Riigiõigus - kordamisküsimused (0)

 
Ella  Käi 
OT169 
RIIGIÕIGUS  
kordamisküsimused 
__________________________________________________________________________________ 
 
I Riigiõiguse mõiste ja allikad 
 
1. Mõiste  „õigus“  erinevad  tähendused  (objektiivne  õigus;  subjektiivne  õigus;  positiivne  õigus; 
loomuõigus  ) ja õiguse  määratlus . 
 
Õigus on  kehtivate  normide ja printsiipide kogum, mis on suunatud korra loomisele inimkäitumises. 
 
●
Positiivne  õigus  ehk  objektiivne  õigus  on  kirjutatud  kujul  esitatud  õigusnormide  kogum.  Mõistet 
kasutatakse sageli vastandina tavaõigusele või loomuõigusele 
●
Subjektiivne  õigus  on  positiivsest  õigusnormist  õigussubjektile  tulenev  ja  kuuluv  õigustus. 
Subjektiivses õiguses peegelduvad nii õigussubjekti huvi kui ka võim. 
●
Loomuõiguse all mõistetakse õigusfilosoofias õigust, mis eelneb sotsiaalsete n
  ormidega reguleeritavale 
positiivsele  õigusele  ning  seisab  viimasest  kõrgemal. Loomuõigust postuleeriva  õigusfilosoofia  suuna 
järgi  on  loomuõiguse  näol  tegu  põhinormidega,  mis  vastavad  inimese  loomusele.  Positiivse  õiguse 
normid olevat ainult siis tõelised kehtivad ja õglased, kui nad vastavad loomuõigusele. 
 
2. Õiguse objekt ( st õigusliku reguleerimise objekt).Vt ka sotsiaalse normi funktsioonid 
  
Õiguse   objektiks   on  materjaalne  ese,  vaimne  või  muu  hüve, mis  rahuldab  isiku huve ja vajadusi ning millega 
seoses õiguse  subjektid  astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivsed õigusi ja kohustusi. 
 
Õigusnormide  õigusharudesse  liigitamise  aluseks  on  õigusliku  reguleerimise  objekt ja õigusliku reguleerimise 
meetod.  Õigusliku  reguleerimise  objekt  kujutab  endast  erinevates  eluvaldkondades  esinevaid  ühiskondlikke 
suhteid. Neid suhteid reguleeritakse vastavalt ühetüübiliste õigusnormidega (kui objekt on…). 
Õigusliku reguleerimise  meetodeid  on 2: 
1. Autonoomne meetod – reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel)  
2. Autoritaarne meetod – selle meetodi puhul on üks suhte  subjekt  teise suhtes kohustatud, s
  t m
  adalam pool. (
  nt 
haldusõiguslik suhe) 
 
Sotsiaalse normi funktsioonid on reguleerimine, koordineerimine, stabiliseerimine ja sotsialiseerimine. 
 
3. Riigi  määratlus (riik kui juriidiline isik) ja riigi funktsioonid (vrd Platoni käsitlus riigist ja selle 
ülesannetest) 
 
Riik  on  juriidiline  isik  ( abstraktne   moodustis,  millele  õiguskord  annab  õigusvõime  (võime  kanda  õigusi  ja 
kohustusi,  võib  olla  osaline  või  täielik)),  millel  on   pädevuse   määratlemise   pädevus   (õigusfilosoofilises 
tähenduses- õigus luua õigust). 
Riigi funktsioonid (ülesanded, mida riik PEAB kaitsma): 
●
füüsiline kaitse (omade kaitse teiste vastu) 
○
riigikaitse  (välisfunktsioon - sõjaväge kasutatakse välisvaenlase vastu) 
○
avaliku korra kaitse 
●
õiguskaitse (tüliküsimuste lahendamine) 
○
õigust mõistab ainult riik (kohus), ja seda ei saa kellelegi teisele edasi kanda 
●
sotsiaalne kaitse 
○
kõikidele võrdsete võimaluste tagamine 
○
poliitiliste, sots.majanduslike jne.. kõikide õiguste ja võimaluste tagamine 
●
keskkonna kaitse 
 
 
Tallinna Majanduskool  
2017  
1 
 
Ella Käi 
OT169 
RIIGIÕIGUS 
kordamisküsimused 
__________________________________________________________________________________ 
 
4.  Õigusriik   –  selle   formaalsed   ning  materiaalsed  tunnused  (vt.  R.  Narits  Õiguse  entsüklopeedia. 
Juura 2007). 
 
Õigusriigi formaalsed tunnused: 
●
võimude  lahusus  ( riigivõim   on  üks  tervik,  kuid  ta  väljendub  eri   vormides   ( käsk   kolme  riigivõimu 
organisatsiooniliseks lahutamiseks) - seadusandlik võim, täidesaatev võim,  kohtuvõim  
Õigusriigi materiaalsed tunnused: 
●
käsk austada ja kaitsta järjekindlalt inimväärikust 
●
"ülipositiivse" õiguse tunnustamine 
●
seadusandja seos konstitutsiooniga 
 
 
II Kodakondsuse mõiste ja tähendus. 
 
1. Kodakondsuse  kommunitaristlik  käsitlus. 
 
Kommunitaristliku lähenemise kohaselt on  kodakondsus  ühiskonna liikmeid liitev ning o
  lemasolevaid s
  idemeid 
kindlustav ja tihendav jõud. 
 
2. Kodakondsus –kas subjektiivne õigus või  privileeg ? 
 
Kodakondsus kui subjektiivne õigus on näiteks riigis sündinud inimestel. P
  rivileeg on kodakondsus s
  iis, kui see 
saadakse naturalisatsiooni (kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming) korral. 
 
