õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas. Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: Riigikogu seadused; Vabariigi Presidendi seadused; Vabariigi Valitsuse määrused; ministrite määrused; kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid. Kusjuures õiguskantsler kontrollib õigustloovate aktide põhiseadusele vastavust kas avalduse alusel või iseenda algatusel. 2)Põhiõiguste kaitse ehk ombudsmani menetluse korral kontrollib õiguskantsler, et avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud ei rikuks oma tegevuses ja inimesega suhtlemisel inimese põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi, seadusi ja teisi õigustloovaid akte ning hea halduse tava. Õiguskantsler kaitseb inimest avaliku võimu ja ametnike omavoli eest
omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle (PS § 139) Õiguskantsler on nii põhiseaduslikkuse järelevalvaja kui ka petitsiooniorgan Õiguskantsleri ülesanded • Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiõiguste kaitse • Lasteõiguste kaitse • Väärkohtlemise ennetamine • Muud ülesanded Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas • Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: • Riigikogu seadused; • Vabariigi Presidendi seadlused; • Vabariigi Valitsuse määrused; • ministrite määrused; • kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; • avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid.
TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSKANTSLERI MENETLUSE ANALÜÜS Põhiseaduslikkuse järelevalve Tallinn 2014 Õiguskantsleri pädevus ja funktsioonid Õiguskantsleri seadus ütleb, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet nii seadusandliku ja täidesaatva kui ka riigivõimu ja kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 1 Ajalooliselt on õiguskantslerit peetud nii täitevvõimu institutsiooniks kui ka seadusandliku võimu osaks. Tänapäeval peetakse õiguskantslerit sõltumatuks institutsiooniks, kuigi tema
alla.*3 Maailma praktika tunneb seadusandliku kogu, valitsuse ja presidendi juures olevaid põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organeid. Nendest sõltumatult eksisteerivad paljudes arenenud õiguskorraga riikides põhiseaduslikkuse järelevalve kohtud. Seadusandliku kogu, valitsuse või presidendi juures ole- vad põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organid teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõi- mu üle, ainult Rootsi justiits- ja Soome õiguskantsler valvavad ka kohtute üle. Eesti põhiseaduse XII peatükk on innovatiivne ja ilmselt ka unikaalne.*4 Õiguskantsleri unikaalsust iseloomustavad kaks tun- nust: (1) ta ei tegutse ühegi muu riigiorgani juures ja (2) ta valvab täitevvõimu aktide kõrval ka parlamen- diseaduste üle.*5 Unikaalsus tekitab küsimusi organi süstemaatilise asukoha ning pädevuse ulatuse kohta, sest otsest eeskuju õiguskantsleri instituudi käsitlemisel pole kusagilt võtta. Samas muudab just see õigus-
PÕHISEADUSELE JA SEADUSTELE VASTAVUSE HINDAMINE. Õiguskantsler- on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantslerit saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ei tohi õiguskantsler sekkuda teiste organite pädevusse ega täita nende ülesandeid, kuid tema roll on tegutseda tasakaalustajana, juhtides eri võimuharude tähelepanu põhiseaduslikele probleemidele. Põhiseaduslikkuse järelevalve - ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas. Õiguskantsleri peamine põhiseadusest tulenev ülesanne- on kontrollida, et seadused
valvamine; 9) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine Kontroll ja järelevalve politsei tegevuse üle Politsei tegevust kontrollib ennekõike siseminister. Järelevalvet politsei tegevuse seaduslikkuse üle teostab Prokuratuur oma pädevuse piires seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras. Prokuröri ettekirjutus on politseile täitmiseks kohustuslik. Kõrgeimat põhiseaduslikku kontrolli teostab politsei tegevuse üle õiguskantsler. Riigikontrollil on pädevus kontrollida politsei poolt eelarveliste vahendite kasutamise otstarbekust. Politseiteenistus (PPS § 33 jj) Politseiteenistuseks loetakse teenistust politseiasutuses, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal. Politseiteenistus on avaliku teenistuse eriliik. Teenistusse võtmise üldnõuded Politseiametnikuna võib teenistusse võtta: 19aastaseks saanud vähemalt keskharidusega täielikult teovõimelise
Õiguskantsler: Ei allu ühelegi riigiametnikule Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt seadusele. Õiguskantsler teostab järelevalvet õigusaktide välislepingutele vastavuse üle. Õiguskantsler kui põhiseaduslikkuse järelevalvaja - Esmase põhiülesandena teostab õiguskantsler järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õigustloovad aktid, mille üle õiguskantsler järelevalvet teostab, on Riigikogu seadused, Vabariigi Presidendi seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused, ministrite määrused ja kohalike omavalitsuste määrused. Õiguskantsler kui ombudsman - Teise põhiülesandena kontrollib õiguskantsler kui
