Filmi „Idioot“ retsensioon (0)

Filmi „Idioot“ retsensioon
Romaani autor on Fjodor Dostojevski . Filmi lavastaja on Rainer Sarnet, produtsent Katrin Kissa, filmis mängivad Risto Kübar (vürst Mõškin), Katariina Unt ( Nastasja Flippovna), Tamber Tuisk (Rogožin), Ain Lutsepp ( kindral Japantšin), Tiina Tauraite, Ülle Kaljuste , Juhan Ulfsak jt. Film esilinastus 12.oktoobril 2011 Coca- Cola Plazas.
Film räägib naiivsest vürst Mõškinist, kes asub päästma hukatusse minna otsustanud Nastasja hinge. Filmi võib käsitleda kui kirglikku ja põletavat armastuslugu või filosoofilist jutustust inimesest, kelle vahetu käitumine tekitab teistes moraalset rahutust ja igatsust headuse järele. Film on enamasti väga romaani sarnane, enamus tegevusi on samad, ainult lõpp oli tehtud natukene teismoodi. Filmis vürst Mõškini ja Nastasja abiellumise kavatsusest juttu polnud.
Film hakkab tegevusega Varssavi-Peterburi rongis. Peategelane vürst Mõškin saabus Šveitsist vaimuhaiglast. Rongis kohtab ta Rogožini ja Lebedevi. Kohale jõudes läheb Mõškin esimese asjana Japantšinite maja poole, kuna kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on tema kauge sugulane. Seal tutvus ta kindrali ja tema proua kolme kauni tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane rabas vürsti oma iluga , kuigi veidi vähem, kui enne nähtud Nastasja Flippovna pilt. Ta oli ka kuulnud naise õnnetut lugu. Õhtul läks vürst Nastasja korterisse, kus Nastasja pidi otsustama kas ta abiellub Ganjaga või mitte. Seda käskis ta otsustada Mõškinil, tema ütles „ei“, ja asi oligi otsustatud. Hiljem saabus kohale Rogožin, kes tõi Nastasjale raha, 100 tuhat rubla , et teda omale naiseks saada, raha tõi ta kaasavaraks. Raha viskas naine vahepeal tulle ja käskis Ganjal selle tulest välja tuua, öeldes, et kui Ganja raha tulest välja toob, abiellub ta siiski Ganjaga. Ganja aga raha tulest välja ei toonud ja Nastasja põgenes Rogožiniga.
Paar päeva hiljem sai Mõškin ootamatult Šveitsist päranduse, poolteist miljonit rubla, arstilt, kes teda ravinud oli. Vahepeal oli Nastasja põgenenud Rogožini juurest ja elanud kuu aega Mõškiniga, kuid ka sealt põgenenud (seda filmis ei näidatud, vaid jutustaja rääkis). Mõškin läks Rogožini juurde, neil toimus väike kähmlus ja Rogožin lükkas Mõškini trepist alla. Mõškinil tekkis haigushoog, tal oli langetõbi. Varsti süvenes vürsti armastus Aglaja vastu. Kindraliproua aga kartis oma tütre tuleviku pärast, kuna vürstil polnud piisavalt raha ja ta oli vaimuhaige.
Järgmine stseen toimus kirikus, kus noor poiss laulis ja taga oli meestekoor. Inimesed kuulasid ja rõdul olid Mõškin, kindral, tema proua ja tütred. Järsku tulid suure lärmiga sisse Nastasja ja Rogožin, kõigi pilgud pöördusid neile. Toimus väike sõnavahetus ka Nastasja ja Ganja vahel. Peagi hakkas Aglaja saama kirju Nastasjalt, viimane palus Aglajal kiiresti abielluda Mõškiniga. Varsti tutvus vürst Mõškin Ippolitiga, kes oli haige, köhis verd ja pidi varsti surema. Ta aga ei tahtnud oma surma ootama jääda ja proovis ennast vürsti kodus teiste juuresolekul maha lasta. Õnneks oli ta aga unustanud padrunid püstolisse panemata. Aglaja ja vürst kohtusid pargis, kus tavatses Aglaja hommikuti enne päikese tõusu istumas käia. Ta rääkis vürstile kirjadest, mida Nastasja talle saatnud oli ja andis need ka vürstile lugeda.