3. Kodakondsusetus rahvusvahelise õiguse ja -tavade seisukohalt. 
 
Kodakondsusetus  on  rahvusvahelise  praktika  seisukohalt  ebasoovitav.  Samas  ei  ole  rahvusvahelise  õiguse 
üldtunnustatud  põhimõtete  ja  normide  kohaselt  riigil  kohustust  kodakondsuseta  isikuid naturaliseerida. Sellise 
kohustuse näeb riigi territooriumil sündinud isikute osas ette  ÜRO  1961. aasta  konventsioon  kodakondsusetuse 
vältimise kohta, kuid Eesti ei ole selle konventsiooniga liitunud.  Ehkki  tänapäeval räägitakse ka riikide üldisest 
tavaõiguslikust kohustusest vältida kodakondsusetust, on selle kohustuse täpsem ulatus  ebaselge . 
 
4. Laste õigused kodakondsusega seonduvalt. 
 
Õigused varieeruvad riigiti, st osades riikides on “vereõigus” ja osades r
  iikides on “territoriaalpõhimõte”. Kõige 
üldisemalt  võib öelda, et territoriaalpõhimõtet eelistavad riigid, kes soovivad siduda sisserändajate lapsi riigiga, 
samas  kui  vereõigust kasutavad riigid, kes ei soovi kodakondsete automaatset kasvu sisserändajate arvelt, kuid 
tahavad säilitada kodakondsuse ka kodanike välismaal s
  ündinud l astele. R
  ahvusvahelise õiguse normide kohaselt 
on igal riigil põhimõtteliselt õigus otsustada, kes on selle riigi kodanikud.  
 
5. EL  kodaniku  välismaalasest  abikaasa  õiguslik  staatus Eestis. Vt. PS kommenteeritud väljaanne 
2022 § 8 ja selle kommentaarid; kodakondsusseadus ning Euroopa Liidu kodaniku seadus. 
 
Maasttricti lepingu järgi on “Igal liidu kodanikul … õigus vabalt  liikuda  ja elada liikmesriikide t erritooriumil”. 
EL kodanikud omaad õigust siseneda, l iikuda vabalt, elada j a jääda teise l iikmesriiki n
  ing riikidel on õigus seada 
üldiseid piiranguid põhiõiguste teostamisele. Liikmesriigi kodanikku tuleb p
  õhimõtteliselt kohelda samaväärselt 
oma riigi kodanikuga. 
 
 
 
Tallinna Majanduskool 
2017  
2 
 
Ella Käi 
OT169 
RIIGIÕIGUS 
kordamisküsimused 
__________________________________________________________________________________ 
 
III Välismaalase õiguslik staatus.  
(legaalne  riigis   viibimine ;  pikaajalise  elaniku   elamisluba   või   alaline   elamisõigus;  elamisloa  andmisest 
keeldumine ). Vt. välismaalaste seadus. 
 
1. Välismaalase määratlus ja erinevad õiguslikud kategooriad. 
 
Välismaalane   on  isik,  kes  ei  ole  Eesti kodanik. Välismaalasele tagatakse Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja 
vabadused  (kui mõni seadus ei sätesta teisiti). 
 
Välismaalase õiguslikud kategooriad:  
alaline  elanik  (pikaajaline elaniku elamisluba või alaline elamisõigus) 
Eestis püsielanik (elamisluba või elamisõigus) 
Eestis ajutiselt viibiv (ajutine viibimine ilma elamisloata või elamisõiguseta) 
Eestis töötav (töölepingu vms dokumendi alusel) 
 
2. Välismaalase legaalne riigis viibimine. 
 
Eestis püsiv elamine - viibimine elamisloa või elamisõiguse alusel 
Eestis ajutine viibimine - viibimine ilma elamisloata või elamisõiguseta 
 
3. Elamislubade  liigid.  Pikaajalise  elaniku  elamisluba vrd alaline elamisõigus. elamisloa andmisest 
keeldumine 
 
Pikaajalise elaniku elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse saabumiseks ja tähtajatult Eestis elamiseks 
Tähtajaline elamisluba (kuni 5
   aastat) on välismaalasele antav l uba Eestisse elama a
  sumiseks ja Eestis elamiseks. 
Elamisluba võib olla ka pikaajaline.  
 
IV Valimisõigus  
 
1. Vabariiklik  Valimiskomisjon  vs Riigi Valimisteenistus 
 
Vabariigi  Valimiskomisjon  ​on  moodustatud  Riigikogu  valimise  seaduse  alusel.  ​VVK  jälgib,  et  valimistel 
järgitakse valimiste vabaduse, üldisuse, ühetaolisuse ja otsesuse, samuti  hääletamise  salajasuse põhimõtteid. 
Riigi valimisteenistus ​tagab valimiste seadusekohase korraldamise riigi tasemel.  
 
VVK 
RVT 
Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimised 
valimisseadusest  tulenevate  ülesannete  täitmisel 
iseseisev 
●
Valimiste aluspõhimõtete järgmine 
●
Valimiste  seadusekohase  korraldamise 
●
Järelevalve valimiste korraldajate üle 
tagamine 
●
Kandidaatide registreerimine 
●
Elektroonilise hääletamise korraldamine 
●
Üleriigiliste 
hääletamis- 
ja 
●
Järelevalve 
valimiste 
korraldajate 
valimistulemuste kindlakstegemine 
tegevuse üle 
●
Kaebuste läbivaatamine 
●
Valimisseadustest  tulenevate  ülesannete 
●
Elektroonilise 
hääletamise 
täitmiseks  vajalike  tehniliste  lahenduste 
üldpõhimõtete tagamine 
arendus ja haldus 
●
Hääletamistulemuste 
kehtetuks 
tunnistamine 
 
Tallinna Majanduskool 
2017 
3 
 
Ella Käi 
OT169 
RIIGIÕIGUS 
kordamisküsimused 
__________________________________________________________________________________ 
 
 
2. Kehtetud hääletussedelid erinevate valimisseaduste kontekstis 
 
Vabariigi Presidendi valimise seadus 
millel on  rist  märgitud rohkem kui ühte lahtrisse; 
millel või mille ümbrikul puudub valimiskomisjoni  pitsati  jäljend.. 
 
