VALITSEMINE
JA AVALIK HALDUS
Õpik
ptk 4.1.-4.7. + tunnikonspektid ning lisamaterjalid
Sisukord
1.Võimude
lahusus ja
tasakaalustatus 3
Võimude lahusus 3
Võimude tasakaalustatus 3
2.
Presidentaalne , poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused 3
3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis 4
4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel 4
ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi
President : 4
TINGIMUSED 5
AMETISSEASTUMISEL 5
5.Presidendi valimise kord Eestis 5
6.Parlamendi ühe- ja kahekojalisus (sh kahekojalise parlamendi moodustamise võimalused) 6
7.Parlamendi
formaalõiguslik struktuur – juhatus, alatised
komisjonid , erikomisjonid (Riigikogu näide) 6
Juhatus 6
Komisjon 6
8. Parlamendi erakondlik jaotus – fraktsioonid, koalitsioon ja
opositsioon (Riigikogu näide) 6
9. Parlamendi ülesanded (Riigikogu näide) 7
10. Parlamendijärelvalve – otsese ja kaudse kontrolli võimalused 7
Otsene järelvalve: 7
kaudne järelvalve: 7
11. Seaduseelnõude menetlemine Riigikogu näitel 7
12. Poliitikute või ametnike valitsus 8
4 ministri tüüpi 9
13. Valitsuse
vahetumine presidentaalses ja parlamentaarses riigis 9
14. Valitsuse moodustamise etapid Eesti näitel VT § 89. 9
15. Üheparteiline ja koalitsioonivalitsus, enamus- ja vähemusvalitsus 9
16.
Kantsler ,
riigisekretär ,
portfellita minister 9
kantsler 9
Riigisekretär 10
Portfellita minister 10
17. Valitsuse ülesanded (Eesti näitel) 10
18. Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemide ja õigusemõistmise peamised erinevused 10
19. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus – maa-, haldus- ning ringkonnakohtute pädevused. 11
20.
Riigikohtu ülesanded 11
21.
Tsiviilasi , kriminaalasi ja
väärteoasi kohtus – osalised ja erinevused 11
Tsiviilasi 11
Kriminaalasi 12
Väärteoasjad 12
22. Tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivstruktuuri mudelid ning hinnang Eesti mudelile 12
Tsentraliseeritud 12
Detsentraliseeritud 12
Eesti 12
23. Kohalik omavalitsuse üksused ja selle tunnused Eestis 12
24. Eesti haldussüsteem (
maakonnad ja kohalikud
omavalitsused – ülesanded ja ülesehitus) 12
25. Hääle- ja kandideerimisõigus omavalitsuse volikogude valimistel Eestis 13
Hääleõigus: 13
Kandideerimisõigus 13
26.
Unitaarriik ,
föderatsioon ,
konföderatsioon 13
Unitaarriik 13
Föderatsioon 13
Konföderatsioon 13
Termin 13
Lihtriik , millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike, osariike, liidumaid) 13
Liitriik , mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused 13
Kindlate eesmärkide nimel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit 13
Näiteid 13
Eesti, Taani, Soome 13
USA, Saksamaa, Venemaa 13
Euroopa Liit 13
Jagunemine 13
Jaguneb haldusüksusteks, millele
riigivõim võib võimu teatud funktsioonide täitmiseks üle anda 13
Föderatsioonil ja osariigil on oma SA, TS , õigust mõistvad
organisatsioonid ja põhiseadus 13
Konföderatsiooni keskorganid moodustatakse riikide esindajatest. 13
Võimude lahusus ja tasakaalustatus
Võimude lahusus
Riigivõimu teostamise põhimõtte, mille alusel on võim jagatud
kolmeks: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim . Eristatakse ka
võimude lahusust isikute tasandil, see tähendab seda, et üks
isik ei tohi olla seotud mitme võimuga. (nt ei tohi olla RK ja VV
korraga)
Võimude tasakaalustatus
institutsioonide vahel toimub võimu jagamine ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli. ( Riigikohus kontrollib, et Vabariigi Riigikogu seadused vastaksid PS’le)
Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused
Riigikorraldus
Presidentaalne
Poolpresidentaalne
Parlamentaarne
Ülesehitus
Rahvas valib presidendi ja parlamendi.
