KÕNEÕPETUS CRISTEL VEBER TALLINNA 32. KESKKOOL 10. D 2014 Mis on kõne? Eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt. Kõnel on: Teema, Pealkiri, Eesmärk, Sõnum. Kõneliigid: Tähtpäevakõne, Informeerivkõne, Veenmiskõne. Ettevalmistus Tee kindlaks oma kuulajaskond (vanus, huvid jms). Ole teadlik publiku eeldatavatest ootustest. Arvesta ruumi suurust ja oma asukohta. Tehnika tundmine. Kõne struktuur Kõnetus (“Lugupeetud kuulajad…”) Sissejuhatus Teema arendus: 1.) Esimene asmekt 2.) Teine aspekt 3.) Kolmas aspekt Kokkuvõte Kõne pidamine
Hamburgerid, friikartulid ja kartulikrõpsud programeerivad aju nii, et see hakkab neid nõudma üha enam ja enam.inimene kaotab lõpuks kontrolli, mis omakorda viib edasi sõltuvuse tekkeni. Peale selle teeb kiirtoit ka paksuks! Kuidas olukorda parandada? Loomulikult pole see lihtne. Ma arvan, et noorte vanemad peaksid esiteks kontrollima mida nende laps sööb ja teiseks võiksid nad lapsi õhutada sööma kodumaist toitu. Loodan, et minu sõnavõtt pani teid , austatud kuulajad, mõtlema, mida te igapäevaselt tarbite. Igaüks, kes soovib olla maksimaalselt terve ja tasakaalus, peab toituma õigesti. Vastasel juhul, valesti toitudes, ei ole meil aga mitte mingit võimalust saavutada täielikku tervist ja õnne.
Eesti Vabariigi presidendi kõne analüüs Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt aasta põllumehe galal 10.11.2015 Tallinnas. Allikas: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11743-2015-11-10-16-26-23/index.html Kõne oli suunatud põllumehele. President kasutas oma kõnes mõned retoorilisi vahendeid. Retooriline küsimus. Minu arvates, president esitas oma kõnes kolm küsimust: ,,Peaminister, maaeluminister ja Riigikogu maaelukomisjoni esimees on sellist teguviisi igatahes kritiseerinud. Aga teie?" ,,Põllumajandusorganisatsioonid, mis teie sellest arvate?"
Teda on ka suhteliselt odav toota valmistatakse tselluloosist, linasest kaltsust või muudest kiududest leiutati umbes 2000 aastat tagasi Hiinas kirjutusmaterjalina Sõna paber on tulnud kreeka keelest Tänapäeval kasutatava paberi sünnimaaks on Hiina Heli- ja videolindistused Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine Laiemas tähenduses mõistetakse heli all igasugust elastses keskkonnas levivat lainet Kõne keele põhiline avaldumisvorm eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt ühendus helistaja ja vastaja vahel telefonivõrgu vahendusel Telefon kommunikatsiooni vahend peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil
see koosneb, kus kõnet peetakse ning kuulsamaid kõnemehi. Selle referaadi põhjal proovin ma tõestada, mis kasu on kõnest, milleks seda vaja läheb, millised kuulsad inimesed oskavad hästi kõnesid pidada ja palju muud. Samuti soovin ma tõestada, et kõne on tähtis teiste inimestega kommunikatsiooniks. Kas te teadsite, ... ? Mis on kõne? Kõne on põhiline avaldumisvorm. Kõne on eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt. Kõne ehk kõneliik on tegusõna kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne ja eitav kõne. Kõneliigid: Mõjutamine *veenmiskõne *poliitiline kõne *avaldus *deklaratsioon *reklaamkõne Osalemine *intervjuu *väitlus *vestlus *arutelu *koosolek *seminar Teadmised *teadaanne
nii aktuaalne, kui rahvas seda usub. Põhimõtteliselt võib öelda, et selline teema on üles kerkinud üldse avaliku arvamuse mõjul, sest poliitikud ei võta loomulikult devalveerimist veel tõsiselt olukorras, kus Eesti majandus pole üldse nii halvas seisus, kui on mõned teised riigid, mis samuti pole oma valuutat devalveerinud. Argumendid devalveerimise vastu teeb veel kaalukamaks mitmete nii Eesti kui välismaa rahandusteadlaste sõnavõtt teemal, et krooni devalveerimine on praeguses olukorras küllaltki absurdne idee ning selleks ei nähta vähimatki vajadust. Huvigruppe, kes sellest kahju saaksid, on kaugelt enam kui neid, kes saaksid kasu ning asjade käigus puuduksid kasusaajad varsti üldse. Seega võib praegu öelda, et krooni devalveerimine Eestis on küllaltki ebatõneäoline mitmel põhjusel majandus pole nii ohtlikus seisus, nii inimesed kui
Koosolek toimus 04.05.2014.a. algusega kell 12:00 PÄEVAKORD 1. Töökeskkonnavolinike valimise korra ja nendele antud volituste kinnitamine (kord lisatud protokollile) 2. Töökeskkonnavolinike valimine vastavalt ülesseatud kandidaatidele OTSUSTATI Päevakord: 1 Töökeskkonnavolinike valimise korra ja nendele antud volituste kinnitamine (kord lisatud protokollile) 2 AS Econ juhatuse esimehe Taavi Telvik sõnavõtt töökeskkonnavoliniku valimise vajalikkusest, tema kohustustest ja õigustest. 3 Töökeskkonnavoliniku valimine. Otsustati: 1 Kinnitada töökeskkonnavolinike valimise vorm ja nende volitused 2 Töökeskkonnavolinikuks valiti lihthäälteenamusega: Emil Kannike personalijuht Koosoleku juhataja: Tiina Leppik Protokollija: Mari Kunder Töökeskkonnavolinike valimise kord ja nendele antud volitused AS-s Econ
pääsenud õpetaja pingsast sõna sõnalisest luuletuse vastamise kontrollist. Kohtuniku puhul oli kindlasti tegemist parima ja kõige enesekindlama kõnelejaga antud protsessis. Süüalune Kaupo Tegemist oli lühikese mehega, tundus natukene närvis, aga ainult siis, kui ta rääkima pidi, see oli vist tingitud asjaolust, et võõrad inimesed kohtusaalis tuli üllatusena. Kuna käed olid süüalusel juba raudus, siis tema sõnavõtt oli ilma zestideta ja oli väga hästi arusaada, et tegemist on emotsionaalse inimesega. Ta tahtis käsi alguses väga tõsta igatepidi, kuid kuna kett kõlises õrnalt, siis ta ehmatas ja jättis käed sinna paika. Pilk uitas koguaeg ringi ning ainult siis vaatas ta kohtunikule otse silma, kui viimane prillide alt üles tema poole huvitatud pilgu heitis. Silmad vilasid koguaeg ning mingitel hetkedel tundus, et ta valetab põhjuste kohta, miks ta autoga politsei nägemisel ei peatunud