Riigikogu ja KOV valimise seadused 
millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit, 
millele  ei  ole  kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem 
kui üks, 
millele kirjutatud numbriga kandidaat ei kandideeri selles valimisringkonnas, 
millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või 
millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole  loetav . 
 
Euroopa Parlamendi valimise seadus 
millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit; 
millele  ei  ole  kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem 
kui üks; 
millele kirjutatud registreerimisnumber on parandatud või; 
millele kirjutatud registreerimisnumber ei ole loetav. 
 
3. Valimistulemuste kindlaksmääramise alus (st milline häälteenamus?) ning lihtkvoot 
 
Iga ringkona kohta arvutatakse lihtkvoot. Valituks saab kandidaat, kellele antud häälte arv ü
  letab v
  õi o
  n v
  õrdne 
lihtkvoodiga.  
 
4. Kandidaatide ülesseadmise etapid Riigikogu valimistel. 
 
Kandidaat  registreeritakse  ning  selleks  tuleb  erakonnal  esitada  riigi  valimisteenistusele:  kandidaatide 
registreerimise  avalduse,  kandidaatide  ringkonannimekirjad,  kandidaatide  üleriigiline  nimekiri,  kautsjoni 
tasumise   tõendi   ja  kandidaatite  avaldused.  Üksikkandidaat  esitab  registreerimisavalduse,  kautsjoni  maksmise 
tõendi ja kandideerimisavalduse. 
 
5. Vajalik häälte arv osalemaks nn erakonna mandaatide jagamisel ringkonnas (RK valimised). 
 
5% üleriigiliselt antud häältest 
 
6. Kui üleriigiliste kompensatsioonimandaatide jagamisel ei ole erakonna nimekirjas piisavalt hääli 
saanud kandidaate ja üks  mandaat  on nö „üle“, siis kes selle „ülejäänud“ mandaadi saab? 
 
 
 
7. Millisel juhul toimuvad erakorralised EV Presidendi valimised? 
 
Erakorralised E Presidenti valimised toimuvad, kui: 
Vabariigi Presidendi  volitused  lõppevad ennetähtaegselt 
Riigikohus   tunnistab  Vabariigi Presidendi kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma 
Vabariigi  President  jääb valimiskogus valimata 
 
Tallinna Majanduskool 
2017 
4 
 
Ella Käi 
OT169 
RIIGIÕIGUS 
kordamisküsimused 
__________________________________________________________________________________ 
 
8. Millal algavad vastvalitud Presidendi ametivolitused? 
 
Pärast  eelneva  presidendi  ametiaja  lõppemisele  järgneval  Riigikogu   istungil ,  kui  uus  president  annab 
ametivande.  erakorraliselt  valitud  presidendi  puhul  antakse  ametivanne  pärat  tema  valimist toimuval esimesel 
Riigikogu istungil. 
 
9. Aktiivne valimisõigus ja passiivne valimisõigus KOV  Volikogu  valimistel. 
 
Aktiivne valimisõigus on õigus valida (hääletada) valimistel. 
hööletada võib Eesti kodanik ja EL kodanik, kelle elukoht on Eestis 
vähemalt 16-aastane 
välismaalane, kellel on alaline elamisluba või elamisõigus 
hääletamine on salajane 
kõigil on üks hääl 
tulemused on proportsionaalsuse põhimõttel 
 
Passiivne valimisõigus on õigus kandideerida ja valituks osutamisel ametiülesannete täitmine 
vähemalt 18-aastane 
Eesti või EL kodanik, kelle püsiv elukoht on vastavas vallas v linnas  
ametiaeg 4 aastat 
ei või olla tegevväelane ega kinnipidamisasutuses 
 
10. Millal tuleb korraldada täiendavad KOV Volikogu valimised? 
 
Siis, kui volikogu liikmete arv on väiksem häälteenamuse saavutamiseks vajalikust arvust. 
 
11. Kui  kandidaat   sureb   pärast  eelhääletuse  algust,  kellele  lähevad  tema  poolt antud  hääled ? Vt. : 
Riigikogu valimiste seadus; Vabariigi Presidendi valimiste seadus; Rahvahääletuse seadus; KOV 
Volikogu valimiste seadus. 
 
Vabariigi Presidendi valimise seadus:  
 
Euroopa Parlamendi, Riigikogu ja KOV valimise seadused:  
surnud kandidaadile antud antud hääled sellele erakonnale või valimisliidule 
 
 
 
 
 
 
Tallinna Majanduskool 
2017 
5 
 
Ella Käi 
OT169 
RIIGIÕIGUS 
kordamisküsimused 
__________________________________________________________________________________ 
 
V Riigikogu 
Allikad: 1) PS kommenteeritud väljaanne 2012 kommentaarid järgnevatele sätetele : § 62; § 63 ( kom.5.4); § 65 
(RK  otsuse  vaidlustamine  );  §  68;  §  76;  2)  Riigikogu  kodu-  ja  töökorra  seadus;  3) Riigikogu liikme staatuse 
seadus. 
 
1. Riigikogu  komisjonid  : ülesanded; õigused; töö korraldus; komisjoni liikmed; komisjoni  raport . 
 
Riigikogus  on  11  alatist  komisjoni.  Igaüks  neist valmistab ette  kindla riigielu valdkonna eelnõusid Riigikogu 
täiskogus  arutamiseks,  kontrollib  oma  valdkonna  piires  täidesaatva  riigivõimu  teostamist  ning  täidab  muid 
seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. 
 
