokkuvõte: Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - k...
Olime kaheksa- mehelise grupiga. Osa mehi oli võtnud viina ning seepärast liikumisel ka juttu rohkem kui lubatud. Vaenlane muidugi kuulis meie tulekut ja ootas peidus. Varsti lendasidki granaadid. Kohe said paar-kolm leegionäri raskesti haavata, kelledest üks kohe suri. Mina sain kiliud reielihasesse ja põlveliikmesse. Sellest hoolimata võtsime lahingu vastu ning tegime oma parima kuni abi kohale jõudis, keda olime raadio teel kutsunud. Nii olen siinses haiglas (igavene hullumaja!) viimased kuud lamanud. Paar päeva tagasi lasti mind välja ning nüüd luukan ringi puhkekodus. Muuseas otsustasingi selle sita juhtumi pärast mitte enam pikendada oma teenistusaega." Nagu Lillemaa on oma kirjades selgitanud, peab leegionär, keda Indo-Hiinasse saadetakse, seal kaks aastat teenima. Pärast seda on sealolek vabatahtlikkuse alusel -- pikendad (vist aasta kaupa), või lähed tagasi Alzeeriasse oma viieaastast lepingut lõpetama. Endel Lillemaa
Külas asuv vaimuhaigle, küllaltki vaene ja halvas seisus. Seal palatis on 5 inimest. Ivan gromov(üks kahest peategelasest)-küllaltki haritud, raske lapsepõlv, hakkas põdema paranoiat, nägi maailma must-valgelt, luges hästi palju-haritud geenius ühiskonnas. Andrei Ragin-vaimuhaigla juhataja, loobnud olukorra muutmisest. Ragin läheb palatisse külla ja hakkab Gromoviga rääkima. Hakkab tihemini külastama. Raginit hakatakse pidama ise ka hulluks. On vaid juhuse tahe, et keegi satub hullumaja seinte vahele. Tuli välja ühiskonna kahepalgelisus-aina enam Raginit hakati teda pidama ise ka hullumeelseks, sest nägi Gromovis mõttekaaslast. Ragin läheb reisile Averjanõtsiga, kes peab ennast teistest paremaks. Ragin lõpetabki ise ka seal palatis. Nikita(valvur) peksab nüüd Raginit. ,,Daam koerakesega" Tegelased Anna Sergejevna ja Dmitri Gurov. On Jaltas ja kohtuvad puhkusel olles. Dmitri on naistemees, iga kord uus naine, kellega lõbutseda. Anna käib promenaadil oma koerakesega
võtaks ning tasuks neile igavese rahuga. Wolandi küsimuse peale, miks nad ei võta teda enda juurde valgusesse, vastab Leevi, et Meister polevat valgust ära teeninud, vaid hoopis rahu. Laupäeva hilisõhtul külastab Azazello armastajaid nende keldrikorteris ning viib neile messire'lt saadetud veini. Nad joovad seda ning surevad ja ärkavad koheselt uuesti ellu. Nad istuvad hobuste selga ja lendavad lahkumispaika. Teel sinna külastab Meister veel hullumaja palatis number 117 luuletaja Ivani. Kogu seltskond kohtub Vorobjovi mägedes, et heita viimane pilk Moskvale. Nad tõusevad ja lendavad, saatanliku seltskonna deemonid loobuvad oma inimlikust välimusest ja lasevad end paista sellistena, nagu nad on. Woland pöördub Meistri poole ning ütleb, et too peaks oma romaani nüüd lõpetama. Meister astub 2000 aastat unetuse all kannatanud Pontus Pilatuse juurde ning lausub:"Vaba! Sa oled vaba! Ta ootab sind
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