küljest hõlbustab teksti lugemist, aga võib mõnikord hoopis raskendada tervikust arusaamist. Üldreegel on, et mida tuttavam tüpograafia ja tekstikuju, seda kergem on teksti lugeda. Ettekande esitamine Kui palutakse sõna koosolekul, kus osavõtjad üksteist ei tunne, on viisakas alustada enesetutvustusega öelda oma nimi ja töö- või õppeasutus. Kui esinejale annab nimeliselt sõna koosoleku juhataja, siis pole vaja enesetutvustust korrata. Kui sõnavõtt on pikem kui paarilauseline, siis tuleb alustuseks öelda, millest kavatsetakse rääkida. Seminaridel, konverentsidel jm kindla päevakavaga üritustel nimetab istungi juhataja tavaliselt ka järgmise ettekande teema, siis on mõttetu 100 alustada kordamisega Minu ettekande teemaks on .. Kohatu on sõna saades, püsti tõustes või saalist auditooriumi ette minnes kohalolijaid tervitada. Ettekannet alustatakse viisaka pöördumisega kuulaja poole: Head/austatud/lugupeetud kuulajad/kohalolijad .
levisisid uued tavad ja kombed. Kasvas usuline vaimustus ja sallimatus, hakati juute tagakiusama, kaupmehed nägid neis konkurente. d)võitlus ketseritega: Ketserite vastu toimusid ristisõjad. Loodi spetsiaalne kohus inkvisitsioon ketserluse vastu. Püüti ketserid välja selgitada ja nad õigele teele tagasi tuua. Ketsereid ootas kirikust väljaheitmine, eluaegne vangistus või surmanuhtlus. Bulla- paavsti ametlik sõnavõtt. Kuuria-paavsti õukond. Legaat-paavsti volitatud esindaja. Katar-katoliku kiriku vastane. Fabliool-värsivormiline lühilugu. Investituur-paavstide ametisse nimetamine. Kastellaan-lossiülem Trubaduur-poeet ja laulik Sakrament- kiriku õnnistav toiming
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA 11 KÕ Anneli Raud LENNART MERI MINU LEMMIK PRESIDENT Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS..................................................................................................2 1. LENNART MERI ELUST...............................................................................3 1.1 Abielud.......................................................................................................4 1.2 Haridus:......................................................................................................4 1.3 Karjäär:.......................................................................................................4 2. LENNART MERI REISIKIRJANIKUNA.................
Blairil on au olnud saada ka ,,Charlemagne autasu", ühtse Euroopa poole püüdlemise eest. Tony Blair oli väga vastuoluline peaminister, kellel oli nii tõuse kui mõõnu. Saatuslikuks sai talle kindlasti Bushi toetamine Iraagi sõja osas. Peale seda kutsuti teda Bushi puudliks, 51. osariigi kuberneriks, Nelson Mandela nimetas teda USA välisministriks ja Suurbritannias kutsuti teda Tony Bliariks(liar=valetaja). Hilisemad sõnavõtud on näiteks Osama bin Ladeni surmale järgnenud sõnavõtt, kus Blair tänas südamest president Obamat selle sõjalise operatsiooni eest, sest see näitas maailmale, et terroristid ei jää karistuseta, võtku see kui palju aega tahes. Samuti ütles Blair 2009. aastal, et oleks Iraaki rünnanud isegi kui poleks olnud kahtlust, et seal leidub massihävitusrelvi, tol ajal ei olnud lihtsalt paremaid argumente. Tony Blair on asutanud heategevusfondi ,,Tony Blair Sports Foundation", mis üritab anda kõigile lastele võimaluse sportimiseks (k
(näiteks lauseanalüüs, kus terviklikku lauset uuritakse üksikute sõnade kaupa); süntees — üksikute osade mõtteline ühendamine uueks tervikuks (näiteks inimese iseloomu üle otsustamine, tehes järeldusi temaga kohtumisel tehtud üksikutest tähelepanekutest); võrdlemine esemete ja nähtuste kõrvutamisel nende sarnasuste ja erinevuste esiletoomine. Kõne on keele põhiline avaldumisvorm. Kõne on eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt. Kõne ehk kõneliik on tegusõna kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne ja eitav kõne. Kõne põhiliseks eesmärgiks on info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon. Kommunikatsioon ehk suhtlus on organismidevaheline teabevahetus. Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. Ühesuunalist kommunikatsiooni nimetatakse informeerimiseks. Sel juhul ei oota teabe edastaja, et talle vastatakse või antakse tagasisidet
praegust majanduslikku seisu riigis, on täielik absurdsus. Või siis 7. veebruaril 2009 Arteris ilmunud artikkel pandimajja toodud sõiduauto Lexus eritellimusel tehtud kullast võtmehoidjast. Millistest väärtustest lähtusid konkreetse valimislubaduse teinud erakond ning Lexuse võtmehoidja kunagine omanik? Eesti ühiskonnas valisevaid väärtushinnanguid peegeldavad üheselt mõlemad juhtumid. Eelnev lõigu mõttearendust jätkab Aidi Valliku sõnavõtt Metsaülikooli aastatel 2005-2007 maailma eri paigus toimunud mõttetalgute põhjal koostatud kogumikus ,,Eesti jätkusuutlikkus ja lõimumine" (2008). 5 Kirjanik käsitleb laiemalt probleeme riigis/ühiskonnas ning nende mõju nooremale põlvkonnale. Ta toob välja näiteks vastuolud riigieksamitulemuste ja õppurite tegeliku teadmistepagasi vahel, andes nii mõista, et hinnete ületähtsustamine on pannud õpilased treenima ja
