Mis
on äriplaan?Aeg
on raha. Kui te
kirjutate äriplaani, ilma et teil oleks selge
ettekujutus selle otstarbest, siis raiskate tõenäoliselt nii oma
aega kui raha. Äriplaani kirjutamine nõuab aega, pingutust ja
ressursse. Enne kui pühendada kõik oma
ressursid äriplaani
kirjutamisele, peate te teadma, mida see äriplaan teie äri jaoks
saavutab.
Äriplaani
all mõeldakse ettevõttja poolt kirjalikult fikseeritud nägemust
oma ettevõttest, eesmärke, kogu
olemasolevat informatsiooni
ettevõtet ümbritsevast keskkonnast, ettevõtja ning tema ettevõtte
objektiivset
hinnangut ja konkreetset majandusarvestust.
Äriplaanil on kolm
funktsiooni. Ta võib olla ärisisene juhtimisvahend, mille abil
saate teha tulevasi äriotsuseid. Olles selgelt määratlenud oma
eesmärgi, võite ära hoida kulukaid vigu ning teha tarku
äriotsuseid.
Teiseks, ta võib anda
asjasthuvitatud investeerijatele ja pankadele lühikese ülevaate
teie talu ja äri eesmärkidest ning nende läbiviidavusest.
Äriplaani kirjutades pidage meeles, et pankurit
huvitab , kas selles
on piisavalt informatsiooni. Kas informatsioon on arusaadav? Kas
äriplaan on täielik? Oma äriplaanis peate te oma äriideed müüma.
See on väga oluline tegur, kui te
soovite pangalaenu saada.
Kolmandaks , äriplaani
koostades olete sunnitud oma äri üle vaatama kriitilise pilguga ja
ilma emotsioonideta. Aeg-ajalt võib juhtuda, et äriidee tundub
romantiline, ning me hakkame tegelema kasutoomatu äriga lihtsalt
nostalgilistel põhjustel. Kui teie äriplaanist
selgub , et teie
tulevane äri ei tooks mingit tulu, ärge hakakegi sellega üldse
tegelema!
Sama tähtis on tõsiasi, et
on palju asju, mida äriplaan ei tee. Näiteks ei saa seda kasutada
igapäevase tegevuse juhina, küll aga on ta aluseks igapäevaste
tegevuste kavandamisel.
Selliseid probleeme nagu
söödaratsioonide määramine ja väetise valimine kevadkülviks,
äriplaanis ei lahendata.
Samuti ei ütle äriplaan
teile, milline on kõige efektiivsem ressursside kasutamise viis. Ta
näitab lühidalt, kas teie äriplaan on kasutoov, kuid mitte seda,
kas see on teie kõige tulusam võimalus. See töö tuleb ära teha
veel enne, kui te äriplaani
koostama hakkate. Äriplaan paneb
paberile teie poolt valitud äri.
Äriplaanis on seotud ühtseks
tervikuks nii ettevõtte eesmärkide saavutamiseks vajalikud
põhimõttelised käitumisjooned ehk strateegiad kui ka
operatiivsed taktikad. (Näiteks võib ettevõtte üks strateegiline otsus olla,
et kõik nende tooted kuuluvad kõrgemasse hinnaklassi. Sellest
tulenevad edaspidi väga paljud
taktikalised otsused ja konkreetsed
tegevused. Millised peavad olema asukoht, ruumide väljanägemine,
personal,
reklaamikanalid jne.)
Kes
kirjutab äriplaani?Tähtis on leida nii äriplaani
eesmärk kui ka
koostaja .Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete
puhul on
soovitav , et omanik ise koostab äriplaani.
Teie ressursse teades võib
teie ärijuht või raamatupidaja aidata teil uurida asjakohaseid
andmeid, korraldada äriplaani ja leida eesmärki äriplaani
kirjutamiseks. Kohalikud nõuandjad ja konsultandid võivad pakkuda
ajakohaseid
ettepanekuid .
Aga ainult teie teate oma äri
hästi. Ainult teie tunnete oma toodet ja turgu. Ainult teie teate,
millal teil on piisavalt aega, jõudu ja informatsiooni hea äriplaani
koostamiseks . Kuna iga äriplaan on
unikaalne , olete ainult teie
võimeline otsustama, milliseid üksikasju oma äriplaani panna.
Kuidas
alustada?Me teame, mis äriplaan endast
kujutab, mida ta võib teha ja mida mitte, ning kes selle kirjutama
peab. Nüüd võime alustada. Aga
mismoodi see käib? Väga lihtsalt–
alustage sellega, et annate endale piisavalt aega. Äriplaani
koostamine pole lühiajaline töö. Aeg, mis kulub äriplaani
koostamisele, on võrdeline teie pühendumisega nii pingutuste kui
energia vallas.
Järgmise sammuna koguge ja
korraldage kõik vajalik informatsioon, et edaspidi oleks seda
vajaduse korral kerge leida. Peate täpselt teadma, missugune
informatsioon teil olemas on. Te võite jõuda järelduseni, et peate
veel ringi vaatama ja lisainformatsiooni
otsima , enne kui saate oma
äriplaani lõpetada.
Lõpuks, kasutades oma
kättesaadavaid ressursse ja nõustajate abi,
koostage oma äriplaan.
Seda võite teha teie ja ainult teie. Kui äriplaan valmis,
kasutage seda ja rakendage seda regulaarselt, et täita oma firma muutuvaid
vajadusi.
Teie
äriplaani eesmärgidEt
äriplaani koostada, peate aru saama äriplaani eesmärgist. Oma
äriplaanis peate vastama järgmistele küsimustele:
Kas tunnete oma praeguseid ja tulevasi kliente ning nende soove?
Millised on teie tugevused, nõrkused, võimalused, samuti võimalikud ohud.
Kuidas te korraldate oma kauba tootmise, müügi,reklaami?
Kas olete analüüsinud oma toote kõiki aspekte ?
Olles
vastanud vastanud neile ja paljudele teistelegi küsimustele, saate
te kokku panna korraliku ja ammendava äriplaani.
Kui
tahate pangast laenu saada, peate teadma järgmist:
Kui palju tahate laenata?
Miks te laenu vajate?
Millal ja kuidas te laenu tagasi maksate?
Kuidas te laenu kasutate?
Äriplaani tiitelleht
Tiitelleht
on teie äriplaani esimene lehekülg. Sellel märkige ära:
-
Ettevõtte nimi
-
Aadress
-
Telefoninumber
-
Omaniku nimi
Äriplaani
sisukord
Koostage
nimekiri kõigist peatükkidest ja näidake, millisel leheküljel
mingi asi asub.