President juhib riigi valitsust (Täidesaatev võim-TV)
Parlament (kongress) (seadusanliku võim-SV)
TV ja SV võimuharudel on suurim autonoomia
Rahvas valib presidendi ja parlamendi.
Seal on Peaminister, kuid ka presidendil on TV.
Parlamendil on võimalus ministreid tagandada.
TV domineerib SV üle, kuid siiski toimub teatav kontroll mõlema üle.
Rahvas valib parlamenti, kes valib teisi võimuharusi.
Valitsusel on TV.
President on esindusorgan
TV ja SV on tugevas seoses. Konflikt nende vahel võib viia võimukriisini.
Näited
USA, ’Murika, US and A. Egiptus, Argentiina .
Prantsusmaa, Austria, Portugal , Venemaa
Itaalia, Saksamaa, Iirimaa, Eesti
Presidentaalne
Parlamentaarne
Valitsused on pikaajalised
Võimuharud on autonoomsed
Rahvas tunneb, et on kaasatud pol. ellu (rohkem valimisi)
Võimud teevad koostööd
Seaduste elluviimine on lihtsam
Kiirem otsustusprotsess
Võimuharud võivad töötada üksteise vastu
Valitsuse ja parlamendi poliitika vastuolus .
Võimuharud on seotus, võimude lahusus väiksem
Valitsuse ja parlamendi tüli võib viia valitsuskriisini.
Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis
a)Presidentaalses- President on TV juht. Juhib administratsiooni
b) Parlamentaarses- Ta on esindusfunktsiooniga. Peab kõnesid, annab
autasusid. Nimetab ametisse kõrged ametnikud.
Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel
ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi President:
1)
esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;
2)
nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti
Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse
akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad ;
3)
kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt
põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised
valimised;
4)
kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu vastavalt põhiseaduse §-le 66
ja avab selle esimese istungi;
5)
teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise
istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 68;
6)
kuulutab välja seadused vastavalt põhiseaduse §-dele 105 ja 107
ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele;
7)
annab seadlusi vastavalt põhiseaduse §-dele 109 ja 110;
8) algatab põhiseaduse muutmist ;
9)
määrab peaministrikandidaadi vastavalt põhiseaduse §-le 89;
10)
nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed vastavalt
põhiseaduse §-dele 89, 90 ja 92;
11)
teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu
esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametisse nimetamiseks;
12)
nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga
presidendi;
13)
nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud ;
15)
annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
16)
on Eesti riigikaitse kõrgeim juht;
17)
teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja
demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise
seisukorra väljakuulutamiseks;
18)
kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja
sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni vastavalt põhiseaduse §-le 128;
19)
vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse
kandmisest või kergendab karistust;
20)
algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise vastavalt
põhiseaduse §-le 145.
TINGIMUSED
§ 79. Vabariigi
Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on
vähemalt nelikümmend aastat vana.
AMETISSEASTUMISEL
§ 81. Vabariigi
President astub ametisse järgmise ametivande andmisega Eesti rahvale
Riigikogu ees: "Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan
mina, (ees- ja perekonnanimi ), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata
Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi
oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks."
Presidendi valimise kord Eestis
PS§ 79. Vabariigi
Presidendi valib
Riigikogu või
käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul
valimiskogu .
Vabariigi Presidendi
kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul
Riigikogu koosseisust. (VÕI
21 LIIGET VALIMISKOGUST)
Valituks tunnistatakse
kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu
kahekolmandikuline
enamus. Kui ükski
kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse
järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru
toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei
saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse
kahe teises voorus
enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas
hääletusvoor. Kui
Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub
Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks
kokku valimiskogu.
Valimiskogu
koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude
esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse
vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik.
Valimiskogu valib
Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete
häälteenamusega.
Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse
samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine
hääletusvoor.