Komisjon   võib  nõuda  VV-lt  ja  täidesaatvalt  võimult  oma  tööks  vajalikke  andmeid  ja  kutsuda  istungitele 
osaliema valitsusasutuste ametnikke ja teisi isikuid, et teavitada või nõustada komisjoni. 
 
Komisjoni  liige  peab  olema  Riigikogu  liige.  Iga  Riigikogu  liige  kuulub  vähemalt  ühte  komisjoni.  Riigikogu 
esimess ja aseesimehed ei või komisjonidesse kuuluda (v.a. EL oma). 
 
Komisjoni raport on valdkonda kuuluva teema läbitöötamine või  järelvalve   teostamine . Seda viib läbi määratud 
raportöör. Tegu peab olema olulise tähtsusega riikliku küsimusega, sest raport võetakse arutamisele Riigikogus. 
 
●
Euroopa  Liidu  asjade 
●
Väliskomisjon 
●
Õiguskomisjon 
komisjon 
●
Keskkonnakomisjon 
●
Kultuurikomisjon 
●
Maaelukomisjon 
●
Majanduskomisjon 
●
Põhiseaduskomisjon 
●
Rahanduskomisjon 
●
Riigikaitsekomisjon 
●
Sotsiaalkomisjon 
 
2. Küsimused, mida Riigikogu otsustab 2/3 häälteenamusega. 
 
Riigikogu töö ajagraafiku muutmine ja istungi kinniseks kuulutamine 
 
3. Eelnõu sidumine usaldusküsimusega. 
 
Eelnõu sidumine usaldusküsimusega tähendab valitsusepoolset ähvardust/surve​ avaldust  parlamendile, et eelnõu 
vastu  võtmata  jätmise  korral  astub  Vabariigi Valitsus tagasi. PS lubab Vabariigi Valitsusel usaldusküsimusega 
siduda ainult valitsuse enese poolt algatatud eelnõusid.  
Kui  riigikogu  ei  võta  vastu  VV  poolt  esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõud, siis on see üks viiest 
alusest Valitsuse tagasiastumiseks. Eelnõu sidumine usaldusküsimusega võimaldab valitsusel saada selgust, kas 
riigikogu  tema  teostatavat  poliitikat  toetab  või  mitte.  Sisuliselt  paneb  valitsus  riigikogu  valiku  ette: kas võtta 
usaldusküsimusega  seotud  eelnõu  vastu  valitsuse  soovitud  kujul  või  lasta  valitsusel  ametist  lahkuda  ning 
käivitada  sellega uue valitsuskabineti moodustamise protsess. Nii lahendatakse valitsuse ja riigikogu vahelistes 
suhetes tekkinud ummikseisu 
 
4. Millal lõppeb eelnõu teine lugemine lõpphääletusega ja millal järgneb kolmas lugemine? 
 
Riigikogu otsuse​ eelnõu võib pärast teise lugemise lõpetamist panna lõpphääletusele.  
Kui  Riigikogu  ​eelnõu  ​teist  lugemist  ei  katkesta,  loetakse  teine  lugemine  lõpetatuks  ning  eelnõu  suunatakse 
kolmandale lugemisele.  
 
 
 
Tallinna Majanduskool 
2017 
6 
 
Ella Käi 
OT169 
RIIGIÕIGUS 
kordamisküsimused 
__________________________________________________________________________________ 
 
5. Riigikogu õigusaktide iseloomustus ja jõustumine. 
 
Riigikogu  õigusaktideks  on  seadused  ja  otsused.  Riigikogu  seadused  on  üldjuhul  üldaktid,  v.a.   riigieelarve . 
Riigikogu otsused on üksikaktid 
Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist  tähtaega . 
Riigikogu otsus jõustub allakirjutamisega, kui otsuses eneses ei sätestata teist tähtaega. 
 
6. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. 
 
Riigikogu  komisjon  või  fraktsioon  võib  algatada  olulise  tähtsusega  riikliku küsimuse arutelu. Fraktsioon võib 
kalendriaasta jooksul algatada ühe olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. 
 
7. Kollektiivse pöördumise kohta otsuse langetamine. 
 
Kollektiivse  pöördumisega  saab  parlamendile  teha  ettepaneku,  kuidas  muuta  kehtivat  regulatsiooni  või 
ühiskonnaelu  paremini  korraldada.  Pöördumisele  on  vaja koguda vähemalt 1000 Eesti kodaniku toetusallkirja. 
Pöördumise võib esitada nii elektroonselt kui paberil. 
 
Komisjon  arutab  pöördumist  kolme  kuu  jooksul  ning  teeb  otsuse  pöördumise  kohta  kuue  kuu  jooksul. 
Komisjonile on pöördumise menetlemine ning selle suhtes seisukoha kujundamine kohustuslik.  
 
Komisjon võib otsustada: 
●
Algatada eelnõu 
●
Algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu 
●
Korraldada avaliku istungi 
●
Teha pädevale institutsioonile või valitsusele ettepaneku kujundada seisukoht ja pöördumisele vastata 
●
Teha ettepaneku pöördumine tagasi lükata 
●
Lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil 
Komisjon teeb pöördumise kohta otsuse hiljemalt 6 kuu jooksul alates pöördumise menetlusse võtmisest. 
 
8. Riigikogu liikme õigused RK töös osalemisel​. 
 
Riigikogu  liige  ei  kanna  õiguslikku  vastutust  hääletamise  ja  poliitiliste  avalduste  eest  Riigikogus  või  selle 
organites.  
Riigikogu liiget ei või takistada tema ülesandeid täitmast.  
Riigikogu liikmel on riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õigus tema kohustuste täitmiseks. 
 
9. Riigikogu liikme tegevuspiirangud​. 
 
Riigikogu  liige  ei  tohi  oma  volituste  ajal  olla  ametikohal  ega  täita  ülesandeid,  mis  on   vastuolus   võimude 
lahususe põhimõttega. 
Riigikogu ligie ei v
  õi o
  lla a
  valikus teenistuses; linna- v
  õi v
  allavolikogu liige; Euroopa Parlamendis; e
  ga juhatuse 
liige; Ega pidada vabat elukutset. 
 
