Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria filosoofia - 99 õppematerjali

Filosoofia >> Filosoofia
14
doc

Filosoofia referaat - kas intellekt saab olla tehislik

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool REFERAAT Kas intellekt saab olla tehislik? Juhendaja: professor Peeter Müürsepp Tallinn 2010 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite kõikidele töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. ..................................... Üliõpilase kood: Üliõpilase e-posti aadress: SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Mida mõeldakse intelligentsi all?......................................................................................4 Intellekt: tegevuse valitsemine mõtte poolt.......................................................................5 Käitumise seletamise viisid...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
153 allalaadimist
8
docx

Summary of philosophy of right (õiguse filosoofia kokkuvõte)

· Hobbes ­ leviathan · Locke ­ second treatise of government · Rousseau - social contract · Montesquieu - The Spirit of the Laws · Kant ­ idea for a universal history from a cosmopolitan point of view · Hegel - philosophy of right Key dates 1603 Shakespear's King Lear , Death of the Queen Elizabeth 1. 1618-48 The Thirty Year's War 1649 Execution of Charels 1 of England, Establishment of Oliver Cromwell's Prodecorate 1651 Hobbes' Leviathan(1588-1679) 1660 The Restoration of Charels 2. as king of England 1688 The Glorious Revolution of Willim and Mary in England 1689 John Locke publishes Two Treatises of Goverment 1707 formation of the British Parliament Social Contract philosophy: The reasons for entering a social contract and the responsibilities of the goverment *Hobbes: To preserve one's safety *Locke: To preserve one's safety and property *Rosseau: To preserve one's safety, property and freedom, but to...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
47 allalaadimist
26
docx

Eksamimaterjal - filosoofia

Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma lõppu jõudmata ja...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
255 allalaadimist
42
pdf

Filosoofia e-kursuse vastused

23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
614 allalaadimist
9
docx

Keskaja filosoofia referaat

saj. teisel poolel, sellega tähistatakse ajaperioodi 5. sajandi II poolest kuni 14. sajandini. Keskaegne filosoofia aga sai alguse juba mõnevõrra varem, kujunedes varakristlikus keskkonnas alates 2.-3. sajandist. Seal muutus filosoofia iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine. Filosoofiat pidasid paljud kristlikud mõtlejad isegi kasutuks, leides, et pärast ilmutust, mis inimestele anti Meie Issanda Jeesuse Kristuse ristisurma ja igavesele elule tõusmise läbi, on filosoofia täiesti mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna ta tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt (ilmutuselt) ja eksitab neid oma eksiarusaamade sohu. Selline arusaam filosoofiast muutus valdavaks eriti peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks: Patriastika (2.-8.sajand) ja Skolast...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
114 allalaadimist
1
docx

Filosoofia

Aga selles faktoris on olemas ka segasfaktorid, mis segavad koguaeg healõpu täitmisele. Probleemid ja raskused elus murravad inimest kahe poole. On olemas elus niisugused ajad, millal asjad ei lahe nii nagu tahaks, nagu oli planeeritud varem: me komistame, kukkume, sageli katkestame uskuma ennast ja teisi. Usk on nagu ankur, mis hoiab meid turbulentne eluvool. Ta kujundab meie elumõtteid, vormistab meie iseloomi ja juhib meie suhtedega. Ning usk on nagu tulepaak pimeduses ja udus, mis halastault viib meid edasi elu väljakutse ja tagasilööke mööda. Isegi kui inimene on raskes olukorras, siis tema peab alati tekkivad niisugused mõtted: ,,Äkki oleks kõik korras, äkki see ei juhtu nii hullem, nagu ma endale kujudnasin". Miks inimene alati usub parema tulemuse poole. Vastus on kerge, sest me ei unusta usku, sest ta on programmeritud meie peas ni...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
26 allalaadimist
3
docx