Parlamendi ühe- ja kahekojalisus (sh kahekojalise parlamendi moodustamise võimalused)
Ühekojaline parlament ning kahekojalise parlamendi esimene koda
(esindajate kogu) valitakse otse rahva poolt. Teine koda (Ülemkoda,
Lordide koda) moodustatakse
Seisuse alusel. Suurbritannias. Valimisi ei korraldata, õigus osaleda tuleb päritud või omandatud tiitliga.
Regionaalvõimude valitud delegaatidest. Toimub Prants, Saksamaal ja Venemaal.
Valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Nt USA, Itaalia, Jaapan.
Kodadel on erinevates riikides erinevad ülesanded.
Parlamendi formaalõiguslik struktuur – juhatus, alatised komisjonid, erikomisjonid (Riigikogu näide)
Juhatus
RK liikmete poolt valitud RK tööd korraldav organ
Igapäevast tööd juhib spiiker ehk esimees. Teda asendab vajadusel
I ja II aseesimees.
Ül: a) Juhatada RK istungeid b) Korraldada riigikogu esindamist c)
Määrata seaduseelnõule juhtivkomisjon
Komisjon
Parlamendi tööorgan, kindla ala valdkonnas (11 komisjoni)
Ül: a) Seaduseelnõude ettevalmistamine täiskogus arutamiseks b)
Oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu üle kontrolli teostamine
Alalised komisjonid
keskenduvad ühele valitsemisalale, on kogu aeg olemas
Erikomisjonid
erakorraliste ja oluliste probleemide uurimiseks loodud ajutine
komisjon. Selle näiteid EV RK’s :
-Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon
-Korruptsioonivastane
erikomisjon
- Riigieelarve kontrolli erikomisjon
8. Parlamendi erakondlik jaotus – fraktsioonid, koalitsioon ja
opositsioon (Riigikogu näide)
Fraktsioonid- erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis. On õigus seaduseelnõusi algatada.
Koalitsioon- parlamendi rühmitus, kus on erakonnad , mis
kuuluvad valitsusse.
Opositsioon- parlamendi rühmitus, kus on erakonnad, mis ei
kuulu valitsusse.
9. Parlamendi ülesanded (Riigikogu näide)
§ 65. Riigikogu:
1)
võtab vastu seadusi ja otsuseid;
2)
otsustab rahvahääletuse korraldamise;
3)
valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79;
4)
ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse
§-le 121;
5)
annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse
moodustamiseks;
6)
võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;
7)
nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe,
Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri;
8)
nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed;
9)
nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed;
10)
otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja
riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
11)
esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti
rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
12)
kehtestab riiklikud autasud , sõjaväelised ja diplomaatilised
auastmed;
13)
otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile
või ministrile;
14)
kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse
§-le 129;
15)
kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra,
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni;
16)
lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud
Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või
kohalike omavalitsuste otsustada.
10. Parlamendijärelvalve – otsese ja kaudse kontrolli võimalused
Järelevalvet korraldatakse valitsuse üle.
Otsene järelvalve:
- Õigus avaldada umbusaldust ministritele
- RK parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel
- Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud
- Parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarvet
- Nõuda ministrite arupärimisi
kaudne järelvalve:
- Parlamenti kuuluvad valitsuspartei poliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt
- Ministrid , kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili
11. Seaduseelnõude menetlemine Riigikogu näitel
Seaduste väljatöötamine on peamine Riigikogu töö.
Esimene seadusloome etapp hõlmab kogu eeltööd , mis on vajalik, et seaduseelnõu jõuaks arutamisele Riigikokku. Selles etapis töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon , struktuur, seaduse
reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst, määratletakse
mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu
autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on.
Seadusloome
teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine Riigikogus.
Seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon , komisjon või Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõu
menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni.
Peale
seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele
Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil
nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm
lugemist.
Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse
tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise
lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid
esitada eelnõule muudatusettepanekuid.