Tiina kui hunt vaba, julge ja sõltumatu esindab hundi kui looma häid omadusi. Tiinat ja tema ema hukkamõistev kogukond aga halbu. Karjainstinkti ajel tegutsedes on nad ise kui murdev ja halastamatu hundikari, kes hävitab julmalt ja üksmeelselt endast teistsuguse. Ta lõpetab oma jutu mõttega, et tema vastupidiselt pilkajatele on vaba ning teeb mis tahab, läheb kui tahab, lausub veel, et ta põlgab neid ning seab seejärel sammud uhkelt metsa poole. Tiina sõnavõtt oli meeletult mõjuv inimestele ta ümber, kõik tarretusid ning kuulatasid tähelepanelikult mida tal öelda oli. Siis, kui Tiina metsa poole minema hakkas ei järgnenud talle keegi, inimesed olid justkui tema jutu mõju all. Peale seda kui Tiina juba metsa sügavustesse oli kadunud, kostus peale vaikust Vanema Naise ehmunud hääl ,,Püha Jumal! Jaanituli kustunud! See ei tähenda head!" (lk 40) Tiina metsajooksmisele ei järgnenud mingisugust murelikkustunnet või kahetsust
Väga suurt pahameelt tekitas saksapoolne sundmobilisatsioon, kuna rahvusvaheline õigus keelustas okupeeritud riigi kodanike mobiliseerimise. Aasta 1944 1944 jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung, mis sundis Saksa väekoondised taanduma Eesti poole. Punaarmee kavandas siitpeale mitte ainult Narva, vaid ka Tallinna vallutamist. 30. jaanuaril kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mida sedapuhku asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Jüri Uluotsa sõnavõtt motiveeris mehi- kokku tuli u 40 000 meest. Venelaste rünnak Narvale oli äge ja ajalooline Narva hävitati õhurünnaku tagajärjel täielikult. Ka Tallinn ja Tartu said hävitavate õhurünnakute osaliseks, milles hukkus palju tsiviilisikuid. See kõik aga lisas eestlastele viha vaenlase suhtes ning ärgitas rohkem vastu võitlema. Siiski oli Punaarmee tugevama löögijõuga ja 22. septembril sisenesid Nõukogude tankid Tallinna ning pärastlõunaks oli linn punaväelaste käes
Rühmaarutelu puhul võib mõnel juhul (nt kui osalejad esmakordset seda meetodit kasutavad) protsessi rangemalt reglementeerida: nt alustab õppejõud sinise mütsiga peas ja selgitab mängureeglid, seejärel kasutavad kõik osalejad valget mütsi, siis musta, seejärel kollast jne. Kogenumate osalejate puhul võib mütsi valiku vabaks jätta, kuid õppejõud/moderaator võiks jälgida, et keegi ainult ühe mütsi vangi ei jääks ja et iga sõnavõtt vastaks ikkagi hetkel kasutatava mütsi iseloomule. Üldjuhul on soovitav arutelu lõpuks jõuda (rohelise ja sinise mütsi abil) rühma sees konsensusele, kuid kindlasti leidub õpisituatsioone, kus see ei peaks saama eesmärgiks omaette. Üks silmatorkavamaid asju kuue mõttemütsi meetodi praktikas on see, et lahendus tekib kui iseenesest. Kui jõutakse viimase sinise mõttemütsini, on otsus tihti kõigile kohalviibijatele ilmne
ettekandja ametikoht, eesnimetäht ja perenimi ning mõttekriipsu järel ettekande lühike sisu ainsuse 3. Isikus (kes mida tegi) Protokolli vorming N: 1. KUULATI finantsjuht M. Kallas tutvustas 2011 aasta eelarve projekti Kui on olemas kirjalik ettekanne, siis ettekande sisu ei protokollita, vaid ettekanne lisatakse protokollile ja tekstis tehakse märge: Ettekande tekst lisatud. Protokolli vorming Sõnavõtud protokollitakse sõnade Sõna võtsid järele. Iga sõnavõtt protokollitakse uuelt realt. Sõnavõttude sisu märgitakse kokkuvõtlikult. N: Sõna võtsid: S. Seelik kritiseeris reservide kasutamise kava A. King tutvustas põhivara müügi võimalusi Protokolli vorming Sõnavõttude järel protokollitakse vastu-võetud otsus(ed). Kui otsuses on iseloomult erinevaid küsimusi, jaotatakse otsus punktideks. Otsuse punktid nummerdatakse nii, et päevakorrapunkti number kajastuks ka otsuse numbris. N: OTSUSTATI: 1.1 Finantsjuht M
sisulist huvi. Kõige sügavama mulje jätsid tema kõned. Ta oskas veenvalt tõestada oma väiteid ning pakkuda kuuljatele naudingut. Võrreldes tänapäeval peetud riigimeeste kõnede, siis on tunda suurt vahet. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kallas, T. (2007) Isalt pojale. Postimees (http://www.postimees.ee/010907/esileht/kultuur/280338.php 2. Jaak Uibu sõnavõtt 30.09.05 http://www.raki.ee/index.php? page=66&action=article&article_id=47 3. Kleis, R . (1980). Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn: Valgus. 4. Aava, K. (2006). Õppematerjalid magistrantidele aines ,,Retoorika"; www.tlu.iva.ee Pildid: http://web.mac.com/heraklia/Caesar/contemporaries/cicero/index.html http://www.the-romans.co.uk/augustus.htm
C. R. JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL TAASISESISVUMINE Referaat Koostaja: Reelika Jõuram 7.klass Juhendaja: õpetaja Toomas Aavasalu 2014 SISUKORD ESIMENE OSA Eestimaa poliitilises elus algas suur pööre. Rahvarinde algatusgrupi loomise järel tunnetasid inimesed, et ees ootavad suured muutused. Rahvarinde moodustamine sisendas eesti rahvale usku omariikluse taastamise võimalusse. 1980. aasta sügisel toimus esimene avalik protest, kui toimusid kooliõpilaste väljaastumised. Eestis algas venestamispoliitika sõjajärgsetel aastatel.Sellega seoses vahetati välja peaaegu terve vabariigi juhtkond. Venestamispoliitika majanduslik baas loodi Eesti NSV rahvamajanduse likvideerimise tulemusel, sellega algas ka terverahvamajanduse allutamine Moskvale. Hakati ehitama liidulise alluvusega tehaseid, Moskvast eraldati raha ka elamuehitiste jaoks. 1988...