Filosoofia kodutöö: meditatsioonid, arutlus meetodist

Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib inimene ka unes asju tajuda, kuid neid asju tegelikult ei eksisteeri, seega on tegemist pettusega. Pealegi ei ole kunagi võimalik eristada unenägu reaalsusest. Descartes jõuab järeldusele, et tõesed on ainult aritmeetika ja geomeetria, kuna need ei uuri keerulisi looduslikke kaheldavaid nähtusi. Nende teaduste uuritavad põhitõed jäävad kehtima ka unes. Lõpuks jõuab Descartes järeldusele, et inimene on oma harjumuste ohver ning isegi...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
238 allalaadimist
21
doc

Filosoofia eksami kordamisküsimused

Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo ­ armastan Sophia ­ tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad ­ kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik ­ aeg Ruum ­ aeg Juhuslikkus ­ paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus ­ tegelikkus Kvaliteet ­ kvantiteet Sisemine ­ välimine Olemine ­ saamine Näivus ­ reaalsus Eesmärk ­ vahend Tarkus ­ kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilis...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
303 allalaadimist
2
docx

Filosoofia Leo Napinen

30- : « , , , - , , .» . , , , , , , ( ), ( ), , , , , , , , , , , , , , , . : 1) ? 2) ? 3) , , , ? 112 41- 4) : 18 5) :................. 6) . , Physis 7) "" " " . " " "". 8) , . , . 9) ... - 10) , , .... . - ( ) . 11) 4 . ,- -( ). . : : ( 5 ) ,,,,,, ,. ...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
26 allalaadimist
2
odt

Filosoofia 2 kodutöö - Teadmised ilma autoriteedita

Teadmised ilma autoriteedita 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Popper käsitleb antud kirjatükis teadmise olemasoli ja selle õiget käsitlust tõeste faktide otsinguil. Popper väidab, et empiristide arusaam tõest (tõesed on need faktid, millest on teada algallikas mis peab põhinema vaatlusel) on väär. Faktide tõeseks midamiseks on vaja tema meelest pigem faktide kontrollimist ja võrglemist nii teiste allikate, kui allika iseendaga. Samas ka selle kriitilist hindamist ja lahtiarutamist. Samuti väidab Popper, et ei ole olemas täielikult autoriteetset allikat, mida saaks täielikult uskuda, kuna kõik allikad on tänapäeval juba vähe või rohkem rikutud. See...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
249 allalaadimist
2
odt

Filosoofia 3 kodutöö - Kant „Idee üleüldisest ajaloost“

Kant ,,Idee üleüldisest ajaloost" 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Kandi arvates peavad kõigil elusolenditel ta looduslikud eeldused mingi aeg täielikult välja tulema, kuid kuna inimese looduslikud eelduse nõuavad mõistuse kasutamist, siis tema eelsused võivad välja areneda vaid soo kui terviku puhul. Eelduse võivad aga välja areneda inimesel kui ta eraldub instinktist ja käitub mõistuse kohaselt. Inimese valgustuse saavutamiseks on aga tähtis õiguslik ühiskond. Sellist ühiskonda on aga võimatu tekitada ilma riikidevaheliste välissuhete reguleerimiseta. 5. Seltskondlik seltsivus on inimeste kalduvus võtta osa ühiskondlikest suhetest....

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
176 allalaadimist
3
odt

Filosoofia 4 kodutöö - Locke. Esee inimarust

Esee inimarust 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Selle teksti eesmärk on inimestele selgitada kuidas saab liigitada meie mõtlemist ja kust pärinevad meie mõtete ehk ideede algallikad. Samuti millal ja kuidas me oleme võimelised ühest või teisest allikast saama oma vaimu uusi ideid ning milleks neid üldse vaija on. Autor arutleb võimalikuse üle unes mõelda ehk kas on võimalik vaimne tegevus ilma tulemuse säilitamiseta. Samuti arutleb Locke selle üle, et kui hing siiski mõtleb ilma, et me ärkvel olles seda mäletaksime, kas siis magav ja ärkvel olev inimene on ikka üks ja seesama isik. 1. Selle, et inimene omab vaimus erinevaid i...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
251 allalaadimist
1
odt