Eelnõu teisel
lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni
esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi. Seejärel
avatakse läbirääkimised, kus iga Riigikogu liige võib avaldada
eelnõu suhtes oma arvamust. Pärast läbirääkimisi vaadatakse läbi
eelnõule laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku esitanud
Riigikogu liige, komisjon või fraktsioon võib nõuda enda esitatud
ettepaneku hääletamist.
Alates teisest lugemisest on
eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita
aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada
muudatusettepanekuid. Kui teise lugemise katkestamist ei toimu,
loetakse see lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale
lugemisele.
Kolmandale lugemisele esitatakse
seaduseelnõu lõpptekst. Avatakse läbirääkimised, millest saavad
osa võtta vaid fraktsioonide esindajad. Peale läbirääkimiste
lõpetamist pannakse seaduseelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduse
vastuvõtmiseks on nõutav istungist osavõtvate Riigikogu liikmete
poolthäälteenamus. Põhiseaduse paragrahvis 104 on loetletud
seadused, mille muutmiseks on tarvis Riigikogu koosseisu
häälteenamust st vähemalt 51 häält.
12. Poliitikute või ametnike valitsus
4 ministri tüüpi
13. Valitsuse vahetumine presidentaalses ja parlamentaarses riigis
Presidentaalses vahetub koos presidendiga. Rahvahääletuse läbi.
Parlamentaarses riigis vahetub peale riigikogu valimisi.
Riigipea(presidendi) juhtimisel. Ta peab enda peaministrikandidaadi valima lähtudes põhiseadusest ja poliitiliste jõudude vahekorrast.
Peaministri peab heaks kiitma riigikogu.
14. Valitsuse moodustamise etapid Eesti näitel VT § 89.
Riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamine
President nimetab peaministrikandidaadi
Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituste andmise.
Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse.
President nimetab valitsuse ametisse
Valitsus annab Riigikogu ees ametivande
15. Üheparteiline ja koalitsioonivalitsus, enamus- ja
vähemusvalitsus
Üheparteiline valitsus- valitsuses on ühe partei liikmed.
Koalitsioonivalitsus- valitsuses on mitme partei liikmed.
Enamusvalitsus - valitsusel on enamuse hääl parlamendis.
Vähemusvalitsus- valitsusel ei ole enamuse häält parlamendis.
16. Kantsler, riigisekretär, portfellita minister
kantsler
Ministeeriumi kõrgeim ametnik . Juhib ministeeriumi igapäevast tööd,
tagab ministri vahetusel sujuva töö.
Riigisekretär
Juhib riigikantseleid. Sõnaõigus valitsuse istungil.
Kinnitab/koostab valitsuse istungi päevakava ja kinnitab protokolli.
Valmistab ette valitsuse määruste ja korralduste ja teiste aktide
teatavaks tegemist Riigiteatajas.
Portfellita minister
Minister, kes ei juhi ministeeriumi. Nad juhivad, kas mõnda
ministeeriumi osa või omavad enda bürood. Juhib antud ala
poliitikat.
17. Valitsuse ülesanded (Eesti näitel)
§ 87. Vabariigi
Valitsus:
1)
viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
2)
suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
3)
korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide
täitmist;
4)
esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja
denonsseerimiseks välislepinguid;
5)
koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab
riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise
aruande;
6)
annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
7)
korraldab suhtlemist teiste riikidega;
8)
kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse
leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
9)
täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud
Vabariigi Valitsuse otsustada.
18. Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemide ja
õigusemõistmise peamised erinevused
19. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus – maa-, haldus- ning
ringkonnakohtute pädevused.
Ringkonnakohus
Maakohus
Halduskohus
Tln Ringkonnakohus
Tartu Ringkonnakohus
Harju Maakohus
Pärnu, Tartu, Viru Maakohus
Tallinna Halduskohus
Tartu Halduskohus
Vaatavad apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendid .
Apellatsioon- alama astme kohtu otsuse SISULINE läbivaatamine kõrgema astme kohtus.
Arutavad esimese astme kohtuna kõik tsiviil-, kriminaal - ja väärteoasjad.
Tsiviil- Lepinguid puututav
Kriminaal -vargus, röövimine jne
Väärteoasjad- trahvid tasumata, mingi muu jama .