6. kirjavahetus 7. kohtuotsus 8. ajakirjandusartikkel e) kui tegemist on mitte-akadeemilise allikaga, siis arutle, kuidas ja kas üldse oleks seda võimalik oma uurimistöö seisukohalt kaudselt ära kasutada. Olenevalt allikast, autorist ja sisust. Kui tegemist on mittepädeva isikuga kes lihtsalt toob meile uudise millegi kohta siis pigem mitte kasutada uurimistöös. Uurimistöös kasutada vaid viitena siis, kui allikas on pädeva isiku sõnavõtt sõna-sõnalt kirja pandud või refereerida ideid, vaateid vms. Heaks tooniks loetakse uurimustöös allikaid, seega pigem vaadata pool- akadeemilisi väljaandeid ja kasutada sealset infot. Ülesanne 2.1 Vali eelnevas praktikumi ülesandes nr. 2 toodud veebilinkidest välja viis ja analüüsi igat vastavat linki/teksti järgmiste punktide alusel: a) hinda toodud allikate akadeemilist kvaliteeti, määratledes, kas
2. LUGEMINE: konkreetsed sätted ja muudatusettepanekud on fookuses otsustajad on fraktsioonid, komisjonid analüüsivad toimub presentatsioon, kus juhtivkomisjon esitab ettekande, algataja vajadusel, küsimused, läbirääkimised ja hääletamine HÄÄLETATAKSE AINULT NEID ETTEPANEKUID, MILLE HÄÄLETAMIST NÕUAB ALGATAJA, FRAKTSIOON, KOMISJON võidakse soovida lisamuudatusi 3.LUGEMINE: juhtivkomisjon teeb keelelist ja tehnilist korrektuuri fraktsioonide esindajatel on viimane sõnavõtt lõpphääletus Kirjutab alla RK esimees kuulutab välja president Avaldatakse Riigiteatajas Jõustub 22. Millised meetmed on Riigikogu liikmetel valitsuse üle järelevalve teostamiseks? Ande oma hinnang nende meetmete rakendamise ja tulemuslikkuse kohta. Riigikogu liikmete arupärimised, kirjalikud küsimused ning infotund on parlamentaarse kontrolli vahendid. Presidendi institutsiooni Eesti valitsemissüsteemis 23
nad majast tahavad. Võtku kõik. Tuleb lahti tõmmata konku põrandalauad. Seejärel läheb ta Hansu kõrvale lebama, omaenda majas, omaenda Hansu kõrvale. Võib-olla jõuab ta enne neid poisse, või kavatsevad nad viia juba täna öösel oma kavatsused ellu. " VÕIM Rahvas kartis Punaarmeed, spioone, nuhke. Iga vale liigutus ning sõna võisid nende saatust muuta. Kõik, kelle pereliikmed oli teadaolevalt läinud partisanideks jälgiti aga väga hoolega. Iga liigutus ning sõnavõtt oli teada. Pereliikmeid viid pidevalt ülekuulamistele ning korraldati läbiotsimisi. Ülekuulamistel koheldi naisi aga väga alandavalt. Naisi mõnitati, ähvardati, vägistati ja tehti kõike, mida heaks arvati. Aliidel ja Inglil on eri aegadel olnud kokkupuuteid nii vaimse kui füüsilise vägivallaga. (121) Kui Zara kuulis Oksanalt jutte Lääne elust(,,Oksana sättis ennast laua taha ja asetas boa tooliseljale, nii et rebase pea jäi ta õlale, ülejäänu aga põimus ümber tooli toe
leida uusi teid, siis loova e produktiivse mõtlemisega. Tavaliselt võtab inimene probleemi lahendamisel appi nii mälu kui fantaasia. Võimalike variantide seast valitakse sobivaim lahendus, kui see pole õige, tehakse uus valik. Õige lahenduseni jõudmiseks kasutataksegi enim just katse ja eksituse meetodit. Variante võib proovida tegelikult või neid vaid mõttes läbi mängida. Kõne Kõne on keele põhiline avaldumisvorm. Kõne on eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt. Kõne ehk kõneliik on tegusõna kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne ja eitav kõne. Kõne põhiliseks eesmärgiks on info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon. Kommunikatsioon ehk suhtlus on organismidevaheline teabevahetus. Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. Ühesuunalist kommunikatsiooni nimetatakse informeerimiseks. Sel juhul ei oota teabe edastaja, et talle vastatakse või antakse tagasisidet
psühholoogile. · Väldi kohti, kus on oht sattuda kiusamise ohvriks. · Liigu koos sõpradega. · Kuna kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks, teda kardaks, siis püüda kiusajast mitte välja teha. 11 Lisa 2 Kelle mure on koolivägivald? 24.04.2007 Maarja Pedaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Artiklit kirjutama ajendas mind Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse esinaise Kadri Järve sõnavõtt, milles ta väidab, et koolivägivalla vastu võitlemist kõrgkoolides ei õpetata ning noorte õpetajate koolitamisel tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata sellele, kuidas klassiga hakkama saada ja lastega suhelda. Väga asjakohane on väide, et õpetaja vajab senisest põhjalikumat ettevalmistust. Kui läbisin paar aastat tagasi õpetajakoolitust, tundsin kõige suuremat puudust sellisest õppejõust, kes räägiks oma isiklikest praktilistest kogemustest koolis ning
võtta vastutusele, ei või takistada tema ül täitmast, ei tohi olla üheski muus riigiametis, volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest. 14. Kirjeldage Riigikogu istungite struktuuri: kes saavad osa võtta, sõna võtta, ettekannetega esineda jne. Osalejad: RK liikmed, President, valitsuse liikmed, õiguskantsler, riigisekretär, riigikontrolör, teenindav/administratiivne personal (kõik, kellel on soovi). Ettekanded 20 min, esinevad juhtivkomisjon ja eelnõu algataja. Sõnavõtt mõeldud fraktsioonidele 2.5 min. Küsimus 1 min. Kõne 5 min. 15. Hääletamine Riigikogus: häälteenamuse nõuded, salajane ja avalik hääletamine. Poolthäälteenamus. Erakorraline istungjärk+ täiendav istung, kvooruminõue; komisjoni/fraktsiooni esimees võib nõuda 10 min vaheaega enne hääletamist juhiste andmiseks. Salajane: Isikuvalimised ja nimetamised (mitte poliitilised/mitte erakondlikud ametikohad). 16. Selgitage Riigikogu päevakorra kujunemise protsessi.