Sisukord
2
1. Lühiülevaade/ülandmed 4
2 Ettevõte 4
2.1 Ajalugu. 5
2.2 Käesolev äri ja tegevus. 5
2.3 Ettevõtte eesmärgid. 5
2.4 Ettevõtte plaanid. 6
2.5 Strateegia. 6
2.6 Ettevõtte juhtkond 6
3. Turundus 7
3.1 Turundusstrateegia . 8
3.2 Turg ja kliendid. 8
3.3 Turustus. 9
3.4 Reklaam /Lisandväärtus/Müügiagendid 9
3.5 Hinnakujundus . 10
3.6 Konkurents . 10
3.7 Toode ja/või teenus. 11
3.8 Turu-uuring. 12
4. Ettevõtte tegevus ja tootmisprotsess 12
4.1 Tarnijad : 12
4.2 Tootmisprotsess: 12
4.3 Töötlejad, vahendajad, konsultandid väljastpoolt: 13
5. Eesmärgid 13
5.1 Vajadused tulevikus. 14
5.2 Arengu ajakava 14
6. Probleemid, riskid , nõrgad kohad 14
7. RAHANDUS 15
7.1 Ülevaade operatsioonilistest finantsaruannetest 15
7.1.1 Kasumiaruanne 16
7.1.2 Bilansitabel 16
7.1.3 Kassakäibe aruanne 17
7.2 Tegelik ja ennustatav finantsinformatsioon 17
7.3 Kapitalikaupade nimekiri 17
7.4 Tasaarvestuspunkt 18
8. KOKKUVÕTE 18
9. Lisad 19
1. Lühiülevaade/ülandmed
Lühiülevaate
ülesandeks on aidata lugejal kiiresti aru saada teie ärist, ilma et
ta peaks kulutama palju aega vaadates läbi detaile, mis ei pruugi
teda üldse huvitada. Äriplaani lühiülevaade on kokkuvõte või
“jutustus” teie ettevõtte taustast , praegusest tegevusest ja
omanikest, turuvõimalustest, tootest või teenusest ning lähema ja
kaugema tuleviku plaanidest. Lühiülevaade tuleks lõpetada
pikaajaliste eesmärkide ja strateegia äramärkimisega.
Kirjutage
lühike üldist informatsiooni sisaldav lugu oma ettevõttest:
1.1
Ettevõtte ja juhatuse taust
1.2 Praegune tegevus
1.3
Äridee (Toode või teenus)
1.4
Tulevikuplaanid
-
Lähemaks tulevikuks
-
Kaugemaks tulevikuks
*
Kas te vajate plaanide teostamiseks partnerit, raha või nõuandjaid?
*
Öelge oma lugejale, miks teie plaan õnnestub – rõhutage
ettevõtte tugevaid külgi.
Märkus:
Mõned ülaltoodud kategooriad võib ühendada ja nad annavad ikka
teie mõtteid edukalt edasi.
Nüüd
peame andma teile vajalikud detailid selle kohta, kuidas juhtida
tegevust ja/või “müüa” oma idee mõnele
rahandusinstitutsioonile finantseerimiseks. See peab olema lihtne,
kuid informatiivne. Lühidus on eduka esinemise võti. Iga pisiasi
võib siiski tähtis olla. Üksikasjad teie ettevõtte kohta tulevad
äriplaanis pärast lühiülevaadet. Paljud andmed tunduvad sobivat rohkem kui ühte äriplaani peatükki. Kui informatsioon on tähtis
peatüki arusaadavaks tegemisel, pange ta sinna sisse, isegi kui see
info on teil mõnes muus peatükis juba olemas. Kirjutage iga peatükk
terviklikuna, kuna pankur võib juhtuda lugema ainult ühte või
kahte peatükk väljaspool tervet äriplaani.
2 Ettevõte
Alustame
teie ettevõtte kirjeldusega.
2.1 Ajalugu.
Tutvustage lühidalt oma ettevõtte tausta ja arengut. Tehke seda lühidalt,
kuid seletage :
- Millal, kus ja kuidas ettevõtte tegevus algas?
- Millal ettevõte registreeriti?
- Kuidas ettevõte omandas maa (kui teil on maad)?
- Esialgne toodang
- Kuidas ettevõte ja selle toodang on arenenud?
- Kas ettevõtte omanikud on raha laenanud? Kui palju ja millal? Kellelt? Kas ollakse veel võlgu?
2.2 Käesolev äri ja tegevus.
Vastavalt
teie ettevõttele, seletage:
- Tegevusala (tootmine, hulgikaubandus, jaekaubandus , teenus, põllumajandustegevus)
- Ettevõtte praegune olukord (alustamine, laiendamine jne.)
- Ettevõtluse vorm (eraettevõte, kooperatiiv, aktsiaselts vms.)
- Kus ettevõte asub? Kas sellel asukohal on eeliseid või puuduseid?
- Ettevõtte suurus (töötajate arv, aastasissetulek jne.)
- Praegune toodang
- Ressursside kättesaadavus. Olenevalt sellest, millised ressursid on teie tegevusele tähtsad, tooge nende kohta ära järgnev informatsioon:
- Vesi – kust see tuleb
ja milline on kvaliteet? Kas seda on piisavalt praeguste vajaduste
juures ning võimaliku laiendamise korral? Kas veevarustuse kättesaadavaks tegemine toob lisakulutusi?
- Kanalisatsioon – missugust reovee ärajuhtimissüsteemi kasutatakse (on kavas
kasutada)? Kas ettevõte töötleb jäätaineid enne nende keskkonda
saatmist? Millised on jäätainete töötlemise kulud antud kohas?
- Elekter – kas see on
kättesaadav? Kas elektri toomine ettevõtte asukohta nõuab
lisakulutusi?
- Kuum vesi – millise
energiaallikaga vett kuumutataks? Kas see on kättesaadav?
- Tööjõud – milline on
tööpuuduse tase piirkonnas? Milline on tööjõu haridustase? Kas
avatavasse ettevõttesse kavatsetakse inimesi palgata juba
olemasolevatelt töökohtadelt? Kas peate ühendust võtma mõne
ametiühinguga? Kas teie ettevõttes pakutav töö on piirkonna
tööliste hulgas hea mainega? Milline on palgatase ?
- Transpordi- ja
jaotussüsteem – kas teie asukohast on kerge pääseda peateele
ja/või raudteele? Kas te peate oma asukohta korraliku
transpordisüsteemi saamiseks eritöid tegema? Kui palju see maksab?
- Sisesüsteemid –
millised sideteenused on kättesaadavad? Kas nende saamiseks on vaja
teha lisakulutusi?
- Kohalik olukord – kas
kohalikud elanikud toetavad teie ideed teie ettevõtte asukoha kohta
või on selle vastu? Kas valitud asukohaga on seotud mingid spetsiaalsed maksud või subsiidiumid ?
- Teised teenused – kas
läheduses on vajalikke teenuseid pakkuvaid firmasid, nagu näiteks
elektrikud, torulukksepad, automehhaanikud jne.?
- Millal alustate tegevust?
- Mis on teie ettevõttes erilist?
- Miks saab teie äri olema edukas?
2.3 Ettevõtte eesmärgid.
Kirjeldage
üldjoontes, mida teie ettevõte saavutada soovib. Kuigi ära võib
mainida ka kvantitatiivsed elemendid, on eesmärgid tavaliselt kvalitatiivset laadi . Oleks kasulik vastata sellistele küsimustele
nagu:
- Millise suurusega ettevõte on kavas? (Suur, keskmine, väike)
- Missugust kasvu te ettevõttele planeerite?
- Milline on põhitoodang? Kas aja jooksul lisandub veel midagi?
- Kas ettevõte toetab lihtsalt perekonna vajadusi või soovite ka kasumit saada?
- Millist turgu kavatsete teenindada? (Turunišš, hind, kvaliteet, mugavus, teenus jne.)
- Millise kvaliteediga kavatsete toota?
2.4 Ettevõtte plaanid.
Ettevõtte
plaanid võivad jaotada lähituleviku ja kaugema tuleviku plaanideks.
Teie ideed ettevõtte kohta võivad olla erinevad järgmise 1-2 aasta
jaoks ja 2-10 aasta jaoks. Seletage, mida te tahate teha, ja millal.
(Pöörake palun tähelepanu sellele, et selles peatükis
kirjeldatavad plaanid oleksid kooskõlas arengu ajakavaga, mis on
teie äriplaani üks järgmistest osadest.)
