kogeb teadlane maailma teistsugusena. Õige vastus! b. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. c. tahtis Kuhn näidata, et loomade klassifikatsioon on puhtal kujul kokkulepe. Tagasiside Õige vastus on: viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena.. 23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c
kogeb teadlane maailma teistsugusena. Õige vastus! b. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. c. tahtis Kuhn näidata, et loomade klassifikatsioon on puhtal kujul kokkulepe. Tagasiside Õige vastus on: viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena.. 23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c
ilma kohta). Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal? · Kui ühes grupis on 12 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on neis 23 tudengit. · Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. · Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et · Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. · Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. · Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. Sokratese iroonia seisnes selles, et · Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. · Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi.
Vali üks: a. on kõigel maailmas toimuval põhjus, kuid Jumala olemasolul ei ole põhjust. Õige vastus! b. on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal on iseenese põhjus. c. on maailm ja Jumal igavesed ning neil pole kummalgi põhjust. Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Esimene ilmselge tõde on Descartes'i arvates Mõtlen, järelikult olen olemas. Mida mõistis Descartes mõtlemise all? Vali üks: a. Mõtlemiseks saab Descartes'i arusaama kohaselt nimetada vaid mingi teoreetilise probleemi üle arutamist. b. Mõtlemine on Descartes'i arusaama kohaselt mõistetega opereerimine. c. Mõtlemine on Descartes'i arusaama kohaselt millestki teadlik olemine. Õige vastus! Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst
Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil. Meeltega on võimalik tajuda vaid näilikku, nagu koopasse suletud vangid näevad ainult varje. Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud. Ta leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega muude mateeria omadustega, mis iseloomustavad keha. Tema arvates on hing seotud vaid keha organite tervikuga, see tähendab, et kui eraldada mingi osa keha tervikust, lahkub hing kehast, kuna sel juhul on keha organite omavaheline seos hävitatud.
Kategooriad: 1) Kvantiteet osa kvantiteete on pidevalt (aeg ja koht), osa mitte (hulk) 2) Kvaliteet objekti väline vorm, asend või koht, vaimsed omadused 3) Relatiivid määratlused, mis sisaldavad suhet - võrrelduna teiste asjadega mingis suhtes millegi teisega (Päike on suurem kui Maa) 4) Koht 5) Hetk 6) Tegevus (istub, valetab) 7) Tegevuse objektiks olemine (x-i istutatakse) Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidma äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati vältima. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Mõnikord sobib jõuline emotsionaalne käitumine, teinekord jälle rõhutatud vaoshoitus. Kesktee on elu üldmääratlus, mis ei puuduta üksikuid tegusid. Praktiline süllogism a) püüdlen eesmärgile; b) usun, et ei saavuta eesmärki x, kui ei soorita tegu y; c) järelikult: hakkan sooritama tegu y
· Teatriiidolid (idola theatri) meeldima hakanud seisukohad saavad omaseks (horoskoop) · Baconi arvates on kolme liiki teadlasi: · A) empiirikud nagu sipelgad · B) dogmaatikud e ratsionalistid nagu ämblikud · C) empiristid on nagu mesilased · B arvates peab uurima küllaldast hulka ning piisavalt mitmekesiseid fakte · Saadud andmed tuleb panna avastamistabelitesse · Avastamistabelite alusel teeme me üldistused DESCARTES · Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane ratsionalismi rajaja · Ratsionalism on arusaam, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest, olles sünnipärane · Nii nagu Francis Bacon, vastandus ka D keskaja mõtlejatele ennast · "Kuigi minu kasvatajad ei ole mulle õpetanud midagi tõsikindlat, olen ma siiski tänulik selle eest, et tänu neile seadsin ma kõik kahtluse alla"
Selgitage seda võrdlust. Bacon kasutas mesilase võrdlust seepärast, et mesilane on töökas putukas, kes teeb kõvasti tööd ning töö viljad töötleb ümber meeks. Bacon leidis, et samamoodi peaksid ka teadlased toimima: koguma fakte erinevate uurimuste läbi ning seejärel neid oma mõistust kasutades analüüsima. Niimoodi olevat võimalik uute avastusteni jõudmine. 37. Selgitage, miks pole Descartes’i arvates alust usaldada oma meeli? Descartes väitis, et kõik ei ole nii nagu meile näib ja seetõttu võivad tekkida meil ekslikud aistingud. Ta ei välistanud ka võimalust, et elab kuri deemon, kes meid koguaeg petta ja eksitada üritab. Samas kahtles ta ka ärkvel oldud aja reaalsuses – me ei pruugi arugi saada, et tegelikul on kogu me elu uni, sest ärkvel oleks, kui ka unenäod näivad mõlemad väga reaalsed. 38. Selgitage, miks on Descartes’i arvates esimene ilmselge tõde (idee).