jälitustegevusega seotud). Teatud juhtudel võib kohtuistungi ka kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lg 1 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskatisesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadusest lähtudes. Vrd. Teatud juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud privileegid või eristaatus – nt diplomaadid, õiguskantsler, riigikoguliikmed. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud vaidluses. Kohus on sõltumatu ja neutraalne. Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid – nn “ärakuulamisõigus”. Informeerituse printsiip PS § 21 lg 1 „Igaühelt, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmisest.“ Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest
16.03.2010 Õiguskantsleri pädevus 1. Teostab õiguslikku järelvalvet, annab õigusloome kvaliteedist aru Riigikogu ees 2. Lahendab väärhalduse juhtumeid, võttes endale ombudsmani funktsiooni (usaldusmees), aitab lahendada riigiametnikega tekkinud konflikte Ombudsman uurib kaebusi seoses haldusomavoliga, olles rahva usaldusisik. Seda rolli täidab Eestis õiguskantsler, kes püüab kohut ennetavaid lahendusi leida. Ombudsman on meil briti süsteemi järgi. 16.03.2010 halduskorraldus 13 Õiguskantsleri ülevaade Riigikogule (1) Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule ülevaate järelevalve teostamisest õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle ning põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle. (2) Nimetatud ülevaates annab õiguskantsler ka
Riigikohus. Kolmas aste on Riigikohus. Riigikohus asub Tartus. Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Kassatsiooni puhul kohtuasja sisuliselt ei menetleta, vaid kontrollitakse, kas seadust on kohaldatud õigesti, kas on kinni peetud protseduurireeglitest. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ja kohtuasja otsustamiseks tagasi saata. Riigikohtu ülesandeks on ka konstitutsiooniline järelvalve. See tähendab, et kui õiguskantsler juhib tähelepanu mõne õigusakti vastolule põhiseadusega, siis on Riigikohtu ülesanne olukorrale hinnang anda. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab õiguskultuuri järele. Seadused peavad olema põhiseadusega ja omavahel kooskõlas. Õiguskantsler valvab muuhulgas kodanike põhiseaduslike õiguste tagamise järele. Ta on usaldusmehe (ombudsmani) ülesannetes. Erilist tähelepanu pälvivad need inimesed, kes ise ei oska või ei saa enda eest seista. Õiguskantsler
raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. Järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuseõigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler. Praegu on selles ametis Indrek Teder. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus Eestis on riigikohus, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte tähendab, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud ja nad kontrollivad üksteist. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks: seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim.
Konstitutsioonikohus (subjektid, kellel on õigus taotleda põhiseaduslikku järelevalvet Riigikohtult ) – VT VEEL!!! Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §4 sätestab menetluse alustamise korra: (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuse, kohtusse pöördumise ja kohtumenetluse korra. § 2. Riigikohtu pädevus Käesoleva seaduse alusel Riigikohus: 1) lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele;
Presidendi otsustada, kas kuulutada uued valimised välja või mitte. Peaministrile või Vabariigi Valitsusele umbusalduse avaldamise korral võib president välja kuulutada uued valimised. Riigikogu fraktsioon on ühe erakonna saadikute ühendus. Kui sama erakonna kandidaatide nimekirjast on Riigikokku valitud 5 ja enam rahvaesindajat, on neil õigus moodustada oma fraktsioon. Portfellita minister Minister, kellel puudub ministeerium. õiguskantsleri yl - (Indrek Teder). Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi
Riigikogule ettekande. Õiguskantsler teeb riigikogule põhiseaduse §-des 76,85, 101, 138, 153 ettenähtud juhtudel ettepaneku riigikogu liikme, vabariigi Presindendi, Vabariigi valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks. Nimi: Anneriin Truu Õpperühm: IK 12 Avalehelt valisin menüüst ->teemad->kodanikule->eesti vabariik-> põhiseadus->XII Õiguskantsler Avalehelt võtsin täpsem otsing-> kirjutasin õiguskantsler 5) Millised on eksitavad kauplemisvõtted? Pange kirja 2 võimalikku portaalis liikumise ehk sirvimise teekonda. Eksitavad kauplemisvõtted on võtted, millega tarbijale edastatakse valeinfot või esitatakse õiget infot viisil, mis võib tarbijat tõenäoliselt eksitada, kuna on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav. Samuti ei tohi jätta tarbijale esitamata sellist olulist infot , mille teadmine on tarbijale vajalik ja aitaks tal oma ostuotsust teha.
