VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS (0)

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS
Õpik ptk 4.1.-4.7. + tunnikonspektid ning lisamaterjalid

Sisukord

1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus 3
Võimude lahusus 3
Võimude tasakaalustatus 3
2. Presidentaalne , poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused 3
3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis 4
4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel 4
ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi President : 4
TINGIMUSED 5
AMETISSEASTUMISEL 5
5.Presidendi valimise kord Eestis 5
6.Parlamendi ühe- ja kahekojalisus (sh kahekojalise parlamendi moodustamise võimalused) 6
7.Parlamendi formaalõiguslik struktuur – juhatus, alatised komisjonid , erikomisjonid (Riigikogu näide) 6
Juhatus 6
Komisjon 6
8. Parlamendi erakondlik jaotus – fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (Riigikogu näide) 6
9. Parlamendi ülesanded (Riigikogu näide) 7
10. Parlamendijärelvalve – otsese ja kaudse kontrolli võimalused 7
Otsene järelvalve: 7
kaudne järelvalve: 7
11. Seaduseelnõude menetlemine Riigikogu näitel 7
12. Poliitikute või ametnike valitsus 8
4 ministri tüüpi 9
13. Valitsuse vahetumine presidentaalses ja parlamentaarses riigis 9
14. Valitsuse moodustamise etapid Eesti näitel VT § 89. 9
15. Üheparteiline ja koalitsioonivalitsus, enamus- ja vähemusvalitsus 9
16. Kantsler , riigisekretär , portfellita minister 9
kantsler 9
Riigisekretär 10
Portfellita minister 10
17. Valitsuse ülesanded (Eesti näitel) 10
18. Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemide ja õigusemõistmise peamised erinevused 10
19. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus – maa-, haldus- ning ringkonnakohtute pädevused. 11
20. Riigikohtu ülesanded 11
21. Tsiviilasi , kriminaalasi ja väärteoasi kohtus – osalised ja erinevused 11
Tsiviilasi 11
Kriminaalasi 12
Väärteoasjad 12
22. Tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivstruktuuri mudelid ning hinnang Eesti mudelile 12
Tsentraliseeritud 12
Detsentraliseeritud 12
Eesti 12
23. Kohalik omavalitsuse üksused ja selle tunnused Eestis 12
24. Eesti haldussüsteem ( maakonnad ja kohalikud omavalitsused – ülesanded ja ülesehitus) 12
25. Hääle- ja kandideerimisõigus omavalitsuse volikogude valimistel Eestis 13
Hääleõigus: 13
Kandideerimisõigus 13
26. Unitaarriik , föderatsioon , konföderatsioon 13
Unitaarriik 13
Föderatsioon 13
Konföderatsioon 13
Termin 13
Lihtriik , millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike, osariike, liidumaid) 13
Liitriik , mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused 13
Kindlate eesmärkide nimel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit 13
Näiteid 13
Eesti, Taani, Soome 13
USA, Saksamaa, Venemaa 13
Euroopa Liit 13
Jagunemine 13
Jaguneb haldusüksusteks, millele riigivõim võib võimu teatud funktsioonide täitmiseks üle anda 13
Föderatsioonil ja osariigil on oma SA, TS , õigust mõistvad organisatsioonid ja põhiseadus 13
Konföderatsiooni keskorganid moodustatakse riikide esindajatest. 13

Võimude lahusus ja tasakaalustatus

Võimude lahusus

Riigivõimu teostamise põhimõtte, mille alusel on võim jagatud kolmeks: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim . Eristatakse ka võimude lahusust isikute tasandil, see tähendab seda, et üks isik ei tohi olla seotud mitme võimuga. (nt ei tohi olla RK ja VV korraga)

Võimude tasakaalustatus

institutsioonide vahel toimub võimu jagamine ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli. ( Riigikohus kontrollib, et Vabariigi Riigikogu seadused vastaksid PS’le)

Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused

Riigikorraldus
Presidentaalne
Poolpresidentaalne
Parlamentaarne
Ülesehitus
Rahvas valib presidendi ja parlamendi.
President juhib riigi valitsust (Täidesaatev võim-TV)
Parlament (kongress) (seadusanliku võim-SV)
TV ja SV võimuharudel on suurim autonoomia
Rahvas valib presidendi ja parlamendi.
Seal on Peaminister, kuid ka presidendil on TV.
Parlamendil on võimalus ministreid tagandada.
TV domineerib SV üle, kuid siiski toimub teatav kontroll mõlema üle.
Rahvas valib parlamenti, kes valib teisi võimuharusi.
Valitsusel on TV.
President on esindusorgan
TV ja SV on tugevas seoses. Konflikt nende vahel võib viia võimukriisini.
Näited
USA, ’Murika, US and A. Egiptus, Argentiina .
Prantsusmaa, Austria, Portugal , Venemaa
Itaalia, Saksamaa, Iirimaa, Eesti
Presidentaalne
Parlamentaarne
Valitsused on pikaajalised
Võimuharud on autonoomsed
Rahvas tunneb, et on kaasatud pol. ellu (rohkem valimisi)
Võimud teevad koostööd
Seaduste elluviimine on lihtsam
Kiirem otsustusprotsess
Võimuharud võivad töötada üksteise vastu
Valitsuse ja parlamendi poliitika vastuolus .
Võimuharud on seotus, võimude lahusus väiksem
Valitsuse ja parlamendi tüli võib viia valitsuskriisini.

Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis

a)Presidentaalses- President on TV juht. Juhib administratsiooni
b) Parlamentaarses- Ta on esindusfunktsiooniga. Peab kõnesid, annab autasusid. Nimetab ametisse kõrged ametnikud.

Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel

ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi President:

1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;
2) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad ;
3) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised;
4) kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu vastavalt põhiseaduse §-le 66