1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised järeldub, et pruunka
Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud. inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1)aineline 2) materjal 3)vormiline Aristoteles
harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud. Ta leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega muude mateeria omadustega, mis iseloomustavad keha. Tema arvates on hing seotud vaid keha organite tervikuga, see tähendab, et kui eraldada mingi osa keha tervikust, lahkub hing kehast, kuna sel juhul on keha organite omavaheline seos hävitatud
Kuidas kommenteeriks öeldut analüütilise biheiviorismi pooldaja? A. ? Imiteerida saab vaid mõningaid käitumisviisi iseärasusi, mitte aga kogu käitumist. Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal on ta tõesti rõõmus ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist. 4. Leibniz'i arvates (Kiri leedi Masham'ile, Kiri kuninganna Sophie-Charlottele) on hinge ja keha kooskõla tingitud sellest, et A. Õige! Jumal lõi kehad ja hinged sellisteks, et nad iseenda loomulike seaduste kohaselt peegeldaksid teineteise seisundit. 5. Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") A. ? on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest 1 Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, "Psühholoogia loogiline analüüs") a
Küsimus 1 Epikuros arvas, et jumalad on olemas ning Vali üks: a. nad ei jälgi maailmas toimuvat - seda tõendab kurjuse olemasolu maailmas Õige vastus! b. nad likvideeriksid maailmast kurjuse, kui oleksid kurjuse levikust teadlikud c. nad sekkuvad inimeste tegevusse (näiteks soodustades või takistades nende ettevõtmisi) Küsimus 2 Stoikud leidsid, et kurjus on maailmas seetõttu, et Vali üks: a. jumal ei suuda kurjust likvideerida. b. jumala asi ei ole jälgida maailmas toimuvat c. headust ei saaks olla ilma vastandita, st kurjuseta Õige vastus! Küsimus 3 Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest Vali üks: a. me ei puutu surmaga kunagi kokku. Õige vastus! Epikuros väitis: "Kui oleme meie, siis pole veel surma; kui on aga surm, siis pole enam meid." b. me ei kao jäljetult, sest hing on surematu c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas. Küsimus 4 Kas otsustamisel (seisukoha v�
teineteist V TEST 1. Idealismi (immaterialismi) kohaselt AD ? pole olemas materiaalset maailma ning meeleline kogemus on seetõttu illusoorne. AE Ei ole õige on materiaalse maailma asjad olemas, kuid meie kogeme vahetult vaid oma aistinguid. Õige! on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. 2. Leibniz'i arvates (Kiri leedi Masham'ile, Kiri kuninganna Sophie-Charlottele) on hinge ja keha kooskõla tingitud sellest, et AF Ei ole õige Keha ja hing mõjutavad teineteist vahetult AG Õige! Jumal lõi kehad ja hinged sellisteks, et nad iseenda loomulike seaduste kohaselt peegeldaksid teineteise seisundit. ? Jumal kohandab keha ja hinge teineteisega igal juhtumil eraldi 3. Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") AH ? alluvad inimese hing ja keha erinevatele seaduspärasustele; hinge ja keha kooskõla on analoogne mehaanilise kella ja
.... 8 3 RENESSANSS .................................................................................................... 10 3.1 Bernardino Telesio (1509 – 1588) ................................................................ 10 3.2 Giordano Bruno (1548 – 1600) ..................................................................... 10 3.3 Pico della Mirandola (1470–1533)................................................................ 10 3.4 René Descartes (1596–1650) ........................................................................ 10 4 UUSAJA FILOSOOFIA ...................................................................................... 12 4.1 Immanuel Kant (1724-1804) ......................................................................... 12 4.2 William Whiston (1667–1752)...................................................................... 12 4.3 Arthur Schopenhauer (1788 – 1860) .............
