Channelling
Ješua
Teadvuse muutumisest
Pamella
Cribbe 04.01.2008
Varem
oleme me kirjeldanud Valgusetöölise reisi, egokeskse teadvuse
juurest südamekeskse teadvuse juurde, ajaloolisi tagamaid.See osa
saab tervenisti pühendatud muutuste psühholoogilistele
karakteristikutele. Me jagasime selle protsessi neljaks sammuks või
etapiks, mis me siinkohal ära märgime:
1.
rahulolematus sellega, mida pakub egokeskne teadvus, “millegi veel”
otsing: lõpu algus.
2.
egokeskse teadvusega seotuse
tunnetamine , enda vabastamine egoga
seotud mõtetest ja emotsioonidest: lõpu
keskpaik .
3.
egoga seotud
vanadest energiatest
vabanemine , kookoni mahajätmine,
uue mina tekkimine: lõpu lõpp.
4.
südamekeskse sisemise teadvuse
ärkamine , armastuse ja vabaduse
motivatsioon , muutumise lõpuga teiste
aitamine .
I
Etapp:
Ego ei rahulda enam. Teadvuse muutumine egokesksest südamekeskseks
algab sisemise tühjuse tunnetamisest. Asjad, mis huvitasid varem,
või situatsioonid, mis varem huvi
pakkusid , jätavad teid külmaks
või ei
innusta enam. Jääb mulje, et kõik on kaotanud oma
harjumuspärase tähenduse ning eesmärgi. Enne tühjuse tunnetamist
viibib teadvus hirmu küüsis ja tahab pidevat ennast maksma panna.
Ta otsib kõikjalt välist heakskiitu, kuna ei taha kokku puutuda
protsessiga kaasneva hirmuga, ei taha olla kõrvale tõrjutud või
üksi jäetud. Sügav hirm ja vajadus välise heakskiidu järgi,
võivad pikka aega olla varjatud paljude
tegude tõeliste
motiividega. Selles seisneb kogu teie elu, kuigi ise te seda ei
teadvusta. Võimalik, et te tunnete mingit ärevust või sisemist
pinget. Kuid tihti toimub peasündmus, nagu suhete purunemine,
armastatud inimese surm või töökoha kaotus, selleks, et võimaldada
teil tõeliselt pingeid ja ärevust uurida. Kui olendi kesksel kohal
on ego, viibivad tema teadvus ja emotsionaalne elu spasmiseisundis.
Tänu hirmule tõmbute te pingesse ja viibite pidevas kaitseasendis.
Olles egoetapis, tunnete te kogu aeg
millestki puudust, vajadust
millegi enama järele. Teie mõtete, tunnete ning tegevuse aluseks on
must auk, tühjus, mida ei ole mitte kuidagi võimalik tervenisti
täita. See on hirmuauk, mis
peidab ennast
varjus , kuna te pöörate
kogu aeg oma teadvuse sellelt kõrvale. Selles on tühjus, mida te
küll tunnetate, kuid minna sinna ei taha. Sellel etapil on teie
suhted
Jumalaga või Kõigega, Mis On seotud eraldatusetundega.
Sügaval sisemuses tunnete te end üksikuna, äratõugatuna. Te
tunnete end mõttetu katkise killuna, millel puudub eesmärk. Ja
kuigi te varjate pealispinnal oma hirmu, tunnete te seda sisemuses
kui varju.Inimesi hirmutab
kohtumine sisemise tühjusega, seda
tervikuna tunnetades. Neid hirmutab kohtumine sisemise tühjusega
ning selle
uurimine . Kuid, kui te temaga isegi ei kohtu, on ta ikkagi
seal ja selleks, et enamvähem normaalselt elada, peate te välja
töötama “võitluse strateegia”. Ego strateegia tegeleb alati
perifeersete probleemidega, selle asemel, et tegeleda keskse
probleemiga. Ego püüab probleemi lahendada pöörates teadvuse
väljapoole. See püüab vähendada valu välise energiaga toitudes.
Siin on tema lemmikenergiad: tunnustus, imetlus, võim, tähelepanu
ja nii edasi. Just sellisel moel leiab ego libavastuseid hinge
sügavale ühtsuse-, ohutuse- ja armastusepüüdlustele.Iseenesest on
selline püüdlus igati põhjendatud ja puhtsüdamlik. See on Jumala
kutse. Teie poole pöördub teie olemus. Teie oletegi Jumal! Jumal on
ühtsuse-, ohutuse- ja armastuseenergia. Iga inimene püüdleb
tingimusteta armastuse ja Energia vastuvõtu poole, mida te nimetate
Jumalaks . Tegelikult on see püüdlus täieliku mõistmise ja sellega
oma
jumaliku Mina poole. Jumalikkus on
sisenemine tingimusteta
armastusse . Ainus
moodus seda leida, on minna läbi hirmu ja seda
ümbritseva
pimeduse . Ja seda
saavutatakse pöördudes sissepoole,
selle asemel, et pöörduda väljapoole. Teie teadvust kasutatakse
kui
varje laialiajavat valgust. Teadvus ongi valgus. Tal ei ole
tarvis pimedusega võidelda, kuna juba tema
juuresolek ajab pimeduse
laiali.
Imed juhtuvad siis, kui teadvus pöördub sissepoole. Kuid
ego tegutseb täpselt vastupidises suunas. Ta kinnitab armastuse ja
ohutuse vajadust, kuid soovib seda saavutada ilma kohtumata sisemise
pimeduse ning hirmuga. Oma eesmärgi saavutamiseks kasutab ta teatud
“trikki”: ta muundab armastusevajaduse heakskiidu- ja
tunnustusevajaduseks teiste inimeste poolt. Ta muundab ühtsuse- ja
harmooniavajaduse üleolekuvajaduseks, vajaduseks olla teistest
inimestest parem. Kohe kui te hakkate mõtlema, et olla armastatud
tähendab vaimustust teie saavutuste üle, ei pea te enam minema oma
sisemusse armastuse järele, vaid olete lihtsalt sunnitud rohkem tööd
tegema! Sedasi töötab ego, et hoida hirmukastrulil kaant peal.
Algne armastuse- ja õnnesoov muundub tunnustusesooviks. Te otsite
pidevalt ajutist
kindlustunnet andvaid väliseid hinnanguid.
Põhimõtteliselt on teie teadvus keskendunud välisele maailmale. Te
toetute teiste inimeste hinnangutele ning muretsete selle üle, mida
teist
arvavad teised inimesed. See on teile äärmiselt tähtis, kuna
sellest sõltub teie
enesehinnang . Samas aga muutub teie enese
väärtustamine aina nõrgemaks ja nõrgemaks, kuna te annate oma
võimu välistele jõududele, kes
hindavad teid välise käitumise
järgi, mitte aga selle järgi, kes te tegelikult olete. Samal ajal
aga ei kao sügavale peitunud üksinduse- ja eemaletõugatuse tunne.
See tugevneb, kuna te keeldute seda vaatamast. See, mida te keeldute
vaatamast, muutub teie “varjupooleks”. Hirm, viha ja
negatiivsus võivad “laiutada” ja teid mõjutada, suurendades vaid vastuseisu
oma sisemusse minemisele.Ego on konkreetsete kahtluste,
intuitsiooni ja tunnete mahasurumisel vägagi jäärapäine. Ta ei anna just
kergelt juhtrolli käest. See, mida te oma maailmas nimetate
kurjuseks, on alati kiindumuse ja isikliku võimu
resultaat . Sellega
te keeldute vähendamast kontrolli ja oma sisemise hirmu ning
pimedusega tööle hakkamast.Esimene samm valgustumisele on lubada
olla sellele “mis on”. Valgustumine tähendab, et te
lubate oma
olemuse kõigil aspektidel siseneda oma teadvuse valgusesse.
Valgustumine ei tähenda, et te teadvustate kõike seda, mis teie
sees toimub, vaid, et te
soovite teadlikult
kohtuda kõigi oma
aspektidega. Valgustumine võrdub armastusega. Armastus aga tähendab,
et sa võtad end sellisena milline sa oled. Sisemine pimedus ja
äratõugatuse tunne oma hingesopis, mida te nii väga kardate, on
ajutised. Egoetapp on vaid üks samm teadvuse suures arengu ja
avardumise protsessis. Sellel etapil lõpeb esimene nihe
individuaalse jumaliku teadvuse poole. Individuaalse teadvuse sünd,
kui “eraldi hinge” sünd, toimub üheaegselt mahajäetuse
tundega, Emast/Isast eraldumise tundega. Teie füüsilises maailmas
võib seda võrrelda sündimise traumaga. Emaüsas tunneb lapse
ookeanilist emaga ühtsuse tunnet.
Sündides muutub ta iseseisvaks
indiviidiks. Tänu sündimise traumale – nüüd räägime me hinge
sünnist – kannab hing endas eraldatuse tunnet, ta on sunnitud
lahkuma kõigest, mida uskus.Vastsündinud hing tahab tagasi
poolteadvusetusse ühtsusetundesse, millest ta väljus ja mida peab
oma
Koduks . Kuna see ei ole võimalik, tunneb ta tohutut hirmu,
meeleheidet ja kahtlust. Pidev sisemine valu ning
orientatsioonikaotus loovad ego võimuhaaramiseks soodsa pinnase.
Hing peab tegelema hirmu ja valuga, ego aga lubab probleemile
lahenduse. See toetab hingeteadvuses võimu- ja
kontrolliperspektiivi. Hing, mis tunneb jõuetust ning kaotust, annab
alla ja võtab vastu ego mängureeglid.Ego on hinge osa, mis on
orienteeritud materiaalsele, välisele maailmale. Oma
olemuselt on
ego hinge tööriist, et väljendada end füüsilise olendina ajas
ning ruumis. See annab teadvusele
fookuse . ego eraldab teadvuse
ookeanilisest, “siin ja praegu” “alati ja kõikjal” asemel.
See
pakib sisemised
impulsid konkreetsesse materiaalsesse vormi. Ego
on see osa teist, mis katab sillana tühimiku peenmateriaalse
(vaimse) ja teie füüsilise osa vahel.
Hingele , kui
peenmateriaalsele vaimolendile, on täiesti loomuvastane olla
fikseeritud ajas ja ruumis. Hing on sõltumatu ükskõik
millisest (materiaalsest)
vormist . Kui te näete
unes , et lendate, suhtlete te
oma sõltumatu ja vaba osaga.
Teisalt on aga ego fikseeritud. See
laseb tegutseda füüsilises
reaalsuses . Oma olemuselt mängib ego
tähtsat osa, millel ei ole mitte midagi ühist “hea” ja
“
halvaga ”. Tegutsedes tasakaalustatud situatsioonis, on ego
neutraalne ja hingele, mis eksisteerib Maal, füüsilises kehas,
hädavajalik
instrument . Kuid, kui ego hakkab, selle asemel, et olla
instrument,
juhtima hinge teadvust, läheb hing tasakaalust välja.
Kui ego juhib hinge (egokeskse teadvuse iseloomulik omadus), ei
muunda ta ainult sisemisi impulsse materiaalsesse vormi, vaid ka
kontrollib neid impulsse ja osaliselt allutab neid. Teiste sõnadega
– moonutab reaalsust. Tasakaalustamata ego pürgib alati võimule
ning
kontrollile ja interpreteerib selles valguses kõiki fakte kui
positiivseid ja negatiivseid.Me soovitame soojalt:
pange oma
igapäevaelus tähele kõiki
tegusid , mida on motiveerinud kontrolli-
ja võimuiha. Pange tähele, kui tihti püüate te allutada asju ja
inimesi oma tahtele, isegi kui seda tehakse õilsal eesmärgil. Kui
tihti teid
vaevab , et asjad arenevad teisiti, kui te tahaksite?Hind,
mida te maksate selle eest, et hoida kõike “kontrolli all”, on
kramplik ja piiratud
ellusuhtumine . Kui te julgeksite elada sisemise
inspiratsiooni järgi ja teha vaid seda, mis teile rõõmu valmistab,
tekib teie ellu loomulik ja tõeline kord. Te tunnete lõdvestust ja
õnne, teil ei ole enam vaja elus vastuvoolu
ujuda . See on elu ilma
hirmuta, elu, täis absoluutset usaldust selle vastu, mida ta teile
kingib. Kas te suudate seda?
Noorele hingele on egokeskse teadvuse
lõks praktiliselt möödapääsmatu. Ego pakub probleemi (hirmu või
eraldatusetunde) lahenduse, ta suunab pilgu sellelt, “mis asub
sees”, sellele, “mida võib saada väljaspoolselt maailmalt”.
See ei ole probleemi tõeline lahendus, kuigi tundub, et see toob
ajutist leevendust. Võim ja kontroll ümbritseva üle võib tuua
ajutise rahuldusetunde või “pingelanguse”. See on lühiajaline
tunne, et teid armastatakse, tuntakse vaimustust ja austatakse.
Ajutiselt tuimestab see isegi valu. Kuid see tunne on lühiajaline ja
te peate vastu
pidama , olema veel parem,
meeldivam ning
kasulikum.Saage palun aru, et vaid ego arvates saate te olla meeldiv
ja ebameeldiv, võtta ja anda, domineerida ja
alluda . Kõik mida
antakse, justkui
puhtast südamest, on alateadlik soov olla
armastatud, saada tähelepanu ja tunnustust. Pidevalt muretsedes või
andes, varjate te vaid enda eest seda soovi. Seepärast, et mõista,
mis on ego
domineerimine , pole üldse mitte tarvis mõelda
sellistest julmadest türannidest, nagu
Hitler või Saddam
Hussein . Kõik on tunduvalt lihtsam – vaadelge
omaenda igapäevaelu. Ego
domineerimist on võimalik näha
vajaduses kontrollida. Näiteks, te
tahate, et konkreetsed inimesed käituksid teatud viisil. Et see
toimuks , demonstreerite te
kindlaid käitumispaterne. Näiteks olete
te järelandlik, meeldiv ja püüate teiste tundeid mitte haavata.