See arusaamine on välkkiire ja vallandab mälus keeruka assotsiatsioonide laine. Kujutlegam näiteks lause algust: Külalistele valmistas alati nii suurt lusti hüpata puu otsast pea ees basseini, et me otsustasime lõpuks... Kui kuulaja ei tea, et talle räägitakse nalja, siis on ta siinkohal valmis ootama, et lause lõpeb umbes: ...ehitada basseini äärde hüppetorni vmt. Kui kuulaja teab, et talle räägitakse nalja, kuid pole seda ega selletaolisi (nt. hullude ja hullumaja kohta) enne kuulnud, siis on ta segaduses ja püüab palavikuliselt välja arvutada, kuhu asi suubub. Jätk on aga: ...lasta basseini veidi vett. Et anekdoodi "päris-"skript võib pärineda ka äraspidisest hulluderiigist, seda teab vähegi kompetentne kuulaja juba ette ja peab loomulikuks. Või vaatame veel üht näidet. · Onu tuleb külla ja imestab: Oi, Juku, sa jood kalamaksaõli. Kas vastik ei ole? -- On küll, aga isa annab mulle iga korra eest 20 senti
Peidab tekste ära (mingeid teiste tekstide või autorite viiteid). Paneb muistendite ja Juhan Liivi kokku Juhan Liiv asetub Kalevipoja positsiooni. Kõlab absurdselt. 27. Milles avaldub klassikalisuse ja uuenduslikkuse põimumine kaasaegsetel noorematel luuletajatel (Carolina Pihelgase ja/või Kaur Riismaa jt loomingu näitel)? Kaur Riismaa arendab tihti kujutluslikke ruumi välja, kuid need saavad reaalsete ruumidega kokku. Näiteks luulekogu ,,Merimetsa" (2014), kirjutab hullumaja kanti ümber. Raamat räägib puhtast armastusest. Riismaa sarnaneb nooreestlastele. Väga ajakohane autor, kes väljendab väga selgesti mingit tänapäeva põhiprobleemi. Tunnusteta luule, sarnanedes nii paljude tekstidega, mida tänapäeval on hakatud luuleks pidama modernistliku luule traditsiooniga, mis koosnebki tunnusteta luulest. Seda on Riismaa ka ise tajunud, tema luuletustes leidub refleksiivseid mõlgutusi ja retoorilisi hüüatusi, mis seda kinnitavad. Samas
Filmis üles Pittsburgh Police Film Series (1969-70) reaalelu jälgiv dokumentaalfilmide seeria politsei tegevusest. Eesmärk oli jäädvustada reaalsed situatsioonid, kuidas politsei tegutseb. Eesmärk oli filmide abil saavutada tõhusam meetod probleemidega tegelemiseks. Rakendusliku taustaga filmid. Sellesse koolkonda kuulus ka rez. Frederick Wiseman, kes tegi filmi Titicut Follies. Tegi selle filmi J.Marshalliga tegelikult kahasse. Film hullumaja elust. Marshall oli õppinud hiljem ka antropoloogiat kuid eelkõige pidas ennast filmitegijaks. Pärast eelnevat filmi läksid John Marshalli ja Robert Gardneri (1925) teed lahku, kes mõjutas varem tugevalt Johni kütifilmi tegemist. Gardneri filmid on hästi tugevad ja ei püüa anda edasi hõimu omapära, 16 vaid pigem, üldinimlikke tõdesid. Gardner püüdis teha terve seeria filme, erinevatest kultuuritüüpidest. Peale
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
anakreontilisi luuletusi Kristjan Jaak Petersoni (18011822) loomingus. anekdoot lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jäävad anekdootide süzeed tavaliselt muutumatuks, miljööd ja tegelasi aga kohandatakse tõepära ja parema vastuvõtu huvides. Populaarsed anekdootide tegevuskohad on kool, hullumaja, mets, sild, tunnel, meri, taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tsuktsid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin, Breznev), isikutest (Juku, Tsapajev ja Petka), loomadest ja lindudest (elevant, lõvi, karu, kirp, papagoi), hulludest, sadistidest, blondiinidest, politseist jt. Igal aastal ilmub maailmas hulganisti anekdoodikogusid, Eestis välja antud valimikest on üks populaarsemaid Leelo Tungla koostatud "Oi-oi, Juku" (1995). Näiteks:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