· kaitsja pöördub lugupidamisavaldusega komisjoni, retsensendi ja publiku poole; · kaitsja tutvustab end ja nimetab oma töö teema; · uurimistöö kaitsja poolt esitatav illustreeritud ettekanne (10 min), mis peab selgitama teema valikut, uurimistöö eesmärki, kasutatavaid materjale ja meetodeid, saadud tulemusi ja järeldusi. Ajalimiidi ületamisel katkestab komisjoni esimees kaitsekõne; 10· diskussioon uurimistöö kaitsja ja retsensendi vahel; · juhendaja sõnavõtt uurimistöö valmimiskäigu ja uurimistöö teostaja kohta; · uurimistöö kaitsja lõppsõna, milles on heaks kombeks tänada kaitsmiskomisjoni esimeest ja liikmeid ning loomulikult juhendajat ja retsensenti; · uurimistööde hindamine toimub pärast kõigi antud päeval kaitstavate tööde ärakuulamist komisjoni kinnisel istungil, kusjuures aluseks on uurimistöö sisu, vormistamine, ettekandmine, väitlusoskus, juhendaja ja retsensendi arvamus;
Konstantin Ridnõi, kes pigem reklaamis toodetu kui hästi toimivat tuperõngast Ibid. 4 Peale ettekandeid algas osa, mille kohta võiks võtta seisukoha, et tegemist oli ainult meelelahutusliku osaga. Samas on sellesse osasse peidetud, rõnga teemaline, ravimireklaam. Toimusid nn. rõnga teemalised laulud ja ülesastumised, milles osalesid MSD töötajad ja kohal olnud külalised. Teadustaja sõnavõtt kinnitab selgelt, et tegemist on meelelahutusega (Salavideo... 2011, Ravimifirma... 2011): "Kinnitage rõngad. Teid ootab söök ja jook. Vana Tallinn 40 ja 45 kraadi. Toimub disko, karaoke ja kõik, mida te iganes soovite.". Ajakirjanik osales üritusel vaid osaliselt ning enne ürituse lõppemist hiilis välja ning kehastus taas ajakirjanikuks, seda eelkõige soovist saada teada osalejate kommentaare toimunud ürituse kohta.
Laenuandjad, eelkõige pank Ettevõtluse tugisüsteem (toetused, inkubatsioon) Riskikapital ja äriinglid Potentsiaalsed võtmetöötajad Ettevõtte omanikud Koostööpartnerid (Teised ettevõtted, kohalik omavalitsus) 30) Liftikõne – On lõhike, hoolikalt läbimõeldud sõnavõtt, mis toob välja ärivõimaluse tugevad küljed. Hea kui ta on ettevalmistatud, sest kasutusvõimalus võib tekkida eri olukordades. Pikkus on enamasti 45 sekundit kuni 2 minutit. Sama lähenemist kasutatakse ka muudel eesmärkidel (Nt-Toote müük) Liftikõne ettevalmistus – 20 sekundit kirjelda võimalust või lahendamist vajavat probleemi 20 sekundit kirjelda, kuidas su toode kasutab võimalust või
Eesmärgid: 1) kohus selgitab välja hageja nõuded ja kostja vastuväited. 2) tõendid, kui mõlemal esitada on 3) küsitakse äkki võimalik kokkuleppele saada. 4) tehakse kindlaks menetlusosalised ja kuidas neid kutsuda kohtuistungile. 5) kas soovitakse, et asja lahendatakse kollegiaalselt. 34. Eelistung: siin nimetatakse kohtuistungi aeg. Kohtuistung: Kohtuistungi avamine: sissejuhatus, milline koosseis, kas kõik kohal; tõendite uurimine, tunnistajate ülekuulamine; kohtulik vaidlus, sõnavõtt menetlusosalistel ja nende esindajatel; kohtuotsuse tegemine, teeb seda nõupidamistoas, otsus tuleb teha 2 nädala jooksul. 35. Menetluse peatamine ja lõpetamine: peatamine määrusega: raske haiguse korral ja pikemaajaline ärasõit( töö, eraelu); kui dokumente vaja toimetada välisriiki; kui üks pooltest sureb; vaja oodata kohtuotsust mõnes teises sellega seotud otsusega. Menetluse lõpetamine: pole tegemist tsiviilmenetlusega; samas asjas juba on kohtuotsus; hageja
adekvaatselt lahendada ilma, et tekiks mingi ebameeldiv tunne kas siis mahajäetuse, hüljatuse või isegi ka minatunnetuse kaotust põhjustanud tunne. 8 http://novaator.err.ee/257154/uuring-internetisoltuvuse-all-voib-kannatada-3-5- protsenti-eesti-koolilastest- uuringutest kokku võtvalt ja erinevad arvamusd uurimuste kohta. Marju Himma kommentaar uurimuste kohta Novaator.err 09.06.2015 , mis tehti koostöös Tartu Ülikooliga 9 Kätlin Konstabel sõnavõtt , arvamusavaldus antud Novaator.err lehel 09.06.2015 12 Sõltuvushäired Mina-tunnetuses on oluline eristada tõelist mina pseudo-minast. Viimane on mõjutatud emotsioonidest ja arvamustest, on muutlik ning tal puudub oma arvamus. Tõeline mina on stabiilne, tal on oma kindel arusaam endast ja asjadest tema ümber, suudab läbi viia arutelusid, on mõistuslik ja vastutab tagajärgede eest