vastavalt üleriigiliselt saadud häälte arvule (%). Kandidaatide ringkondadesse jagamine, isiku- ja ringkonnamandaatide arvestamine, 5% valimiskünnis (Riigikogusse pääseb erakond, kes kogub üleriigiliselt vähemalt 5% häältest), modifitseeritud d`Hondti meetod. 6) Ühetaolised valimised-kõigil valijatel on võrdne arv hääli ja häältel võrdne kaal kohtade jaotusel. Õiguskantsler PS kohaselt on õiguskantsler ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon. Ametisse nimetab õiguskantsleri Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule oma aasta tegevuse ülevaate. Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid. Ta ülesandeks on seista selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid
Eesti kohtusüsteem ja põhiseaduslik järelevalve. Õigusriigis mõistab õigust ainult kohus. Eestis on kohus 3.astmeline: 1.aste Maa(tsiviil&kriminaalasjad)-ja halduskohtud(riigi ja kodanikuvahelised) 2. aste Ringkonnakohus 3.aste Riigikohus. Võimalik madalama astme kohtust kõrgema astme kohtusse edasi kaevata. Võimalikult õiglase kohtuotsuse tagamiseks ja eksimiste vältimiseks. Millist ülesannet täidab prokuratuur, ombudsman, õiguskantsler? Prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab kohtus riikliku süüdistuse. Ombusman e.õigusvahemees vaatab läbi kodanike kaebused bürokraatliku omavoli vastu. Õiguskantsler teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. Eestis ombusman=õiguskantsler=Ülle Madise. Omavalitsustasandid (unitaarriigis ja föderatsioonis?) Unitaarriigis on omavalitsussüsteem ühetasandiline ja föderatsioonis mitmetasandiline. Mida tähendab kultuuriomavalitsus
andmata jätmise vastavust põhiseadusele; - lahendab taotlusi kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele; - lahendab taotlusi anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; - lahendab taotlusi ja kaebusi Riigikogu otsuste peale; - lahendab kaebusi Riigikogu juhatuse otsuste peale; - lahendab kaebusi Vabariigi Presidendi otsuste peale; - lahendab taotlusi tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma - lahendab taotlusi lõpetada Riigikogu liikme volitused; - otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; - lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus; - lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale Normikontroll • Normikontrolli objekt
Eesti kohtusüsteem ja põhiseaduslik järelevalve. Õigusriigis mõistab õigust ainult kohus. Eestis on kohus 3.astmeline: 1.aste Maa(tsiviil&kriminaalasjad)-ja halduskohtud(riigi ja kodanikuvahelised) 2. aste Ringkonnakohus 3.aste Riigikohus. Võimalik madalama astme kohtust kõrgema astme kohtusse edasi kaevata. Võimalikult õiglase kohtuotsuse tagamiseks ja eksimiste vältimiseks. Millist ülesannet täidab prokuratuur, ombudsman, õiguskantsler? Prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab kohtus riikliku süüdistuse. Ombusman e.õigusvahemees vaatab läbi kodanike kaebused bürokraatliku omavoli vastu. Õiguskantsler teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. Eestis ombusman=õiguskantsler=Ülle Madise. Omavalitsustasandid (unitaarriigis ja föderatsioonis?) Unitaarriigis on omavalitsussüsteem ühetasandiline ja föderatsioonis mitmetasandiline. Mida tähendab kultuuriomavalitsus
demokraatlikuks. Võimude lahusus ja tasakaalustatus: demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku ,täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Seadusandlik võim :organiks parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatev võim: organiks valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõim: organiteks mitmesuguse kohtud ja õiguskantsler ,kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Parlamentaarne demokraatia: demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses (Briti Ühendkuningriik, Eesti). Presidentaalne demokraatia :demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president (USA ,Venemaa). Föderaalriik :Riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus (USA, Saksamaa ,Venemaa)