2.5 Strateegia.
Plaane , ajakava ja vajadusi
kokku pannes seletab teie strateegia teie ettevõtte plaanide
elluviimist. Seletage ühes või kahes lõigus, mida te kavatsete
ette võtta oma plaanide läbiviimiseks.
2.6 Ettevõtte juhtkond
Enamusel ettevõtetel on
edukaks tegevuseks vaja spetsiaalseid juhtimisoskusi. Väga tähtis
on aru saada, millised oskused on teie ettevõtte puhul vajalikud,
ning seejärel tagada, et need oskused teil ka olemas oleksid. Teie
äriplaani läbivaatav pankur tahab tingimata kindel olla, et teie
ettevõtte juhtkonnal on segu tehnilistest ja juhtimisoskustest; mis
tähendab seda, et te olete asjatundlikud kõigi vajalike oskuste
koha pealt.
Oma äriplaanis peaksite
näitama, et teie ettevõte on võimeline tegema häid ja läbimõeldud
otsuseid kõigis valdkondades ja niimoodi tagama kasumi saamise.
Kõigepealt kirjeldage teie
ettevõttes vajalikke juhtimisoskusi. Siis tooge ära detailid
ametikohtade ja ülesannete kohta ning neid ameteid pidavate inimeste
nimed, taust ja erioskused. Pidage kindlasti meeles järgmist:
- Milline on tegevust juhtivate inimeste taust, kogemused ja vanus? Eriti need inimesed, kellel on õigus tähtsaid otsuseid teha.
- Näidake, kuidas on nende oskused vajalikud vastavate ülesannete täitmiseks.
- Kes mida teeb?
- Kes kellele aru annab? Milline on organisatsiooniline struktuur? Tooge ära hierarhiatabel, mis näitab alluvussuhteid.
- Kes teeb finantsotsuseid?
- Kes teeb igapäevaseid otsuseid?
- Kui kasutatakse nõuandjaid väljastpoolt ettevõtet, kuidas ja kust neid leitakse?
- Ärge unustage andmeid omaniku kohta, eriti kui see isik võtab vastu otsuseid või osaleb ettevõtte igapäevategevuses.
- Näidake ära, kes on omanikud ja millistele ametikohtadele inimesi palgatakse.
Märkus:
Elulookirjeldused või muud dokumendid juhtkonna kohta tuleks panna
äriplaani peatükis Lisad.
Hierarhiatabelit võib
kasutada selleks, et näidata, mil viisil juhtkond on korraldatud ja
millised on iga isiku kohustused.
Kliendil on teie ettevõtte
suhtes oma kindlad ootused. Teisisõnu, kliendil on vajadus teie
toote ja/või teenuse järele. Iga edukas ettevõte peab rahuldama
oma klientide soovid ja vajadused. See saavutatakse siis, kui
pakutakse õiget kaupa õige hinnaga õigel ajal õiges kohas ja
õiges koguses. Kõike seda peab aga tegema Eesti seaduste, majanduse
ja konkurentsi piires. Just sellega turundus tegelebki. Enne oma
tootest rääkimist peate aru saama oma klientidest ja nende vajadustest ning edukalt võistlema nende tähelepanu saavutamise
eest. Tänapäeva
turumajandussüsteemis on äärmiselt tähtis aru saada, et
kõigepealt peate kindlaks tegema, mida teie kliendid ja tarbijad
teie kaubalt või teenuselt ootavad . Klientide soovide kindlakstegemine toimub enne tootmise alustamist.
Enam pole kasulik toota mingit kaupa ja oletada, et just seda
inimesed vajavadki.
Erimärkus
teravilja, piima või muid kaupu tootvatele talunikele :
Teravilja
või piima tootva taluniku jaoks on turundus teistsugune kui
talunikule, kes kasvatab näiteks puu- või juurvilja ja müüb seda
otse turul. Teravilja ja piima tootvale talunikule võib turundus
tähendada lihtsalt seda, et toodang peab vastama teatud
standarditele ja olema toimetatud kindlal ajal kindlasse kohta.
Hinnaanalüüs tehakse selleks, et olla kindel tulevikus kasumi,
mitte aga kahjumi saamises. Kuid teravilja või piima tootval
talunikul ei ole kontrolli hindade üle. Hulgihinnad otsustab
tavaliselt turg kvaliteeditaseme põhjal ning talunik peab lihtsalt
nendega leppima. Teravilja või piima tootva taluniku kliendiks võib
olla teraviljahoidla või piimatoodete kombinaat .
Sel põhjusel pöörab
teravilja või piima tootva taluniku äriplaani turunduspeatükk
vähem tähelepanu kliendi soovidele ja vajadustele ning rohkem
tähelepanu hinnatendentsidele, kvaliteedikontrollile ja turustusele.
Kindlasti tooge ära selline informatsioon:
- Turuootused
- Kuidas te kavatsete neid ootusi rahuldada
- Hinnaanalüüs
- Hinnatendentsid
Äriplaani
turunduspeatükk koosneb üheksast osast:
- Turundusstrateegia
- Tegevusharu analüüs
- Turustus
- Turg ja kliendid
- Reklaam, lisandväärtus, müügiesindajad
- Hinnakujundus
- Konkurents
- Toode ja/või teenus
- Turundus
3.1 Turundusstrateegia.
Kirjeldage
lühidalt sihtturgu ning seda, kuidas teie ettevõte ning
toode/teenus kavatsevad selle soove ja vajadusi täita, et edukalt
konkureerida ja kasumiga töötada. Tõestage, et teate oma toote
nišši ja konkurentsi. Ühtlasi väljendage lühidalt oma kliente
rahuldavaid hinnakujunduse , müügitoetuse ja turustuse elemente.
Turunišš hõlmab teie toote/teenuste neid spetsiifilisi külgi, mis
vastavad teie klientide soovidele ja vajadustele. Näidake oma usku
sellesse, et just teie toode on kliendi jaoks parim valik.
Tööstusanalüüs.
Seletage järgmisi asju:
- Kogupakkumise (müügiks pakutavate teie kaubaga sarnaste kaupade üldkogus) ja kogunõudmise (kaupade üldkogus, mida inimesed antud hinnaga soovivad osta) üldine analüüs teie kauba kohta.
- Kui palju on seda tüüpi kaubale ostjaid ?
- Kui suur on teie turul konkurents? Kas teie konkurendid müüvad rohkem, vähem või sama palju kui teie?
- Kas tööstus kasvab või kahaneb, ja millisel määral? Kas nõudmine teie kauba järele suureneb või kahaneb? Millega seda seletada?
- Kas olete võimeline müügimahtu suurendama ? Mil viisil te seda teete?
- Kuidas kavatsete laiendada oma ostjaskonda?
- Kui palju kliente teil on? Kui palju kliente te soovite või vajate, et saada kasumit?
3.2 Turg ja kliendid.
Selles
peatükis peate demonstreerima head arusaamist oma klientidest, nende
soovidest ja vajadustest teie toote/teenuse järele. Nagu varem
öeldud, on teie kõige esimeseks ja tähtsamaks ülesandeks teada,
kes teie kliendid on ja mida nad teilt ootavad; ainult siis võite
midagi toota ja püüda klientide soove ja vajadusi rahuldada.
Seletage
järgmisi asju:
- Teie turunišš (Kas kliendid ostavad teie toodet selle kvaliteedi, hinna, ostmismugavuse, klientide teenindamise, paremuse ja heade külgede pärast?)
- Kes on teie kliendid? (Kes ostab teie toodangut ja maksab selle eest?)