10. Imperatiivne mandaat vs vaba mandaat​. 
 
Imperatiivne mandaat kohustab esindajat kõrvalekaldumatult täitma t eda volitanud isikute juhiseid. Imperatiivne 
mandaat  ei  sobi  demokraatlikku  valitsemissüsteemi,  mis  tugineb  huvide  ja  seisukohtade  paljususele  ning  kus 
otsusele jõutakse kompromisside kaudu. 
 
Tallinna Majanduskool 
2017 
7 
 
Ella Käi 
OT169 
RIIGIÕIGUS 
kordamisküsimused 
__________________________________________________________________________________ 
 
Vaba  mandaat  lähtub  põhimõttest,  et  Riigikogu  liige  ei  esinda  parlamendis  mitte  üksnes  oma  valijate  või 
valimisringkonna huve, vaid ta  teostab  riigivõimu kogu rahva esindajana. Teiseks nõuab kõnealune p
  õhimõte, et 
Riigikogu  liige  peab  saama  teha  poliitilisi   valikuid   ning  korraldada  oma  tegevust  vabalt,  lähtudes  oma 
südametunnistusest ja parimast äranägemisest. 
 
 
VI Eesti Vabariigi President 
Allikad : 1) PS kom.v.a; Vabariigi Presidendi töökorra seadus. 
 
1. EV Presidendi  õigusaktid  (liigid, vastuvõtmine, j
  õustumine). E
  V P
  residendi s
  eadlus v
  s presidendi 
dekreet. 
 
Vabariigi Presidendi õigusaktid on  seadlus , otsus ja  käskkiri . 
●
Seadlus - seaduse jõuga õigustloov akt. Kui R
  iigikogu ei s
  aa kokku tulla ja on ilmnenud edasilükkamatu 
riiklik vajadus. Jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval 
●
Otsus -  üksikakt . Otsuseid võetakse vastu põhiseaduslike ülesannete täitmiseks. Jõustub allkirjastamisel.  
●
Käskkiri - üksikakt. Väljastatakse riigikaitse j a Vabariigi Presidendi Kantselei t egevuse korraldamiseks. 
Jõustub allkirjastamisel. 
 
2. EV Presidendi ülesanded a) seadusandliku võimu, b) täitevvõimu ja c)kohtuvõimu valdkonnas. 
 
Seadusandlik  võim  -  Vabariigi  President  kuulutab  välja  Riigikogus  vastu  võetud  seadused. See on presidendi 
ainupädevus.  Õigus  välja  anda  seadlusi.  Vabariigi  President  kuulutab  välja  Riigikogu  korralised  valimised, 
kutsub  kokku  Riigikogu  uue  koosseisu  esimese  istungi  ja  avab selle. Presidendil on õigus seaduses sätestatud 
juhtudel  kutsuda  kokku  Riigikogu  täiendavaid  istungeid  ja  erakorralisi  istungeid.  Vabariigi  President  saab 
põhiseaduses ette nähtud alustel Riigikogu laiali saata ja kuulutada välja erakorralised valimised. 
Täitevvõim  ​-  Vabariigi  President  määrab  peaministri  kandidaadi,  kellele  teeb  ülesandeks  uue  valitsuse 
moodustamise.  Vabariigi  President  teeb  peaministri  ettepanekul muudatusi valitsuse  koosseisus , st ta vabastab 
ametist ja nimetab ametisse üksikuid ministreid. 
Kohtuvõim  ​-  Presidendil  on  ainuõigus  vabastada  süüdimõistetud  nende  palvel  karistuse  kandmisest  või 
kergendada  karistust.  President  algatab   õiguskantsleri   kriminaalvastutusele  võtmise.  Vastava  ettepaneku  teeb 
president Riigikogule riigiprokuröri taotlusel. 
 
3. Millal kuulutab EV President välja erakorralised Riigikogu valimised? 
 
Erakorralised Riigikogu valimised ​peab ​Vabariigi President välja kuulutama juhul, kui  
●
presidendi  poolt  esitatud peaministri kandidaat ei ole pärast kaht vooru suutnud valitsust moodustada, 
Riigikogu on esitanud oma peaministri kandidaadi ja k
  a tema ei esita kahe nädala jooksul oma v
  alitsuse 
koosseisu presidendile.  
●
Riigikogu algatatud rahvahääletus ei leia rahvalt vajalikku toetust.  
●
Riigikogu võimetus uut riigi-  eelarvet  vastu võtta kahe kuu jooksul pärast uue eelarveaasta algust. 
 
Erakorralised Riigikogu valimised ​võib ​Vabariigi President välja kuulutada juhul, kui  
●
Peaministrile või Vabariigi Valitsusele on avaldatud umbusaldust 
 
 
 
Tallinna Majanduskool 
2017 
8 
 
Ella Käi 
OT169 
RIIGIÕIGUS 
kordamisküsimused 
__________________________________________________________________________________ 
 
4. Millised on Riigikogu esimehe volituste piirangud EV Presidendi ülesannete täitmisel? 
 
Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ülesannetes ei ole õigust kuulutada v
  älja Riigikogu e
  rakorralisi v
  alimisi 
ega keelduda seadusi välja kuulutamast Riigikohtu nõusolekuta. 
 
 
VII Vabariigi Valitsus 
Allikad : 1) PS kom. v.a; 2) VVS. 
 