Selle käitumise taga on kontrollisoov. “Ma ei
seisa sulle vastu,
kuna tahan, et sa mind armastaksid”. Selline käitumisliin seisneb
hirmul. Hirmul olla teisest inimesest sõltuvuses, olla teisest ära
tõugatud ja jääda üksi. See, mida kujutatakse ette, kui meeldivat
ja toredat, on tegelikult eneseohverdamise vorm. Ego tegutseb.Kuni
ego juhib teie hinge, vajate te hea enesetunde jaoks teiste energiat.
Tundub, et te olete ära
teeninud teiste inimeste tunnustuse või
siis mingi välise võimu. Kuid väline maailm ei ole fikseeritud ja
stabiilne. Te ei saa arvestada nende pideva truudusega, kellele
loodate, olgu selleks siis abikaasa, ülemus või vanemad. Seepärast
peate te kogu aeg “töötama”, olema valvel ja pidevalt
otsima “heakskiiduportsjonit”. See seletab, miks on mõistus egoetapil
pidevalt närviline ja ärevil. Ego ei saa garanteerida tõelist
armastust ja enesehindamist. Mahajäetusetrauma ravimoodus, mida ego
pakub, on tegelikult põhjatu
kaev . Noore hinge tõeline ülesanne on
ise muutuda enda
kaotatud lapsevanemaks. Palun saage aru, maise elu
struktuur, mis tähendab sündida abitu lapsena ja sirguda
täiskasvanuks, pakub tihti just seda. Tihti on võti tõelise õnne
juurde just selles: olla omaenda emaks ja isaks ning
kinkida endale
armastust ja mõistmist, mida te ei ole leidnud või saanud teistelt.
Laiemal metafüüsilisel tasandil tähendab see: mõistke, et te
olete Jumal, mitte aga üks tema väikestest
eksinud lambukestest.
Just selle mõistmine annab teile tagasi Kodu. See viib teid tagasi
sellesse, mis te olete – armastusse ja jumalikku suurusse.Egoetapi
lõppu iseloomustab see, et hing mõistab ühtede ja samade tegude
ning mõtete tsükli kordamist ikka uuesti. Ego kaotab oma võimu
siis, kui hing väsib pidevast võitlusest illusoorse varanduse
nimel. Ta hakkab kahtlustama, et mängu
lubadused on valed ning tal
ei ole midagi võita. Kui hing väsib pidevast püüdest olla egost
kõrgemal, lubab ta
tasapisi kontrollil lõdveneda. Kuna nüüd läheb
kontrolli ja käitumisega seotud mõtete peale vähem energiat,
avaneb energeetiline ruum, mis võimaldab uusi ja teistsuguseid
kogemusi.Esialgu, liikudes sellesse
etappi , võib teid vallata
tugevat väsimus ja tühjustunne. See, mis varem oli tähtis, võib
teid absoluutselt külmaks jätta. Samuti tulevad, ilma igasugu
nähtava põhjuseta,
hirmud . See võib olla surmahirm või siis hirm
kaotada kallimat. Võib tekkida viha, mis on seotud situatsiooniga
töö juures või siis abielus. Kõik, mis oli iseenesestmõistetav
tundub nüüd kahtlane.Lõpuks juhtub see, mida püüab egokeskne
teadvus ära hoida.Tasapisi tõuseb kastruli kaas ja sealt hüppavad
välja kõikvõimalikud kontrollimatud
emotsioonid ja hirmud ning
tulevad teadvusesse, külvates kahtluseseemneid. Selle hetkeni
funktsioneerisite te põhiliselt automaatpiloodil. Paljud mõtete ja
tunnete paternid loodi automaatselt, te võtsite nad vastu ilma
küsimusi esitamata. See kindlustas teadvusele ühtsuse ja
stabiilsuse. Kuid kui teadvus kasvab ning laieneb, jaguneb isiksus
kaheks. Üks osa püüab vana kinni hoida, teine osa aga hakkab
kahtlema ning on selliste ebameeldivate tunnet küüsis nagu viha,
hirm ja
kahtlus .Seepärast tundub teadvuse laienemine, egoetapi
lõpus, kui mängu
rikkuv kutsumata külaline. Uus tunnetus paneb
kahtluse alla kõik, mis varem tundus iseenesestmõistetav ja tekitab
emotsioone, millega te ei oska hakkama saada. Kui te hakkate
egokeskse teadvuse mõtte- ja tegevuspaternides kahtlema, saabub uus
osa teist. See on see osa, mis otsib tõde aga mitte võimu.Elada ego
diktaadi all väsitab hirmsasti. Te teenite väikest, hirmu täis
diktaatorit, kelle eesmärk on võim ja kontroll, mitte ainult
ümbritsevate üle vaid eelkõige teie üle. Ješua teadvuse
muutumisest egokesksest südamekeskseks IIIosaJešua informatsiooni
edastab Pamella GribbeTõlge
Ivari Vee Teadvuse muundumise neli
etappi See piirab mõtete vaba voolu ja intuitsiooni. Ego
kardab hirmsasti spontaansust. Ta piirab tunnete vaba väljendamist, kuna
tunded ning emotsioonid on ettearvamatud ning egole ohtlikud. Ego
töötab maskidega.Kui ego
dikteerib teile “olla meeldiv ja
tähelepanelik, et inimestele meeldida”, surute te pidevalt alla
rahuldamatusetunnet ja viha. Te hakkate kohe kahtlema selle diktaadi
õiguses, kui need emotsioonid pinnale tõusevad. Tunded ei kao
allasurumisega. Mida kauem te neid alla surute, seda kauem nad elavad
ja jõudu koguvad.Kohe kui hing hakkab tundma tühjust ja kahtlust,
mis on egoetapi lõpu tähiseks, saab võimalikuks kohtumine kõigi
varem pimedusse peidetud tunnete ja emotsioonidega. Peidetud tunded
ja emotsioonid on suurema Mina värav. Uurides seda, mida te
tegelikult tunnete, mitte aga seda, mida te
arvate , et tunnete,
taastate te spontaansuse ja aususe, selle osa endast, mida
nimetatakse “sisemiseks lapseks”. Kontakt teie tõeliste tunnete
ning emotsioonidega juhib teid vabaduseteele. Ja algab teadvuse
muutumine südamekeskseks. Egokesksest südamekeskseks II Sisemiste
haavade uurimine Me tõime välja neli egokeskse teadvuse
südamekeskseks
teadvuseks muutumise etappi:
1.
rahulolematus sellega, mida pakub egokeskne teadvus, “millegi veel”
otsing: lõpu algus.
2.
egokeskse teadvusega seotuse tunnetamine, enda vabastamine egoga
seotud mõtetest ja emotsioonidest: lõpu keskpaik.
3.
egoga seotud vanadest energiatest vabanemine, kookoni mahajätmine,
uue mina tekkimine: lõpu lõpp.
4.
südamekeskse sisemise teadvuse ärkamine, armastuse ja vabaduse
motivatsioon , muutumise lõpuga teiste aitamine.
Selles
osas me räägime etapist number kaks.Lõpetades enda egoga
identifitseerimise, olete te algul segaduses, kes te siis tegelikult
olete. Selline seisund võib oma olemuselt olla sügav ja
filosoofiline . Te hakkate
arutlema elu mõtte, hea ja halva üle,
teid
huvitab see, mida mõtlete ja tunnete teie, selle asemel, kuidas
teised teid tundma ja mõtlema õpetavad. Äkki muutuvad need
küsimused teie jaoks väga tähtsateks, kuna on otseselt seotud teie
poolt tehtavate eluvalikutega. Te
vaatate ennast ja mõtlete: kas see
olen mina? Kas ma tahan
tõepoolest just seda? Praegu on raske
valikut teha, kuna enam ei ole mitte miski ilmselge. Põhimõtteliselt
teete te sammu tagasi, sammu sügavusse, sammu oma sisemusse. Te
hakkate
tajuma oma sisemisi osasid, mis ei sõltu niivõrd just
kasvatusest ja ühiskonnast. Te hakkate tajuma seda, kes te
tõepoolest olete – oma unikaalsust ja individuaalsust. Teile
hakkab meenuma, et eksisteerib üks osa teist, mis ei sõltu mitte
millestki välisest: teie
vanematest ja tööst, suhetest ja isegi
kehast. Just siis tajute te häguselt oma jumalikkust, absoluutset,
vaba ja igavest osa iseendast.Tegelikult olete te paljumõõtmelised
olendid. Te suudate (ja seda te ka teete) väljendada ennast
üheaegselt mitmes
erinevas reaalsuses. Te ei ole lineaarse
ajakontuuriga seotud. Praegune isiksus on vaid selle paljumõõtmelise
olendi, kes te praegu olete, üks aspektidest. Kohe kui olete endale
teadvustanud, et praegune väljendus, füüsilise inimolendina, on
vaid üks teie aspektidest, tõusete te sellest kõrgemale ning
kontakteerute suure Minaga, sellega kes te tegelikult oletegi. Kuid
enne sinna sattumist on teil tarvis tervendada oma haavatud osad.Elu
ego diktaadi all, lõi sisemised psühholoogilised haavad. Egole
ehitatud teadvuse vabastamine kutsub eelkõige esile segaduse,
kahtluse ja orientatsiooni kaotuse. Pärast esimese etapi lõppu,
sisenete te uude etappi: jälgimise, mõistmise ja sisemiste haavade
tervendamise etappi. Kohe me räägime sellest etapist.Meie ego
kontrolli all olevad teod ja mõtted põhinesid pikka aegae hirmul.
Selles mõttes, et te taotlesite jäigalt vaid võimu, tunnustust ja
kontrolli. Teiste sõnadega, te lõhkusite oma loomust. Teie
käitumine seisnes välistel standartidel,
tuues sellega kahju teie
tõelistele vajadustele. Vähe sellest, te ei suuda kedagi veel
päriselt
armastada , kuna armastus on midagi sellist, mis on
absoluutselt
vastupidine kontrolli ja domineerimise vajadustele.
Selline teadvuse seisund lõhkus hinge terviklikkust. Hing kannatas
ego
ikke all.Kui te vabanete ego kammitsatest, saab teile nähtavaks
teie sisemine valu. Te näete tõde, alasti tõde, ilma maskideta.
Samas ei tea te ikka veel, mida selle tõega peale hakata, kuna
viibite segaduses ja teil puudub orientatsioon. Peamiselt läbite te
oma sisemiste haavade mahategemise etappi, kuna teile tundub, et need
viivad negatiivsete käitumispaternide: halbade harjumuste,
depressiooni, kontrollimatute tujumuutuste ja suhtlemisprobleemide
tekkimiseni. Enese hukkamõistmine teeb hingele veel rohkem haiget,
see aga alles hakkas ennast Valguse poole pöörama. See aitab
lahustuda võimu- ja kontrollivajadusel; muutuda tunduvalt
sensitiivsemaks ja sattuda enesekriitika käppade vahele. Paljud
inimesed satuvad tundmatule
pinnasele , mis asub ego ja südame vahel.
Nad otsivad reaalsust, kus on rohkem armastust, kuid viibivad ikka
veel ego piitsalöögi ulatuses.Tegelikult ei ole sisemised haavad
need, mis panevad langema “negatiivsete omadusteni”, nagu te neid
nimetate. Negatiivsus
luuakse oma haavade hukkamõistmisega. Kui te
vaatate ennast vastuvõtmise nurga alt, ei näe te oma halbu
harjumusi ja depressioonikalduvusi ning langenud isiksust. Te näete
sisemist valu, mis vajab hoolitsust ja mis on tarvis nii pehmel ning
sõbralikul moel, kui vähe võimalik, tervendada. Egokeskse teadvuse
südamekeskseks muutumise teise sammu kõige tähtsam etapp on
selline: katsuge sisemist valu mõista. Üritage see vastu võtta,
mõista ja
lubage sellel olla. Kui te suudaksite mõista kõigile
egokesksetele teadvustele omase hirmu südamikku, liiguksite te
südamekeskse teadvuse reaalsusesse. Kui te teadvustate oma valu ja
hukkamõistu väärt käitumist kui üksindusest ning
kaitsevajadusest tingitut, siis te mõistate, et te puutute kokku
hingega, kes demonstreerib negatiivset käitumist. Kui te teadvustate
hinge hirmu, olete te võimeline andestama.Ja eelkõige
iseenesele.Võtke endasse midagi, mida tõepoolest
vihkate . Midagi,
mis teid tõepoolest rõhub ja millest soovite juba
ammu vabaneda .