Ära liialda sõnaga erinev: Riiet on kolmes värvitoonis (mitte: kolmes eri(nevas) värvitoonis). H 14. Kas omastavas käändes täiend või määrustäiend? Esimene osa kirjutisest > kirjutise esimene osa Tellimus piletitele > piletitellimus H 15. Lisandi ühildumine. INIMESE nimi: dirigent Eri Klasile, laulja Koit Toometa, õpetaja Mari Metsaga, direktor Rein Raja sõnul ... ajaloolase Küllo Arjakase sõnul ... õpilase Peeter Piiriga, külalise Maret Maripuu sõnavõtt Meie kooli direktori Rein Raja sõnul ... Tartu ülikooli audoktorit Ilse Lehistet ... MUUD nimed: Liköör Vana Tallinna > likööri Vana Tallinn, sõiduauto Fordist > sõiduautost Ford 3 Lisandi puudumisel käänatakse nime, nt Sõitis Fordiga, ,,Kalevipojast" on palju kirjutatud. H 16. Hulgasõna ühildumine. Mitu lauljat, enamik lauljaid, osa lauljaid, palju lauljaid
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
Badel (Rahva Hääl, 13.04.1989): ,,Kuulsime ja saime teada, mida tehakse Balti vabariikides üleminekuks isemajandamisele ning rääkisime, mida tehakse selleks meil. Tehtud tööd hinnates võime öelda, et ettevalmistuse tase on meil ühesugune. Meeldiv on see, et meie vaated 1990. aasta plaanide koostamise tehnoloogiale langesid ühte." Sõnum oli mõeldud eelkõige Eesti venekeelse elanikkonna kõrvadele. Pidi maandama rahvusvahelisi pingeid. 1989. aasta 1. juunil leidis aset R. Otsasoni sõnavõtt Eesti delegatsioonis, kus oli kohal peasekretär M. Gorbatsov. M. Gorbatsov küsis R. Otsasonilt: ,,Ja kuidas teie sellesse (isemajandamisse) suhtute?" Plaanikomitee esimees ja Eesti krooni eestvõitleja arendas ma mõtet enesekindlalt ja veenvalt, kasutades seejuures argumente, millele ka Interrinde juhtidel oleks olnud raske vaielda. M. Gorbatsov reageeris sellele sõndadega (Noorte Hääl, 03.06.1989): ,,Hästi. Kui teil on niisugune tee, siis arvan, et see on loomulik tee." 1989
Kajakõne (ehholaalia) öeldu lihtne kordamine. Selline harjumus kujuneb vahel välja autistlikel lastel, kes kipuvad mõttetult kordama teiste inimeste öeldut. Nimetamiskõne mainitakse asjade ja nähtuste nimetusi, ilma et sel teel soovitakse teistega suhtlust arendada. Kommunikatiivne kõne märksa keerukame tekkemehhanismiga ning otstarbeks on suhtlus. 6. Monoloogiline ja dialoogiline suhtlus. Monoloogiline suhtlus monoloogilise suhtlemise puhul nt sõnavõtt, loengu pidamine jne peab rääkija toetuma täies ulatuses iseendale, oma mälule. Asja või nähtust tuleb nimetada või selle kuulajaile arusaadav kirjeldus anda. Monaloogiline kõne on valdavas osas tahteline ja ulatuslikult kavandatud sisuga. Üksikkõnet pidades tuleb väljendeid valida, sobitada, kasutada ainult iseendale lootes. See on üpris väsitav. Monoloogilise kõne näitajad on sisukus, ilmekus, veenvus ja mõjukus. Monoloogilise kõne tunnused:
x väärtus 17) Brändi väärtushinnangud Bränd peegeldab brändi tarbijate väärtushinnanguid. 18) Brändi kultuur Bränd esindab mingit kindlat kultuuri nagu ka inimeste puhul. Brändi kultuur on ettevõtte kultuur. Selleks, et bränd oleks relevantne ja jätkusuutlik, peab see tegutsema nagu kultuur. Ettevõttel peab olema eepos nind maailmavaade, millesse ta usub ning käituma vastavalt sellele. Kõik, mida ettevõtte teeb iga toode või teenus, mida ta pakub, iga avalik sõnavõtt, reklaam, koduleht, tehtavad otsused peavad olema ühtima selle eetose ja maailmavaatega. Kui bränd tõepoolest esindab neid tõekspidamisi, mis on tarbijale atraktiivsed, võtavad tarbijad selle brändi omaks, kui osana oma identiteedist. Nad ühinevad brändi kultuuriga ning osalevad selles kultuuris, väljendades maailmale, kes nad on ja millesse nad usuvad. Nt Apple iPod seostab end uuendusliku,
Kajakõne (ehholaalia)- öeldu lihtne kordamine. Selline harjumus kujuneb vahel välja autistlikel lastel, kes kipuvad mõttetult kordama teiste inimeste öeldut. Nimetamiskõne- mainitakse asjade ja nähtuste nimetusi, ilma et sel teel soovitakse teistega suhtlust arendada. Kommunikatiivne kõne- märksa keerukame tekkemehhanismiga ning otstarbeks on suhtlus. 6. Monoloogiline ja dialoogiline suhtlus. Monoloogiline suhtlus- monoloogilise suhtlemise puhul- nt sõnavõtt, loengu pidamine jne peab rääkija toetuma täies ulatuses iseendale, oma mälule. Asja või nähtust tuleb nimetada või selle kuulajaile arusaadav kirjeldus anda. Monaloogiline kõne on valdavas osas tahteline ja ulatuslikult kavandatud sisuga. Üksikkõnet pidades tuleb väljendeid valida, sobitada, kasutada ainult iseendale lootes. See on üpris väsitav. Monoloogilise kõne näitajad on sisukus, ilmekus, veenvus ja mõjukus. Monoloogilise kõne tunnused: Tahteline, mitte reaktiivne.