1. VV volituste algus ja volituste lõppemine 
 
●
VV volitused algavad Presidendi poolt ametisse nimetamisega ning  
●
lõppevad tagasiastumisega: 
○
Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel 
○
peaministri tagasiastumisel 
○
peaministri surma korral 
○
kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust 
○
kui  Riigikogu  ei  võta  vastu  Vabariigi  Valitsuse  poolt  esitatud  usaldusküsimusega  seotud 
seaduseelnõu 
 
2. Valitsuse liikme volituste algus ja lõppemine 
 
VV  liikmed  annavad  vande.  Peaminister  annab Riigikogu ees suulise vande,  ministrid  kirjutavad vandetekstile 
alla.  Juhul  kui  minister  nimetatakse  ametisse  pärast  VV  ametisse  astumist,  annab  ta  suulise  ametivande  ja 
kirjutam ametivande tekstile alla peaministri juuresolekul. 
VV liikme Volitused lõppevad, kui: 
●
ministri ametist vabastamisega 
●
vabastamine ühe ministeeriumi juhtimisest 
●
Riigikogu poolt umbusalduse esitamine 
 
3. Valitsuse liikme asendamine 
 
Peaministrit asendavad ministrid ning asendamise järjekorra ja enda asendamise korra määrab peaminister ise. 
Ministrit asendab  mõni teine minister peaministri korraldusel. 
 
4. VV õigusaktid, Valitsuse liikme õigusaktid 
 
Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. 
●
VV  määrus  on  õigustloov  akt. Valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti 
teenistusliku järelevalve teostamiseks.  
●
VV korraldus on üksikakt. Korraldus annab ülesande valitsusasutustele. Jõustub allakirjutamisest. 
Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks. 
●
Ministri määrus on õigustloov akt, mis  viitab  seadusesättele. 
●
Käskkirju antakse teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes, jõustub allakirjutamise päeval 
 
5. VV komisjonid 
 
Vabariigi Valitsus võib oma korraldusega moodustada valitsuskomisjoni, määrates valitsuskomisjoni ülesanded, 
liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse.  
 
Tallinna Majanduskool 
2017 
9 
 
Ella Käi 
OT169 
RIIGIÕIGUS 
kordamisküsimused 
__________________________________________________________________________________ 
 
6. Täidesaatva riigivõimu asutused 
 
Valitsusasutus  -  riigi  eelarvest  finantseeritavad  asutused,  millele  seadusega  või  seaduse  alusel  antud 
põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine: 
○
ministeeriumid ; 
○
Riigikantselei ; 
○
maavalitsused; 
○
ametid ja inspektsioonid 
Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused 
○
koolid 
○
muuseumid jne 
 
7. Peaministri pädevus 
 
●
esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust 
●
juhatab VV istungeid 
●
kirjutab alla VV õigusaktidele 
●
nõuab ministritelt seletusi nende tegevuse kohta 
●
annab korraldusi 
●
esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja valitsusjuhtide  nõukogus  
 
8. VV istung 
 
VV  otsustab  küsimuste  üle  istungitel.  VV  on otsustusvõimeline, kui istungil on kohal vähemalt pool valitsuse 
koossesisust  (peaminister  arvesse  ei  lähe).  Juhul  kui  tegu on olukorraga, kus on oht riigi julgeolekule, on VV 
otsustusvõimeline, kui peale peaministri on kohal veel vähemalt 2 ministrit. 
●
Istungit juhatab ja selle päevakorra kinnitab peaminister korraldusega.  
●
Kõik istungid on kinnised, v.a.  erijuhud . 
●
VV istungist võib osa võtta ka  riigisekretär  ning tal on sõnaõigus 
●
Sama kehtib ka õiguskantsleri kohta 
●
Riigikontrolör võib osa võtta ainult oma ülesannetesse kuuluvais asjus 
●
Peaministri loal võib istungil osaleda ja sõna võtta ka teised isikud 
 
Istungil tehtavad otsused: 
●
tehakse alati häälteenamusega ( viigi  korral on  otsustavaks  peaministri hääl) 
●
otsustamist saab vajadusel edasi lükata 
●
Istungid protokollitakse 
 
9. Riigisekretär. 
 
Riigisekretär korraldab Vabariigi Valitsuse tööd ja juhib Riigikantseleid. Riigikantselei juhina on riigisekretäril 
samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. 
Riigisekretär koostab valitsuse istungi päevakorra kava ja võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 
Riigisekretär  on  riigi  seaduslik  esindaja  kohtus  tsiviilasjades  ja  kriminaalasjades  kannatanu  ja  tsiviilkostjana 
Riigikantselei pädevuse piires. 
Riigisekretär hoiab riigipitsatit ja protokollib selle kasutamist. 
Riigisekretär  jälgib,  et  Vabariigi  Valitsuse  õigusaktide  eelnõud  oleksid  vastavuses  põhiseaduse  ja  teiste 
seadustega, ning annab kaasallkirja valitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele. 
 
 
Tallinna Majanduskool 
2017 
10 
 
Ella Käi 
OT169 
RIIGIÕIGUS 
kordamisküsimused 
__________________________________________________________________________________ 
 
VIII Õiguskantsler  
Allikad : 1) PS kom. v.a.; 2) Õiguskantsleri seadus 
 
1. Õiguskantsleri pädevus  normikontrolli  teostamisel. 
 
Normikontroll   on  põhiseadusest  alamalseisvate  õigusnormide  põhiseaduspärasuse  kontroll.  Õiguskantsleril  on 
abstraktne  eelkontrolli  algatamise  õigus.  Erinevalt  Vabariigi  Presidendist  võib  õiguskantsler  algatada  seaduse 
abstraktse normikontrolli pärast seaduse väljakuulutamist 
Õiguskantsleri  pädevuses  teostada  järelevalvet  täidesaatva  riigivõimu  õigustloovate  aktide  üle  ning  algatada 
normikontroll justiitsministri määruse üle 
 
2. Õiguskantsleri pädevus põhiõiguste  tagamisel  
 
Õiguskantsler  teostab  kontrolli  riigi-  ja  teiste  avalikke  ülesandeid  täitvate  asutuste  ja isikute kontrolli isikute 
põhiõiguste ja -vabaduste tagamise ning hea haldustava järgimise üle.  
 
