Mõisted vabariik riigikord, kus riigipea valitakse, demokraatia rahvavõim, -valitsus, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, riik organiseeritud inimeste kogu, avatud ühiskond otsusetegijad annavad rahvale aru, millised otsused on tehtud ja tegemisel, kodaniku ühiskond inimeste koondumine ühendustesse ja mõjutavad võimu, demokraatlik ühiskond protsessid allutatud eesmärgile, milleks on rahva heaolu, seadusandlik võim parlament Eestis riigikogu, täidesaatevvõim valitsus, kohtuvõim õigusemõistmine, riigipea riigi esindaja, heaoluriik ühiskonna võrdsus, jagab riigi tulusid ümber, vabariiklik ühiskonnakorraldus riiki juhib rahva poolt valitud juht, põhiseadus konstitutsioon, tähtsaim seadus, millega peavad olema kooskõlas teised seadused, absoluutne monarhia ainuvalitsejaks kuningas, emiir või sultan, võim pärilik (islami usuga maad
Unitaarriikides ühekordne, föderatiivses kahekojaline Võimukorraldus kahekojalistes lähtub nende komplekteerimisviisist. Reeglina alamkojad valitavad. Ülemkoja puhul: a)seisuslik esindusorgan(inglismaal) b)osariigid delegeerivad oma esindjad ülemkotta(venemaa, france) c)ülemkoda valitakse otse rahva poolt(USA, Itaalia, Jaapan) Lähtuvalt komplekteerimisviisist onmääratud ka kodade vaheline tööjaotus. Parlamendi peaülessanded:algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi Täidesaatevvõim tänapäevavalimissüsteemis- Valitsus koosneb peaministrist, portfeliga(seljataga ministeerium) ja portfelita ministritest(seljataga büroo) Ministeeriumi sisulist tööd korraldab kantsler. Sõltuvalt olukorrast on enamus-või vähemusvalitsused Avalik haldus, bürokraatia-õiguskantsler(indrek tederman)nim. Presidendi ettepanekul 7ks aastaks
1933. aasta määras Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848- 1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse. Ametiühingute ja poliitiliste erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. Samas suutsid natsid parandada majanduselu, vähendada töötust. 1934. aastal sai Hitlerist riigipea. Hitler asus ellu viima oma ideed puhtast aaria rassist. Tema suurimat viha pidid taluma aga juudid. Vallandus juutide hävitamise pidurdamatu kampaania. Kodus kontrolli saavutamise järel asus Hitler, kes pidas Esimese maailmasõja järel
Riigikogu on Eestis seadusandlik võim, kelle ülesanne on seadusi välja töötada ja vastu võtta ning esindada kodanike huve. Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korr aldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Spiiker on parlamendi esimees, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Alalised komisjonid on paralamendi osad, mis on keskendunud erinevatele valitsemisaladele
otsuse langetamiseks või parlament viib sisse presidendi soovitatud muudatused Kuidas seadusandlik Presidendil ei ole Poolpresidentaalses Enamiku ja täidesaatevvõim ainuvõimu, sest tema riigis on presidendi seaduseelnõusid (ka ning riigipea kõrval on kongress, võim suurem kui riigieelarve) koostab tasakaalustavad mis koosneb kahest presidentaalses valitsus ja saadab kõrgemat võimu, kojast alamkoda e riigis. selle parlamendile vahendid, esindajate koda ning Seadusandliku ja menetlemiseks. vastastikku sõltuvus
Rahvas vastas Rahvuskaarti loomisega. 14. juuli 1789 vallutas rahvas kuningliku Bastille kindlusvangla- kuningas jäeti troonile, kuid riigijuhtimine korraldati ümber. Absolutism lõppes. Asutav Kogu kaotas aadli privileegid, võõrandas kirikumaid, kaotas kirikukümnise ja võttis vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" 1791 võtsid vastu esimese konstitutsiooni ja kehtestasid võimude lahususe. Prantsusmaast sai konstitutsiooniline monarhia. 6) Kuningas- täidesaatevvõim; määras ministrid. 7) Seadusandlik Kogu valitud saadikutega seadusandlik võim. a. Konstitutsioonilise monarhia pooldajad(264) b. Vahepealsed(üle 400) nim "soo". Kõikusid kahe leeri vahel pidevalt c. Revolutsioonilised jakobiinid(136) 8) Kohtuvõim Samal ajal valmistusid Austria, Suurbritannia ja Preisimaa astuma sõtta Prantsuse revolutsiooni vastu ja kuninga kaitseks.
otsustab ise riiki puudutavate küsimuste üle. Eliitdemokraatia on dem.liik kus tegelikke otsesied teeb väike grupp poliitikuid ja majandusinimesi. Demokraatia tunnused: Vabad ja 1)õiglased valimised2) alternatiivsed teabeallkiad 3)Konkurens võimunimel 4)seaduste ülimuslikus. Siirdeühiskond on ühiskond kus on toimunud üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele. Võimude lahusus- süsteem kus võim ei ole koondunud ühe isiku kätte. jaguneb: Seadusandlikvõim- parlament, täidesaatevvõim- valitsus, Kohtuvõim -riigikohus. Õigusriik- Onseaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus, tunnused- 1) riigivõimu piirab põhiseadus 2) Võimudelahusus 3) Seadused kehtivad kõigile võrdselt.