peamisele ettevõtlusega alustamise motiivile: Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 2. Liftikõne olemus ja nõuded sellele. Otstarve • Liftikõne on lühike, hoolikalt läbimõeldud sõnavõtt, mis toob välja ärivõimaluse tugevad küljed. • Hea, kui ta on ettevalmistatud, kasutusvõimalus võib tekkida eri olukordades. • Pikkus on enamasti 45 sekundit kuni 2 minutit. • Tähelepanu peab äratama esimese paari lausega. • Sama lähenemine kasutatav ka muudel eesmärkidel (nt toote müük) Ettevalmistamine: • Kirjelda võimalust või lahendamist vajavat probleemi – 20 sek
Need aga nõuavad enamasti head haridust ja kogemust. Ka ei oota Eesti piiri taga kuskil töösoovijate hordid. Oskustöölisi vajavad ka Lääne-Euroopa arenenud tööstusriigid, kus palgatase on Eestist oluliselt kõrgem. Ühtse Schengeni viisaruumi tingimustes on võõrtöölisel mõistlikum minna sinna, mitte jääda pidama väikese tööturuga Eestisse, kus üht ametit võidaksegi pidada vaid ühes ettevõttes. Pealegi on Eesti ühiskond avalikult võõravaenulik: iga sõnavõtt võõrtööliste teemal ajab eestlased parlamendisaadikust tädi Maalini lehtedes karjuma, et pole meile murjaneid ning kilisid tarvis. Kolmas tee on muuta Eesti majandus senisest efektiivsemaks. Kui igaühe töö senisest rohkem sisse toob, ei ole ka töötajate väiksemast arvust suurt lugu. Niikuinii on meil selles suunas küllaga arenguruumi - keskmine Eesti töötaja toodab märksa korda vähem lisaväärtust kui inglane või sakslane.
kättesaadav vähemalt kolme tööpäeva jooksul enne töö kaitsmist. Oponeerija ei määra kaitstava diplomitöö hinnet. Oponeerimine on kaitstava diplomitöö heatahtlik kriitika, mille käigus kaitsja saab esitada oma töö kohta selgitusi ja näidata oma töö materjali tundmist. Samuti selguvad oponeerija teadmised uurimistöö metoodikast. Soovitav on tuua esile diplomitöö praktikas rakendamise võimalused. Oponendi sõnavõtt (retsensiooni ettekandmine küsimuste ja väitlusega) kestab 10 15 minutit. 7.4. Diplomitöö retsenseerimine Retsensendi valimine. Kõik diplomitööd kuuluvad retsenseerimisele. Retsensent peab olema kooli õppejõud või töötav kõrgharidusega erialaspetsialist, kes on kompetentne vastaval teemal (mida väljendab akadeemiline kraad vastaval erialal või praktiline kogemus). Võimalusel tuleb eelistada retsensendiks inimest, kes ise on teinud uurimistööd. Üliõpilane
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne s...
tulusid. Samuti võib kasutada mitmesuguseid leidlikke vahendeid kulude alandamiseks, toetuste saamiseks jms. Seda tehakse enamasti seetõttu, et muud ei jää üle. Selle eelised ja puudused: Positiivne: säilib täielik kontroll otsustuste üle. Negatiivne: suurem finantsrisk. Ei pruugi jätkuda kapitali, et kasvada otstarbekas tempos. 21. Liftikõne olemus ja nõuded sellele. Otstarve: Liftikõne on lühike, hoolikalt läbimõeldud sõnavõtt, mis toob välja ärivõimaluste tugevad küljed. Hea, kui ta on ettevalmistatud, kasutusvõimalus võib tekkida eri olukordades. Pikk on enamasti 45 sekundit kuni 2 minutit. Sama lähenemine on kasutatav ka muudel eesmärkidel (nt. toote müük). Ettevalmistamine: 1) Kirjelda võimalust või lahendamist vajavat probleemi, 20 sekundit. 2) Kirjelda, kuidas su toode kasutab võimalust või lahendab probleemi, 20 sekundit.