3. Õiguskantsleri lepitusmenetluse olemus ja tulemused 
 
Igaühel  on  õigus  pöörduda  õiguskantsleri  poole  lepitusmenetluse  läbiviimiseks,  kui  ta  leiab,  et  füüsiline  või 
eraõiguslik  juriidiline  isik  on  teda  diskrimineerinud  soo,  rassi,  rahvuse,  nahavärvuse,  keele,  päritolu,  usu, 
poliitika vms tunnuse tõttu. Pöörduda võib tema poole 4 kuu jooksul. 
Lepitusmenetluses  peetavad  istungid on kinnised ja selle dokumente j a teavet ei avalikustata. Õiguskantsler teeb 
omapoolse  ettepaneku  kokkuleppeks  ning  ning  annab  sellest  osapooltele  teada. Kui osapooled nõustuvad, siis 
kokkulepe  kinnitatakse  ja  selle  täitmine  on  kohustuslik.  Juhul  kui  kokkulepet  ei  täideta,  on  õiguskantsleri 
kinnitatud kokkulepe täitedokumendiks ning selle saab edastada täitemenetlusse. 
Juhul kui kokkuleppele ei jõuta, võib avaldaja pöörduda kohtusse.  
 
4. Õiguskantsleri ettepanek. 
 
Õiguskantsler teeb ettepaneku Riigikogule, kui ta leiab, et õigustloov akt on PS vm seadusega v
  astuolus. Lisaks 
teeb  õiguskantsler  ka  ettepaneku  Riigikogu  või  VV  liikme,  riigikontrolöri,  presidendi  krim.vastutusele 
võtmiseks - teistel see pädevus puudub. 
 
 
IX Riigikontroll  
Allikad : 1) PS kom. v.a.; 2) Riigikontrolli seadus. 
Riigikontrolli  tegevuse  eesmärk  on  anda majanduskontrolli kaudu Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et 
avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult. 
 
1. Riigikontrolli sõltumatus, piirangud KOV kontrollimisel.  
 
Riigikontroll  on  seaduse  piires  vaba  oma  kontrollitegevuse  kavandamisel;  kontrollimise  aja,  iseloomu, 
kontrollimeetodite  ja   ulatuse    valikul ;  samuti  kontrolliobjektide  ja  kontrollijate  kindlaksmääramisel. 
Riigikontrollile ei saa anda kohustuslikke kontrolliülesandeid,  
KOVi  kontrollimisel  saab  Riigikontroll  kontrollida  ainult  nende  valdusse  antud  riigi   kinnis -  ja  vallasvara, 
riigieelarvest  antavate  sihtotstarbeliste  eraldiste,   toetuste   ning  riiklike  ülesannete  täitmiseks  eraldatud  raha 
kasutamise osas. 
 
 
Tallinna Majanduskool 
2017 
11 
 
Ella Käi 
OT169 
RIIGIÕIGUS 
kordamisküsimused 
__________________________________________________________________________________ 
 
2. Riigikontrolli menetlustoimingud. 
 
Menetlustoimingutega  selgitatakse  toetuse  või  eraldise  saamise  tingimuseks  olevate  asjaolude  paikapidavust 
ning toetuse või eraldise kasutamise õiguspärasust. 
●
teabe  nõudmine   
●
seletuse võtmine 
●
vaatlus  
Menetlustoiminguid võib teha menetlusteates volitatud isik (Riifikontrolör võib igal hetkel). 
 
3. Riigikontrolli kontrolliaruanne. 
 
Riigikontroll  ei  või  avalikustada  oma  seisukohti  ega  hinnanguid  kontrollimise  tulemuste  kohta  enne 
kontrolliaruande avalikustamist. 
Kontrolliaruanne võib sisaldada tähelepanekuid, hinnanguid ja  ettepanekuid  kontrollitavatele.  
Enne allkirjastamist tutvustatakse kontrolliaruannet asjassepuutuvatele. 
Kontrollaruande   avalikustamine   on  kohustuslik.  Juhul  kui  see  sisaldab  riigi-  ära-  või  pangasaladusi  vms,  siis 
avalikustatakse need osas, mille avalikustamine on lubatud. 
 
4. R​iigikontrolli menetlustoimingute ning otsuste vaidlustamine. 
 
Riigikohus  on  leidnud,  et  kõigil  ametiasutustel  ja  isikutel,  keda  Riigikontroll  on  kontrollinud,  on  õigus 
vaidlustada halduskohtus Riigikontrolli menetlustoiminguid 
Probleemide  korral  võib  pöörduda  ka  peakontrolöri  poole  ning  peakontrolöri  tegevuse  suhtes  riigikontrolöri 
poole. 
Riigikontrolli tegevust on võimalik vaidlustada  halduskohtus, kui Riigikontroll on ületanud oma pädevust. 
KOV ei saa vaidlustada Riigikontrolli seisukohti ja nende avalikustamist. 
 
 
X Eesti Pank  
Allikad : 1) PS kom. v.a.; 2) Eesti Panga seadus. 
 
1. Eesti Pank kui iseseisev juriidiline isik (staatus, suhted Eesti riigiga). 
 
Eesti Pank on juriidiline isik, tal on oma  põhikiri , pitsat,  vapp  ja muu seadusega l ubatud atribuutika. E
  esti Pank 
on  eriline,   sets   tal  on  oma  põhikiri  ja ta on loodud enda eraldi seadusega. EP tegutseb muudest riigiasutustest 
sõltumatult. Tegevusets antakse aru Riigikogule.  
EP annab nõu VV-le majanduspoliitilistes küsimustes ja VV ei langeta otsuseid ilma EP seisukohata. 
 