See võib olla ebausaldusväärsus, laiskus, kannatamatus või siis
kalduvus anda järele halbadele harjumustele – midagi, mida ei
peaks teie arvates olema. Nüüd aga püüdke mõista selle omaduse
või kalduvuse taga seisvat tõelist motiivi. Mis on see, mis sunnib
teid ikka uuesti ja uuesti seda tegema või tundma? Kas te suudate
tajuda oma motivatsiooni sees olevat hirmuelementi? Kas panete
tähele, et kohe kui te teadvustate hirmu, muutute te pehmeteks,
tundes umbes midagi sellist: “
Issand Jumal, ma ei
teadnud , et ma
sellisel määral kartsin. Ma aitan ennast”. Siis tekib teis
mõistmine, armastus ja
andestamine .Kuni te peate hirmule põhinevat
käitumist – agressiivsust, halbade harjumuste kalduvust, pugemist
– “halvaks” või “rumalaks”, siis te süüdistate. Kuid
hukkamõist on hirmul põhinev aktiivsus. Kas olete tähele
pannud ,
et süüdistades muutute te sisemiselt jäigaks? Midagi teie sees
tõmbub kokku kui huuled, ja silmavaade muutub külmaks. Miks on
tarvis kõike hukka mõista? Miks on vaja kõike õigeks ja valeks
vähendada? Milline hirm peitub hukkamõistmise soovi taga? Hirm,
kohtuda oma pimeda poolega. Tegelikult, hirm elada.Lubades lahkuda
oma egokesksel
teadvusel , soovite te arendada uut moodust, kuidas
asju vaadata. Kõige paremini võib seda kirjeldada, kui neutraalset,
mis tähendab, et midagi lihtsalt on olemas, mitte aga milline see
peab olema. Egokeskse käitumise põhjuseid ja tagajärgi jälgitakse,
sisemise hirmu südamikku teadvustatakse ja ego muutub sellisel juhul
läbipaistvaks. Ja kui tahate, siis te saate lubada lahkuda kõigel,
mis on läbipaistev. Igale inimolendile on hirm tuttav. Igaüks teist
on tuttav pimeduse ja üksindusega, mis hirmuga kaasas käivad. Kui
hirm ennast avalikult näitab, sirutab suurem osa inimesi kohe
abistava käe. Kui ta aga peidab ennast vägivalla või julmuse maski
taha, tundub, et sellele ei ole võimalik andestada. Mida
destruktiivsem ja jõhkram on tema avaldumine, seda raskem on näha
selle taga hirmu ja tühjust. Ja ikkagi, te saate seda näha.Omaenda
hirmu- ja tühjusekogemuse sügavusest saate te puudutada mõrtsukate,
vägistajate ning kurjategijate hingede
hirme . Ja suudate nende
tegusid mõista. Seda tehes, ja lähtudes omaenda pimedusetunde
kogemusest, võite te lubada endal hirmust väljuda. Te võite lubada
sellel ilma hukkamõistuta olla. Kui te tõepoolest leiate, et hirm
on jõud, mis eksisteerib ja millega te oma igapäevaelu kogemuses
hästi
tuttava olete, võite te lubada hukkamõistul lahkuda. Hirm ei
ole ei hea ega halb. Hirm lihtsalt ON OLEMAS ja mängib teatud rolli.
Selle
seisukohast , mida on inimlikes kontseptsioonides nii raske
väljendada, on hirm üheaegselt nii õnnistus kui ka kannatus. Igal
juhul ei ole keegi teine teie eest teinud seda valikut lubada hirmul
tulla teie reaalsusesse. Jumalad
olite teie ja just teie lubasite
hirmul teie reaalsuses määravat rolli mängida. Te ei käitunud nii
selle pärast, et kannatada, vaid selle pärast, et KAASLUUA, et
kaasluua reaalsust, mis on rohkem materiaalne, rohkem “täielik”
kui maailm, mis on vaid armastusele üles ehitatud. Ma saan aru, et
see kõlab uskumatult, kuid võib olla, et intuitiivselt mõistate te
seda, mida ma öelda tahan.Hirm on loomise eluvõimeline osa. Seal,
kus on hirm, puudub armastus. Seal, kus puudub armastus, võib teda
leida uute ja ootamatute mooduste abil. Armastuse puudumisel võib
uurida ja isegi kaasluua terve hulga erinevaid emotsioone. Armastuse
puudumist võib tunnetada
erineval moel. Aga armastuse kohalolekut
võib tunnetada vaid hirmu taustal. Vastasel juhul leviks armastus
kõikjal ja te isegi ei märkaks seda. Seepärast,
luues hirmu, mis
teid ümbritsevast armastuseookeanist välja paiskub, võimaldasite
te endal esmakordselt armastust tunnetada. Kas mõistate?Te ei loonud
armastust, te lõite armastuse tunde. Et seda teha oli teil tarvis
midagi vastupidist, midagi armastusest erinevat, ja te kasutasite
hirmu kui instrumenti. Teisel pool eesriiet me näeme selgelt hirmu
vaimset ülesannet teie reaalsuses. Seepärast palume me ikka ja
jälle – ärge mõistke
kohut . Palun ärge mõistke endas, ega
ükskõik millises teises olendis, hukka hirmu ja
pimedust , mida see
endas kannab. Te kõik olete loodud armastusest ning armastusse
pöördute te ka tagasi. Sisenedes ego südameks muutumise teise
etappi, tuleb teil esiteks läbida enesesüüdistamise periood, mille
käigus võite te käituda destruktiivselt. Võib tunduda, et selle
asemel, et
liikuda edasi toimub tagasilangus. Sellel hetkel asute te
ohtlikul pinnasel – ego ja südame vahelisel asustamata
territooriumil. Te teate, et peate vabanema vanast, kuid ei suuda
veel uut vastu võtta, seepärast kipute te langema endasüüdistamise
ja ebakindluse küüsi. Pöördepunkt jõuab kätte siis, kui te
lõpetate enda süüdistamise, kasvõi natukeseks ajaks. Vaid siis,
kui te olete valmis ennast vaatama
huviga ja avatult, sisenete te
südamekesksesse teadvusesse. Enne seda te vaid võrdlete ennast
kunstliku standardi või ideaaliga, millele te suure osa oma ajast ei
vastanud. Te karistate ennast selle pärast ja püüate aina uuest
toppida šablooni, mille oma peas loonud olete. Ma ütlen teile:
selline soov,
kõiges täiuslikkust saavutada, on lausa tappev
relv .
See on armastusele otse vastupidise toimega. Armastus ei võrdle ja
mis veel tähtsam – ta ei taha teid mitte kunagi ja mitte mingil
moel sundida või muuta. Armastus ei näe seda, mis peab olema.
Südame teadvuses puudub selline
kriteerium , kui “peab”. Kui
vaadata südamest, on
moraalsed kategooriad lihtsalt erinevad
interpreteeringud või siis reaalsuse “jagajad”. Need on peas
asuvad ideed ja, nagu te hästi teate, võivad nad liikuda ühest
peast teise. Vajadus määrata hea ja halva
standardid on
inimestevaheliste konfliktide ja sõdade põhjuseks. See pole kõigest
idee, vaid sellega kaasnev vajadus kontrollida ja
fikseerida , mis
kutsub esile agressiivsust ja konflikte. Poliitilised, isiklikud või
vaimsed ideaalid, tervise, ilu ja mõistuse standardid, sunnivad
peale tingimusi, milline te peate olema, kuidas peate käituma. Kõik
nad püüavad määratleda ja fikseerida mis on HEA. ARMASTUST ei
huvita määratlus Hea. Teda ei huvita ideed vaid
reaalsus . Armastus
on suunatud reaalsusesse.Südant huvitab kõik, mis on, iga teie
reaalne väljendus, destruktiivne või
konstruktiivne . Ta võtab
lihtsalt teadmiseks, ta lihtsalt on, ümbritsedes teid oma
juuresolekuga, kui te lubate sellel sündida. Kui te avate end
armastuse reaalsusele, südame reaalsusele, lubate te hukkamõistul
lahkuda. Te võtate end sellisena, milline antud ajahetkel olete. Te
teadvustate endale, et olete just selline tänu tervele hulgale
põhjustele, mida olete praegu valmis avastama ja
uurima . Kui selline
moment kätte jõuab, on see hinge jaoks ülim õnnistus. Nüüd
olete te valmis end tervendama. Aeg-ajalt langete te veel
enesesüüdistamise kütkeisse, kuid nüüd on teil teadlik mälestus
sellest, kuidas toimib armastus. Ja kuna armastus juba on, jätkate
te tema otsimist, kuna olete juba tunnetanud Kodu meeldivat hingust.
Egokesksest südamekeskseks muutumise teisel etapil asute te endaga
tihedasse kontakti. Ješua teadvuse muutumisest egokesksest
südamekeskseks IIII osaJešua informatsiooni edastab Pamella
GribbeTõlge Ivari Vee Teadvuse muundumise neli etappi Te vaatlete
tähelepanelikult minevikust kaasa toodud pagasit. Te taastate uuesti
läbielatud (valusad) mälestused. Mälestused, kas sellest või
eelmistest eludest. Psühholoogiline pagasi, mis on toodud kõigist
eludes, kuni praeguseni, moodustab teie praeguse isiksuse. Te võite
seda pagasit vaadelda, kui kohvrit riietega. Varem te mängisite
hulga rolle, teesklesite paljusid isiksusi, justkui oleksite
erinevaid
riideid kandnud. Te elasite nii sügavale mõnda rolli
sisse, võtsite neid kui oma isiksuse osi. “See olen mina”,
mõtlete te oma rollist või “riietest”.Kuid uurides tegelikult
seda, mis need rollid teiega tegid, te mõistate, et teie ei ole
hoopis mitte nemad. Te ei ole psühholoogilised rollid või
isiksused , kelleks kehastute. Te ei ole riided. Te olete
harjunud rollidega, mida olete mänginud oma hinge kogemuse vajadusest. Hing
naudib kõiki kogemusi, kuna need on osa sellest õppeprogrammist,
mille hing endale
võtnud on. Selles mõttes on kõik kogemused
väärtuslikud ning kasulikud. Vaadates tähelepanelikult ennast või
oma isiksust, märkate te, et minevikus olnud valulikud või isegi
traumaatilised kogemused on ikka veel teie külge “kleebitud”.
Tundub, et te ei lase neil minna. Nad on muutunud justkui “teiseks
nahaks”, nahaks, mis asendab lihtsalt riideid.Need on mineviku
rasked elemendid. Tükid, mis hoiavad teid eemal tõelisest elust ja
naudingust. Te olete sellega niivõrd samastunud, et arvate, et te
kujutategi endast seda. Just seepärast tunnete te end ohvrina ja
teete elust negatiivse järelduse. Kuid sellised järeldused ei
puutu üldse mitte elusse, kui sellisesse. Nad lihtsalt hoiavad
traumeerivaid osasid hinge teadvuses. Just need osad on praegu tarvis
tervendada. Te teete seda, minnes uuesti
minevikku , kuid
seekord juba
tunduvalt armastavama ning targema teadvusega kui varem. Ego südameks
muutumise teisel etapil tervendate te minevikuepisoode, haarates neid
praeguse teadvusega. Häälestades end südamele ning
elades uuesti
läbi neid episoode, lubate te oma mineviku traumeerivatel osadel
lahkuda.
Trauma tekib siis, kui te elate üle tohutu kaotuse, valu
või viha ja ei suuda mõista miks see nii on. Paljude
elude jooksul
olete te saanud palju traumasid. Oma olemuselt on hinge teadvus ego
staadiumis juba algselt traumeeritud: seda Ühtsuse ja Kodu
kaotusest, mida ta mäletab kuid ei mõista.Kui te tänu oma
kujutlusvõimele liigute tagasi algse traumaatilise sündmuse juurde
ja hõlmate seda oma südame teadvusega, muutub selle suhtes teie
algne
reaktsioon . Te muudate selle õudusest ja uskmatusest lihtsalt
teadmiseks võtmiseks. Tulles tagasi eelmisesse ellu, võtate te
lihtsalt teadmiseks selle, mis siis sündis, ja see akt loob pinnase
mõistmiseks, pinnase hingeliseks mõistmiseks, mis selle sündmuse
ajal tegelikult toimus. Luues sellise pinnase, muutute te uuesti oma
reaalsuse peremeheks. Praegu olete te valmis kogu
episoodi omaks
võtma, kuna mõistate oma südamega, et igal juhtunud sündmusel on
tähendus ja mõte. Oma südames te mõistate, et igas toimunud
sündmuses on vaba valiku element, teiste sõnadega, te hakkate
tasapisi selle valiku eest vastutama. Võttes vastutuse enda peale,
suudate te vabalt edasi liikuda.Vaid siis, kui te suhtute oma
eelmistesse isiksustesse kui näitleja oma mängitud rollidesse,
olete te vaba minema kuhu soovite. Te võite südamekesksesse
teadvusesse siseneda. Te ei ole seotud enam mitte
ühegi oma varasema
aspektiga – ohvri või agressori, naise või mehe, musta või
valge,
vaese või rikkaga. Kui te suudate duaalsuseaspektidega
mängida ja neid kasutada, kui nad toovad teile rõõmu ja
pidulikkust, siis saate te aru elu tähtsusest Maal. Te tunnete
tohutut rõõmu ja midagi Koju tagasitulemise sarnast. Seda
seepärast, et puutusite kokku teadvusega, mis eeldab hoopis teisi
rolle ja isiksusi. Te puutusite jälle kokku oma jumaliku teadvusega,
mõistsite, et kõik on üks, lühidalt – reaalsus on armastus. Me
lõpetame selle osa kahe harjutusega, mis aitavad kokku puutuda
ühtsusevooluga, jumalikkusevooluga, mis on kõigi meie kogemuste
veealuseks hoovuseks. Harjutus 1
*
Millised psühholoogilised omadused, mida te loete enda
osadeks ,
tekitavad teie elus kõige rohkem probleeme? Nimetage kaks sellist
omadust.