- Kes on teie toodangu tarbijad? (Kes teie toodangut kasutab?)
- Kas teie ostjad maksavad kauba saamisel sularahas? Kui ei, siis millised on teie krediiditingimused? Kas te lasete alla kirjutada lepingule, mis täpsustab kauba eest maksmist?
- Kas esineb perioode , mil teil pole ostjaid? Kus te oma toodangut siis hoiate?
- Milline on teie sihtturg ? (Kelle soove ja vajadusi te rahuldada kavatsete? Teie tooteid võivad osta paljud inimesed, kuid tõenäoliselt on olemas teatud grupp ühesuguste omadustega inimesi, kes teie arvates teie tooteid ostavad. Seda gruppi nimetataksegi sihtturuks.)
Määratlege
oma kliendid ja tarbijad järgmiselt:
- Vanus
- Sugu
- Haridus
- Sissetulek, kulutamiseks määratud rahasumma
- Abielus või vallaline
- Perekonna suurus
- Kus nad elavad, töötavad ja sisseoste teevad?
- Kas nad hindavad kvaliteeti või väärtust?
- Kui palju nad tavaliselt kulutavad sellise kauba peale, nagu teie toodate?
- Tellimuste suurus
- Toote kasutamine
- Miks nad teie tooteid ostavad?
- Millised on nende soovid ja vajadused teie toodangu järele?
- Kas teie kliendid võrdlevad sisseoste tehes kaupu omavahel?
- Kuidas on kliendid või potentsiaalsed kliendid rahul olemasolevate kaupadega?
- Organisatsiooni suurus
- Toote kasutamne
- Tellimuste suurus
- Asukoht
- Suurte või väikeste koguste kasutaja
(Võite
ka seletada, kuidas teie toode klientide soove ja vajadusi rahuldab .)
3.3 Turustus.
See peatükk seletab, kuidas
te kavatsete oma toodangu kliendile õigel ajal õiges koguses
õigesse kohta toimetada. Peatükis vastake järgmistele küsimustele:
- Kas te müüte oma toodangut otse kliendile või vahendajale, kes müüb edasi ja/või töötleb teie toodangut?
- Millega teie vahendajad tegelevad ja millised kasumieelduse neil on?
- Kui te müüte otse kliendile, kas teil on siis ka kauplus või kasutate mingeid muid müümisviise?
- Kuidas te oma kauba kliendini transpordite?
- Kuidas ja kus teie klient teie tooteid ostab?
- Kas teil on vaja oma tooteid valmistamise ja müügi vahepeal kusagil säilitada? (Kui jah, siis kus ja kuidas.)
- Kui on perioode, kus keegi teie kaupa ei osta, kus te seda hoiate?
- Kuidas te korraldate oma varusid?
- Kas te peate pakkuma oma kliendile võimalust krediiti saada? Milline on teie krediidipoliitika? Kas teil on spetsiaalsed lepingud ?
- Kas eksisteerib minimaalne tellimuse suurus?
3.4
Reklaam/Lisandväärtus/Müügiagendid
Märkus:
Kuigi see peatükk võib Eesti talunikule mittevajalik tunduda, on
see tähtis põllumajanduslike ettevõtete jaoks.
Võib
olla üsna rakse klientide tähelepanu äratada, neile teie toote
olemasolust teada anda ja seletada, miks nad seda ostma peaksid. Aga
kuna see on teie äri edukuse jaoks väga oluline, on tähtis mõelda,
kuidas, kus ja millal te oma kliendini püüate jõuda.
Siin
on mõned küsimused, mille peale võiks mõelda:
- Kas te suhtlete oma kliendiga müügiagendi või reklaami kaudu, või mingil muul viisil?
- Kui kavatsete kasutada reklaami, seletage, kas selleks on eelarve, kui palju, kus ja millal te kavatsete reklaamida.
- Kas te müüte oma tooteid ise?
- Kui kasutate müügiagente, siis kes nad on? Kas te korraldate neile väljaõppe? Kuidas te neid tasustate?
3.5 Hinnakujundus.
Tootele hinna kujundamine on
üks kõige tähtsamaid ülesandeid, millega teil tegeleda tuleb,
sest hinnakujundus mõjutab otseselt teie sissetulekut ning on
kliendi jaoks teie toote kõige esimesena nähtav omadus.
Hinnakujundus on ühtlasi ka keeruline ja segane ülesanne. Hinna
määrab alati see, kui palju klient on valmis maksma. Teie hind ei
tohi kunagi seda summat ületada, muidu ostavad kliendid hoopis teie
konkurentide kaupa ning teie ise müüte väga vähe või üldse
mitte midagi. Kuid on väga tähtis, et ettevõtte omanik/juht teaks ka kõiki kulutusi, et ta oskaks arvestada, kas hind, mida klient on
valmis maksma, toob kasumit või kahjumit. Teie
ettevõtte rahaline edukus sõltub õigest hinnakujundusest.
Hinnakujunduse
võtmeelemendid on:
- Millised on tootmiskulud ?
- Milline on konkurentide hind?
- Millist hinda on klient valmis maksma?
Äriplaani
lisades võiksite välja tuua järgmised näitajad:
- Kuidas te oma hinnad määrate?
- Kuidas te leiate oma tootele sellise hinna, mis oleks võimeline konkureerima , kuid tooks ka kasumit?
- Kas te teate kõiki oma tootmiskulusid? Kui suure protsendi moodustavad need teie toote hinnast ?
- Milline on teie konkurentide hind? Milline on turuhind ?
- Kas teie kliendid on valmis teie poolt pakutavat hinda maksma?
- Kas te müügihinna juures kasumit saate?
- Kas teie hind peegeldab teie kliendi jaoks toote kvaliteeti?
- Kui palju mõjutab hind nõudmist teie toote järele? Teisisõnu, kui te tõstate hinda, kas teie müük väheneb natuke, palju või üldse mitte?
- Kas hinnad tõusevad või langevad? Kui kiiresti hinnad muutuvad? Kas teie hinnad tõusevad rohkem, vähem või sama palju kui inflatsioonitase?
Märkused:
- Kui teie hind teie konkurentide omast väga palju erineb, hakkab klient mõtlema, miks see nii on. Kui teie hind on kõrgem, peate tõestama, et teie toode ja/või teenus on kõige parem ning õigustab kõrgemat hinda. Kui teie hind on palju madalam, võivad kliendid arvate , et teie toode on võrdlemisi viletsa kvaliteediga. Kui teie toote nišiks on kvaliteet, peaks see väljenduma ka teie hinnas , mis oleks normaalsest kõrgem.
- Pidage meeles, et hinna sisse ei tohiks kuuluda toote omaduse või teenused, mis ei ole kliendi jaoks tähtsad.
3.6 Konkurents.
Nagu varem öeldud, on teie
põhiliseks hooleks turunduse alal klientide soovide ja tahtmiste
rahuldamine. Nemad ostavad tooteid, millel on neile vajalikud
omadused ning neid rahuldav hind. Seepärast peate te olema paremad
oma konkurentidest, mille eeltingimused on, et te teate, kes teie
konkurendid on, mida nad toodavad, millised on nende toote omadused
ja hind. Teadmatus konkurentsi alal on kiire tee pankrotini.
Pidage silmas, et kui teil pole konkurentsi, siis olete te kas antud
valdkonnas juhtival positsioonil või hoopiski valel turul.
Kirjeldage ja/või võrrelge järgmisi aspekte enda ja oma
konkurentide kohta:
- Kas olete konkurentsist põhjalikult mõelnud? Kas olete mõelnud kõigist teistest ostuvõimalustest, mis teie klientidel on, ja arvanud need konkurentsi hulka?