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
they could the more effectively face him with a fait accompli thereafter. ... To this must be added the suddenness with which the applicant was apprehended by the police on the evening of 26 October and, more striking still, the way in which the Minister of the Interior's decision was carried out. From what their own Agent himself indicated, the Government had contacted only Switzerland, a State which had an extradition treaty with Italy and where since April 1976 there had been a warrant out for the applicant's arrest with a view to extradition, as was recorded in the Swiss Police Gazette (Moniteur suisse de police) ... Mr. Bozano was not even able to speak to his wife or his lawyer and at no time was any offer made to him that he should be expelled - if necessary under supervision - across the frontier of his choice or even across the nearest frontier, the Spanish border. On the contrary, he was forced to
õiguse või selle osa kehtivuse vaidlustamine viitega selle mittevastavusest loomulikule õigusele. Sellega kaasneb nõudmine viia positiivne õigus loomuliku õigusega kooskõlla, muuta see "õigeks" või õiglaseks.3 [5]Ka õiguspositivism ei tarvitse rahulduda eksisteeriva õiguse omadustega, ta võib tahta muuta seda "paremaks". Paremuse kriteeriumid võivad olla nii vormilised kui ka sisulised4 (normatiivne kooskõla, õiguskindlus, toimimise efektiivsus). ["Kolmas tee" eksistentsialistlik õigusfilsoofia üritab muuta õigust inimlikumaks.] TEEMA 6. UUSAJA ÕIGUSFILOSOOFIA JA LOOMUÕIGUS. [8]Uusaegset loomuõigusfilosoofiat iseloomustab individualism, suunatus inimesele kui (ainulaadsele) isiksusele. Antiikfilosoofias oli inimene seevastu esmalt polise (klassikaline järk), lõpuks kosmopolise (hellenism) kodanik
uni?) ■ ainus meetod kõikidest eksimustest vabaneda on kahelda kõiges (mädased õunad korvis- et mädaseid õuni välja noppida on kõige õigem korv teistpidi kallata ja ükshaaval kõik üle kontrollida) ■ kindel saab olla vaid kolmes asjas 1)ma mõtlen, järelikult olen ma olemas (cogito, ergo sum) 2)jumal on olemas 3)materiaalne maailm on olemas (meie aistingud põhjustavad materiaalsed asjad) ■ Descartes on dualist- usub kahte substantsi- mõtlevat hinge ja materiaalset keha (keha ja vaim mõjutavad üksteist vastastikku) 7.BENEDICTUS SPINOZA- hollandi (1632-1677) ■ leiab Descartese filosoofias küsitavusi, kui kõik on paratamatu kuidas saab üldse vaba tahet olla, kus on sellises süsteemis jumal? ■ Spinoza leidis, et kui jumal on lõputu ja piiritu, siis ei saa olla piiranguid ning seega ei
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille
Newtoni eelne füüsika areng Descartes 31. märts 1596 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Võttis kasutusele tähtsümbolid.Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega
Häbi tundmine Häbelikkus Häbitus Aristotelese täiendused vapruse määratlusele: · Vapper/mehine pole see, kes kogemusest teab, et midagi karta ei ole · Vapper ei ole see, kes kogenematusest ei oskagi midagi karta · Vapper ei ole see, kes toimib afekti mõjul · Vapper ei ole see, kes toimib hirmu pärast häbisse jääda Descartes René Descartes'i kuulus unenäokahtlus ( esimene meditatsioon). See oli umbes nii: Descartes kirjutas htul oma toas ja mtles: mis siis, kui ma praegu magan ja näen ainult und? On see üldse vimalik? Ma ju teen kindlasti vahet, millal ma olen ärkvel ja millal ma magan ning näen und. Tema tahtis, et teadmine oleks täiesti kindel, nii et selles poleks võimalik kahelda. Nii et kui me saame milleski vähimalgi määral kahelda, siis me tegelikult ei tea seda. See paneb küsima: kas selleks, et meil oleks teadmine, peab meil olema täielik kindlus, puuduma igasugune kahtlus