*
Häälestage end nende omaduste vastanditele. See tähendab, et kui
te valisite “kannatamatuse” või “ebausaldusväärsuse”,
häälestage end nende vastanditele – kannatlikkusele ja
usaldusväärsusele. Mõne minuti jooksul tunnetage nende omaduste
energiat.
*
Minge enda sisse ja
otsige sealt seda energiat. Leidke kolm sündmust,
kui te neid positiivseid omadusi oma elus ilmutasite.
*
Nüüd, kui te olete positiivsete omadustega
kontaktis , lubage sellel
energial liikuda läbi teie ja tunnetage kuidas see teid
tasakaalustab.
Harjutus
2
*
Lõdvestuge ning lubage oma
kujutlusel liikuda tagasi, sellesse
hetke, mil tundsite end väga õnnelikult. Võtke esimene, mis teile
meelde tuleb. Tunnetage uuesti seda õnne.
*
Nüüd aga leidke moment, millal olite äärmiselt
õnnetu . Tunnetage
seda, mida siis tundsite.
*
Leidke nendes kahes
tajus midagi ühist. Tunnetage, mis on nendes
ühesugust.
*
Harjutus on mõeldud selleks, et teadvustada seda, mis nende tajude
taga on – “enda” juuresolek kõigis teie üleelamistes. See
teadvuse karikas, teie kogemuste kandja, ongi teie
jumalik Mina. See
teie sisenemine reaalsusesse, mis asub duaalsusest kõrgemal: südame
reaalsusesse.
Ego
juurest südame juurde IIIVana Mina minnalaskmine Egokeskse teadvuse
muutmisel südamekeskseks on mitu etappi:
1.
Rahuldamatusetunne selle koha pealt mida pakub egokeskne teadvus,
“millegi veel” otsimine: lõpu algus.
2.
Oma sidemete
teadvustamine egokeskse teadvusega, temaga seotud
emotsioonidest ja mõtetest vabanemine: lõpu keskpaik.
3.
Vanade, egoga seotud,
energiate minnalaskmine, kookonist vabanemine,
uue mina tekkimine: lõpu lõpp.
4.
südamekeskse sisemise teadvuse ärkamine, armastuse ja vabaduse
motivatsioonid, teiste aitamine nende muutumisprotsessis.
Nüüd
räägime me kolmandast etapist. Kuid enne sellega alustamist tahaks
märkida, et
transformatsioon ei toimu
otsesel ja lineaarsel moel. On
hetki, mil te langete tagasi etappi, mis on juba läbitud. Kuid
sellised tagasilangused võivad edaspidi viia suure sammuni edasi.
Seepärast võib “ümbersõit” olla lühim tee. Samuti on iga
hinge vaimne tee
unikaalne ning individuaalne. Seepärast tuleks
vaadelda antud nelja etapiga skeemi, kui mõningate protsessi
pöördepunktide väljatoomise moodust.
Skeemid ja kategooriad on
vaid
instrumendid , mis võimaldavad näha reaalsust, mida mõistus
(teie mentaalne osa) märgata ei suuda. Peale seda kui olete oma
sisemised haavad endale teadvustanud ja tervendanud oma teadvuse
traumeeritud osad, nagu me rääkisime eelmises osas, teie energia
nihkub. Te lubate oma vanal minal lahkuda. Te loote ruumi täiesti
uue mooduse jaoks olla ja tunnetada. Selles osas sooviks me seletada,
mis toimub energeetiliselt siis, kui te vabastate egokeskse teadvuse.
Kui
te liigute teadvuse juurest, kus
domineerib ego, südamekeskse
teadvuse juurde, toimub selline energeetiline protsess: südametšakra
hakkab domineerima tahte (soovi) ehk kolmanda tšakra üle. Tšakrad
on pöörlevad rattakesed, mis paiknevad piki selgroogu. Need
energiakeskused on seotud konkreetsete eluvaldkondadega – näiteks,
“
vaimsus ” (kroonitšakra), “suhted” (kõritšakra),
“emotsioonid” (kolmas tšakta). Teatud määral on
energiakeskused materiaalse reaalsuse osa, kuna kuuluvad meie keha
teatud piirkondade juurde. Kuid neid ei ole füüsilise pilguga näha,
seepärast võib öelda, et nad paiknevad hinge ja
mateeria vahel –
täidavad nende vahelist ruumi.
Energiakeskused moodustavad hinge (hingeteadvuse) jaoks
sisenemispunkti, võimaldades tal füüsilise vormi omandada ja luua
kõike seda, mis teie elus toimub. Südametšakra,
rindkere keskosas,
on armastuse ja ühtsuse asukoht. Süda kannab ühendavat ja
harmoniseerivat energiat. Kui te pöörate oma tähelepanu mõneks
minutiks sellele keskusele, siis te tunnete soojust või nagu millegi
avanemist, kui aga ei tunne mitte midagi, siis jätke sellele
piirkonnale
keskendumine ja tehke seda mõni teine
kord.Südametšakrast allpool paiknevat
energiakeskus , mis asub mao
piirkonnas, on tahte (soovi) paikkond. See keskus fokuseerib teie
energia füüsilisele reaalsusele. Seepärast on see keskus seotud
loomingu, eluolu, ambitsioonide ja isikliku jõu probleemidega.Ego ja
tahe (soovid) on tihedasti teineteisega seotud. Tahe võimaldab
fokuseerida end kas millelegi sisemisele või välisele. Teie enese
ja teiste
reaalsustaju on paljus seotud sellega, mida te tahate –
teie soovidega. Teie soovid on tihti seotud hirmudega. Tihti te
soovite midagi seepärast, et tunnete millegi järel vajadust. Selle
taga on puudusetunne. Tänu sellele, et teie paljude soovidega
kaasneb hirm, juhib kolmandat energiakeskust tihti egoenergia. Ego
väljendab end läbi kolmanda keskuse. Läbi tahte (soovide) avaldab
ego teie reaalsusele
survet . Reaalsus peab end pressima nendesse
raamidesse, millesse tahab ego
uskuda . Ego tegutseb terve rea
eelduste abil, et kuidas reaalsus töötab, ja kõik need eeldused
põhinevad hirmul. See esindab äärmiselt valikulist reaalsuse
pilti, kuna tema reaalsuse nägemise moodus eelistab tema hirme ja
vajadusi. Samuti peab ta
hindama kõike, mida ta märkab. Siin ei ole
võimalik midagi lihtsalt teadmiseks võtta. Kõik jagatakse
kategooriatesse ja kõigele riputatakse külge
sildid : õige –
vale. Kui te elate südamega, puuduvad teil kindlad veendumused,
mille abil te fakte interpreteerite või hindate. Teil ei ole siis
enam kindlaid vaateid erinevatele asjadele. Te muutute rohkem nagu
jälgijaks. Te jätate ära moraalihinnangud, kuna tunnete, et midagi
antud situatsioonist võis jääda teil kahe silma vahele. Hinnangud
on alati seotud millegi kindlaga, süda aga ei interpreteeri
kindlates seisukohtades. Ta püüab alati kõrgemale
tõusta sellest,
mis tundub määrav ja kindel. Süda on avatud ja valmis asju ümber
hindama, valmis andestama.Kui kasutada egokeskset tahtejõudu, võite
te kolmandas energiakeskuses tunda midagi venivat. Selline tahte
kasutamine on energeetiline protsess, mida te võite teadlikult
tunnetada, kui soovite. Kui te tunnete midagi venivat, mis kaasneb
tugeva sooviga, et kõik oleks nii kui te tahate, püüate te
reaalsust oma soovi järgi vormida. Te püüate oma veendumusi
reaalsusesse suruda. Tegutsedes südamest liigute te reaalsusevoolus,
sellises milline ta just on, te ei püüa lükata või sundida.Kui te
millegi saavutamiseks hirmsasti töötate ning kord-korralt
ebaõnnestuvad teie jõupingutused eesmärgi saavutamisel, küsige
palun endalt millisest tšakrast, millisest energiakeskusest te seda
teete. Samuti võite te südamele keskenduda ja küsida miks see ei
tööta või miks on teil vaja sellesse nii palju energiat
panna.Tihti soovite te eesmärki saavutada ilma oma sisemusse
minemata ja südametšakralt uurimata, kas see eesmärk teenib
sisemist teed tarkusele ja loomingule. Samuti, isegi kui teie eesmärk
kujutab endast kõige sügavamaid südamesoove, võivad teil olla
sündmuse toimumisaja suhtes
ebareaalsed ootused. Te võite
asuda mitte südame, vaid oma isikliku soovi ajaliinil. Kõige suhtes
eksisteerib loomulik rütm. Ja see ei pruugi kattuda teie poolt
soovitud kiirusega. Eesmärkide
realiseerimine nõuab energiate
nihet. Tihti nõuab energiate nihe rohkem aega kui te soovite või
eeldasite. Oma olemuselt ei ole energeetiline nihe mitte midagi muud
kui iseenda muutmine. Saavutanud oma eesmärgi ei ole te enam endine.
Te muutute oma praeguse mina laiendatud versiooniks, mis on täidetud
rohkema tarkusega, rohkema armastusega ja rohkema sisemise jõuga.
Aeg, mida on tarvis eesmärgi saavutamiseks, on aeg, mida on vaja
selleks, et muuta teadvust nii, et soovitud reaalsus saaks
praegusesse reaalsusesse siseneda. Seepärast, kui te soovite midagi
kiirendada, keskenduge endale, mitte aga reaalsusele.Tihti on teil
tarvis, millegi saamiseks, lubada isegi eesmärgil kaduda. Kõlab
paradoksaalselt. Kuid tegelikult me kinnitame: selleks, et astuda
uude reaalsusesse, on vaja täielikult vastu võtta vana. Kui te ei
võta omaks praegu olevat reaalsust, ja olete eelkõige jäigalt
seotud eesmärkidega, edasi te ei liigu.Mitte miski ei lahku teie
reaalsusest enne, kui te seda armastama ei hakka. Armastada võrdub
“vabastada”. Seni, kuni te tervenisti oma reaalsust ei näe ja ei
võta teda kui enda poolt loodut, ei saa ta teid jätta, kuna te
eitate osa iseendast. Te sooviksite enda küljest selle soovimatu osa
ära lõigata ja edasi liikuda.Kuid te ei saa luua rohkema
armastusega reaalsust vihkamisest iseendi vastu. Te ei saa uude
reaalsusesse “hüpata”, kui tõukate ennast ära oma
ebameeldivatest osadest. Siin teid tahtepingutus ei aita.
On
tarvis südamega kontakti asuda. Mõistmise ja omaksvõtmise
energiad on uue, rohkem nauditava reaalsuse ehituskivid.Kui te olete südamega
vastasmõjus, lubate te temal olla. Te ei püüa seda muuta, te
võtate lihtsalt ja tähelepanelikult vastu selle mis on.Kui olemist
asub juhtima süda, hakkab tahtekeskus liikuma koos temaga. Ego (ehk
tahte kingitus) ei kao
kuhugi , kuna loomulikult on selle asi energiat
teadvuse
tasandilt füüsilisse reaalsusesse toimetada. Kui seda
toimetamist või väljendamist juhib süda, luuakse tahteenergia, mis
voolab ilma igasuguste jõupingutusteta. Pole tarvis ei tõuget ega
sundust. Just sellisel juhul toimib sünkroonsus:
imeline juhuste
kokkulangevus, mis oluliselt eesmärgi saavutamist kiirendab. Teile
tundub selline asjade käik imena. Kuid tegelikult toimub ime alati
siis kui te loote südame abiga. Südamest loomise tunnus on see, kui
puudub vajadus jõupingutuse järele.
Südamest
tuleva reaalsuse loomine Tõelise loomingu alus ei ole määratlused
ega tugev tahe, selle alus on avatud süda. Olla avatud ja valmis uut
ning tundmatut vastu võtma, on eluliselt vajalik selleks, et olla
tõeline looja.Siis on üks võtmetest, tõelise loomingu juurde,
oskus mitte-midagi teha: eemalduda tegevusest, fikseerimisest ja
fokuseerimisest. See on oskus viia teadvus puhtalt omaksvõtmise,
kuid valvesoleku režiimile. [
Toimetaja märkus: “Mitte midagi
teha” ei tähenda siinkohal passiivsust, vaid
seisundit , mida võiks
kirjeldada, kui ÄÄRMINE KONTSENTREERITUS ÄÄRMISES
LÕDVESTUSSEISUNDIS. Mida see tähendab? See tähendab absoluutset ja
pidevat KOHALOLEKUT. See tähendab seisundit, kus inimene hoiab oma
mõtted, emotsioonid ning füüsilise keha pingevaba, muutes sellega,
ilma hambaid krigistama panevaid jõupingutusi tegemata,
suhtumist endasse ja ümbritsevasse. Selles seisundis ei ürita inimene enda
sees eksisteerivat negatiivi häbi ning süütundega aina sügavamale
oma organismi soppidesse ära
peita , kinnitades, et temas seda olema
ei pea, vaid vaatab sellele rahuliku ning armastava pilguga, kui
samuti ühele Looja väljendusele. See on seisund, kus inimesel on
kõigest hoolimata olemas perspektiivplaan, ehk
taotlus , kuid
eesmärgi saavutamine teda nagu eriti ei huvitagi. Tema huvi on
mingiks ajaks mujale suunatud – enda sisse. Meie soovitus on alati
olnud suunata oma huvi meeldivatesse füüsilistesse aistingutesse,
mis omakorda tekitab meeldivaid emotsioone ning mõtteid.] Vaid
teadmatuse ning avatusega saate te luua keskkonna selleks, et teie
reaalsusesse siseneks midagi uut.See on risti vastupidine kõigele
sellele, mida õpetab suurem osa “Uue Ajastu” kirjandust, mis
räägib “reaalsuse loomisest”. Tõsi on see, et te loote kogu
aeg oma reaalsust. Teie teadvus loob – olete te sellest teadlik või
ei. Kuid, kui te soovite luua oma reaalsust teadlikult, nagu õpetavad
paljud raamatud, on tarvis mõista: kõige tugevam loomise vorm ei
seisne tahtel (aktiivsusel) vaid eneseteadvustamisel (omaksvõtmisel).
Kõik muutused materiaalses maailmas, olgu need siis seotud tööga,
suhetega või materiaalse ümbrusega, on sisemiste muutuste
peegeldus . Ja vaid peale sisemiste muundumisprotsesside
lõpulejõudmist, saab materiaalne reaalsus need teile,
elusituatsioonide muutumise läbi, peegeldada. Üritades luua tahte
abil, näiteks pidevalt keskendudes või visualiseerides eesmärke,
ignoreerite te sisemisi muundumisi, mis on muutuste jaoks
reaalsed eeltingimused. Te loote kunstlikult ja allute liialt pettumusele. Te
ei loo oma hinge sügavusest. Hing räägib teiega vaikusehetkedel.
Te kuulete tema häält siis, kui olete nõutu. Tihti räägib teie
hing väga selgelt siis, kui te alla annate ja tõstate valge plagu.
Alistudes ja meeleheitel olles avanete te uuele. Te vabastate kõik
ootused ja võtete reaalselt vastu selle, mis olemas on.Meeleheide
tekib kindlast usust sellesse, mis teie elus toimuma peab. Kui
tegelikkus ei vasta teie usule, siis te pettute või isegi heidate
meelt . Kuid siis, kui te loobute ootustest ja eelistate olla avatud
uuele, ei ole teil põhjust langeda meeleheitesse, et oma hingega
kontakti astuda. Te võite siis rahuneda, saada ning vastu võtta
selle, mis ta teile ütleb, ilma selleta, et esialgu pettuda. Kuni te
“teate täpselt mida soovite”, piirate te tihti oma
energeetiliselt kättesaadavaid võimalusi. Reaalsus, mida te otsite,
olgu see siis töö, inimsuhted või parem tervis, sisaldab tervet
hulka teile tuntud elemente. Tihti olete te kindel, et see mida te
soovite on miski teile teadaolevat (hea töökoht, armastav
partner ).
Kuid see ei ole nii. Kõik mida te reaalselt teete, et oma uut
reaalsust luua, toimub väljaspool teie psühholoogilisi
piire . Te
võite selgelt tunnetada midagi täiesti
tajutavat , kuid ei ole vaja
seda fokuseerimiste või visualiseerimistega piirata. Lihtsalt
nautige selle saabumist avatuse ning uudishimuga. Tegelikult on kõige
nauditavama reaalsuse loomiseks enese omaksvõtmine tunduvalt tähtsam
kui mõtete või tahte fokuseerimine. Te ei suuda luua mitte midagi
sellist, mis te ise ei ole. Te võite tuhandeid
kordi korrata mantraid ja luua oma mõtetes hulga positiivseid kujundeid, kuid
seni, kuni need ei
peegelda seda mida te tõepoolest tunnete (näiteks
viha, depressiooni või ärevust), ei loo nad mitte midagi peale
segaduse ning kahtluse: (“Ma töötan nii kohusetruult, kuid mitte
midagi ei toimu!”).Enese omaksvõtmine on armastuse vorm. Armastus
on suurim magnet, mis toob teie ellu positiivseid muutusi. Kui te
armastate ning võtate end sellisena nagu te olete, tõmbate te ligi
inimesi ja sündmusi, mis peegeldavad teie armastust enda vastu.
Vaat nii lihtne kõik ongi.Tunnetage oma energiat, kõiki oma tundeid.
Tunnetage kui ilus ja siiras olete te praegu, kõigis oma võitlustes
ja muredes. Te olete tõepoolest ilus kõigi oma “ebatäiuslikkuste”
ning “puudustega”. Ja just nemad loevadki.Võtke end sellisena
kui olete, lõdvestuge ning vaadake oma “
paljudele puudustele”
huumorimeeles. Täiuslikkus ei ole teile tuntud variant. See on vaid
illusioon .Luua südamereaalsust, tähendab tunnetada oma Valgust siin
ja praegu. Tunnetades seda, teades seda, panete te mulda viljatera,
mis
idaneb ja võtab füüsilise vormi. Kui Jumal lõi individuaalsed
hinged ei ilmutanud Ta Tahtejõudu. Ta oli lihtsalt Tema Ise. Ja
tundis mingil moel, et on midagi “väljaspool Teda”, mida oleks
vaja uurida. Ta ei teadnud täpselt mis see on, kuid see tekitas
armumisetunde. Ilma
pikemalt mõtlemata leidis Ta, et seda uut,
huvipakkuvat reaalsust oleks vaja uurida. Samas Ta
armastas ka
natukene ennast!Just seepärast võtsite te individuaalsete hingede
vormi ja teie abiga hakkas Jumal elu uurima. Jumal ei muretsenud
eriti selle pärast kuidas kõik toimus, loomise protsessi detailide
pärast. Ta lihtsalt armastas ennast ja oli muutusteks avatud. Ja
need on ainsad elemendid, mida on reaalselt tarvis, et luua
täiuslikku reaalsust: armastus iseenda vastu ning julgus
reisida uude.
Enese
häälestamine Südamest tulevasse ellu
Südamest
loomine on tunduvalt tugevam ja nõuab vähem jõupingutusi kui egost
loomine. Teil ei ole vaja detailide pärast muretseda, lihtsalt on
tarvis avaneda kõigele, mis on nii sees kui ka väljaspool.Avanemise
tulemusel võite te tunnetada nagu mingit tõmmet. Te võite
tunnetada tõmmet kindlate asjade suhtes. Tegelikult on selleks
tõmbeks teie südame vaikne kutse, teie
intuitsioon . Kui te
tegutsete oma südame kutsel, siis teid tõmmatakse mitte ei tõugata.
Te ei tegutse
senikaua kuni ei tunne oma sisemisel tasandil, et
tegevus on kohane.Kuna te olete harjunud tõukamisega, see tähendab,
et tegude tegemise puhul tahte kasutamisega, on energeetiline nihe,
ego juurest südame juurde, teie jaoks äärmiselt probleemne. Nihe
nõuab tohutut “aeglustust”. Et reaalselt intuitsioonivooluga
kokku puutuda, on teil tarvis teadlikult pingutada “mitte midagi
teha”, lubada kõigel olla. See on tugevas
vastuolus kõige
sellega, mida on teile õpetatud ning millega te harjunud olete. Teis
on tekkinud harjumus teha tegusid, mis põhinevad mõttel ja
tahtejõul. Te lasete mõttel määrata eesmärgid ning tahtel neid
realiseerida. See on läbi südame loomisele lausa vastupidine
toiming. Elades südamest, kuulate te südant ja tegutsete vastavalt.
Te ei mõtle, vaid kuulate valvsa ning avatud teadvusega, mida räägib
teile süda. Süda räägib läbi tunnete, mitte läbi mõistuse.
Kõige paremini võib südame häält kuulda, kui te olete rahulik,
lõdvestunud ning maandatud seisundis. Süda juhatab kohe praegu teed
kõige armastavamasse ning rõõmsamasse reaalsusesse. Ta
sosistab ja
tema ettepanekud pole ehitatud ratsionaalsele mõtlemisele. Te võite
südame hääle ära tunda kerguse ning rõõmu
nootide järgi.
Kergus seepärast, et süda ei sunni peale. Teie “mina olen süda”
ei ole lahendustega seotud, ta
armastab kõike mida te ka ei
teeks .
Elu läbi südame ei tähenda passiivsust või ükskõiksust. See, et
lubada asjadel olla, ilma, et neile kleepida sildikesi – õige ja
vale, või, et tõugata neid ühele, aga mitte teisele teele, nõuab
suurt jõudu. See on kohalolekujõud, jõud, kohtuda kõigega, mis on
olemas ja lihtsalt vaadata. Te võite tunda tühjust, depressiooni
või närvilisust, kuid ei püüa seda peita. Vaat, mida te teete: te
hõlmate oma teadvusega kõike, mis olemas on. Te ei mõista teadvuse
tõelist jõudu. Teie teadvus on tehtud Valgusest. Kui te hoiate
midagi oma teadvuses, see muutub. Teadvus tervendab, kui te ei piira
teda mõtlemise ning “tegevusepüüdlusega”. Teie elud on
allutatud mõistuse ja tahte diktaadile, võimutseb mõtlemine ning
tegemine.Pidage meeles, et mõtlemine ja tahe töötavad ühiste
reeglite järgi. Eksisteerivad loogilise mõtlemise ühised reeglid.
Eksisteerivad mõtlemise materialiseerimise ühised strateegiad,
“
projektijuhtimise ” reeglid. Kuid kõik need on ühised
doktriinid. Ühistel ettekirjutustel ning reeglitel on alati
mehhaanilised komponendid. Nad sobivad kõigile või vähemalt
suuremale osale individuaalsetele
juhtudele , vastasel juhul
kasutataks neid äärmiselt vähe. Intuitsioon töötab aga hoopis
teisiti. See sobib alati vaid ühele inimesele ja ühele kindlale
momendile. See on äärmiselt individualiseeritud. Seepärast ei saa
seda ratsionaalsele analüüsile allutada, või kasutada kui ühist
reeglit.Seepärast nõuab intuitiivne elu väga suurt usaldust, kuna
valikud põhinevad vaid sellele, mida peate õigeks teie, aga mitte
teised inimesed. Järelikult palub südamekeskne elu mitte ainult
loobuda ülemäärasest harjumusest kasutada mõistust ja tahtejõudu,
vaid ka tõeliselt
usaldada ennast. Et õppida südant
kuulama , et
usaldada tema sõnumeid ja käituda neile vastavalt, on vaja aega.
Mida rohkem te seda teete, mida rohkem te mõistate, allutate oma
südame
tarkuse ärevusele ja kahtlusele, seda rohkem sisemist
maailma te avastate. Jätkates teed ning väljudes kolmandasse ego
südameks muundamise etappi, tunnetate te esmakordselt sisemist
maailma. Te mõistate, et reaalsuse mõistuse ning tahtega
kontrollimise vajadus teeb teid rahutuks ja rahulolematuks.
Vabastades kontrolli lubate te elumaagial avaneda. Kõik, mida oleks
vaja teha, on kuulata!
Olge selle suhtes tähelepanelik, mis toimub
teie elus; teie tunnete suhtes teistesse inimestesse, oma
unistustesse ja soovidesse. Kui te olete enese sees toimuva suhtes
tähelepanelik,
varustab teie reaalsus teid kogu vajaliku
informatsiooniga, mida on tarvis edasisteks tegevusteks. Näiteks,
suheldes reaalselt
teistega , võite te tunnetada oma südamesoovi
armastavate suhete järgi. Kui te lihtsalt märkate ja võtate selle
soovi vastu, ilma soovita midagi teha, näete te kuidas Kõiksus
teile vastab. Aega võib kuluda rohkem kui te
ootate , kuna enne teie
soovi täitumist peab toimuma energianihe. Kuid sel juhul olete te
peremees – oma energeetilise reaalsuse looja. Kui te loote hirmust,
reageerib reaalsus vastavalt. Kui te loote usust ja Jumalaarmust,
saate te selle, mida soovisite ja rohkemgi veel. Ješua teadvuse
muutumisest egokesksest südamekeskseks IV osaJešua informatsiooni
edastab Pamella GribbeTõlge Ivari Vee Teadvuse muundumise neli
etappi Südamest tuleva reaalsuse loomine Egokesksest
südamekeskseks IVVaimu
avamine Egokeskse teadvuse muutmise puhul
teadvuseks, mis on häälestatud südamekeskseks, määrasime me neli
punkti:
1.
Rahulolematus sellega, mida pakub egokeskne teadvus, “millegi veel”
otsing: lõpu algus.
2.
Egokeskse teadvusega seotuse tunnetamine, enda vabastamine egoga
seotud mõtetest ja emotsioonidest: lõpu keskpaik.
3.
Egoga seotud vanadest energiatest vabanemine, kookoni mahajätmine,
uue mina tekkimine: lõpu lõpp.
4.
Südamekeskse sisemise teadvuse ärkamine, armastuse ja vabaduse
motivatsioon, muutumise lõpuga teiste aitamine.
Nüüd
räägime me
neljandast etapist: Vaimu avamisest. Sisenedes
neljandasse etappi avastate te endi sees rahu ja vaikuse ruumi. Te
kontakteerute tihti südame vaikusega, mis on teadupärast
igavene .
Võrreldes piiramatu ja kõikehõlmava Olemisega on teie kogemus
suhteline.Rahu ja vaikuseruumi teie sees on nimetatud Vaimuks.Teie
(esoteerilised) traditsioonid
eraldavad vaimu, hinge ja keha.Keha on
füüsiline paik, kus pesitseb hing teatud aja vältel. Hing – see
on mittefüüsiline psühholoogiline kogemuse
ankur . See kannab endas
paljude elude kogemust. Aja jooksul hing areneb ning muutub aeglaselt
ilusaks paljutahuliseks kiviks, kus iga
tahk kujutab endast teatud
kogemust ja sellel põhinevaid teadmisi.Vaim ei muutu ja ei kasva aja
jooksul.Vaim asub väljaspool aega ja ruumi. Ta on igavene, see on
teie ajatu osa – Üks teie Loojaga. Just see on jumalik teadvus –
selle väljendus ajas ning ruumis. Te sündisite puhtast teadvusest,
te võtsite osa sellest teadvusest kaasa ja kandsite selle
materiaalses vormis läbi kõigi kehastuste. Hing võtab osa
duaalsusest. Kõik
duaalsuse kogemused mõjutavad hinge ja muudavad
seda. Vaim eksisteerib aga väljaspool duaalsust. See on kõige
arenemise ning evolutsioneerumise alus. See on selle, mida te
võiksite nimetada lihtsalt Olemiseks või Allikaks, Alfa ja
Omega .