- Kui palju konkurente teil on?
- Kes nad on?
- Kus teie konkurendid asuvad? Kas nende asukohal on eelised või puudused?
- Millised on teie konkurentide tugevad ja nõrgad küljed?
- Mida teevad teie konkurendid paremini kui teie? Mida teete teie paremini kui nemad?
- Millised on teie konkurentide toodete omadused ja hind?
- Öelge ja analüüsige, mida te teate nende tootmisprotsessi, juhtkonna, tarnijate , operatsiooni tõhususe ja tasuvuse ning finantsressursside tugevuse kohta.
- Milline on teie konkurentide reputatsioon?
- Kas teie konkurent pakub mingit garantiid või tagatist?
- Kuidas nad oma toodet reklaamivad ja turustavad?
- Kas teie konkurendi äri kasvab või kahaneb teie omaga võrreldes?
- Mille poolest on teie toode ja tegevus parem nende omast?
Selle analüüsi abil selgub,
milles oled konkurentidest tugevam, millele tasub marketingi suunata.
Samuti selgub, milles on Sul veel arenguruumi , mille poolest oled
oma konkurentidest nõrgem.
Ole
aus. Ära üle- ega alahinda oma konkurente.
Andmeid
võid näiteks saada:
- otse konkurentidelt küsides,
- konkurente külastades,
- küsitledes konkureeriva ettevõtte endisi töötajaid,
- statistikaaruannetest,
- kaubavahendajatelt,
- ajalehtest,
- turuuuringute põhjal jne.
3.7 Toode ja/või teenus.
Nüüd
võib teile tunduda, et midagi tähtsat on ununenud. Võib-olla
küsite: “Aga mis minu tootest saab?” Muidugi on äriplaanis väga
tähtis kohti informatsioonil teie toote
ja/või teenuse
kohta, ning selle kohta, kuidas
ta teie klientide soove ja vajadusi täidab. Lisage
oma äriplaani sellised punktid:
- Kirjeldage oma toodet või teenust.
- Millised on teie toote kõige tähtsamad ja kõige vähemtähtsad omadused?
- Millised on negatiivsed omadused? Kuidas te neid kõrvaldada lasete?
- Mis teeb teie toote eriliseks ja konkurentide omast erinevaks?
- Milline on teie toote kvaliteet? Miks?
- Kuidas te oma tooteid pakite? Kes seda teeb?
- Kas on olemas seadused, mis dikteerivad toote ja selle kvaliteedi, sisu, pakkimise, tootmisprotsessi või muu taolise? Kuidas te neid täidate? Eriti oluline põllumajandustoodete (piim, liha) tootjatele.
- Kuidas teie toode rahuldab teie klientide soove ja vajadusi? Kuidas on see võrreldav konkurentidega?
- Kas teie tootel on piisavalt häid omadusi? Kui jah, siis ega te ometi liiga paljude eest hinda küsi?
- Kui võimalik, kas te pakute oma kaubale garantiid? Kui nii, siis kirjeldage seda.
- Kas teil on plaanis hakata ka midagi muud tootma ? Kui jah, siis seletage, mida, millal, kuidas ja miks.
3.8 Turu-uuring.
Oletame, et teil on juba
piisavalt informatsiooni oma klientide, nende soovide ja vajaduste
ning teie toote omaduste kohta. Järgmiseks on tähtis teada saada,
kas kliente on piisavalt. Informatsiooni kogumiseks kasutatakse
turu- uuringut , et kindlaks määrata, kas tööstus kasvab või
kahaneb, ning paremini aru saada klientide soovidest ja vajadustest.
Eestis ei ole hetkel põhjalikult väljaarendatud ametlikku turu-uuringut ning vastavaid andmeid. Igal võimalikul juhul tuleks
lugeda Eesti ajalehti ja suhelda vastavate ministeeriumidega, et oma
tööstusala kohta võimalikult palju teada saada. Sellealane
statistika peaks lähemail aastail kättesaadavaks muutuma , nii et hoidke oma silmad ja kõrvad lahti. Heaks turu-uuringuvahendiks on vaatlus . Kui teil on toode, mida müüakse turuplatsil, võite saada
palju kasulikku informatsiooni, kui veedate pisut aega seal ning
jälgite, mida, millal ja kuidas kliendid ostavad.
4. Ettevõtte tegevus ja
tootmisprotsess
Selles peatükis peate
üksikasjaliselt kirjeldama, kuidas teie ettevõte tegutseb. Pange
kirja, mida teil toote valmistamiseks ja müügivalmis seadmiseks
vaja läheb. Paljud teie ettevõtte poolt tehtavad kulutused tulevad
just nimelt tootmistegevusest. Samuti on üsna tõenäoline, et
laenuks saadud raha kasutatakse tootmisprotsessis.
Märkus:
Selles peatükis peab tootja kirjeldama, kuidas toodet valmistatakse.
Talunikud peavad kirjeldama tehtavaid põllumajanduslikke töid.
Näidake, kuidas teie ettevõte töötab, ja kuidas on
tulevikuplaanid sellega seotud.
Kirjeldage
oma operatsioone. Pöörake tähelepanu järgmistele aspektidele:
4.1 Tarnijad:
- Missuguseid tarneid te vajate?
- Millist kvaliteeditaset te nõuate?
- Kes on teie tarnijad? Kus nad asuvad? Kas nad on usaldatavad ja kindlad? Kas nad vastavad teie kvaliteedinõuetele?
- Millist hinda nad oma tarnete eest võtavad? Kas te maksate kaupade kättesaamisel? Kui ei, siis millised on maksutingimused ?
- Millised on alternatiivsed tarnijad? Kus nad asuvad? Millised on nende hinnad?
- Kas on eeliseid või puuduseid sellel, et tootmiseks vajalikke põllumajanduslikke või tööstuslikke sisendeid ise valmistada, selle asemel, et neid osta? Selgitage.
4.2 Tootmisprotsess:
- Kuidas seda juhitakse?
- Kes teeb vastavaid otsuseid?
- Milline tehas/kauplus/ kontor teil on?
- Missugust tootmisprotsessi kavatsete alustada?
- Missuguseid masinaid ja seadmeid kavatsete kasutada? Olemasolevate seadmete kohta tooge ära ka nende mudel ja vanus. Tulevaste seadmete kohta tooge ära nende mudel, öelge, kellelt ja kust te neid ostate, missugune on hind ja kes on alternatiivsed tarnijad.
- Kas te ostate või rendite seadmed ?
- Kas laienemiseks on ruumi?
- Kui palju tehnoloogiat tarvis läheb?
- Kui palju käibekapitali tarvis läheb?
- Kas teie tehnoloogia on unikaalne? Kui nii, siis seletage.
- Kas teie äritegevus on hooajaline?
- Kas hoiate oma varusid kohapeal või mõnes laos? Kui nii, siis missugust varudehoidmismeetodit kasutate? Kus asub laohoone? Kas te rendite seda pinda või kuulub see teile?
- Kui lisanduvad uued tooted, seletage, kuidas teie tootmisprotsess sellega seoses muutub. (Näiteks, kas teil on vaja uusi masinaid, hooneid , töötlemisprotsesse, rohkem töölisi jms.)
- Millised tegurid suurendaksid toodangu hulka ja parandaksid kvaliteeti?
- Millised viljade/loomade nakkused võivad teie tegevust ohustada ?
- Missugused kaitse- ja ravivahendid on saadaval? Kas on alternatiive? Seletage.
- Milliste oskustega töölisi vajate?