autoriteete. Uskus, et teaduslik mõtlemine, ja üldse mõistus, peab igasugustest iidolitest vabanema. See olevat tõe tunnetamise eeldus. Tunnistas üksnes induktsiooni. Induktsioon -- uurimismeetod, mille käigus üksikutelt faktidelt minnakse üldistele alustele. Deduktsioon -- uurimismeetod, mille käigus üldistelt alustelt liigutakse üksikfaktidele. Tänapäevane, s.o. matemaatiline loogika tunnistab ainult deduktsiooni. 7 RENÉ DESCARTES (15961650) Olulisemad tööd: essee ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ja raamat ,,Arutlus meetodist". Ratsionalist. Tõe tunnetamise eelduseks on kahtlus. "Cogito, ergo sum" [Mõtlen, järjelikult olen]. Kõigepealt on tõsikindel, et kahtleja on (olemas). Teadmise tõsikindluse annab Descartes'i arvates matemaatiline korrektsus. Descartes uskus, et maailmal on üksnes kaks asja: res cogitans (mõtlev asi) ja res extensa (ulatuv asi). Neid ühendab jumal (n.-ö
Koopaiidolid- mida me kogeme, mõjutab meie arusaamu ( kolme kala näide). Turuiiodlid: arutlusel puudub tähendus kui kasutame termineid millel puudub tähendus või mida me lihtsalt ei tea. Teatriiidolid: meeldima hakanud seisukohad hakkavadm eeldima ( horoskoop). Baconi arvates on kolme liiki teadlasi: Empiirikud: nagu sipelgad Dogmaatikud: nagu ämblikud Empiristid: nagu mesilased Saadud andmed tuleb panna avastustabelisse. Selle abil teeme me üldistusi. RENE DESCARTES Elas 16- 17 sajand ning oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane. Ratsionalismi rajaja. Ratsionalism- teadmine pärienb mõistusest enesest. Descartes seadis kõik asjad kahtluse alla. Descartesi arvates sarnaneb filosoofia puuga kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja oksad rakendusteadused. Descartesi arvates pole tarkus mitte paljuteadmises vaid mõistmises. Descartes on mures, kas saab välistada olukorda, et kogu on vaid uni. Tema
alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati tähele panema, et inimene suudab oma mõistusega maailma muuta. Baconi arvates on 3 tähtsaimat leiutist püssirohi, kompass ja trükikunst – inimese poolt välja mõeldud leiutised, mis muutsid maailma. „Teadmised on jõud!“ Bacon rajab teed filosoofiale, mis võtab keskmesse teadmised. Baconil oli värvikas elu (loeme ise juurde vms) - 23. aastaselt parlamendi liige,
......................................................................16 Thomas Hobbes (vt Lisa 17).....................................................................................................16 La Mettrie (vt Lisa 18)..............................................................................................................16 Leibniz (vt Lisa 19)...................................................................................................................16 Descartes (vt Lisa 20)...............................................................................................................17 Spinoza (vt Lisa 21)..................................................................................................................17 Locke (vt Lisa 22).....................................................................................................................18 Hume (vt Lisa 23)................................................................
Jälgis maailma filosoofia kategooriates. Asjad liiguvad oma loomulikule kohale (N: kivi kukub alla). Inimene ja masin ei ole sama liiki asjad: inimene loomulik (tekkinud maailmast kui tervikust); masin kunstlik (inimese loodud). Neliühtsuses on kokku neli maailma: 1) inimese maailm (subjekt) 2) esemete maailm (objekt) 3) Maa - kahte eelmist ühtseks siduv maailm 4) Kosmos - kõiki kolme hõlmav maailm. Seesmine korrastatus, kooskõla. Loodus(kui physis) paljastab ennast ise, kui in. oskab elada loodusega kooskõlas. Kosmose mõistmine oli antiikfilosoofidele eelduseks kõige muu mõistmiseks. Uusajal eksisteerib ainult üks maailm - inimese maailm ja see on saadud vaatluse kaudu - teaduslik maailmapilt. Logosesse kuulub ainult see, mis ON. See, mis ei ole, ei kuulu (nt. unenägu, fiktsioon, kujutlus), sest need ei kuulu neliühtsusesse.) 10.Liikumise mõistmine Aristotesel. Eristas 2 liiki olemasolu:
nagu nad on, ei mingeid aatomeid, ei mingit ideid, on see, mis paistab. Teadusliku teadmise ideaal Maksimaalsed nõuded teaduslike väidete ja teooriate tõesusele: · Olulist/olemuslikku informatsiooni andev: selgitav/ seletav/põhjendav · Objektiivne · Erapooletu · Läbipaistev ( Descartes: selge ja distinktne) · Tõestatav( kas loogiliselt või empiiriliselt) · Loogiliselt koherente üks osa ei tohi olla vastuolus teise osaga · Lähtealuseid reflekteeriv suuta läbi valgustada ka need teooriad, millest see ise on üleehitatud. Kas on teadmisi, mis vastavad nendele kriteeriumitele? Tunnetuse mehhanismid: empirism Kuidas me mingi teadmiseni jõuame?
ALGOL 58/60: Hoare, Perlis, Dijkstra, Kurtz, ..., Kotli,... BCPL derivative of ALGOL (Strachey) B simplified derivative of BCPL (Ken Thompson) C derivative of B (Dennis & Ritchie) C development 1969-1973 Famous C book 1978 “ The C Programming Language” 1975 Bill Gates and Paul Allen found Micro-Soft (the hyphen is later dropped). 1976 Steve Jobs and Steve Wozniak form the Apple Computer Company, on April Fool's Day. The Apple I computer board is sold in kit form, and delivered to stores by Steve Jobs and Steve Wozniak. Price: US$666.66. Paul Terrell orders 50 Apple computers from Steve Jobs, for his Byte Shop. 1976 Gary Kildall founds Intergalactic Digital Research 1977 The Commodore PET (Personal Electronic Transactor) -- the first of several personal computers released in 1977 -- came fully assembled and was straightforward to operate. 1977
Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks (arche) arvu? Vastus: Pythagoras Thales vesi. Anaximandros apeiron (piiritu, mittepiiriline). Saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu Anaximenes arche piiritletud, õhk nii aine kui ka sama apeiron. Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest. Vastus: Sokrates püüdles teadmise poole, sofistid õpetasid relativistidena pelgalt vaidlemise kunsti. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit?
• Keeles mõistena, on olemas nimi • Üldmõisted luuakse läbi sõnade • Mina sündides õpin nende asjade kohta ja võtan enda keelde üle • nt. telefon ja kalkukas on mustad • Kontseptualism (mõiste) - eksisteerivad inimmõistuses, üldistamise teel tekkinud • Mina enda intellegtis, mitte keeles • Loon üldmõisted ise, läbi üldistuse ja võrdluse Uusaja filosoofia 1. DESCARTES (1596-1650) • Lõuna-Prantsusmaalt • Uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehaanilise füüsika otsekohene kaitsja • Koordinaatteljestik • Valguse murdumise seadus • “Teadusliku maailma” esimene filosoof • Kõiges peab kahtlema • Põdura tervisega poisi lapsepõlv • Vanavanemad kasvatasid • Hariduse omandas Jesuiitide koolis (Jeesuse selts, katolookluse all tegelev ususelts)
3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“. * Vene filosoof Bibihhini arvates algab filosoofia sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva
tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