Väline ja eriti sisemine
vaikimine on kõige otsesem tee, et
tunnetada teid pidevalt saatvat energiat, milleks olete, kõige
sügavamas südamikus, Teie ise.
Vaikimises saate te kokku puutuda
kõige imelisema ja iseenesestmõistetava asjaga: Vaimuga, Jumalaga,
Allikaga , Olemisega.Hing kannab endas paljude kehastuste mälestusi.
Ta teab ja mõistab tunduvalt rohkem kui meie maine isiksus. Hing on
seotud teadmiste ekstrasensoorsete allikatega, nendega, nagu teie
möödunud elude isiksused, teie teejuhid või teekaaslased
astraalses plaanis. Kuid hoolimata
nendest sidemetest võib hing olla
segaduses, ta võib mitte mõista oma tõelist olemust. Ta võib olla
kontaktkogemustest traumeeritud ja võib mõnda aega viibida
pimeduses. Hing areneb pidevalt ning omandab Maa elule omase
duaalsuse mõistmise.Vaim on aga hinge arengu liikumatu osa. Hing
võib viibida kas pimeduse- või valgustuseseisundis. Vaimu kohta see
ei käi. Vaim on puhas Olemine, puhas teadvus. See on nii Pimedus kui
ka Valgus. See on Ühtsus, mis on duaalsuse alus. Saavutades
egokeskse teadvuse südamekeskseks muutumise
neljanda etapi, ühinete
te Vaimuga. Te ühinete oma Jumalikkusega.Side Jumalaga teie sees
sarnaneb duaalsusest väljumisega olles samal ajal täielikult
maandatud ja jäädes tervikuna kohalolekusse. Sellel etapil on
teadvus täidetud sügava kuid vaikse ekstaasiga, rahu ja rõõmu
seguga.Te teadvustate, et te ei sõltu mitte millestki, mis asub
teist väljaspool. Te olete vaba. Tõepoolest, te asuksite nagu
maailmas ja samal ajal väljaspool seda.Side, teie sees asuva
vaimuga, pole midagi sellist, mis toimub äkki. See on aeglane ja
järk-järguline protsess, milles te ühinete, eemaldute ja jälle
ühinete… Tasapisi nihkub teadvuse
fookus duaalsuselt ühtsusele.
Teadvus muudab orientatsiooni, tajudes, et aja jooksul huvitab teda
aina rohkem
vaikus , kui et mõtted ja emotsioonid. Vaikimise all
peame me silmas järgmist: olla tervenisti tsentreeritud ja
kohalolev, viibides ilma hinnanguteta teadvustatud
seisundis.Vaikimise saavutamiseks puuduvad fikseeritud meetodid ja
moodused. Võti Vaimu juurde ei tähenda kellegi õpetust
(meditatsioonid,
paastumine jne.) vaid tõelist mõistmist. Mõista
seda, et Koju viib just vaikimine, mitte aga mõtted või
emotsioonid.Selline mõistmine tekib aeglaselt, kuna te teadvustate
aina rohkem mõtete ja tunnete mehhanismi. Te lasete minna vanadel
harjumustel ja avanete uuele, südamele orienteeritud teadvuse
reaalsusele. Egokeskne teadvus aga kärbub ja
sureb vaikselt .Suremine
ei ole midagi sellist, mida te teete, see on midagi sellist, millel
te lubate sündida. Te usaldate end
suremise protsessi meelevalda.
Surm, see on sünonüüm sõnadele
muutuma ja ümberkehastuma. Nii on
see alati olnud. Surm on alati olnud vana minnalaskmine ja uuele
avanemine . Selles protsessis ei ole mitte ühtegi
momenti mil teid
“ei ole olemas”, see tähendab, et hetke, kui te olete oma
arusaamise järgi “surnud”. Selline surm, nagu teie seda ette
kujutate, on illusioon. Vaid hirm muutuste ees paneb teid surma
kartma.Te kardate surra mitte ainult füüsiliselt, vaid ka
emotsionaalselt ning mentaalselt, ja seda veel elu ajal. Kuid ilma
surmata muutuks kõik fikseerituks ning jäigaks. Teid kammitseks
vana vorm: vananenud keha,
aegunud mõttepaternid,
pidurdavad emotsionaalsed reaktsioonid. Kägistab, kas pole? Surm on vabanemine.
Surm on värske vee vool, mis pühib oma teelt vanad roostetanud
väravad ja viib teid uute kogemuste ruumi.Ärge
kartke surma. Surma
ei ole, on vaid muutused.Egokeskselt teadvuselt üleminek
südamekesksele elule on tihti seotud surmakogemusega. Mida rohkem te
samastate end Vaimuga, seda rohkem vabaneb seda, mille pärast olete
te harjunud muretsema ja millesse panite nii palju energiat. Üha
sügavamates kihtides mõistate te, et mitte midagi ei ole tarvis
teha, on tarvis lihtsalt olla. Kui te samastate end olemisega, mitte
aga läbi teie voolavate mõtete ja emotsioonidega, muutub teie elu
koheselt. Vaim ei ole midagi abstraktset. See on reaalsus, mille te
saate oma ellu tuua. Selle kõige puhtama allikaga kontaktis olemine
hakkab järk-järgult kõike teie elus
muutma . Oma olemuselt on Jumal
või Vaim või Allikas looja, kuid loob ta teile peaaegu
mõistetamatute meetoditega. Vaim on vaikiv ning igavene, ja siiski
on ta looja. Jumalikkuse reaalsusest ei ole võimalik mõistusega aru
saada. Seda on võimalik vaid tunnetada. Kui te lasete selle oma ellu
ning tunnetate seda kui sosinat südames, hakkab kõik tasapisi oma
kohale asetuma. Kui häälestada end Vaimu reaalsusele – selle
kõige, mis teie kogemuste taga seisab vaikivale teadvustamisele,
lõpetate te reaalsusele oma tahte pealesurumise. Te lubate kõigel
olla loomulikus olemise seisundis. Te muutute oma loomulikuks
tõeliseks minaks. Ja kõik toimub siis harmoonilisel ning
tähenduslikul moel. Te tunnete, et kõik toimub loomulikus rütmis
ja loomulikus järjestuses. Kõik, mida on vaja teha, on olla
häälestatud jumalikule rütmile ning lubada lahkuda hirmudel ning
mõistmatusel, mis tekitab teis tungi vahele segada. Vaimu tasemelt
teiste aitamine Olles lõpetanud egokeskse teadvuse muutmise
südamekeskseks teadvuseks, puutute te enamvähem pidevalt kokku oma
sisemise, jumaliku olemise vooluga. Sellises olemise vormis puudub
vajadus või soov teisi aidata, kõik käib loomulikult. Te tõmbate
lihtsalt teiste abistamise ligi, kuid mitte tahte abil. Nüüd jagate
te energeetiliselt konkreetseid vibratsioone. Teie energeetilises
väljas on midagi, mis inimesi ligi meelitab. Ja see ei ole see mida
te teete, vaid see milline te olete. Teie energias on
vibratsioon ,
mis aitab teistel oma jumaliku Minaga kokku puutuda. Te võite olla
peegel, millest nad näevad kuidas rasket probleemi või seisundit
vabastada ning lahenduseenergiaks muundada.Teie olemuses võivad nad
tunnetada lahenduseenergiat (mis alati tekib jumaliku minaga kokku
puutudes).Te võite neile midagi õpetada, kuid õpetus toimub läbi
selle, et te olete teie ise. See ei ole teadmiste edastamine või
konkreetsete meetodite kasutamine, mida te õpetate ja millega
tervendate. Tänu sellele, et te lubate endal olla selline nagu te
olete ja väljendada end kõige rõõmsamal moel, muutub teie
lähedalolek tõeliselt kasulikuks. Jagades end teistega, loote te
tervenemiseks vajaliku ruumi, inimesed võivad aga valida, kas sinna
siseneda või ei. See sõltub neist.Kui arst või tervendaja,
peaksite te olema lihtsalt Vaimu vaikiva teadvustamise läbi
ühendatud oma sisemise, jumaliku vooluga. Just selline side nihutab
inimest ja viib ta kõrgemasse ja vabamasse teadvustamise
seisundisse, kui nad sellise valiku teevad. Ja kui nad sellise valiku
teevad, toimub kõik nende isiklikus rütmis ja voolus.Olla selline
teiste inimeste jaoks, tähendab tunnetada ennast neutraalselt. See
eeldab teatud eraldamise taset, millel te vabastate soovi teisi muuta
või “hoolitseda” nende eest. Soov teisi aidata, mida
demonstreerivad teatud etapil kõik Valguse Kaastöölised, ei kasva
välja mitte oma sisemise tee, mida mööda peavad inimesed oma
sisemise tõe otsinguil käima, tõelisest mõistmisest. Suuremale
osale inimestest on tarvis enne oma probleemide vabakslaskmist
laskuda nende lätete juurde. Kui nad seda teevad, siis “valdavad”
nad tõepoolest probleemi
lahendust ja see toob sügava
rahulduse .
Võib olla, et nende probleemides tunnete te ära oma probleemid,
millega teil võidelda tuleb. Palun võtke see teadmiseks ja ärge
püüdke inimesi “põhja minemisel” tagasi hoida. Kui nad on
võtnud nõuks põhjas ära käia, lähevad nad sinna nii ehk naa,
hoolimata sellest, mida teie teete või räägite. Parem on
emotsionaalselt inimeste, keda te aitate, probleemidesse mitte
laskuda. Emotsionaalne osavõtt provotseerib isiksuse tasandil soovi
hoolitseda või siis teist inimest ringi teha.Selline soov ei aita
teist, vaid loob nende tervenemisprotsessis blokeeringuid. Kui te
soovite teisi ringi teha, tähendab see seda, et te ei asu armastuse
ja lubamise ruumis. Ja inimesed
tunnevad seda. Te võite arvate, te
“loete” psüühiliselt inimesi, kuid ka nemad
loevad teid!Egokesksest südamekeskseks muutumise neljas etapp see on
hingetaseme tõstmine ja liikumine Vaimu
tasandile . Loomulikult ei
taha me öelda, et hing on igal juhul “väikesem” kui Vaim. Asi
on vaat milles: te olete tunduvalt suurem ja mahutate endasse
tunduvalt rohkem kui hing. Hing on kogemuse omandamise
mehhanism . Kui
te ennast Vaimuga, oma Jumaliku Minaga, samastate, asub kõik, mis on
mitmete eludega läbi
elatud , oma kohale. Te tõusete oma kogemuste
kohale, ühegagi neist ennast samastamata. See mõjub hingele
tervendavalt. Ješua teadvuse muutumisest egokesksest südamekeskseks
IV osaJešua informatsiooni edastab Pamella GribbeTõlge Ivari Vee
Teadvuse muundumise neli etappi Südamest tuleva reaalsuse loomine Teie Valguse MinaAeg, paljumõõtmelisus ja teie Valguse Mina Eelnevates osades rääkisime me enamvähem kronoloogilises
järjekorras Valguse Töötajate hinge loost ja
sisemisest arengust.
Kogu
eelpool öeldu loob mulje, et te arenete ajas punktist A punkti
B, pimedusest valgusesse, lollusest tarkusesse.Ja mingis mõttes ongi
see nii.Siinjuures aga sooviks me suunata teie tähelepanu teisele
perspektiivile. Teisele võimalusele ennast vaadelda. See
perspektiiv tuleb väljastpoolt aega, konkreetset ajalugu, ja tutvustab teile
väljaspool aega, ehk paljumõõtmelisuses, eksisteerimise
võimalust.Teie üks osa eksisteerib absoluutselt ajast ja ruumist
sõltumata. Igal ajahetkel on ta võimeline
sisenema ükskõik
millisesse mõõtmesse või siis kogemuse piirkonda. Suvalisel
ajahetkel võib see valida kas pimeduse või valguse.Maa
perspektiivis liigute te punktist A punkti B lineaarset teed pidi.