- Kui palju inimesi te kavatsete tööle võtta?
- Mida teie töötajad teevad?
- Kas piirkonnas on olemas piisavalt vajalike oskustega tööjõudu?
- Kas töölised vajavad väljaõpet? Kui jah, siis kuidas te seda teha kavatsete?
- Millised on tootmiskulud?
- Kuidas kavatsete hoolt kanda hoonete, vara ja seadmete eest?
4.3 Töötlejad, vahendajad,
konsultandid väljastpoolt:
- Kas toode nõuab edasist töötlemist? Kuidas nimelt?
- Kus asuvad tootmiskeskused?
- Kas on võimalikke eeliseid sellel, et te laiendate oma tegevust ja hakkate ise oma toodangut töötlema ja/või müüma? Kas sellel on puudused? Seletage.
- Millised on teie spetsialiseerumise eelised ja puudused?
- Milliseid ettevõtteväliseid tehnilisi teenuseid võite vajada?
- Kas vajalikud teenused on kättesaadavad? Seletage.
- Kas professionaalsed teenused ja konsultandid on saadaval? Seletage.
Märkus:
Kuna pank tahab seda
teada, peate te näitama, et teil on kontroll sisendite ja
tootmisprotsessi üle, ja et te suudate täita oma tootmis- ja
müügiennustusi.
5. Eesmärgid
Loodetavasti olete kirjutanud
loo, mis räägib nii teie praegusest tegevusest kui ka
tulevikuplaanidest. Nüüd on tulnud aeg oma plaanid kokku võtta ja
ära tuua spetsiifilised tulemused, mida oma äritegevusega soovite
saavutada. Kõige kasulikum on anda need tulemused koguselistes ja
mõõdetavates tingimustes, kasutades numbreid ja kuupäevi.
Võiksite
jagada oma eesmärgid kolme etappi :
- Ühe aasta jooksul saavutatavad
- 2-5 aasta jooksul saavutatavad
- 6-10 aasta jooksul saavutatavad
5.1 Vajadused tulevikus.
Selles
osas on kirjas, mida teil on vaja oma plaanide elluviimiseks: raha,
tarnijaid, oskusi, tööjõudu jne. Olge oma vajaduste kirjeldamisel
nii täpne kui võimalik. Näiteks võib teil vaja minna:
- Seemneid, tehnoloogiat, seadmeid, jne.
- Laenu
- Nõuannet väljastpoolt
- Rohkem töölisi.
5.2 Arengu ajakava
On peaaegu võimatu teha kõike
korraga. Väga kerge on öelda “Ma teen seda hiljem”. Arengu
ajakava tuleb paika panna selleks, et korraldada oma plaane, seada
tegevused eelisjärjekorda, ette näha aega, mil raha vaja läheb ja
jääda graafikusse.
Teie
tegevusplaanide graafiliseks näitamiseks võite kasutada ajajoont.
Kõigepealt on ehk kasulik koostada nimekiri põhisündmustest ja
–tegevustest, mis aset peavad leidma. Seejärel seadke nad
eelisjärjekorda. Siis võite määrata kuupäevad, millal üks või
teine tegevus algab/lõpeb, ning paigutada nad ajajoonele. Kuigi igal
ettevõttel on erinev tegevuste nimekiri, võiksite mõelda
järgmistele asjadele:
- Ettevõtte seaduslik registreerimine
- Tootmistegevuse algus
- Projekteerimise lõpetamine
- Ehitamise algus ja lõpp
- Esimene müük
- Vilja külvamine (istutamine) ja saagi korjamine
- Tasaarvestuspunkt
- Pangalaenud
- Seadmete ostmine
Märkus:
Suuremate projektide tarbeks (näiteks uue küüni ehitamine) võite
koostada eraldi ajajoone, mis näitab ainult selle projekti
tähtsamaid etappe algusest lõpuni.
6. Probleemid, riskid, nõrgad
kohad
Ka igal edukal ettevõttel on
probleeme ja riskimomente ette tulnud ning tuleb veelgi. Nende
ebameeldivate aspektide äratundmine aitab teil võimalike takistuste
suhtes ettevaatlik olla. Mõningaid probleeme on näiteks võimalik
vältida, kui välja töötada alternatiivsed strateegilised plaanid.
Mõningaid probleeme aga saab väiksemaks muuta, kui nad õigeaegselt
ära tunda ja vastavalt tegutseda. Kõige kindlam viis probleemidesse
uppuda on neid ignoreerides. Teie äriplaani läbivaatav pankur otsib
sealt teie ettevõttes esineda võivadid probleeme, riske ja nõrku
kohti. Kui ta näeb, et te pole arvesse võtnud tõkkeid edukuse
teel, siis te tõenäoliselt laenu ei saa.
Kõigepealt
kirjeldage kolme-nelja kõige ohtlikumat riski ja nõrkust, millega
teil võib-olla tegeleda tuleb. Seletage, mida kavatsete ette võtta
nende vältimiseks, või mida teete, kui probleem on juba kerkinud .
Teil võib ette tulla näiteks selliseid probleeme:
- Majanduslik inflatsioon
- Nõudluse vähenemine, millega kaasneb hindade langemine ja ka müügi vähenemine
- Müügiennustused ei lähe täide
- Laenu tagasimaksmisgraafikus püsimine (kaasa arvatud intressid )
- Projekti läbiviimseks on vaja rohkem raha, kui algselt ette nähtud
- Halb saak, mille põhjustas põud, halb seeme vms.
- Materjalide hind tõuseb järsult
- Tarnijad lähevad pankrotti
- Omanikel/juhtidel puuduvad vajalikud oskused
- Omanikud/juhid surevad või on halva tervisega
- Kliendid ei täida ostukohustust
- Halvasti määratletud turg
- Isikliku investeerimiskapitali puudumine
- Negatiivne kassakäive (näiteks: Talunik peab ostma seemet ja väetist mitu kuud enne seda, kui ta viljade müügist tulu saab. See tähendab, et raha kulutatakse enne kui raha sisse tuleb. Seda nimetataksegi negatiivseks kassakäibeks.)
Kõik
riskid, probleemid ja nõrkused mõjutavad lõpuks teie ettevõtte
rahalist olukorda. Äriplaani väga tähtis osa on finantsplaanid.
7. RAHANDUS
Igal ettevõttel on vaja
finantsaruandeid. Kolm kõige tähtsamat finantsaruannet on:
kasumiaruanne,
bilansitabel ja kassakäibe aruanne.
Ettevõte, nagu ka
majandustingimused, milles ta tegutseb, on alati muutuv, seepärast
on finantsaruanded võrreldavad momentülesvõttega,
mis illustreerib kindlaid hetki teie äritegevuses. Me võime oma
finantsaruandeid läbi vaadata, nagu vaatame oma lastest igal
järgneval sünnipäeval tehtud fotosid . Finantsaruanded aitavad teil
määrata ja
analüüsida
teie ettevõtte turundusstrateegia, hinnakujunduse või üleüldise
äristrateegia tulemusi või etteennustatud tulemusi.
7.1 Ülevaade
operatsioonilistest finantsaruannetest
Operatsioonilisi
finantsaruandeid kasutab ettevõtja oma äri juhtimiseks .
Finantsaruannetest võite leida kogu vajaliku informatsiooni
pangalaenutaotluste või maksudeklaratsioonide täitmiseks. Selle
peatüki eesmärk on tutvustada finantsaruannete mõisteid ning anda
teile juhtnööre, mis võivad aidata finantsasjade arutamisel ja
hindamisel.