Ühest küljest tähendab see, et õiguskantsleri tegevuse eesmärgiks ei ole dubleerida riikliku järelevalve tegevust, mis teostab kontrolli üksnes õiguspärasuse üle, vaid üldiselt edendada haldusülesannete täitjate halduskultuuri; õiguskantslerit ei tohiks pidada üksnes järelevalveorganiks, vaid pigem n.ö õpetajaks ja juhendajaks, kuidas oleks kohane käituda suhtlemisel üksikisikutega (õiguskantsler kui hea halduse kultuuri edendaja). Teisalt soovitakse, et õiguskantsler aitaks parendada isikute ja haldusülesannete täitjate vahelist suhtlemist - eesmärgiks on jõuda arusaamiseni, et riik ja inimene ei pea haldusmenetluses tingimata vastanduma, vaid eelkõige tegema koostööd. See aitaks kaasa kodanikukeskse riigi põhimõtte edendamisele ning tooks kaasa positiivseid tagajärgi mõlemale poolele (õiguskantsler kui lepitaja isiku ja haldusülesannete täitjate vahel). Hea halduse tavadest arusaamine Eestis • Alates 1.1.2004 on
1. Mõisted : (TV lk 18) *Demokraatia - Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või valitud hindajate kaudu. *Otsene demokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. *Esindusdemokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. *Monarhia - Valitsemisvorm, mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule. *Siirderiik - Üleminekuriik, mittedemokraatlikult demokraatlikule valitsemisviisile. *Absoluutne monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. *Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. *Parlamentaarne vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. *Presidentaarne vabariik - Valitsusvorm, milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht. *Vabariik - on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel val...
Konstitutsioonikohus (subjektid, kellel on õigus taotleda põhiseaduslikku järelevalvet Riigikohtult ) – VT VEEL!!! Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §4 sätestab menetluse alustamise korra: (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuse, kohtusse pöördumise ja kohtumenetluse korra. § 2. Riigikohtu pädevus Käesoleva seaduse alusel Riigikohus: 1) lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele;
parlamendifraktsiooni surve oma erakonna ministrile - Riigikontroll, mis peab jälgima riigi rahaliste ja materiaalsete ressursside haldamist. Ta kontrollib riigiasutuste majandustegevust, riigi vara kasutamist ja omavalitsuste valdusesse antud riigivara kasutamist. Riigikontrolöri nimetab ametisse 5 aastaks Riigikogu presidendi ettepanekul. - Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis. Eestis täidab sõltumatu lepitaja ülesandeid õiguskantsler. 9. Bürokraatia. Lk.116-118 Bürokraatia ehk ametnikkond need, kes tegelevad avaliku haldusega ehk võimude otsuste elluviimisega. Tagavad riigi haldussuutlikkuse Bürokraatlikul asjaajamisel on järgmised tunnused: o kogu asjaajamine on seotud kindlate reeglitega; o valitseb selge tööjaotus ja ametivõimu piirid on kindlaks määratud; o igal ametikohal kehtivad ametinõuded; o kogu tegevus dokumenteeritakse; o administreerimine ja omandisuhted on lahutatud;
3) Maavalitsus – Organisatsioon, mis teostab täidesaatvat võimu maakonnas. 4) Õiguskantsler – Ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. 5) Kohtunik – Ametiisik, kes teostab õigusmõistmist. 6) Advokaat – Kaitsja, ametiisik, jurist, kes teostab süüdlase kaitsmist. 7) Prokurör – Riiklik süüdistaja, ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. 8) Kohtukaasistuja – EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. 9) Ombudsman – õiguskantsler. 10) Kannatanu – isik, kellele on tekitatud kahju. 11) Süüalune – Oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. 12) Apellatsioon – Kohtuotsuse edasikaebamine kürgema ameti kohtusse ehk ringkonna kohtusse. 13) Kassatsioon – Kohtuotsuse läbi vaatamine riigikohtus.
Riigikohus tegeleb kohtuasjadega, mille otsusega apellant nõus pole. Riigikohtul on õigus tühistada alama astme kohtu otsuseid ning neid uueks otsustamiseks tagasi saata. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madala astme kohtu otsuse peale. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus Eestis Riigikohtus, kus ei vaadata enam kohtuasja sisuliselt üle vaid vaadatakse olemasolevaid dokumente ja materjale. 6. Kes on õiguskantsler? Tema ülesanded? Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. · Teostada seaduslikkuse järelvalvet · Lahendada väärhalduse juhtumeid 7. Kes on ombudsman? Ombudsman ehk usaldusmees sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. (hetkel Indrek Teder) 8. Kes on kohtunik? Tema ülesanded?