Näiteks läbite te samm
sammult kõik neli sisemise arengu etappi,
millest me rääkisime. Samas, igavikulisest ja paljumõõtmelisest
perspektiivist lähtudes ei arene Päris Teie ajas. Päris Teie vaid
uurib arengut. Päris Teil puudub arenguks igasugune vajadus. Ta
lubab ilmneda arengutundel vastavalt oma vabale tahtele, mida
motiveerib sügav teadmine, et duaalsuse uurimine on äärmiselt
vajalik.Igavikuperspektiivist lähtudes on teie vaimne Mina võimeline
suvalisel hetkel uurima
suvalist paika punktist A punktini B ja nii
kuni punktini Ü. Suvalisel hetkel olete te võimeline
aktiveerima enda jaoks suvalise teadvuse reaalsuse, kuna mõte, et te olete
seotud sisemise arengu teatud etapiga, on illusioon. Põhjus, miks me
tahame teie tähelepanu sellele perspektiivile juhtida, on selles, et
too perspektiiv võib aidata teil läbida sisemisi barjääre. See
võib aidata teil läbida
illusiooni eesriiet ja saavutada otsest
kontakti oma Valguse Minaga –
ingli , kes te tegelikult olete,
energiaga. Et seda perspektiivi, kui ainuõiget vaatenurka, millest
ennast vaadelda, mõista, on meil tarvis natukene laiendada aja
mõistet. Aeg Kõige kõrgemal ühtsuse tasandil aeg puudub. See on
Vaimu, Jumala, puhta olemise tasand. Sellel tasandil pole ei arengut,
ei “muutumist”, on vaid “olemine”. Kõige madalamal ühtsuse
tasandil, millel eraldatus on eriti
tugevast tunnetatav, on sisse
toodud illusoorse, lineaarse aja mõiste. Sõna “
illusoorne ” all
pean ma silmas teaduslikku, abstraktset aja mõistet, milles
täielikult puudub subjektiivne või tunnetuslik sisu. Selles mõistes
on aeg objektiivne struktuur, mis asub meist väljaspool, midagi meie
tunnetusest kõrgemalasuvat, mingi väline struktuur. Näiteks
baseerub “CV”, mille te oma tulevasele tööandjale saadate,
tihti faktide objektiivsel ajaliinil. Sel aastal tegin ma seda,
eelmisel aastal lõpetasin kooli ja nii edasi, te kriipsutate alla
asjade nähtava, välimise poole. Sisemine pool aga – motivatsioon,
tähtsus,
subjektiivsus – sisse ei lähe. Energeetilisel tasandil
on aga ühtsuse ja eraldatuse vahel aeg – see tähendab reaalsus,
mis “muutub” vastavalt tajudele. Aeg on tajudel põhinev mõiste:
tajude eristamise vahend. Neil tasandeil aeg küll eksisteerib, kuid
see ei ole midagi teie
tajudest sõltumatut või väljaspool asuvat.
Näiteks puudub astraalsel tasandil, kuhu te reisite oma unenägudes
ja peale surma, “kell”. Kell, see on püüd eemaldada ajast
subjektiivsus, see tähendab teid ja teie
tajud . See on tohutu
illusioon. Astraalseil tasandeil on aeg tajude rütm. Vahel te
puhkate, praegu kohtute kellegagi, siis õpite ja nii edasi. Seda,
millal lõpeb üks etapp ja algab teine, ei määra
kellaaeg , ehk
midagi välist, vaid sisemiste tajude vool, see, mis tundub olema
loomulik.Aja või rütmi loomulik tunnetamine võib olla ka maise elu
osa. Aja subjektiivsus, ehk fakt, mida tunnetatakse erinevates
ajasituatsioonides erinevalt, on teile kõigile tuttav. Te ütlete,
et “aeg lendab” kui te tunnete end hästi ja “seisab” kui
olete hambaarsti ukse taga või seisate järjekorras. Nüüd võis
teie sisemine
skeptik öelda: aja kulg tundub aeglane, kui olukorda
tajutakse kui negatiivset, ja kiire, kui situatsioon on positiivne,
kuid iseenesest on aeg alati muutumatu. Ta voolab alati samal kindlal
moel, lihtsalt meie tajume seda erinevalt.Aja mõiste “objektiivset
alust” nimetatakse aja lineaarseks mõisteks. See kasvab välja
teaduslik-ratsionaalsest suhtumisest aega.Kuid kujutage ette, et
puudub kell, pole ei ööd ega päeva, puuduvad muud
loomulikud mõjutegurid, nagu päike ja kuu, tõus ning mõõn, mille abil on
võimalik aega mõõta. Siis
saaksite te loota vaid omaenda
subjektiivsele ajatajule.Aja objektiivne mõõtmine – kell, kui
selline – ei põhine millelgi välisel. See on loodud inimese
mõistuse poolt, mis soovib kõike osadeks jagada ning
klassifitseerida. Inimese mõistus abstraheeris teatud asjade
järjestuse planeedi loomulikest nähtustest. Kuid “aega, kui
sellist”, mis ei sõltu inimfaktorist, ei ole olemas. See on
illusioon, mis on loodud teadvuse selle osa poolt, mis usub
eraldatusse. Oma olemuselt on aeg subjektiivne. Aeg on selline tajude
eraldamise moodus, et te võiksite tunnetada “viimast”. Näiteks
ütlete te kellegi kohta: “Ta on vana hing”. Mida te reaalselt
silmas peate? Kas tema
vanust või elatud elude hulka? Või peate te
sõna “vana” all silmas inimese teatud omadusi – tarkust,
tasakaalukust ja rahu, mitte aga konkreetset ajahulka? Väljendis
“vana hing” viitate te ajale, kui tajule.Sõna otseses mõttes
kujutab aeg endast sisemisel tasandil “kellekski või millekski
saamise dünaamikat”. Seepärast saab aeg olla vaid
abikontseptsioon, kuna aitab eristada loomulikku rütmi või asjade
voolu. Kuid siis, kui pidada seda millekski objektiivseks, millekski,
mis asub teie kohal ja omab teie üle võimu, piirab see teid ja ajab
segadusse . Te ei ole konkreetse ajaliiniga piiratud. Te ei ole
lineaarne olend. On teie olemise tasandeid, mis asuvad väljaspool
ajakontuuri, kuid mida te praegugi tajute. Just sellele aspektile,
see tähendab paljumõõtmelisusele, tahaks teie tähelepanu juhtida. Paljumõõtmelisus Vastavalt aja lineaarsele mõistele ei saa te
olla üheaegselt mitmes kohas. Sõna “teie” all peetakse silmas
lineaarset kontseptsiooni, mis puutub teie kehasse ja ajusse ning
teadvusesse, mis on mingil moel seotud keha/ajuga. (Teadus ei suuda
veel siiani ära seletada, kuidas on keha ja teadvus “seotud”,
kuid enamasti pooldatakse ideed, et teadvus ei saa eksisteerida ilma
füüsilise kehata.)Vastavalt “täiusliku” subjektiivse aja
kontseptsioonile , asute te seal, kus
parajasti viibib teie teadvus.
Asukoht ajas ning ruumis määratakse teie teadvuse fookusega, mitte
aga füüsilise keha asukohaga.Näiteks, te istute
jaamas ning ootate
rongi. Rongi tulekuni on veel aega ja seepärast istute te lihtsalt
ning põrnitsete midagi ja sisenete kergelt muutunud teadvuse
olekusse. Te mõtlete kellestki kellega eile rääkisite. Teile
meenub kogu
vestlus ja te tunnete kuidas see jutuajamine teid
mõjutas. Te elate uuesti läbi teatud jutuajamise aspektid, tuues
need minevikust hetkesse Praegu. Ja vaat mis toimub reaalselt: te
liigute minevikku ja külastate uuesti selle momendi energiaid.
Energia Praegu mõjutab energiat
Minevik ja võimalik, et muudab
selle momendi tajusid, muutes, järelikult, minevikku. Mineviku
muutmise all ei pea me silmas seda, et te muudate teatud füüsilisi
fakte – te panustate sinna teistsuguse interpreteeringu või
perspektiivi. Kuid muutes teatud konkreetse minevikusündmuse
tunnetuslikku sisu, tajute te sündmuse enda muutumist. Mõelge vaid
järgmise näite üle.Te vestlete kellegagi, keda siiralt solvas teie
mingi repliik, kuigi teie taotluses ei olnud üldse teda
kritiseerida. Inimene, kellega te rääkisite, ütleb teile “paar
sooja sõna” ja läheb ära. Nüüd tunnete te omakorda ennast
solvatuna, tundes üheaegselt, nii vestluskaaslase mõistmatusest
tingitud arusaamatust, viha tema vastu ning šoki. Koju tulles olete
te paar tundi üleelamiste küüsis, seejärel aga viskate selle
situatsiooni peast välja ja magate öösel hästi. Järgmisel
hommikul ,
istudes te jaamas, ootate rongi ja teile meenub see
jutuajamine, kus äkki kõik läheb hoopis teisiti. Te näete seda
teisest perspektiivist ning mõistate miks inimene teie kommentaari
peale sedasi solvus. Nüüd näete te tema emotsionaalset
reaktsiooni, mis ei puutu hoopiski
teisse , hoopis teises valguses.
Teda ei haavanud üldse mitte teie. Teie puudutasite vaid tema vana
haava. See perspektiiv käivitab teise sisemise, emotsionaalse
reaktsiooni. Teid
valdab kergendustunne, mõistmine ja, just nimelt…
andestus. “Oh jaa, nüüd ma näen,… mõistan, … vaene
mees”.Sel hetkel muudate te minevikku. Te täidate selle faktid
uute, teie algseid reaktsioone muutvate, interpreteeringutega. Et
olla täpne, ei tähenda see seda, et algseid reaktsioone ei olnud.
See tähendab, et viha, šoki ja agressiivsuse energiad muutusid
mõistmise ning andestuse energiateks. Läbi mineviku ja tuleviku
vastasmõjude toimus “vaimne
alkeemia ”. Tegelikult ei ole
füüsilised faktid isegi teab kui tähtsad. Just situatsiooni
tunnetuslik sisu, energeetiline reaktsioon sellele, on see, mis
vormib tegelikult teie elu ja reaalsust. Seepärast võime me täie
õigusega kinnitada, et te saate minevikku muuta, liikudes ajas
korrigeerimist vajavatesse minevikuenergiatesse. Sel ajal, kui te
istute jaamas ning seiklete minevikus, eksisteerib teadvusekiht, mis
ikka veel kehas asub. Osakesega oma teadvusest tunnete te, et teie
käed külmetavad või, et teie taga istuvad noorukid räägivad
liiga valjusti.Teadvus on võimeline osadeks
jagunema . Ta saab olla
üheaegselt mitmes kohas. See tähendab, et teadvus võib üheaegselt
eksisteerida mitmes energeetilises reaalsuses. Selline on
paljumõõtmelisuse ülesanne. Teie teadvus ei ole ajas ning ruumis
piiratud. Kuigi Maal
elamise peamine tingimus on selline, et mingi
osa teadvusest on alati seotud maise
kehaga , pole teie teadvus mingi
ühe kindla ajapunktiga seotud. Te ei ole piiratud ei mineviku ega
tulevikuga, kuna need ei ole fikseeritud. Need on
voolavad tajuväljad. Neid on võimalik muuta ja te saate neid mõjutada
punktist Praegu.Teie teadvus on paljumõõtmeline, kuigi te arvate,
et see on aheldatud füüsilise keha vanglasse. Kas olete
kuulnud väljendit: “Ta on minevikku kinni jäänud”? Ta ei saa lubada
minevikul lahkuda, kuna tema teadvus on täidetud mineviku
emotsioonide ja tajudega, sellistega nagu
kahetsus , süütunne ja
isegi mure. See inimene “ei ole siin”. Ta on minevikus. Nagu ka
eelmises näites mõjutab see inimene minevikku momendist Praegu,
kuid mitte vabastaval, alkeemilisel moel. Tema keha asub siin ja
praegu, kuid ise on ta minevikku kinni jäänud. Tema jaoks on aeg
peatunud, kuigi kell tiksub ja mõõdab mööduvaid nädalaid ning
kuid. Kõik aga seepärast, et ta ei liigu oma tajudes.Ta ei voola
sünkroonselt elu ja tajude loomulikes protsessides. See on veel üks
paljumõõtmelisuse näide. Isegi piirates end sellise kitsa teadvuse
diapasooniga, olete te paljumõõtmeline. Selle all peana ma silmas
järgmist: paljumõõtmelisus ei ole midagi sellist milliseks te
saate, see on midagi, mis te olete. Selline on teie olemus, teie
loomulik olemise seisund. Tõeline küsimus on selline: kuidas saab
läbi vabastamise ning muundumise oma paljumõõtmelisust tajuda?
Kuidas kasutada oma paljumõõtmelisust, et liikuda vabalt läbi
mõõtmete, kaotamata kontakti oma jumaliku vaimuga? Teie vaimne
õppetund on olla mõõtmetevaheline, tark ja teadlik. Teie eesmärk:
muutuda täielikult teadlikeks paljumõõtmelisteks loojateks. Olla
teadlikult paljumõõtmeline, tähendab: te vabastate lineaarse aja
illusiooni ja arusaamise, et olete (ainult) oma keha.Olla teadlikult
paljumõõtmeline, tähendab: samastada end vaimuga (Jumalaga) enda
sees, kes on oma
valikul täiesti vaba liikuma ükskõik millisesse
kogemusesfääri (mõõtmesse). Olla teadlikult paljumõõtmeline on
Uue Maa reaalsuse üks peamine osa.Põhjus, miks te võitlete
paljumõõtmelisuse kontseptsiooni vastu, on selles, et te vaatlete
“mitmes kohas üheaegset
viibimist ” füüsilisel moel. Füüsiline
keha ei saa olla ühel ajal mitmes kohas. Mõõtmed, aga ei ole
füüsilised kohad, need ei ole, ütleme nii, et, “mateeria tükid”.
Mõõtmed – need on teadvuse kuningriigid, teadvuse sfäärid, mis
tegutsevad vastavuses konkreetsete seadustega. Teie teadvus saab
tegutseda mitmes mõõtmes üheaegselt. See toimub ka PRAEGU.