Finantsaruanded annavad
ülevaate teie ettevõtte hetkeseisust. Kasumiaruandes on esimeses
reas alati ära toodud sissetulekud ja viimases reas puhaskasum .
Bilansitabelis on alati aktivad (esimeses osas), passivad (teises
osas) ja omakapital (viimases osas). Kassakäibearuanne toob alati
ära esialgse kassaseisu (esimeses reas), rahaallikad (teine osa),
raha kasutamise (kolmas osa) ja lõplikku kassaseisu (viimases reas).
Kui teie ettevõttel on palju tehinguid klientide ja tarnijatega, on tark tegu koostada iga kuu
kohta kõik kolm finantsaruannet. See võimaldab igakuise
informatsiooni esitamist kõrvutiasetsevates veergudes. Selline
esitusviis lihtsustab teie äritegevuse analüüsimist.
Võib-olla teie ettevõttel
siiski pole igakuiseid arvukaid tehinguid. Sel juhul pole mõtet
raisata igakuiste finantsaruannete koostamise peale. Arukas oleks
koostada aruanded vähemalt iga kvartali kohta.
Oma tehinguid dokumenteerides
on alati tähtis hoida äritegevus eraldi isiklikust tegevusest. Seda
selleks, et oleks võimalik õigesti analüüsida teie ettevõtte
olukorda.
Eesti äri- ja majanduskeskkond muutub väga kiiresti. Jõusse astuvad uued
rahandus- ja raamatupidamisseadused. Vabaturupõhimõtted pakkumise
ja nõudluse kohta on Eesti majandust ümber kujundamas. Eesti
talunik leiab end vastamisi paljude uute nähtustega, mida selgeks
õppida ja millega kohaneda. Võite siiski kindlad olla, et kui te
saate aru neist kolmest finantsaruandest, on teil kindel tugi olemas
igasuguste finantsalaste reeglite ja seadusandluse uurimisel .
7.1.1 Kasumiaruanne
Esimene finantsaruanne , mille
te koostama peate, on kasumiaruanne. Kasumiaruanne koosneb
väärtustest (numbritest), mis peegeldavad teie äritegevust.
Kasumiaruandel on kolm osa: sissetulekud, otsesed kulud ja kaudsed kulud.
Esimeses reas on alati
sissetulek, viimases reas alati puhaskasum. Nende ridade vahel võib
olla ükskõik kui palju muid ridu, mis näitavad teie ettevõtte
kõiki erinevaid kulusid . Ajavahemik on ära toodud veergude alguses.
Kõige pikem ajavahemik on rahandusaasta , mis tavaliselt algab ja
lõpeb koos kalendriaastaga.
Sissetulek on see raha, mille
te saate oma pakutavate toodete ja/või teenuste eest. Sissetulekuna
arvestatakse ka seda raha, mille kliendid teile võlgu, on kui nad ei
maksa kauba või teenuse eest selle kättesaamisel (seda nimetatakse
laekumata arveks või debitoorseks võlgnevuseks.)
Kasumiaruandes tuleb otsesed
kulud eraldada kaudsetest kuludest . Otsesed kulud kuuluvad ainult
tootmisprotsessi juurde. Näiteks palk, mida makstakse töölisele,
kes toodet tegelikult käega katsub, on otsene kulu, aga
osakonnajuhataja palk kuulub kaudsete kulude hulka. Kui te kasvatate
tomateid, lisatakse kasvuhoone kütmine otsestele kuludele, abihoone
kütmine aga kaudsetele kuludele. Kaudsete kulude hulka arvatakse ka
reklaam, hoonete remont , teisejärgulised materjalid, kindlustus jne.
Äriga tegelejad peavad alati hoidma ärikulutused eraldi isiklikest
kulutustest.
Kui sissetulekute ja
väljaminekute lahtrid on täidetud, võite hakata välja arvutama kogukasumit
ja kogukasumi
protsenti
(kogukasumi ja sissetuleku suhe). Kogukasum on sissetuleku ja otseste
kulude vahe.
Viimane
rida on puhaskasum. Puhaskasum
on kogukasum miinus kaudsed kogukulud. Ettevõtte juht peaks alati
teadma oma sissetuleku, kogukasumi ja puhaskasumi olukorda.
7.1.2 Bilansitabel
Üks erinevusi kasumiaruande
ja bilansitabeli vahel on aeg. Bilansitabeli kuupäevaks on
kasumiaruandes äratoodud ajavahemiku viimane kuupäev. Kui
kasumiaruanne koostatakse ajavahemikuks 1. aprill – 30. juuni
(teine kvartal ), siis bilansitabelis tuuakse ära aktiva , passiva ja
omakapital 30–nda juuni seisuga.
Aktivasse arvatakse
kõik tootmis- ja teenindamisvarustus. Igal ettevõttel on vaja raha.
Raha tuleb alati aktivas ära näidata. Kui te toodate piima, on lehmad teie aktivateks.
Passiva
alla kuuluvad tootmisvõlad. Kui näiteks toormaterjale ostetakse
krediidi peale, tuleb see krediit passivas ära näidata. Samal ajal
märgib teie tarnija selle summa on finantsaruannetesse kui laekumata
arve (mis on bilansitabeli aktivaosas) ja sissetuleku (mis tuuakse
ära kasumiaruandes).
Omakapital tähendab
väärtust, mis jääks alles, kui müüa ära kõik aktivad ja
kasutada saadud raha passivate eest tasumiseks.
Bilansitabeli
põhivalem on:
Aktiva
= passiva + omakapital
Olukord erinevatel aegadel on
ära toodud erinevatel veergudel. Bilansitabeli selline vorm
hõlbustab omakapitali muutuste analüüsi, mis toimub muutuste tõttu
aktiva- ja passivaosas.
Praeguses olukorras on Eestis aktivate väärtust võrreldes passivate väärtusega raske kindlaks
teha. Passiva väärtust on väga kerge leida, sest tavaliselt teate
te täpselt, kui palju te kellelegi võlgnete. Aktivate väärtusega
pole aga asi sugugi nii lihtne. Aktivate esialgne hind võib praeguseks olla nii väike, et omakapital oleks kindlasti negatiivne.
Oletame näiteks, et te ostsite 1990 aastal 100 rubla eest tööriistu.
Kui te arvestate selle summa praeguse kursi alusel Eesti kroonideks,
ei peegelda tulemus hoopiski teie tööriistade tegelikku väärtust.
Eesti valitsus on avaldanud informatsioon selle kohta, kuidas
aktivaid praeguses olukorras hinnata. Kuni inflatsioon ja muud
majandustegurid normaliseeruvad, jääb see probleem meid
finantsaruannete koostamisel kummitama . Ometigi pole see piisav
põhjus finantsaruannete tegematajätmiseks. See on proovikiviks
teile kui juhile ja ärimehele.
Teie
finantsaruandeid läbi vaadates võrdleb pankur kindlasti teie
aktivat ja passivat. Pangas analüüsitakse küll mitmeid erinevaid
finantsaruande suhtarve, kui suhe aktiva ja passiva vahel on üks
kõige tähtsamaid.
7.1.3 Kassakäibe aruanne
Kui pidada bilansitabelit teie
ettevõtte ajudeks ja kasumiaruannet südameks, on kassakäive voolav
vere, mis paneb südame tööle ja aju mõtlema.
Kassakäibe aruanne, nagu ka
kasumiaruanne, annab aru teie tegevusest mingi kindla perioodi
jooksul. Meil tuleb tihti võrrelda bilansitabelis antud kassaseisu
teatud hetkel kassaseisuga mõnel teisel hetkel. Kassakäibe aruanne
aitab analüüsida rahakäivet nende kahe ajahetke vahel.
Lõplik
kassaseis kindlal ajahetkel saadakse sellise valemiga:
Lõplik kassaseis = esialgne
kassaseis + rahaallikad – raha kasutamine
Lõplik
kassaseis võrdub bilansitabelis antud kassaseisuga samaks
ajahetkeks. Kassakäibe aruanne annab korraliku ja täpse ülevaate
raha kulutamisest.
7.2 Tegelik ja ennustatav
finantsinformatsioon
Me
ei taha koostada oma finantsaruandeid mitte ainult TEGELIKU
äritegevuse, vaid ka TULEVASE äritegevuse kohta. Tuleviku
rahandusasjade projekteerimine aitab tulevikuplaane teha. Sel
viisil saame me ettenägelikeks ärijuhtideks, mis on alati parem,
kui olla tagantjärele tegutsevad ärijuhid.
7.3 Kapitalikaupade nimekiri
Kapitalikaupade nimekiri on
koondnimekiri kogu teie kapitalist . Selles tuleb kirja panna kogu
teie vara ning selle väärtus vastavalt Eesti valitsuse poolt
väljakuulutatud juhistele. Seda nimekirja kasutatakse bilansitabelis
äranimetatud masinate ja seadmete, sõidukite, elusloomade ja
kinnisvara väärtuse toetamiseks. Väärtuse juurde tuleb märkida
ka hindamise kuupäev.
7.4 Tasaarvestuspunkt
Tasaarvestuspunkt on selline
müügitase, mille juures ei saa te ei kasumit ega kahjumit.
Tasaarvestuspunkti saab välja arvutada kasumiaruandes toodud
numbrite põhjal.
Tasaarvestuspunkti
arvutamiseks kasutage järgmist valemit:
tasaarvestuspunkt
= kaudsed kulud / kogukasumi protsent
Näiteks:
tasaarvestuspunkt =
2500 / 0.25 = 10 000 EEK
Selle lihtsa analüüsi abil
saame teada, et enne igasuguse kasumi saamist peab perefarmi
“Ozolkalni” sissetulek olema 10 000 EEK. Põhjalikum analüüs
näitaks ka seda, mitu kuud farmil selle tulemuseni jõudmiseks
kulub. Näiteks “Ozolkalni” tegeliku ja ennustatava kasumiaruande
analüüs näitab, et tasaarvestuspunktini jõutaks oktoobris . Heade
ärijuhtidena püüavad “Ozolkalni” omanikud saavutada seda juba
enne oktoobrit. Seda võib teha kaudseid kulusid vähendades ja/või
kogukasumit suurendades. Numbrilise analüüsi tulemusena on
perefarmil “Ozolkalni” nüüd numbriliselt määratletav eesmärk.
8. KOKKUVÕTE
Nüüd peaksite te teadma, kui
palju aega, pingutusi ja energiat ühe äriplaani koostamine nõuab.
Mis enne tundus lihtsa ülesandena, on tegelikkuses muutunud raskeks
tööks.
Täpselt nagu uue äriplaani
koostamine on raske töö, on raske ka olemasoleva äriplaani
“hooldamine”. Et teie ettevõtte eesmärke ja ideede teostatavust
korralikult edasi anda, peab äriplaan teie ettevõtet õigesti
esindama.. Iga väiksemagi muudatuse tegemisel oma ettevõttes peate
ka oma äriplaani ajakohaseks tegema. Vananenud ja ettevõttest õiget
pilti mitteandev äriplaan pole sugugi parem olukorrast, kus
äriplaani polegi.
Väike-ettevõtted on tihti
vastuvõtlikumad muutustele kliendi maitses ja turu nõudmistes. Ärge
üllatuge, kui peate oma äriplaani ajakohasemaks muutma igas kvartalis või isegi kuus, et seal ära näidata teie ettevõttes
asetleidnud muutused.
Äriplaani hooldamine ja
muutmine on aeganõudev tegevus. Kuigi see on kallis, võimaldab
arvuti või arvutiteenuste kasutamine kirjutada ümber ainult
vajalikud peatükid, et vältida äriplaani ümberkirjutamisele
kuluvat aja- ja rahakulu. Säästetud aega võib märksa
efektiivsemalt ära kasutada näiteks oma ettevõtet juhtides.
Ajakohase äriplaaniga võite
oma eesmärkide poole püüelda, teades, et olete oma tulevase edu
planeerinud nii hästi kui võimalik. Äriplaani olemasolu annab
teile järgmised eelised:
- Te olete koostanud juhtimisvahendi, mis aitab teid tulevikus otsuste tegemisel, ning teie ettevõtte ees seisvate võimaluste hindamise. Te teate kohe, missugused uued võimalused toetavad kõige paremini teie strateegilist ärieesmärki.
- Teil on nüüd olemas dokument, mis annab teie ettevõttest informatsiooni asjasthuvitatud investeerijatele ja pankuritele. Seda võite kasutada laenu taotlemiseks ja finantseerimise alustamiseks.
- Te olete hinnanud oma ettevõtet objektiivselt ja kriitilise pilguga. Te teate, kas teie ettevõte on elujõuline või mitte. Otsus äritegevust mitte jätkata, kuna see ei too kasumit, säästab teie aega ja raha.
Lõpetuseks
võib öelda, et olles koostanud äriplaani, on teil julge tunne, et
olete oma tulevase edu planeerinud. Te olete omandanud sellised
oskused nagu andmete kogumine ja hindamine, organiseerimise juhtimine
ja finantsanalüüs. Need oskused tulevad teile kasuks, ükskõik
millise äriga te tegelete.
9. Lisad
Sellesse peatükki panete kogu
sellise informatsiooni ja dokumentatsiooni, mida äriplaani muudes
osades pole veel ära toodud. (Näiteks on paljudel ettevõtetel
lepingud välispartneritega. Koopia lepingust tulekski selles
peatükis ära tuua.) Tihti tahab ettevõtja pangast laenu seadmete
juurdeostmiseks. Sel juhul tuleks kogu ettevõtja ja panga vaheline
eelnev kirjavahetus äriplaanis ära tuua, toetamaks teie
laenutaotlust. Sellist sorti kirjavahetus aitab veenda pankurit
selles, et olete tema pangaga juba suhted sisse seadnud.
Kui teil on arvukalt kliente,
peaksite selles peatükis ära tooma ka klientide nimekirja.
Turunduspeatükis paluti teil täpselt määratleda oma kliendid. Kui
teil on sadu kliente, pole mõttekas neid kõiki turunduspeatükis
ära nimetada. Selle asemel viidake seal kliendinimekirjale peatükis
“Lisad”.
Peatükk juhtkonna kohta juba
annab infot nii teie kui ka teiste töötajate kvalifikatsiooni
kohta. Sellesse peatükki sobiks aga panna detailsem ülevaade teie
kvalifikatsioonist ja haridusest.
Veel võib sellesse peatükki
lülitada järgmised dokumendid: soovituskirjad, toodangugarantiid,
ettevõtte registreerimisdokumendid, kõik toote kohta trükitud
materjalid, riiklikud tegevusload, teie toote ökoloogilist olukorda kirjeldavad tõendid, maaomandust tõendavad dokumendid ja seadmete
dokumentatsioon.
Üldiselt, kui on mingi
informatsioon, mis teie arvates peaks teie äriplaani kuuluma, aga
mida pole sellesse veel pandud, siis tooge ta ära selles peatükis.
19
Kõik kommentaarid