2) unitaarriigid (Prantusmaa, Eesti) omavalitsusel on piiratud õigused Demokraatia põhimõtteid kasutatakse riigiti erinevalt, kuid põhiliselt on välja kujunenud 2 tüüpi: 1) parlamentaarne (Eesti) esiplaanil on parlament ja valitsus, president/monarh on sümboliks, kes ei oma võimu 2) presidentaalne (USA) rahvas valib presidendi ja parlamendi; president on valitsusjuht Riiklikud kontrollorganid on: 1. õiguskantsler (Allar Jõks) tema ül. on põhiseaduse ja seaduste täitmise kontroll. 2. riigikontroll ülesandeks on jälgida majandust (riigivara) 3. kaitsepolitsei (KAPO) ül. on riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra täitmise kontroll. Kontroll organite loomisel jälgitakse 2 printsiipi: 1. võimude lahususe põhimõte 2. seaduste ülimuslikus
Kaasus kohtuasi : kriminaalasi- riik süüdistab inimest, prokurör ja advokaat, tsiviilasi kahe eraisikuvaheline vaidlus. 2. Ringkonnakohus: kaebus 1-2se apellatsioon. 3. Riigikohus: kaebus 2.-3sse kassatsioon. Loakogu- vaatab läbi kassatsioonikaebused. 2 kaasistujat- kohtunikuabid 5-aastaks, linna või valla poolt. Õiguskantsler jälgib, et kõik seadused, otsused, määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ja muude seadustega 7 aastaks. Usaldusmees ehk ombudsmani funktsioon õiguskantsler, pöördub kohtu poole kõrgete riigiametnike rikkumistega tsiviilelanike vastu.
Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja see läbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid: 1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6.Kinnitab Eesti osalemiste sõjalised välismissioonid. Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem, kus parlamendil on seadusandlik, peaministril ja valitsusel täidesaatev ning presidentil esindusfunktsioon, ilma et erinevad võimuharud sekkuksid üksteise pädevuse piiridesse vähendamaks nende rakendusjõudu. Presidentaalne süsteem on valijaskonna poolt presidendi institutsioonile antud lai...
Siirderiik riik, mis on lahti öelnud mittedemokraatlikust reziimist, kuid kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi. Võimude lahusus valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus. Seadusandlik võim organiks on parlament, peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine. Täidesaatev võim Organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Ülesandeks viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõim organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Parlamentaarne korraldus parlamendisaadikud valib rahvas otsestel valimistel. Need parteid, kes saavad parlamendis rohkem kohti, moodustavad valitsuse. Valitsus omakorda peab tegevusest parlamendile aru andma ja ettepanekutele nõusoleku saama. Presidendi valib sellises riigis samuti parlament. Presidendi ülesanne on olla rahvusliku ühtsuse sümboliks, poliitilisse tegevusse ta eriti ei sekku.
Konstitutsioonikohus (subjektid, kellel on õigus taotleda põhiseaduslikku järelevalvet Riigikohtult ) VT VEEL!!! Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §4 sätestab menetluse alustamise korra: (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuse, kohtusse pöördumise ja kohtumenetluse korra. § 2. Riigikohtu pädevus Käesoleva seaduse alusel Riigikohus: 1) lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele;
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (lisa) · seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Teiste ministeeriumite poolt arvamusi ei avaldatud ning konflikte ei tekkinud. Valitsuse istungil osalesid Rein Lang, Juhan Parts, Jaak Aaviksoo, Helir-Valdor Seeder, Siim Valmar Kiisler, Hanno Pevkur, Jürgen Ligi, Kristen Michal, Ken-Marti Vaher ja riigisekretär Heiki Loot ning õiguskantsler Indrek Teder. Istungil otsustati see eelnõu heaks kiita ja saata see arutamisele parlamenti. Huvi antud eelnõu ja teema kohta oli antud pressikonverentsil olematu. Ükski ajakirjanik vastava eelnõu kohta huvi ei tundnud ning ühtegi küsimust teema kohta ei esitatud. Ei ole märgata ka hilisemat huvi teema kohta meedias. Oleksime oodanud rohkem ajakirjanike poolset huvi, kuid arvame, et see eelnõu on vajalik,
8) Kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise. Kohtuniku ametist tagandamine KS § 101 - kriminaalasjas on jõustunud süüdmõistev kohtuotsus; - Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumisel. Distsiplinaarvastutus Karistused noomitus, rahatrahv kuni 1 kuu palk, palga vähendamine, ametist vabastamine. Menetluse algatajad: Riigikohtu esimees ja õiguskantsler - kõik kohtunikud, ringkonnakohtu esimees I astme kohtunike suhtes, kohtu esimees oma kohtu kohtunike suhtes. Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes. Distsiplinaarkolleegium RK juures, 5+5+5 kohtunikku, koosseis 3+1+1 Distsiplinaarkolleegiumi otsused on kättesaadavad: http://www.riigikohus.ee/?id=99 Ametite ühitamatus PS § 143, KS § 49
tõestamine. 6. Millised õigused kehtivad inimesele, keda kahtlustatakse või süüdistatakse mingis kuriteos? • Kodu ja isiku puutumatus- ei tohi tungida kellegi koju ega toimetada seal läbiotsimist ilma kohtuorderita. • Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. • Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. • Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. 7. Milliste ülesannetega tegeleb õiguskantsler? NB! Praegune õiguskantsler on Ülle Madise. • Kontrollida, et seadused ja määrused oleksid põhiseaduse ja teiste seadustega kooskõlas. • Anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkusele järelvalve menetluses. • Vastata Riigikogu liikmete arupärimistele. • Lahendada diskrimineerimisvaidlusi. • Teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks. 8. Millega tegelevad järgmised rahvusvahelised organisatsioonid ja ühendused: ÜRO, NATO ja Euroopa Liit?
Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk on teha võimalikuks Euroopa Liidu liikmena tegutsemine, taganemata seejuures Eesti riigi olulisimatest eesmärkidest ja alustest. § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. § 2
põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ, avalik- õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik (edaspidi järelevalvealune asutus) järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava. Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele või seadusele, teeb ta akti vastu võtnud organile ettepaneku see akt või selle säte 20 päeva jooksul põhiseaduse ja seadusega kooskõlla viia. Kui õigustloova akti vastuvõtnud organ ei ole 20 päeva jooksul, arvates õiguskantsleri ettepaneku saamise päevast, akti või selle sätet põhiseaduse või seadusega kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler Riigikohtule
kolmandatele isikutele, kes ka tahavad sellele toimingule toetuda. Seega peab notar olema sõltumatu kliendist, samas kui advokaat teeb kindlasti oma tööd paremini, kui ta on kallutatud oma kliendi poole. Sissetuleku mõttes on riigist advokaadid sõltumatumad kui notarid, kuna tasu neile ei tule mitte riigi poolt vaid klientidelt, kliendist on aga vastupidi notarid sõltumatumad kui advokaadid. Omaette põhiseaduslik institutsioon on Eesti Vabariigi õiguskantsler kes ÕKS § 1 lg 1 kohaselt on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsleri nimetatakse ametisse Riigikogu poolt Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks, mis tagab talle stabiilsuse seitsmeks aastaks oma südametunnistuse järgi, kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadusega, täita
haridusteenused; sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega; kultuur. Avalikud organisatsioonid on niisiis organisatsioonid, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. Avaliku sektori struktuur: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Riik, Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, vabariigi president, valitsus, kohalik omavalitsus, kohus, õiguskantsler, eesti pank. Seos ärisektoriga: poliitilise, õigusliku ning majandusliku keskkonna loomine. Riik ostab teenuseid: nt avalikud hanked (vähempakkumine) Kontroll ärisektori üle: nt tarbijakaitse Infrastruktuuri loomine, mis vajalik ühiskonna ja ettevõtete tööks. Seos kodanikuühiskonnaga: Töökohtade loomine Avalike hüvede pakkumine: haridus, transport, tervishoid, kultuur jm teenused Kontroll ja kaitse: politsei
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seadusandlikkuse järelvalvet. (Indek Teder) Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman õiguskantsler. Apellatsioon kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes,
kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Nende ülesanded on seadusega kindlaks määratud. Seadusandliku võimu organiks on igas riigis parlament(riigikogu), kelle ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest ning kelle ülesanne on tagada seadustele rakenduse leidmist ja ellu viia poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmed kohtud ja õiguskantsler, kelle ülesanne on seista selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud ning mõista inimeste/ firmade/ organisatsioonide üle õigust. Võimude lahususe põhimõte kehtib ka ametiisikute kohta, üks ja sama inimene ei tohi olla korraga ametis mitmes võimuharus. Näiteks ei saa üks inimene olla samal ajal riigikogu liige ja kohtunik(kohtus), sest ta saaks siduda oma töökohti omavahel ja sellest endale kasu lõigata ning see ei oleks õiglane.
ISEISEV KODUNE TÖÖ NR.1 Teema märksõnad, võimude lahusus, 3 võimuharu, demokraatlik ühiskond TÖÖ EESMÄRK: tutvuda Põhiseaduse kui Eesti riigi õigusliku alusdokumendiga HINDAMISE ALUS: vajaliku info leidmise ja sellest arusaamise oskus, võrdlus- ja arutlusoskus ESITAMISE TÄHTAEG: 25. oktoober 2014 aadressile [email protected] 1.TÖÖ PÕHISEADUSEGA (PABERKANDJAL VÕI VAATA www.eesti.ee) Tutvu Põhiseaduses Riigikogu, EV valitsust, presidenti, kohust, seadusandlust, õiguskantslerit ja riigikontrolli puudutavate peatükkidega. Kui vastus piirneb loetlemisega, siis võib küsimuse järele panna ka ainult peatüki ja paragrahvi numbr 1. Keda võib valida Riigikogusse?§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane h...
Ministri õigustega, parteiliselt sõltumatu jurist. Nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks Riigikogu poolt, tagandada saab vaid kohtuotsusega. Tema pädevuses 1. Teostada seadusandliku järelvalvet (analoog konstitutsiooni kohtuga), annab aru Riigikogu ees seaduste kvaliteedist 2. Lahendada väärhalduse juhtumeid, võttes endale ombudsmani funktsiooni (usaldusmees), aitab lahendada riigiametnikega tekkinud konflikte Ombudsman on riiklik lepitaja. Nagu mainitud, täidab seda ülesannet Eestis õiguskantsler, kes püüab osapooli lepitada ilma kohtuta. Ombudsman on meil briti süsteemi järgi Riigikontrolör – teostab parlamendi ja valitsuse töökontrolli. Järelevalve seadusandliku tegevuse üle: 1) monitooring ehk seire 2) avaliku arvamuse mõju 3) finantskontroll (partei rahastamine) 4) muuta kuluaaride tegevus võimalikult läbipaistvaks (võitlus korruptsiooni vastu) 5) seadusandliku võimu tegevuse, seaduse kohasuse kontroll
eraelu puutumatusega. Õigus tervise kaitsele §28 lõiges 1 avaldub selles, et riigil tuleb rakendada meetmeid, et inimeste elukeskkond oleks tervislik ja ohutu, vältida inimeste haigestumist, vigastumist ja surma2 . Õiguskantsler tegelebki sellega, et kontrollib kas seadused, määrused ja teised õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seaduse kooskõlas. Õiguskantsler tegeleb ka sellega , et kui kodanikel on küsimusi , mis vajavad juriidilist seletust just õiguskantslerist siis õiguskantsler nendele vastab. Peale seda õiguskantsleril on oma seisukohad, kus õiguskantsler seletab, miks seaduses on kirjas nii nagu on kirjas , miks peab käituma õiguspäraselt ja muudele teistele küsimustele. Üks viimastest seisukohtadest oli « tubakatoodete väljapanekukeelu põhiseaduspärasus.» kuupäevaga 12.07.2018. Seisukoha põhimõte seisneb selles, et oli otsustatud seadusandja poolt , et 01.07.2019 jõustub tubakaseaduse §-s 22 lg 31, mis keelab
- advokaat (kaitsja) - prokurör (süüdistaja) · Kodu ja isiku puutumatus - kaasistuja (valitakse linna/valla volikogu poolt viieks aastaks) · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta. - õiguskantsler (valitakse seitsmeks aastaks, ametisse kinnitab Riigikogu, nimetab · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. president) · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni - Ombudsman (Eestis eraldi pole, tema ülesandeid täidab õiguskantsler)
Kohtunik- valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat- ehk kaitsja- jurist kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör- ehk süüdistaja- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. Ombudsman- ehk usaldusmees- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes; Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. Kodakondsus- on leping indiviidi ja riigi vahel, millega kaasnevad õigused ja kohustused. Naturalisatsioon- kodakondsuse saamine vastava õigusliku protseduuri läbimisel. Kodanik-on inimene kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe e. kodakondsus. Mittekodanik-riigis alaliselt elav kodanik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Välismaalane- mitte Eesti kodanik. Topeltkodakondsusega isik- isik, kes omab mitme riigi kodakondsust.