2. EP organid ja nende õigusaktid.  
 
EP nõukogu 
●
EP põhikiri 
●
otsused 
EP juhatus 
EP president  
●
määrused 
●
käskkirjad  
 
 
 
Tallinna Majanduskool 
2017 
12 
 
Ella Käi 
OT169 
RIIGIÕIGUS 
kordamisküsimused 
__________________________________________________________________________________ 
 
XI Kohalik omavalitsus  
Allikad : 1) PS kom. v.a.; 2) KOKS; 3) Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Harta (EKOH). 
 
1. KOV mõiste. Riikliku omavalitsuse teooria vs kogukonna teooria. 
 
KOV on riikliku territoorimi haldusjaotusel põhinev üksus, millel on  õigus i lma spetsiaalse v
  olituseta otsustada 
ja korraldada kõiki kohaliku elu  küsimusi . 
Riikliku omavalitsuse teooria​: KOV on üheks riikliku k
  ohahalduse organiseerimise v
  ormiks, teiste sõnadega e. 
riigivalitsemise  eriliik.  Selle  teooria  järgi  on  kõik  võimuvolitused  KOV-le  andnud  riik  ning  võimuvolituste 
allikaks on riigivõim.  
Kogukonna teooria ​ehk kogukonna l oomulike õ
  iguste t eooria - mille kohaselt o
  n k
  ogukonnal õigus j uhtida o
  ma 
asju samamoodi, nagu on loomulik ja v
  õõrandamatu iseloom inimeste õigustel ja v
  abadustel. K
  OVi l äbiv tunnus 
on  rahvavõim  ehk demokraatia. Eristatakse  riiklikke  ja kogukondlikke küsimusi. 
 
Tänapäeva  õigussüsteemis  eelkäsitletud  omavalitsusteooriaid  puhtal  kujul  enam  ei  rakendata.  Ka  kehtiva  PS 
puhul on tuvastatav mitmete omavalitsusteooriate süntees. 
 
2. KOV  universaalpädevus , enesekorraldusõigus ja selle piirangud.  
 
KOVü  saab  kohaliku  elu  küsimuse  lahendamiseks  anda  määruse  ka  juhul,  kui  puudub  seadusest  tulenev 
volitusnorm. KOVü õigus otsustada, kas üldse, millal ja kuidas ta o
  ma pädevusse kuuluvaid k
  üsimusi lahendab. 
Kohaliku  elu  küsimuste  iseseisev  otsustamine  tähendab,  et  volikogu  liikmed  saavad  otsuseid  langetada 
sõltumatult riigi keskvõimust ning seada  esikohale  kohalikud huvid. 
Enesekorraldusõiguse  kitsendamine  võib  seisneda  nt  KOVü  pädevuses  olevate  küsimuste  ringi  üldises 
kitsendamises,  teatud  küsimuse  lahendamise  ühekordses  ülevõtmises  riigi  pädevusse,  kõrgendatud  avalikust 
huvist  tulenevalt  kohaliku  elu  küsimuse  lahendamise  kohustuse  kehtestamises,  kohustuslikult  lahendatavate 
kohaliku  elu  küsimuste  lahendamise  viisi  ettekirjutamises, kohustuses esitada Riigikontrollile kirjalik arvamus 
pädevuse ületamisega koostatud kontrollaruandele jne.  
 
3. KOV tegevuse  garantiid  (poliitilised ja majanduslikud). 
 
Poliitilised garantiid: 
●
õigussubjektsuse  garantii   - tagab KOV koha avalikus halduses 
●
enesekorralduse garantii - tagab KOV  autonoomia  
●
õiguste kaitse garantii - tagab KOV õiguste kaitse (võimalus pöörduda kothusse) 
majanduslikud garantiid:  
●
kohaliku  eelarve  iseseisvuse  garantii  -  KOV  ja  riigieelarve  on  lahutatud,  tagab  veelgi 
enesekorraldusõigust. 
●
finantsgarantii - tagab KOV majandusliku suutlikkuse 
 
4. KOV organite õigusaktid. 
 
Volikogu 
●
määrus -  üldakt  
●
otsus - üksikakt 
Valla- ja linnavalitus 
●
määrus - üldakt 
●
korraldus - üksikakt 
 
 
Tallinna Majanduskool 
2017 
13 
 
Ella Käi 
OT169 
RIIGIÕIGUS 
kordamisküsimused 
__________________________________________________________________________________ 
 
5. KOV organite koostöö kohalike elanikega. 
 
KOV elanikel on õigus algatada õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks a
  lgatusi, 
mille peav KOV võtma arutusele. 
Kui  KOVü-s  on  püsielanikud,  kellel  enamusel  ei  ole   keeleks   eesti  keel,  võib  volikogu  istungi  protokolle 
vormistada lisaks eesti keelele ka selles teises keeles. 
KOV võib kinnitada osavalla või  linnaosa  loomise ja kaasata sinna osavalla või linnaosa elanikke.  
 
6. KOV tegevuse üle teostatava riikliku järelevalve vormid. 
 
Maavanem  ​kontrollib KOVi  seadusega sätestatud korras: 
●
KOV kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise  seaduslikkus  ja otstarbekus 
●
Üksikaktide seaduslikkus 
Riigikontroll  ​kontrollib  KOV  tegevust  seoses  tema  valdusse  antud  riigi  kinnis- ja vallasvaraga, riigieelarvest 
antavate sihtotstarbeliste eraldistega, toetuste ning riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamisega. 
Õiguskantsler ​kontrollib KOVi õigustloovate aktide vastavust PS-ile jt  seadustele . 
Teenistuslik  järelvalve  ​kontrollib  KOV  ametiasutuste,  ametiisikute  ja  ametiasutuste  hallatavate  asutuste  ja 
nende juhtide tegevuse seaduslikkust. 
 
Tallinna Majanduskool 
2017 
14