SOTSIAALNE KÄITUMINE JA SUHTLEMINE (0)

Sarnased õppematerjalid

24

doc

KEHAKEEL

Žeste antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Poiss õpib kõndima harkisjalu nagu hobusekasvatajast isa ning tüdruk ema kombel naerdes käega suud katma. Paljud žestid piirduvad teatud vanusegrupiga, teised kultuuri piirkonnaga ning mõned liigutused on universaalsed. Kultuuriliselt võib ühe inimese kehakeel teise omast järsult erineda. Mõni välendab ärritust õlgu kehitades, teine kortsutab kulmu, paneb käed rinnale risti ning seisab kangelt nagu pulk. Suhtlemine paraneb, kui suudate vestluspartneriga häälestuda teineteise ainulaadsele viisile väljendada tundeid ja hoiakuid. Millegi pimesi selgeks õppimisest on vähe kasu. Põhjus võib olla selles, et kätteõpitud liigutusi kasutatakse ebasobival hetkel või ei sobi need konkreetsele inimesele. Žestid peavad inimesele sobima, nad peavad olema autentsed. Meil on peen taju asjade suhtes, mis ei sobi meile või ei sobi antud olukorras, või mille juures me end halvasti tunneme

Psühholoogia

11

docx

Enesekehtestamine

Kehtestamine koosneb kahest olulisest komponendist: kehtestamise mitteverbaalsed komponendid (silmside, näoväljendused, füüsiline distants, kehaasend, hääletoon, kuulamine) ja kehtestava käitumise verbaalsed komponendid ehk edastatav sõnumi sisu (käitumise kirjeldamine, tunnete väljendamine, negatiivse tagajärje kirjeldamine). Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama, mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi, kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega. Ennastkehtestav inimene käitub targalt ja kaalutletult. Tema tegevus ning selle võimalikud tagajärjed/tulemused on läbimõeldud enne tegutsema hakkamist. Sageli arvatakse ekslikult, et enesekehtestamine on psühholoogia keskne mõiste, millega on tegeletud sama kaua kui on eksisteerinud psühholoogia teadusena. Kahjuks on enesekehtestamist õigesti tõlgendatud alles viimased paarkümmend aastat.

Psühholoogia

4

doc

Suhtlemisõpetus ja klienditeenindamine

oskus elus hakkama saamiseks, sellest oleneb ka isiklik õnn. Kui osata selgelt oma soove ja tundeid väljendada, ning teiste suhtes mõistlik ja kannatlik olla, leides õigel ajal õiged sõnad või zestid, siis inimesed hakkavad teid usaldama, avanevad teile, peavad teist lugu. See on edukuse algus, kuid kuidas seda saavutada? Tuleks meeles pidada järgmiseid põhioskusi: 1) Kuulamine: tähelepanu mitte verbaalne käitumine vaikne kuulamine Peegeldav kuulamine empaatiline kuulamine mälu Peegeldava kuulamise alla käib täpsustamine, ümbersõnastamine ja tunnete peegeldamine. Empaatilist kuulamist kirjeldab positiivne hoiak ja enese austus. Kuulamisbarjäärid on: - käskimine ja nõudmine - hoiatamine, ähvardamine, lubaduste andmine - soovitused ja otsustused - õpetamine ja moraliseerimine - hukkamõistmine, kriitika, süüdistamine, mittemõistmine - kiitus ja nõustumine

Klienditeenindus

14

doc

Konfliktid referaat

SisukoRD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1. IGA UUS AJASTU MUUDAB VESTLUSE TEEMAT........................................................3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED.................................................................................................4 3. SUHTEPROBLEEMID.......................................................................................................... 6 4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE......................................................................... 7 5. KEHAKEEL........................................................................................................................... 9 6. Ruumisuhted...

Filosoofia

42

doc

Suhtlemine ja suhtlemisprobleemid

................................................................ 12 5.1 KUULAMINE TÖÖL.......................................................................................................................12 5.2 KUULAMINE KODUS.....................................................................................................................13 6 ENESEVÄLJENDUS KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS...................................................... 15 7 KEHAKEEL KUI MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE..................................................... 17 8 LÄBIRÄÄKIMISED KUI SUHTLEMISE VÄLTIMATU OSA.............................................. 18 9 ERINEVAD SUHTLEJAD - INIMESETUNDMINE............................................................... 19 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 21 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................

Psühholoogia

14

docx

Veetlus ja inimsuhted

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond Sotsiaalpsühholoogia Veetlus ja inimsuhted Karolin Aariste NT-32 Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2015 Sisukord Inimsuhted…………………………………………………………….……..2 Hea suhtleja kehakeele nipid………………………………………………...3 Inimestevaheline veetlus…………………………………….…………….....5 Vastastikune meeldivus………………………………………….…………. 5 Kasutatud kirjandus ja allikad…………………………………………..…. 7 1 Inimsuhted Maailm on täis huvitavaid inimesi. Iga päev mööduvad teist koridoris ja parkimisplatsil potentsiaalsed sõbrad ja armsamad. Nad teenindavad

Sotsiaalpsühholoogia

14

doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

· Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt ­ teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang ­ minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon ­ teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahuldust pakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt.

Suhtlemis psühholoogia

13

doc

Kehakeel

............................................................................................................... 10 Kehakeele mõismise praktilisest tähendusest................................................................................... 10 Kasutatud materjalid......................................................................................................................... 13  Sissejuhatus Suhtlemise kuldreegel ütleb, et tuleb osata kuulata silmade, südame ja kõrvadega, sest suhtlemine koosneb nii sõnalistest kui mittesõnalistest elementidest ehk kehakeelest. Kehakeele ülesandeks on täiendada sõnade kaudu suhtlemist. Kuidas saada aru, mida kaasvestleja tahab öelda oma kehahoiaku, zhestide, pooside, silmavaate, näoilme, personaalse ruumi ja hääletooniga? Kehakeelt võib võrrelda ükskõik missuguse keelega, mis koosneb nagu iga teine keelgi sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sõnaga, mil on olenevalt kontekstist erinev tähendus. Liigutused

Suhtlemisõpetus

Kommentaarid (0)