Filosoofia 5 kodutöö - Descartes „Arutlus meetodist“

Descartes ,,Arutlus meetodist" 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Descartes räägib antud teoses sellest, mida kujutab endast kaineinimaru ehk mõistus ning miks, kuigi ta väidab, et mõistus on meil kõigil ühesugune, erinrvad meie arusaamad siiski üksteisest. Autor toob ka palju näiteid ja kirjeldusi enda järelduste jõudmiseni. Samuti räägib ta arutluse tähtsusest ning selle teostamise reeglitest, mida tema arvates on neli. Samuti käsitleb inimese ja jumala hinge erinevust ja olemust. 1. Kaine inimaru on autori arvates on see, mis võimaldab meil eristada tõe valest ning on ainus, mis meist inimesed teeb ja eristab loomadest. Meie arvamust...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
345 allalaadimist
16
docx

Lääne filosoofia

See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus armastusest: armastus kõige...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
48 allalaadimist
0
rar

Filosoofia kontrolltööd ja loengumaterjalid

...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
56 allalaadimist
4
doc

Filosoofia KT parandus

Jorgen Alasoo IATB113080 Mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus ­ koos näitega. Posteriori tunnetus on sõltuv kogemusest, ta algab kogemusega, ta on empiiriline. A priori tunnetus on puhtast arust, ilma meeli kasutamata. A priori ei eelda kogemusi. Analüütiline otsustus mõtestab millegi lahti, kuid ei lisa midagi, ta on a priori. Selline objekt, mille mõismiseks pole vaja eelnevat kogemust. Näiteks ,,keha", see sõna ütleb ära et tegemist on ulatuvusliku objektiga(Kanti järgi on kõik kehad ulatuvuslikud). Sünteetiline otsustus eeldab aga millegi lisamist. Näiteks ,,keha on raske". Kanti järgi ei saa me sõnast keha välja lugeda, kas ta on raske või mitte ehk me peame talle midagi lisama, teda täiustama. Sü...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
44 allalaadimist
2
docx

Filosoofia spikker 1.

Marx annab materialismile uue sisu. Tema tõlgenduse kuulsaim osa on tema materialistlik ajalookäsitlus. Marx kasutab materialismi nagu Thomas Aristotelest- kummalgi juhul i ole filosoofia omaette eesmärk, vaid tee kuhugi edasi. Mõlemad omandavad mingi filosoofilise positsiooni ja mõistelise sõnavara. Marx on omapärane materialist ja kuigi ta annab materialismile uue ühiskondlikmajanduslikult põhjendatud sisu, ei saavuta ta siiski mitte kunagi tõelist filosoofilist sisuliselt selget materialismi käsitlust. Marxi materialism ei kristalliseeru filosoofiliseks tervikuks. Karl Marxi materialistlik ajalookäsitlus. Ta ei arenda materialistlikku ajalookäsitlust süstemaatiliselt. Selle tuum on ühiskondliku evolutsiooni idee. Ta tahab individualiseerida seaduspärasused, mis määravad inimühiskonna arengut. Seletus peab olema naturaalne ja realiteetidele tuginev, peab käsitlema inimest looduliku olendina. Seletus peab olema materialistlik. Aj...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
146 allalaadimist
3
docx

Filosoofia eksami spikker 2.

ideed. Idee on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Maailmas on palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
258 allalaadimist
10
docx

Filosoofia kordamisküsimuste vastused

Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised järeldub, et pruunkaru...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
359 allalaadimist
15
docx

Filosoofia eksami konspekt 2011

Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistete sisu peab olema...

Filosoofia - Tallinna Tehnikaülikool
184 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun