põhjalikumalt inglise filosoof John Locke, kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada kuninga ja parlamendi vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis. Võimude lahusus on tänapäeval realiseeritud kas riigivõimude eraldus-,valdavus- või tasakaalusüsteemina. Eraldussüsteemis tegutseb iga võim suhteliselt iseseisvalt, ega mõjuta otseselt teisi võimuharusid oma funktsioonide täitmisel. Võimuharude kõrgemad organid moodustatakse enamasti autonoomsel alusel. Selline võimude lahususe korraldus on iseloomulik veel väljaarenemata demokraatlike traditsioonidega riikidele. Valdavussüsteemi korral lähtub võim ühest kesksest riigiorganist (nt monarhist või ainuparteist) ning sellest eraldatud võimuharud on üsna tugevas sõltuvussuhtes. Selline süsteem võib toimida hästi ja stabiilselt pikaajalise demokraatiatraditsiooniga riikides, kus pole ohtu autoritaarse juhtimise tekkimisele
Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Seepärast ei puuduta ka piirangut vaid ühte võimuharu. Pigem seadusandliku ja täidesaatva võimu vastastikusest piiramisest. Kuidas täpselt toimub, see oleneb juba sellest, kas on presidentialism või parlamentarism. Presidentialism ja parlamentarism Nende eristamisel lähtutakse 1) millise võimuharuga (kas seadusandlik või täidesaatev) on riigipea rohkem seotud 2) kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest. PRESIDENTIALISM enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Mudeliks võetakse tavaliselt USA (aga sobivad ka Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus v Gruusia). Selle puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül. Aga talle ei kuulu kogu võim. USA näitel: kodanikud valivad nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust olles ise ka peaminister
Ühiskonna konspekt 2 Riigikogu- kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi valib demokraatlikus riigis rahvas. Ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Järgmine funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Aastas 2 korralist istungijärku ehk hooaega, võib kokku kutsuda erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse, need on Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest, ülejäänud kuuluvad komisjonidesse. Fraktsioonid ehk saadikurühmad on parlamendiesindused. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Alalised komisjonid: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. Riigi...
Presidentaalse vormi puhul valivad kosdanikud nii presidenti kui paralmendisaadiukud. President juhib riigi valitsust ja täidab peaministri ülesandeid. Valitsuse koosseis vahetusb pätst presidendivalimisi. Seadusandliku võimu instituudiks on parlment ehk kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel. Seadusandiku kogu ,õku täidesaatvale võimuharule on suhteliselt nõrk. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. Seeon enam levinud lõuna-am, põhja- aafrikas, kaukaasias ja kesk-aasias Parlamentalism- Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatsia põhimõtete tähtsustamine. Selle puhul valib rahvas otse ainult parlamendi, parlament presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstituuti, mis peab tasakaalustama valituse ja parlamendi suhteid. Ka nimetab ametisse kõrgeid ametnikke.
Parlamendi ülesanne on seaduste menetlemine. Valitsuse tööülesanne on seaduste elluviimine. Presidentism ja parlamentarism · Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. · Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitustiooni. Parlamentaalse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas
Presidentaalne: *Riigipea keskne poliitiline figuur, täidab nii valitsusjuhi kui riigipea ülesandeid *Kodanikud valivad presidendi ja parlamendisaadikud *Pres. Juhib riigivalitsust, täites ka peaministri ülesandeid(nim. Ametisse ministrid). * Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendi-, mitte parlamendivalimisi. *Seadusandliku võimu institutsiooniks parlament *President tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. *Võimuharude autonoomia suurim Parlamentaarne: *Rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi *Riigipea on erapooletu, iseseisev võimuinstitutsioon, kes tasakaalustab parlamendi&valitsuse suhteid *President nim ametisse kõrged ametnikud, täidab tseremoniaalseid kohustusi *Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal *Seaduseelnõusid koostab valitsus& saadab parlamendile menetlemiseks *Seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses seoses Ühe- ja kahekojalisus Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdse...
olene presidendi või monarhi suvast. Eesti parlamendi ehk riigikogu peamised ülesnaded: Menetleda ja vastu võtta seadusi Ratifitseerida välislepinguid Kinnitada riigieelare Kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Kontrollida täitevvõimu (valitsust) 2. Vabariigi president – Eesti riigipea Eesti presidendi ülesanded määrab kindlaks Eesti Vabariigi põhiseadus. Need on suunatud eri võimuharude tasakaalu ning vastastikuse kontrolli tugevdamisele ja riigi rahvusvahelise maine tõstmisele. Eestis valib presidendi kas riigikogu või valimiskogu. (Vähemalt 40- aastane sünnijärgne Eesti kodanik) Võib juhtuda, et ka kolmandal hääletusel ei kogu ükski kandidaat vähemalt 68 häält. Siis kutsub riigikogu esimees kokku valimiskogu, kuhu kuulub riigikogu liikmetele lisaks vähemalt üks esindaja igast valla- ja linnavolikogust.
Lotman + Trapido, Veber, Laane, Lahtvee, Ots, Põvvat, Siplane, Vaabel · Liikmeid üle 1 500 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine (4.1) · Demokraatlik valimiskord põhiseaduslikkus, konstitutsionalism o Võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil o Kehtib võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kahe demoktraatiavormi eristamisel lähtutakse kahest kriteeriumist o Kas riigipea on seotus rohkem seadusandliku või täidesaatva võimuharuga o Kui suur on võimuharude iseseisvus Presidentalism USA, Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus, Gruusia · President on ühtlasi valitsusjuht ja koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt · Võimuharude autonoomia on teiste vormidega võrreldes suurim. President määrab ministrid ja otsustab nende tagandamise. Parlamendi mõju väike, kuid otsustab siiski rahakoti üle · Tõenaäoliselt üheparteiline valitsus + Stabiilne, pikaajalised valitsused
tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Näiteks võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Presidentalism ja parlamentarism Nende kahe demokraatiavormi eristamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: · millise võimuharuga (kas seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seotud; · kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteises a) Presidentalism Presidentalism on enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Samas ei tähenda see sugugi, et kogu võim kuulub presidendile. Ka presidendi võimu piiratakse. Iga demokraatia saab alguse rahvast, valijaskonnast. Presidentaalse vormi puhul
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
Sisulised piirangud keelavad ühel või teisel võimuinstitutsioonil teha teatud asju. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seadusega sätestatud korda. Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. 6. Demokraatliku valitsemise põhivormid PRESIDENTALISM: President on nii riigipea kui ka valitsusjuht, kuid temagi võimu piiratakse. President on tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on siin teiste demokraatiavormidega võrreldes suurim. Sellel iseseisvusel on omad plussid (valitsuskriise praktiliselt ei eksisteeri) ja ka miinused (vastastikune tegevuse pärssimine või koguni blokeerimine, parlamendi ja administratsiooni poliitika vastuolulisus). Kasutusel nt. USA-s ja mitmes Ladina-Ameerika riigis. POOLPRESIDENTALISM: President peab parlamenti rohkem arvestama. Eksisteerib eraldi peaministri ametikoht. President ei allu
riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantslerit saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ei tohi õiguskantsler sekkuda teiste organite pädevusse ega täita nende ülesandeid, kuid tema roll on tegutseda tasakaalustajana, juhtides eri võimuharude tähelepanu põhiseaduslikele probleemidele. Põhiseaduslikkuse järelevalve - ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas. Õiguskantsleri peamine põhiseadusest tulenev ülesanne- on kontrollida, et seadused ja määrused oleksid põhiseaduse ja teiste seadustega kooskõlas. Õiguskantsleri õiguskantsleri seadusest tulenevad ülesanded - on kontrollida, et:
laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsimist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondamist riigipea või väikese ringi tipp poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvigruppidega. Presidentalismi ja parlamentalismi eritamisel lähtutakse: 1. millise võimuharuga( seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seatud 2. kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest Presidentalism Enam levinud Lõuna Ameerikas, Põhja Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk Aasias. USA näitel: President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kogu võim ei kuulu presidendile. Presidentaalse vormi puhul valivad kodanikud presidendi ja parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ka ise peaministri ülesandeid. President otsustab ka ministrite tagandamise.
Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb otseselt valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste ja probleemide lahendamiseks. Riigipea nimetab ametisse peaminstri, ülejäänud ministrid valib peaminister, kuid presidendi heakskiidul. Parlamentaarses süsteemis on riigipeal rohkem seotust seadusandliku võimuga, sest tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament (valib ka presidendi). Kui suur on võimuharude sõltumatus üksteisest presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Presidentaalses süsteemis on võrreldes teiste demokraatia vormidega suurim võimuharude autonoomia. Poolpresidentaalses süsteemis on autonoomia seadusandliku ja täidesaatva võimu suhtes küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale. Parlamentaarses süsteemis on seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses sõltuvuses. Konflikt
Mandri-Euroopa kohtusüsteem *+kohtuniku nimetab ametisse justiitsminister-valik on teadlik ja läbikaalutletud *+kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus *+võitja ei pea maksma kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *--kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku- inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui t...
2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täidesaatev kõige tähtsam. USA- kahekojaline parlament e Kongress. Seadusi algatavad parlamendisaadikud, president avaldab seadusloomele tugevat mõju- vetoõigus. Valitsus vahetub koos presidendi valimistega. Pres. Riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on võrreldes teiste demokraatia vormidega suurim. USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus Poolpresidentalism- president peab parlamendiga rohkem arvestama, valitsusjuhi rolli jagab peaministriga. Osaleb valitsuse tööd, valituses töö eest vastutab peaminister. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse. President nimetab ametisse peaministri, kes juhib valitsust. Suhtes parlamendiga on
tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. · Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. · Kongressil pole õigust avaldada administratsioonile umbusaldust. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. USA, Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia aga ka mehhiko , Argentiina,Tsiili,Egiptus , Gruusia. Poolpresidentalism president peab parlamendiga rohkem arvestama, tal tuleb ka valitsusjuhi rolli peaministriga jagada. · President osaleb valitsuse tööd või sekkub sellesse teatud küsimuste lahendamiseks, valitsuse töö eest vastutab aga peaminister.
org.ee/fileadmin/media/valjaanded/v2ljaanded/Kohtute %20soltumatus%20Eestis.doc (19.05.2015) 2 Ibid. Lk 4. 3 Ibid. 4 termini "kohus" üle, kuivõrd Justiitsministeerium tõlgendab seda kui konkreetset asja lahendavat kohtunike kolleegiumi ning kohtunikud kui institutsiooni. Ministeeriumi seisukoht antud tõlgenduses vähendab kohtute sõltumatust kollektiivsel ning institutsionaalsel tasandil, mis on aga vastuolus põhiseaduses sätestatud võimuharude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega.4 Lisaks eelmainitule, kindlustavad kohtunike sõltumatust ja erapooletust otsuste tegemisel piirangud kohtunike tegevusele kohtusüsteemi sees ja väljaspool seda. Nimelt ei tohi kohtunik olla Riigikogu, omavalitsuse esindusorgani ega erakonna liige. Samuti on keelatud osavõtt täitevvõimuga seotud ametis või mõnes muus asutuses välja arvatud pedagoogiline ja teaduslik töö.5 4 Ibid. Lk 10. 5 Ibid. Lk 11.
liikmed · Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president · Olla riigikaitse kõrgeim juht Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine President tugevdab võimuharude tasakaalu 2.6. Vabariigi President - Eesti riigipea Kadrioru loss Toompea loss Riigikohtu hoone Stenbocki maja Selgita, kuidas tugevdab president seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu tasakaalu ning vastastikust kontrolli! Ülesannete kogu 9. klassile 2
Täidesaatev võim kuulub presidendile. Presidendi valib rahvas valijameeste kaudu 4ks aastaks. Valitsust nimetatakse administratsiooniks. Ta on nõuandev ja presidendi tahet elluviiv. Kõrgeim kohus on riigis föderaalkohus ehk ülemkohus. Selle 9 liiget nimetab ametisse president eluks ajaks. Kontrollivad seaduste põhiseadusele vastavust kogu riigis. ,,USA põhiseadus on selline nagu ülemkohus parasjagu ütleb olevat." Erinevate võimuharude autonoomia ehk isesesivus on väga suur. + Pikaajalised stabiilsed valitsused - President ja Kongress võivad töötada üksteise vastu Poolpresidentalism (Prantsusmaa, Portugal, Austria, Venemaa) president on riigipea, nimetab ametisse peaministri ja osaleb valitsuse töös. Prantsusmaa: rahvas valib presidendi. Peaminister määrab ametisse ministrid, kuid president peab nendega nõus olema. President tegeleb peamiselt riigi välisasjade ja kaitseküsimustega
Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses Norman Aas Teise äärmusena võib välja tuua Itaalia, kus prokuratuur on olnud täitevvõimust sõltumatu institut- sioon, kuuludes sisuliselt kohtuvõimu hulka. Kuid ka selline süsteem ei ole taganud võimuharude rahu- likku kooseksisteerimist. Nii on sealse valitsusjuhi ja prokuratuuri vastuolu mitu korda üle rahvusvahelise uudisekünnise jõudnud. Seejuures on Silvio Berlusconi teinud muuhulgas ettepaneku, et Itaalias tuleks läbi viia reform, mille käigus moodustataks parlamendi juurde komisjon, mis hakkaks prokuratuuri üle järelevalvet teostama. Parlamendil peaks seejuures olema õigus jagada prokuratuurile juhtnööre, milliste
kohtuvõimu suutlikkus. Väline kontroll kohtuvõimu distsiplinaaraparaadi üle võib ohustada sõltuma- tust õigusemõistmisel. Samas õigustavad kohtunikud ekspertide arvates ühiskondlikku otsust anda neile oma ülesande teostamiseks teatav vabadus vaid siis, kui nad on suutelised tegema õigeaegseid ja efektiivseid otsuseid, mis laias laastus ühiskonna õiglustajuga kokku sobivad. Seega on kohtunike sõltumatus ja professionaalsus seotud vastutamisega teiste võimuharude ja ühiskonna ees. Sobivateks vastutamise tagamise viisideks peetakse näiteks kohtute tegevuse läbipaistvuse ja infovahetuse suu- rendamist suhetes teiste võimuharudega ning avalikkusega, samuti sellise selge statistika analüüsi süsteemi ja aruandlussüsteemi loomist, mis annaks ühtlasi kohtunikule vajalikku tagasisidet tema töö kohta.*4 Need meetmed on ilmselt preventiivse toimega. Samas kui distsiplinaarmenetluse puhul on 1 International Covenant on Civil and Political Rights
ringi tipppoliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvidega. Teisalt kätkeb selles mehhanismis oht muuta valitsemine ebaefektiivseks, kuna otsustusprotsess on kooskõlastuste ja läbirääkimiste tõttu aeglane. 1.2 Presidentalism ja parlamentarism Nende kahe demokraataiavormi eristamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: • millise võimuharuga (kas seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipearohkem seotud; • kui suur on võimuharude iseseisvus üksteisest. 1.2.1 Presidentalism Presidentalism on enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk- Aasias. Presidentaalse demokraatia mudeliks võetakse tavaliselt USA, kuid näidetena sobiksid ka Mehhiko, Argentiina, Tšiili, Egiptus või Gruusia. 5 Valitsemine ja avalik haldus Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakk...
võimude kokkusulamine valitsusliikme roll olulisem parlamendi- parlamendiliikme tugev positsioon liikme omast kabinet kollegiaalse organina partei juhib parlamendisaadikut valitsusjuht liidrina 94. Iseloomusta presidentalismi ja parlamentarismi suhet ning võimuharude rollide erinevusi presidentalismis ja parlamentarismis. Võimude lahusus teistsugune, kohtuvõimu osa suurem. President võib olla: täitevvõimu pea, seadusandliku võimu pea, kõrgeim diplomaat, heaolu eest hoolitseja, parteijuht. 95. Esita ideaalse bürokraatia tunnused (Weber). Kindlate reeglite alusel püsiv töö Süsteemne tööjaotus Kindel hierarhia Erialane ettevalmistus Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega Keeld ametikohta osta või pärida
mõlemat juhib peadirektor Allikad: Loengumaterjalid, vabariigi valitsuste seadus, valitsuste, riigikantselei ja ministeeriumite kodulehed. Eesti kohtusüsteem ja õiguskantsler 50. Kirjeldage kohtuvõimuharu võrreldes seadusandliku ning täidesaatvaga, erinevused, sarnasused. KOHTUVÕIM on konkreetne menetluse eriline protseduuriline kord - KOHTUMENETLUS tagab seaduse ülimuslikkuse poliitilised mõjud peavad olema välistatud 51. Kirjeldage, kuidas on tasakaal võimuharude vahel tagatud kohtuvõimu poolt ning kohtuvõimu suhtes täidesaatva ning seadusandliku võimuharu poolt. Kohtu kontroll seadusandja üle: PS järelvalve kaudu, K liikme võimetuse suhtes omaülesandeid täita kohtu kontroll täidesaatva võimu üle: PS järelvalve kaudu, halduskohtute kaudu. Presidendi kestva võimetuse üle oma ülesandeid täita. Täidesatev võim kontrollib kohtuvõimu riigieelarve koostamise ja kasutamise kaudu ning
Lisaks vajab president kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu- Kongressil on nö. „rahakoti võim“ Kongress jaguneb => 1)Esindajatekoda 2)Senat Nende heakskiidul võetakse vastu riigieelarve. Kongressi ehk parlamendi mõju TÄIDESAATVALE VÕIMULE ehk presidendile ja valitsusele (administratsioon) on siiski nõrk- pole õigust avaldada umbusaldust. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud valitsuse tööga ehk täidesaatva võimuga. Võimuharude üksteisest sõltumatus on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. Poolpresidentalism President osaleb valitsuse töös või sekkub sellesse, kuid valitsuse töö eest vastutab ikkagi peaminister. Näited- Prantsusmaa, Venemaa,Portugal.. KES KEDA VALIB: President valitakse otse rahva poolt (nagu ka presidentaalse süsteemi puhul) Presidendivalimised toovad alati kaasa valitsuse koosseisu muutumise. President nimetab
järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi. Ennekõike järelvalve funktsioon. Mõlemat juhib peadirektor 43. Kirjeldage kohtuvõimuharu võrreldes seadusandliku ning täidesaatvaga, erinevused, sarnasused. Kohtuvõim on konkreetne. Kohtumenetlus- tagab seaduse ülimuslikkuse- poliitilised mõjud peavad olema välistatud! 6 44. Kirjeldage, kuidas on tasakaal võimuharude vahel tagatud kohtuvõimu poolt ning kohtuvõimu suhtes täidesaatva ning seadusandliku võimuharu poolt. Kohtu kontroll seadusandja üle: PS järelvalve, halduskohtute kaudu. Presidendi ja RK liikem kestva võimetuse üle oma ülesandeid täita. Täidesatev võim kontrollib kohtuvõimu riigieelarve koostamise ja kasutamise kaudu ning esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamise kaudu, seaduseelnõude algatamise kaudu
· valitsemine esinduskogu kaudu · usaldushääletus · võimude kokkusulamine · parlamendiliikme tugev positsioonis · kabinet kollegiaalse organina Tänapäeva paralmentarism: · parlamendi rolli vähenemine · usaldushääletuse piiramine · valitsusliikme roll olulisem parlamendiliikme omast · partei juhib parlamendisaadikut · valitsusjuht liidrina 1 Iseloomusta presidentalismi ja parlamentarismi suhet ning võimuharude rollide erinevusi presidentalismis ja parlamentarismis. 2 Esita ideaalse bürokraatia tunnused (Weber). Bürokraatia tunnused: · kindlate reeglite alusel püsiv töö · süsteemne tööjaotus · kindel hierarhi · erialane ettevalmistus · riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega · keeld ametikohta osta või pärida · asjaajamise dokumenteerimine · umbisikulisus 1 Tutvusta tegeliku bürokraatia võimalikke puudusi.
b) võimu teostavate esindajate valimine, volikogu või parlamendi valimine c) referendum Ühiskonna valitsemine Eesti riiklik korraldus 1. õpikust lug 95100 valitsemine & avalik haldus mõisted: avalik haldus konstitutsionalism demokraatlik valitsemiskord, põhiseaduse alusel, põhiseadus on teise sõnaga konstitututsioon administratsioon presidendi meeskond skeemid lk 97, 98, 99 millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud täidesaatev võim, iseseisev kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest eestis on president tasakaalustav võim eesti riigikorraldus. Arutle kirjalikult kas eestis oleks mõttekas kehtestada presidentaalne valitsemiskorraldus? Esimene küs lk 100 SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS Parlament parler rääkima 1919 tuli kokku Asutav Kogu võttis vastu eesti esimese põhiseaduse 1920 Riigikogu 1-kojaline 100 liiget 1934 võetakse vastu teine põihseadus, riigikogu ühe kojaline ja 100 liiget
Viimaste kohaselt võib olla tegemist nii sõja kui ka inimsusevastase kuriteoga. · Õigus õiglasele kohtupidamistele ei ole esitatud õigusena, mida ei või piirata. (MRC kommentaarid artiklitele). · Aegumistähtaegu ei kohaldata kuritegudele, mis alluvad rahvusvahelisele kriminaalkohtule. Nõudmised kohtule: · Kohtulik organ kohtulik organ, kellel on õigus teha siduvaid otsuseid ja neid ei saa muuta teiste võimuharude esindajad. · Sõltumatu peab olema eraldatud teistest võimudest. Ei tohi olla sõltuv eriti täidesaatvast võimust. · Erapooletu kohtunik ei saa ette ära võtta seisukohta, veel eriti avalikult. · Pädev kohus peab olema loodud seaduse ja õiguse alusel, et ei ole tegemist omaalgatusliku kohtuga. Kohtunikud peavad olema õiguse valdkonnas pädevad õiguse eksperdid. · Sõjatribunalid jms peavad täitma samu nõudeid loodetakse luua relvakonflikti ajaks
Võimude lahususena on võimalik tagada efektiivne tööjaotus. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud, kontrollides ja tasakaalsutades üksteist. Võimude lahususe erinevad komponendid: 1. Personaalne võimude lahusus- eeldab, et ühe võimuharu esindajad ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Funktsionaalne võimude lahusus- viitab erinevate riigivõimu funktsioonide lahutatusele erinevate organite vahel. Võimude lahususe olemuslik osa on erinevate võimuharude õigus otsustada tema pädevusse kuuluvate küsimuste üle iseseisvalt. 1. PS peab sätestama erinevate riigiorganite pädevuse 2. Igale PS institutsioonile kuulub enesekorraldusõigus ehk riigivõimu harud ja PS institutsioonid peavad olema neile PS-ga otsesõnu antud pädevuse teostamise korraldamisel autonoomsed ning neilon üldjuhul õigus ise kindlaks määrata oma pädevuse teostamise sisemine organisatsioon ja kord. 2.3.3 ÕIGUSKINDLUS
korraldamise võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Kuna selle sätte eesmärk on riigivõimu jagamine teineteist vastastikku kontrollivateks ja piiravateks osadeks, võib ka õiguskantslerit tema põhifunktsioonidest tulenevalt pidada osaks laiemast võimude lahususe mehhanismist. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ei tohi õiguskantsler sekkuda teiste organite pädevusse ega täita nende ülesandeid, kuid tema roll on tegutseda tasakaalustajana, juhtides eri võimuharude tähelepanu põhiseaduslikele probleemidele. Võimude tasakaalustatust ja lahusust ning kõrgemate riigivõimuorganite funktsioone silmas pidades sobib õiguskantsler täitma nn aluspõhimõtete järgimise vahikoera funktsiooni. Selleks on üks võimalus anda talle seadusega õigus pöörduda Riigikohtusse, kontrollimaks EL teisese õiguse kooskõla põhiseaduse aluspõhimõtetega. 110. Õiguskantsleri põhifunktsioonid a
kui vastuolus on Kn ja tavaline seadus. Ülemkohus leidis, et Kn on riigi kõrgeim seadus ja teised seadused peavad olema sellega kooskõlas. K-ga mittekooskõlas olevaid seadusi ei tohi rakendada (USAs jäävad formaalselt kehtima). Kujunes välja uus kontrollisüsteem, mis oli eeskujuks ka muule maailmale. USAs Ülemkohtu ette saab K-lisus tulla läbi alamkohtute. Ülemkohus omandas võrdväärse positsiooni teiste võimuharude kõrval (parlamendi, valitsuse). (New Deali ajal võttis Roosevelt vastu seadusi, mis nägid ette riigi sekkumist majandusse kasutas ära senati demokraatlikku enamust ja seda, et Ülemkohtunike arv ei olnud fixeeritud. Lubas nimetada ametisse niipalju demokraatlikke kohtunikke kui vaja, et tahet läbi suruda). PSJ-s eristatakse 2 mudelit: 1) 1803.a kaasusest välja kasvanud USA mudel. Euroopas kasutatakse seda Soomes, Rootsis, Norras. USA mudelile iseloomulik, et K-i kohut ei ole.