Haldusküsimustega. Arutatakse inimeste kaebusi ja proteste riigi ja omavalitsusorganite ja ametiisikute vastu.
20. Riigikohtu ülesanded
Kõrgema astme kohus, kes vaatab kohtulahendid kassatsiooni korras. Kassatsioon - kõrgemale kohtule edasikaebamine, kes teostab jõustunud otsuse juriidilist kontrolli esitatud kaebuse
piires. Samuti tegeleb põhiseaduse järelvalvega.
21. Tsiviilasi, kriminaalasi ja väärteoasi kohtus – osalised ja
erinevused
Tsiviilasi
- Lepingutega seotud vaidlused
- Nt perekonnaasjad, tööõiguse küsimused, intellektuaalse omandi vaidlused.
- Osapool, kes esitas avalduse on Hageja , vastaspool Kostja
Kriminaalasi
- Kuriteod on sätestatud karistusseadustikus.
- Vargus, röövimine, altkäemaksu võtmine, keelatud majandustevus.
- Üheks osapooleks on riik, keda esindab prokurör
Väärteoasjad
- Politsei esitav materjalid kohtule karistuse mõistmiseks
- Väärteod ei pea olema karistusseadustikus, võivad olla ka teistes seadustes/õigusaktides
- Maks karistus kuni 30p aresti
- Menetlusõigus ka kohtuvälisel menetlejal
- Nt on tegemist korduvalt väärtegusi toime pannud isikuga, trahvid tasumata, äärmiselt ohtlik tegu
22. Tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivstruktuuri
mudelid ning hinnang Eesti mudelile
Tsentraliseeritud
Kohalikud valitsused on tugevasti sõltuvad keskvalitsusest.
Kohalikud ja regionaalmaksud on väga väike protsent kõigist
maksudest. Kohalikud omavalitsused saavad suure osa oma eelarvest
sihtotstarbelise eraldisena.
Detsentraliseeritud
Omavalitsused on iseseisvamad. Suurem vabadus avaliku elu
korraldamisel. Vabadus peegeldab ka finantsilises iseseisvuses.
Kohalike maksude osakaal 20-30% kõigist maksudest.
Eesti
Eesti on Tsentraliseeritud- kohalike maksude roll on väga väike. Halduskorraldus on kahetasandiline.
23. Kohalik omavalitsuse üksused ja selle tunnused Eestis
KOV üksusteks on vallad ja linnad.
Tunnused:
Kohaliku esinduskogu olemasolu (Volikogu)
Iseseisev eelarve
Maksustamise õigus
24. Eesti haldussüsteem (maakonnad ja kohalikud omavalitsused –
ülesanded ja ülesehitus)
Maakonna/Maavalitsuse roll on
- Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust maakonnas
- Maavanem määrab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus
- Maavanem esindab maakonna/riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest.
KOV vastutab
- Haridus, kultuur, sport, sots. hoolekanne, tervishoid , kommunaalmajandus, planeerimistegevus
25. Hääle- ja kandideerimisõigus omavalitsuse volikogude
valimistel Eestis
Hääleõigus:
18.a elanik , kelle elukoht on vallas/linnas ja kes on Eesti või EL kodanik
Välimaalane, kui on pikaajaline elamisluba või alaline elamisõigus
Kandideerimisõigus
EL kodanik.
Alates 1 aug. peab olema püsiv elukoht vastavas vallas või linnas.
26. Unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon
Unitaarriik
Föderatsioon
Konföderatsioon
Termin
Lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike, osariike, liidumaid)
Liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused
Kindlate eesmärkide nimel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit
Näiteid
Eesti, Taani, Soome
USA, Saksamaa, Venemaa
Euroopa Liit
Jagunemine
Jaguneb haldusüksusteks, millele riigivõim võib võimu teatud funktsioonide täitmiseks üle anda
Föderatsioonil ja osariigil on oma SA, TS , õigust mõistvad organisatsioonid ja põhiseadus
Konföderatsiooni keskorganid moodustatakse riikide esindajatest.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristjan008
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid