Riigiõigus - kordamisküsimused (0)

 
Ella  Käi 
OT169 
RIIGIÕIGUS  
kordamisküsimused 
__________________________________________________________________________________ 
 
I Riigiõiguse mõiste ja allikad 
 
1. Mõiste  „õigus“  erinevad  tähendused  (objektiivne  õigus;  subjektiivne  õigus;  positiivne  õigus; 
loomuõigus  ) ja õiguse  määratlus . 
 
Õigus on  kehtivate  normide ja printsiipide kogum, mis on suunatud korra loomisele inimkäitumises. 
 
●
Positiivne  õigus  ehk  objektiivne  õigus  on  kirjutatud  kujul  esitatud  õigusnormide  kogum.  Mõistet 
kasutatakse sageli vastandina tavaõigusele või loomuõigusele 
●
Subjektiivne  õigus  on  positiivsest  õigusnormist  õigussubjektile  tulenev  ja  kuuluv  õigustus. 
Subjektiivses õiguses peegelduvad nii õigussubjekti huvi kui ka võim. 
●
Loomuõiguse all mõistetakse õigusfilosoofias õigust, mis eelneb sotsiaalsete n
  ormidega reguleeritavale 
positiivsele  õigusele  ning  seisab  viimasest  kõrgemal. Loomuõigust postuleeriva  õigusfilosoofia  suuna 
järgi  on  loomuõiguse  näol  tegu  põhinormidega,  mis  vastavad  inimese  loomusele.  Positiivse  õiguse 
normid olevat ainult siis tõelised kehtivad ja õglased, kui nad vastavad loomuõigusele. 
 
2. Õiguse objekt ( st õigusliku reguleerimise objekt).Vt ka sotsiaalse normi funktsioonid 
  
Õiguse   objektiks   on  materjaalne  ese,  vaimne  või  muu  hüve, mis  rahuldab  isiku huve ja vajadusi ning millega 
seoses õiguse  subjektid  astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivsed õigusi ja kohustusi. 
 
Õigusnormide  õigusharudesse  liigitamise  aluseks  on  õigusliku  reguleerimise  objekt ja õigusliku reguleerimise 
meetod.  Õigusliku  reguleerimise  objekt  kujutab  endast  erinevates  eluvaldkondades  esinevaid  ühiskondlikke 
suhteid. Neid suhteid reguleeritakse vastavalt ühetüübiliste õigusnormidega (kui objekt on…). 
Õigusliku reguleerimise  meetodeid  on 2: 
1. Autonoomne meetod – reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel)  
2. Autoritaarne meetod – selle meetodi puhul on üks suhte  subjekt  teise suhtes kohustatud, s
  t m
  adalam pool. (
  nt 
haldusõiguslik suhe) 
 
Sotsiaalse normi funktsioonid on reguleerimine, koordineerimine, stabiliseerimine ja sotsialiseerimine.