Eksisteerivad mineviku- ja tulevikureaalsused, astraalsete plaanide
ja
eelmiste elude reaalsused, teie sees
elavate inglite reaalsused ja
muud reaalsused, mis teie sees haakuvad ning kokku puutuvad just siin
ja praegu. Te olete ka praegu paljumõõtmelised, kuid kas ka
teadlikult? Kas te lubate mõõtmetel teis sisse ja välja voolata,
kas te võtate vastu energiaid, mida need kannavad ja kas teadvustate
neid kui omasid?Te olete teiste mõõtmetega, mille osa te olete,
pidevas vastasmõjus, kuid tehes seda teadlikult ja ilma
piiranguteta, muudate te neid mõõtmeid reaalselt. Kui te tõmbate
neist mõõtmetest välja sinna kinnijäänud või kinnihoitavad
energiad, ja
hoides neid oma teadvuse Valguses, vabastate ning
omandate te oma Mina osasid, muutes sellega oma
olevikku .Teie sees
kohtuvad mitmed teadvuse sfäärid ja oma olemuselt olete te
Peremees, kes otsustab millist neist uurida. Teil on vabadus liikuda
ükskõik millisesse neist, kas siis kiiresti või aeglaselt, kaugele
või lähedale. Seni, kuni te samastute enda sees oleva Vaimuga,
olete te teadlik oma vabadusest. Kui te aga jääte kinni oma
piirangumõtetesse, uskudes, et “see ei ole võimalik”, “seda
ei tohi”, “see on halb” ja nii edasi, hulbite te eraldatuse
illusioonis. Te olete lineaarse aja illusiooni vangid, selle, et te
kujutate endast “keha” ja, et te olete Jumalast eraldatud,
illusiooni vangid. Sel juhul on hing ajutiselt teatud tajusfääride
külge “seotud”. Hing unustab oma tõelise põlvnemise, oma
jumalikkuse ja oma vabaduse.Sellist sidet nimetatakse ka
karmaks.“Lahtisõlmimise” või “lahtiühendamise” protsess
toimub läbi teatud sammude või selle
etappide , mida te nimetate
“vaimseks arenguks”. Inimlikust või lineaarsest seisukohast
lähtudes te “vabastate karmat” ja muudate end tasapisi vastavalt
neile neljale sisemise arengu etapile, millest me juba rääkisime.
Kuid Vaimu seisukohast pöördute te lihtsalt tagasi oma loomulikku
seisundisse, jumalikku teadvusesse. Sellest seisukohast on “
karma vabastamine” lihtsalt oma jumalikkuse
meenutamine . Jeshua teadvuse
muutumisest egokesksest südamekeskseks IVI osaJeshua informatsiooni
edastab Pamella GribbeTõlge Ivari Vee Teadvuse muundumise neli
etappi Südamest tuleva reaalsuse loomine Teie Valgusemina Teie
sees ühinevad paljud mõõtmed, paljud teadvusesfäärid. Ja teie
olete tõeline isand – terve hulga mõõtmepiirkondade looja. Te
olete paljude kiirtega täht – paljude väljendustega hinge
teadvus. Te olete vaba aktiveerima ükskõik millist teie poolt
valitud reaalsust.Kui te heidate kõrvale lineaarse aja või
kronoloogia mõiste, lubate te endal uskuda võimalusse, et teid ei
kängitse ei minevik ega tulevik. Siis, ja vaid siis, tunnete te end
vibreerimas mõõtmeteväljas, kõigis emotsioonides, mis on pärit
igavesest jumalikust allikast – tõelisest endast. Kujutlege
ennast kõigi reaalsuste, kõigi võimaluste, keskel, siis aga valige
neist üks, see, mis kõige rohke Valgust kannab.Valige selle väljal
kõige
eredam , kõige meeldivam kiir. Nüüd sisenege sellesse
hetkeks ja tunnetage kuidas on OLLA see kiir.Ja see on teie
Valgusemina.See osa teist on kõige rohkem Jumala
sarnane.Traditsiooniliselt kutsutakse olendeid, kes on
Jumalale kõige
lähemal, ingliteks. Just praegu, just selles mõõtmes, olete see
teie.Teie olete
inglid .Inglid on Allikale/
Vaimule /Jumalale väga
lähedalseisvad olendid, kuid mitte üks ja sama. Nad on ühe sammu
kaugusel
absoluutsest teadvusest, ilma eraldatuse, saamise ja
individualisatsioonita puhtast Olemisest. Inglitel on teatud
individuaalsus . Ja kõik nad on
unikaalsed . Võib öelda, et kõigil
inglitel on teatud iseloomulikud omadused, mida ei saa öelda Jumala
või Allika kohta. Jumal on Kõik ja Eimiski. Inglid sisenesid
„eraldatuse sfääri”, sfääri, kus Mina on Teisest erinev. Nad
on duaalsuse osa, mis siis, et vaid kergelt.
Ingel on Jumala aspekt,
mis ennast konkreetse Olendina, konkreetses vormis, ilmutab. Kreeka
filosoof
Platon nimetas seda Ideeks. Meie terminites on see alus või
siis „arhetüübiline” energeetiline reaalsus, mis ületab
füüsilise maailma piirid. Selles mõttes on inglid platonlikud
Ideed. On olemas Armastuse, Tõe, Headuse jne. inglid (Ideed). Igaüks
neist kujutab endast konkreetset Jumala aspekti. Inglid ei ole mitte
niivõrd isiksused, kui just individuaalsete omadustega
energeetilised väljad.Miks Vaim või Jumal sellisel moel oma
aspekte ilmutab? Ta teeb seda, tunnetades loomisrõõmu.Ingellikud energiad
on Jumala lõputu loomingulise rõõmu ilmingud.Inglid ei eksisteeri
väljaspool Jumalat. Väljaspool Jumalat ei ole mitte midagi. Jumal
on kõik. Kõigis loodud energiates esineb Jumal kui „Vaimuaspekt”.
Just see aspekt teeb kõik energiad ÜHEKS.See, mis eristab üht
olendit teisest, mis teeb nad erinevateks ja unikaalseteks, on
„Hingeaspekt”. Hingeaspekt kaitseb olendi individuaalsust. Kõik
loodud olendid, mis omavad individuaalsust, kujutavad endast Vaimu ja
Hinge ühendust, teadvuse (vaimu) ja tajude (hinge) ühendust.
Looming, see on Vaimu ja Hinge tants.Kui nii võib öelda, siis
inglid on Jumala esmasündinud lapsed. „Esimesed”, mitte
lineaarses mõttes, vaid nende tiheda ligioleku mõttes Jumalale. Oma
jumalikkuses kannavad nad sügavat teadvust („Vaimuaspekti”).
Inimesed tajuvad ingleid, kui intensiivset ja puhast Valgust.Esineb
erinevaid ingleid. Iga ingel
eritab energiat, kui päike valguskiiri.
Lastes oma kiired aina kaugemale ja kaugemale, puutub ingel kokku
tundmatute ruumidega, nende jaoks uute tajusfääridega. Ingli
energia sirutub välja ja peatub spontaanses loomingulises liikumises
seal, kus on temast erinev Teistsugune, mis ei ole Valgus, vaid
kujutab endast Pimedust. Siin peetakse termini Pimedus all silmas
järgmist: suurt kaugust Ühtsusest/Vaimust, suurt
individuaalsusesfääri külgetõmmet. Jumal ehk Vaim ei ole ei
Valgus ega Pimedus. Jumal lihtsalt ON. Inglid on Valguse olendid.
Kuid loonud Valguse lõi Jumal ka Pimeduse. Just seepärast viibivad
inglid duaalsuse ruumis, väljaspool Ühtsust. Neil on
individuaalsusetaju. Valguse, kui ingli, loomine, tõi endaga kaasa
Pimeduse, Mina selle osa, kus puudub Valgus, loomise. Ja selles
polaarsuses on ilu, kuna
polaarsus tekitab loomingu dünaamika.
Jumal, puhas olemine ja teadvus, ihkas kirglikult tajusid. Ja Tema
tajub läbi loodud Kõiksuse, läbi Kõiksuse Valguse- ja
Pimeduseaspektides viibimise.Jumal ei teadnud, mida
kavatsesid inglid, peale duaalsusesfääri sisenemist, tajuda. Vaat, mida ta
ootas: kõike MITTE TEADA ja tajuda midagi uut.Eraldudes Ühisest,
sisenesid inglid tühja ruumi, potentsiaalsuseruumi, lõputute
võimaluste ruumi.Nad
avastasid , et on suutelised paljusid vorme
looma ja neis elama. Igal
vormil , mille teie kui teadvusega olend
asustate, on kindel vaatenurk või perspektiiv, mis võimaldab
„vormitul teadvusel” kõike erinevalt tajuda. Kogu inglite
riskantset tajudejahti võib võrrelda tohutu kosega, mis särab
valgusest. Inglite energia valgus Jumalast/Allikast välja kui tohutu
valgusest särav
veevool , mis pritsis igas suunas. Tohutust
veevoolust eraldusid väikesemad
voolud , neist veel väikesemad ja
nii edasi, kuni pisikeste valgusetilkadeni välja. Neid võib
võrrelda, individuaalsete teadvuseüksustega, millest igaühel on
oma tajupakett. Vaat millal algas tõeline Vaimu ja Hinge
tants!Teadvuse individuaalsed üksused, keda meie
nimetame hingedeks,
alustasid reisi. Sügaval sisemuses kandsid nad endas Vaimu või
Allika energiat, aga ka ingli energiat, kellest nad välja kasvasid.
Kuid liikudes aina edasi tajusid nad, et võib oma põlvnemise ära
unustada, võib unustada oma jumalikkuse ning pimeduses ja
illusioonides ära eksida. Valguse ja pimeduse polaarsust saab kõige
paremini tajuda inimolevusena Maal elades. Kirjeldades inglite
Allikast emaneermise protsessi, mille käigus nad aja jooksul
inimesteks said, võib jääda mulje, et me räägime sellest
lineaarses, kronoloogilises plaanis. Kuid see ei ole nii. Jumalast
lähtuva energia
kose emanatsioon toimub just Praegu. See on lugu
räägib isiksustest, kes eksisteerivad Praegu, mitte aga neist kes
te olite kauges minevikus. Antud hetkel, eksisteerib teie sees puhta
inglienergia kiht, puhta Valguse kiht. Aga seal on ka segaduse ja
hirmu kiht. Iga hetk võite te valida olla Valgus ise – ingel, kes
te tegelikult oletegi. See ei ole midagi, mida on tarvis endas
aretada, see on teie orgaaniline osa. Tähtis on teadvustada, et ei
ole tarvis otsida vaimseid õpetajaid, teejuhte või ingleid. Ei ole
olemas teist kõrgemaid autoriteete. Teie olete „esmasündinud”,
kes istuvad Jumala
trooni jalamil. Teie olete Jumal ja ingel. Kõige
lihtsam moodus,
Valgusega kontakteeruda, on ühineda teie sees asuva
puhta teadvuse, puhta Vaimu,
kihiga . See kontakt toimub sisemise ja
välimise vaikuse ajal. Vaikus oli alati teie sees, te peate seda
lihtsalt teadvustama. Ühinedes vaikusega, teie sees asuva
igaviku mõõtmega, võite te tunda Vaimu soovi tajuda. Sellest soovist
sündis teie Valguse Mina. Kõige suuremat rõõmu tunneb hing Vaimu
ja taju koosmõjust, jumalikkuse ja inimlikkuse koosmõjust. See ongi
Kõiksuse
saladus .Kui te olete puhas Vaim on teie reaalsus
staatiline. Mitte midagi ei muutu. Tajud ja liikumine toimub vaid
siis kui toimub teie/Vaimu ja millegi teist väljaspool asuva
vastastikune seos. Kui te tajute midagi muud, kui teie ise, tekib
kutse uurida, tajuda,
avastada . Ja, et tunda midagi teist endast
erinevat, tuleb teil ennast, absoluutsest Ühtsusest ehk
Jumalast/Vaimust, eemaldada. Seda tehes, saab teist individuaalne
hing.Teie olete individuaalne hing, mis seisab ühe jalaga Absoluudi
sfääris,
teisega Suhtelisuse (duaalsuse) sfääris.Uurides
suhtelisust (duaalsust), võite te Kodust niivõrd kaugeneda, et
kaotate kontakti Vaimu elemendiga enda sees. Sel juhul eksib hing
hirmu ja eraldatuse illusiooni.Kõige suurem rõõm on see, kui te
võtate osa Tajumisest, kuid jääte seotuks Vaimuga – Koduga.
Vaimu ja Hinge tasakaalustatud vastasmõju on suurima loomingu ja
Armastuse allikas.Sellest perspektiivist asute te kõik absoluutse
Ühtsuse ja individuaalse hinge seisunditevahelise tasakaalu leidmise
teel. Praegu teevad Valguse Töötajad oma Vaimuga Ühtsuse suure
teadvustamise tööd. Nende seiklus duaalsusesse oli pikk ja
kauge ning nüüd on nad, see tähendab teie, mu kallid lugejad, valmis
Koju tagasi
pöörduma . Kuid mitte staatilisse Puhta Ühtsuse Koju,
vaid jumalike, paljumõõtmeliste inimeste, kelle tajud saavad olema
täis rõõmu ja Valgust, dünaamilisse loomingulisse
reaalsusesse.See on Valguse Töötajate
seeria lõpp. Kõiki, kes
neid ridu loevad, täidab soov Koju tagasi pöörduda ja sügav otsus
täita oma kõige sügavamad soovid. Säilitage oma eesmärgid ja
soovid, usaldage neid. Kuna nad viivad teid Koju. Suure Armastusega,
Jeshua
Tagasi : Üles
Integratsioonikeskus
BROKA
©
2005-2007 Integratsioonikeskus Broka
Tel:
533 11 700
Channelling
Kõik kommentaarid