Mitu nädalat hiljem kutsuti Mõškin Japatšinite juurde koosviibimisele, seal küsis Aglaja talt otse, kas vürst tahab teda omale naiseks või mitte. Lõpuks vürst ikkagi tegi ettepaneku, aga Aglaja jooksis nuttes oma tuppa . Pärast nad rääkisid siiski kõik selgeks. Järgmine päev läksid Aglaja ja vürst Nastasjaga kohtuma. Nastasja elas Rogožini juures, viimane lasi nad sisse. Naised suhtusid üksteisesse väga vaenulikult . Nastasja ütles, et kui ta käsiks Mõškinil enda juurde jääda, siis Mõškin nii ka teeks . Mõškin kõhkles ja ei osanud midagi öelda, selle peale läks Aglaja minema, Mõškin tahtis talle järele minna, aga Nastasja võttis ta õlast kinni. Mõškin armastas Nastasjat, kuigi ta armastas ka Aglajat. Ta tahtis Aglajaga rääkida, kuid Aglaja ei võtnud teda jutule.
Vürst Mõškin läks Rogožini juurde ja tahtis Nastasjat näha. Nastasja lamas Rogožini voodis , ta oli surnud. Rogožin oli ta tapnud , löönud talle noaga otse südamesse. Rogožin ja Mõškin istusid voodi kõrval ja nutsid.
Filmi näitlejatöö oli väga hea, ka helikujundus oli hea. Näitlejatest meeldis kõige rohkem ja jäi kõige enam silma Nastasja, keda mängis Katariina Unt. Ta tõi emotsioonid väga hästi esile ja oli oma rolli suurepäraselt sisse elanud. Minu jaoks jäi tagaplaanile Aglaja, keda mängis Ragne Veensalu. Millegipärast ta selles filmis mulle ei meeldinud, tundus, et tal polnud väga suurt näitlemisoskust ega kogemust. Ta ei osanud oma tundeid väljendada ja need jäid minu jaoks arusaamatuks. Teiste näitlejatega olin rahul.
Film tervikuna ei jätnud kõige paremat muljet. Filmi kohta ütleks keskpärane ja kohati isegi igav, kuigi leidus ka naljakaid kohti. Näitjatöö oli küll hea, aga ülesehitus see-eest nii hea polnud. Arusaamatuks jäi tegevuse toimumise koht, ei pannud isegi seda tähele, et oleks kordagi mainitud , et tegevus toimub Venemaal. See oli muidugi iseenesest arusaadav. Ainult mainiti ära, kui mindi kellegi juurde, nt siis kui mindi Japantšinite majja. Aga, et tegevus toimub Moskvas, Peterburis või kuskil kolmandas linnas, sellest juttu polnud. Mõškini ja Aglaja vahel olevaid tundeid ei olnud üldse välja toodud, nad ei jätnud sellist muljet, nagu oleks nende vahel suur armastus. Mõškini armastust Nastasja vastu oli isegi natukene paremini välja toodud. Filmis olid halvasti välja toodud ka tegelaste nimed. Minu teada ei mainitud kordagi Ganja, Ippoliti ega Aglaja õdede nimesid . Vist isegi mitte Lebedevi. Nimed olid küll rasked, aga neid oleks kasvõi mõned korrad võidud mainida. Kohati jäi ka mulje, nagu tegevus oleks toimunud kogu aeg samas kohas. Mõškini ühe voodiga toast jäi ka selline mulje, nagu seal elaks vähemalt 5 inimest. Nad olid tihti seal ja teised tegelased magasid ka tema voodis.
Gerttel Laiksoo 11M