seadustega, mis reguleerivad ligilähedasi valdkondi. 3) contra legem on halduse akt, millega muudetakse v tühistatakse seadusi. Demokraatlikes riikides seda määrust kaasajal ei kasutada, kuna see on vastuolus õigusriigi põhimõtetega. Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. ÕLA TUNNUSED: · Adressaat on määratletud üldtunnustega · Reeglina kehtivusaeg puudub · Vaidlustada saab vaid õiguskantsler · Peavad olema avalikustatud · Kõigile järgimiseks kohustuslikud ÕLA ÕIGUSPÄRASUS: · Õigust loov akt peab olema õiguspärane ehk materiaalselt ja formaalselt korrektne. Eeldus akti kehtivusele. · Peab olema õige kuupäeva ja allkirjaga · Peavad olema avalikustatud · Peab olema kooskõlas põhiseadusega · Konkreetne sõnastus · Peab olema vastu võetud selleks volitatud organi poolt
Seitse põhiseaduslikku institutsiooni Eestis 1. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Seda juhib esimees Ene Ergma. 2. Eesti riigipea on president Toomas Hendrik Ilves. 3. Täidesaatev riigivõim kuulub valitsusele. Seda juhib peaminister Andrus Ansip. 4. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus on Riigikohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. 5. Raha emiteerimise (käibele laskmise) ainuõigus on Eesti Pangal, mis korraldab raharinglust ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. 6. Riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib Riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. 7. Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler Indre...
ka riigiasutuste raamatupidamise ja aruandluse õigsust. • Kõige mahukam rahvusvaheliselt tunnustatud Riigikontrolli ülesanne on aga tulemuskontroll, mille käigus hinnatakse riigiasutuste tegevuse tulemusi Õiguskantsler: • Õiguskantsleri puhul on tegemist sõltumatu ametiisikuga (personaalorgan), kes on sõltumatu nii Riigikogust kui Valitsusest • Õiguskantsleri ülesandeks on õigusnormide kontroll – õiguskantsler ei tee ettekirjutusi, vaid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks • Õiguskantsleri põhiliseks funktsiooniks on õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve. Õiguskantsler teostab “kontrolli riigiasutuste tegevuse üle, sealhulgas põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise üle” Külalisloeng: Valitsus, ministeerium ja minister. Anne-Ly Reimann kultuuriministeeriumi asekantsler. Minister ja kantsler: Kantsler kui järjepidavuse hoidj
õigustloovaid akte: Surma korral kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt Kestva võimetuse korral üle kuue kuu Riigikogu seadused; riigikeelt. järjest mille tõttu õiguskantsler ei saa Vabariigi Presidendi seadlused; täita oma ametiülesandeid vabastamine Vabariigi Valitsuse määrused; Õiguskantsleril peab olema ametist Vabariigi Presidendi taotlusel ministrite määrused; akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses
1)Riigikogu valib Eestis presidendi, milleks on vaja Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus, s.o 68 häält. 2)Kui riigikogul ei õnnestu valida Vabariigi President, siis läheb valimine valimiskogusse. (Valimiskogu ühe osa moodustavad parlamendi liikmed. Teise osa valivad kohalike omavalitsuste volikogud, lähtudes riiklikku registrisse kantud hääleõiguslike kodanike arvust oma haldusterritooriumil presidendi valimise aasta 1. jaanuari seisuga.) 11. Millega tegelevad õiguskantsler ja riigikontroll? Õiguskantsler on põhiseaduse kohaselt ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule oma aasta tegevuse ülevaate.Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid. Niisugune kombineeritud pädevus on rahvusvahelises plaanis ainulaadne. Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida,
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman = õiguskantsler. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus. Apellatsioon Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna ehk II astme kohtusse. Süüalune ; kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