õiguskantsleri arvates põhiseadusega vastuolus. Ettepaneku teine, samuti kitsalt piiritletud definitsioon on antud ettepanek Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, ministri, riigikontrolöri ja riigikohtuniku kriminaalvastutusele võtmiseks). Kui õiguskantsler leiab, et Riigikogus vastu võetud seadus on põhiseadusega vastuolus, teeb ta Riigikogule ettepaneku viia seadus põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsleri ettekanne sõnavõtt Riigikogus, mis on ajendatud õiguskantslerile riigiasutuste töö ning seaduste muutmise ja vastuvõtmise kohta tehtud ettepanekutest. Õiguskantsleri ülevaade esitatakse kord aastas Riigikogule seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega. Ülevaatega teavitatakse Riigikogu õiguskantsleri põhiülesannete täitmisest ning õiguskorra arengu suundadest möödunud aastal. 13. Riigikontrolli ülesanded
KUULATIKüsimusedVastused küsimusteleSõna võtsidOTSUSTATI järgi. KUULATI alla trükitakse ettekande lühike sisu ainsuse 3. pöördes. Kui on olemas kirjalik ettekanne, siis pole vaja protokollida. Tekst lisatakse protokollile ja protokolli teksti tehakse märge 'Ettekande tekst lisatud'. Seejärel protokollitakse Küsimused ja Vastused küsimustele nende esitamise järjekorras. Sõnavõtud protokollitakse sõnade 'Sõna võtsid' järel. Iga sõnavõtt protokollitakse uuelt realt kokkuvõtlikult ainsuse 3. pöördes. Sõnavõttude järgi protokollitakse vastuvõetud otsused. · Trükitähtedega vormistatakse sõnad KUULATI ja OTSUSTATI. · Järgnevad päevakorrapunktid protokollitakse sama skeemi järgi. · Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, nende allkirjad vormistatakse kõrvuti. · Protokollile võib ka lisada näiteks skeeme, tabeleid ja jooniseid. · Lisadele viidatakse teksti sees
vaid osaline kõrvaletõmbumine. Kompromisslahendused - nt omandi jagamine järeltulijate vahel suhtes 50-50 või kaksikjuhtimine st ettevõttele kahe võrdõigusliku juhi määramine. Veaks on ka järeltulija määramine kohale, milleks ta pole (veel) valmis. 32. Liftikõne olemus, vajadus. Liftikõne ettevalmistamine Otstarve · Liftikõne on lühike, hoolikalt läbimõeldud sõnavõtt, mis toob välja ärivõimaluse tugevad küljed. · Hea, kui ta on ettevalmistatud, kasutusvõimalus võib tekkida eri olukordades. · Pikkus on enamasti 45 sekundit kuni 2 minutit. · Tähelepanu peab äratama esimese paari lausega. · Sama lähenemine kasutatav ka muudel eesmärkidel (nt toote müük) 28
vaid osaline kõrvaletõmbumine. Kompromisslahendused - nt omandi jagamine järeltulijate vahel suhtes 50-50 või kaksikjuhtimine st ettevõttele kahe võrdõigusliku juhi määramine. Veaks on ka järeltulija määramine kohale, milleks ta pole (veel) valmis. 32. Liftikõne olemus, vajadus. Liftikõne ettevalmistamine Otstarve · Liftikõne on lühike, hoolikalt läbimõeldud sõnavõtt, mis toob välja ärivõimaluse tugevad küljed. · Hea, kui ta on ettevalmistatud, kasutusvõimalus võib tekkida eri olukordades. · Pikkus on enamasti 45 sekundit kuni 2 minutit. · Tähelepanu peab äratama esimese paari lausega. · Sama lähenemine kasutatav ka muudel eesmärkidel (nt toote müük) 28
........................................................88 Mis on kasu objektorienteeritusest?.......................................................................................89 Objektorienteeritud maailm................................................................................................... 89 Mida selle kursusel õpetatakse? Esimese astme materjalid on jaotatud 12-ks teemaks, millega kaasnevad ülesanded harjutamiseks. Nendeks teemadeks on: 1. Suurem sissejuhatav sõnavõtt ehk 'Milleks on vaja programmeerimist?' 2. Põhimõisted: andmetüüp, väärtus, konstant, muutuja, identifikaator, võtmesõna, operand, operaator. Omistamise lause. 3. Aritmeetiline ja loogiline avaldis. 4. Standardprotseduurid andmete sisestamiseks ja väljastamiseks. 5. Tingimuslause. Suunamislause. Valiklause. 6. Struktuursed andmetüübid: jada, massiiv, kirje, fail. 7. Määratud kordus. Eelkontrolliga kordus. Järelkontrolliga kordus. 8. Viitmuutuja
kordama, hakkavad inimesed lõpuks seda uskuma (Think Exist).“ Kõnekujundid on sõnade ja väljendite kasutamine ülekantud, piltlikus tähenduses (Aava 2003: 85). Epiteet on kaunistav, kirjeldav täiend, mis väljendab põhisõna omadust, tunnust, kõneleja emotsionaalset suhtumist (Aava 2003: 85). Epiteete kasutades saab ebaolulisi detaile või sündmusi suureks puhuda (Aava 2003: 85). Demagoogi sõnakasutuse järgi võib vaadata, mis on tema eesmärgiks, kas demagoogi sõnavõtt on ähvardav või hoopis siiras ning kuidas see sobitub meie endi maailmavaadetega. Võrdlus tähendab kahe erineva objekti kõrvutamist ning sarnaste tunnuste väljatoomist. Võrdluse tunneb ära sidesõnade „kui“, „nagu“, „otsekui“ järgi. Võrdlus on vägagi tõhus demagoogiline võte, millega saab kujundada erinevaid hoiakuid. Näiteks on üsna suur erinevus, kas kellegi kohta öeldakse „kaval nagu rebane“ või „kaval nagu porikärbes.“ (Aava
...............................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on vaja programmeerimist?'..........................................................................................10 Programmeerimise koht muude maailma asjade seas...............................10 Masinad ja nende juhtimine...................................................................10 Masin arvutamise jaoks - arvuti .............................................................10 Kaudne juhtimine ehk programmeerimine ............................
Vastutamatus Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Riigikogu liiget ei saa vastutusele võtta solvangu v laimu eest Riigikogus tehtud avalduste puhul. Endist liiget ei saa vastutusele võtta varasemate poliitiliste avalduste eest. Kui riigikogu puldis kedagi solavatkse , ilma et öeldu omaks poliitilist iseloomu, on õiguslik vastutus võimalik. Kaitse kehtib riigikogus ja selle organites. Sõnavõtt peab olema seotud ta tööga. Ta vastutab sõnavõtu eest ajakirjanduses. Ametite ühildamatus Riigikogu liige ei tohi olla üheski teises riigiametis. Ta ei tohi teostada täitev või kohtuvõimu. Saadikute võrdsuse põhimõte Ebavõrdne kohtlemine piirab saadikute võrdsuse põhimõtet. 3.2 VABARIIGI PRESIDENT President on riigipea. Riigipead parlamentaarses riigis on pigem sümboolse tähendusega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