korraldamise võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Kuna selle sätte eesmärk on riigivõimu jagamine teineteist vastastikku kontrollivateks ja piiravateks osadeks, võib ka õiguskantslerit tema põhifunktsioonidest tulenevalt pidada osaks laiemast võimude lahususe mehhanismist. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ei tohi õiguskantsler sekkuda teiste organite pädevusse ega täita nende ülesandeid, kuid tema roll on tegutseda tasakaalustajana, juhtides eri võimuharude tähelepanu põhiseaduslikele probleemidele. Võimude tasakaalustatust ja lahusust ning kõrgemate riigivõimuorganite funktsioone silmas pidades sobib õiguskantsler täitma nn aluspõhimõtete järgimise vahikoera funktsiooni. Selleks on üks võimalus anda talle seadusega õigus pöörduda Riigikohtusse, kontrollimaks EL teisese õiguse kooskõla põhiseaduse aluspõhimõtetega. 110. Õiguskantsleri põhifunktsioonid a. Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontroll
•Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi funktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad üksteist vastastikku Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse kontsentreerumist, sest ainult nii on võimalik riigivõimu seaduse piirides hoida. Võimude lahususena on võimalik tagada efektiivne tööjaotus. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud, kontrollides ja tasakaalsutades üksteist. Võimude lahususe olemuslik osa on erinevate võimuharude õigus otsustada tema pädevusse kuuluvate küsimuste üle iseseisvalt. 2.18 Sotsiaalriikluse põhimõte •Riigi ülesanne on toimida sotsiaalselt ning hoolitseda sotsiaalse õigluse eest •Riik on kohustatud tagama kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum •Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning
3) Parlamendivalimised võivad küll perioodiliselt toimuda, kuid tegemist pole selliste valimistega, kus rahvas saaks vabalt oma kandidaate üles seada. Kandidaatide ülesseadmine toimub riigivõimu kontrolli all. Kui üles saab seada ainult ühe kandidaadi, siis valimisi tegelikult ei toimu, toimub vaid hääletamine. Täitevvõim domineerib seadusandliku ja kohtuvõimu üle, kes täidavad täitevvõimu soove. Täitevvõim ise pole kontrollitav teiste võimuharude poolt ja tegelikkuses pole mingit võimude lahusust isegi siis, kui seda ka teoorias tunnustatakse. Totalitaarne poliitiline reziim on äärmuseni arendatud autoritaarne poliitiline reziim. Autoritaarne reziim püüab endale allutada inimeste väist käitumist. Totalitaarne reziim püüab endale allutada kõik eluvaldkonnad ta tungib kultuuriellu, erasfääri ja teadusesse. Teisitimõtlejaid jälitatakse avalikult ja represseeritakse. Ei austata ka elementaarseid inimõigusi. 29
valimine või nimetamine parlamendi poolt, nii moodustatakse näiteks Saksa konstitutsiooniline kohus. Omapärane on siin see, et parlamendi alamkoda ei vali kohtunikke otse. Ta valib 12 valijameest ja need omakorda valivad kohtuliikmed, kusjuures vaja on 2/3 häälteenamust. Ülemkoda valib kohtuliikmed otse ja vaja on 2/3 häälteenamust. Küllalt sageli kasutatakse vastava organi liikmete valimist (nimetamist) erinevate võimuharude poolt, näiteks Prantsuse konstitutsiooninõukogu 3 liiget nimetab vabariigi president, 3 liiget Rahvuskogu esimees ja 3 liiget Senati esimees. Seejuures kuuluvad ametikoha järgi konstitutsiooninõukokku kõik endised presidendid. Itaalias ja Prantsusmaal nimetab osa liikmeid president, osa parlament ja osa Ülemkohtu ja kõrgema halduskohtu liikmetest moodustatud kohtunike kogu, Tšehhis nimetab kohtu liikmed president Senati nõusolekul.
Kõige vähem on muutunud usaldus kohtuvõimu vastu (vahemikus 62% - 76%), järgneb täidesaatev võim (51% - 72%) ning kõige suurema kõikumisega on olnud usaldus seadusandliku võimu suhtes (34% - 67%). Sama järjestus jääb kehtima ka siis, kui võrrelda omavahel 1997. ja 2013. aasta andmeid - kõige vähem usaldust on kaotanud kohtud (-9%), kõige rohkem aga Kongress (-20%); president ja tema kabinet jääb nende vahele, olles kaotanud usaldust 11% võrra. Joonis 5. Rahva usaldus eri võimuharude vastu. Allikas: J. M. Jones, 2013 Analüüsides usaldust osariigi ja kohaliku võimu suhtes (vt joonis 6), võib öelda, et viimase 15 aasta jooksul on usaldus olnud pigem stabiilsem kohaliku valitsuse vastu, tõusud ja mõõnad on aga palju märgatavamad osariiklikul tasandil. Sama perioodi vältel on pea alati olnud usaldus kõrgem just esimese suhtes, vaid kord on see olnud suurem osariikide tasandi puhul (1999. aastal)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