võim kuulub Seadusandlikule Korpusele (alamkoda 500 nõukogu; ülemkoda Vanemate Nõukogu) Vabariik säilis • Täidesaatev võim kuulus direktooriumile ( riiki valitsesid 5 direktorit) • 1795 Napoleoni karjääri algus- surus maha rojalistide ülestõusu Konsulaat- Prantsusmaa valitsus 1799-1804 • 9. novembril 1799 Napoleoni väed hõivavad Seadusndliku Korpuse hoone • Saadikud otsustavad sõjaväe survel saata direktoorium laiali • Täidesaatevvõim läheb kolmele konsulile • Esimene konsul on Napoleon • 1802- Napoleon kuulutatakse eluaegseks konsuliks • 1804- Napoleon kroonitakse keisriks • Revolutsiooni lõpp Prantsuse revolutsiooni tähtsus, tagajärjed. • Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati • Valgustusideede levik • Kiriku osatähtsuse vähenemine, ilmalikud toimingud • Usuvabadus, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadus • Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik)
Fraktsioon ehk ühiste vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Valitsus- ehk koalitsioonipartei on Riigikogus esindatud erakond, millel on ka koht valitsuses. Erakonnad, mis ei ole seotud valitsusega on opositsioonid. Enamus küsimusi otsustatakse häälteenamuse järgi, kuid tähtsamaid küsimusi otsustatakse Riigikogu koosseisu häälteenamust. Riigikogu koosseis vahetub kas iga nelja aasta järelt, peale valimisi või kui peaminister ei saa hakkama. VABARIIGI VALITSUS Kõrgeim täidesaatevvõim on valitsus. Valitsus vahetub peale Riigikogu valimisi või pärast valitsuskriisi (peaministrile avaldatakse umbusaldust). President määrab peaministrikandidaadi. Üheparteilised valitsuses kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest ühele erakonnale, aga koalitsiooni ehk parteilises valitsuses on erinevatest erakondadest, kuid sarnaste ideoloogiatega. Eestis on valitsus 15-liikmeline. Valitsust juhib peaminister, kelle ülesanne on esindada valitsust ning juhtida selle tegevust
.. Rahvale. Väikesele grupile Ühele isikule. inimestele või ühele liidrile. 2. Kas võimude lahusus eksisteerib? Seadusandlik-, Mingil määral Võimude lahusus kohtu- ja kehtib. ei kehti. täidesaatevvõim on Kohtumõistmine lahus. toimub iseseisvalt ning tähtsamaid poliitilisi asju arutatakse erikohtudes. 3. Kuidas võim vahetub
lõpus tuleb lõpphääletus-> seadus võetakse tavaliselt vastu lihthäälteenamusega. Kui kahest lugemisest ei piisa tuleb kolmas lugemine. 3.Lugemine- seal saavad ettepanekuid teha ainult fraktsioonid ja komisjonid(lihtliige parandusi teha enam ei saa). Kolmandal lugemisel on vähem võimalusi eelnõud muuta kui teisel. 4.4. Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis. (20.jaanuar 09) *PS: VI ptk $$ 86-101 -Valitsus-täidesaatevvõim- viib ellu vastuvõetud seadused - Vabariigi valitsuse ülesanded: *juhib sise ja välispoliitikat *juhib valitsusasutusi *esitab seaduseelnõusid ja kinnitamiseks välislepinguid *koos riigi eelarve, täidab seda ja annab selle täitmisest aru *valitsus võib anda õigusakte: määrusi ja korraldusi * kuulutab välja eriolukorra 11 ministeeriumi + 2 portfelita ministrit + peaminister = 14 ministrit Peaministri ametisse nimetamine:
Parlament muutus kuningast sõltumatuks selle võis laiali saata ainult nende enda nõusolekul Suleti teisitimõtlejate jälitamisega tegelev Tähekoda Puudus seaduslik võim parlament laiali ajada see läks ajalukku kui Pikk Parlament 1641 tegelik võim riigis parlamendi käes Independentlik vabariik: Kõrge Kohtu otsusel hukati Charles I tapalaval 19. mail kuulutati välja vabariik Täidesaatevvõim Riiginõukogu (valiti 1-ks aastaks parlamendi poolt) Seadusandlik ja täidesaatev võim ei olnud tegelikult lahus Riiginõukogu 41-st liikmest olid 31 parlamendi saadikud ja sisuliselt suunas Riiginõukogu parlamendi tegevust Riiginõukogu võim kuulus mõnedele ohvitseridele eesotsas Oliver Cromwell Revolutsiooni algusest peale koos istunud parlament oli esilekutsund rahva kihtide rahulolematuse
Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahääletus · VAPSID ( vabadussõdalased)
/ 26. august 1789 a .Õigus vabadusele, omandile, julgeolekule, vastupanule. / Mõtete ja arvamuste vabadus. / Omand on püha ja puutumatu. *1790 1791. AASTATE REFORMID Haldusreformid loodi departemangud, uus kohtusüsteem, ,,rahukohus" pea institutsioon, aadliseisuse kaotamine. 91 Tsunftide kaotamine, Le Chapelier´ seadus, mis keelas kõik streigi ja töölisliikumise. *1791 AASTA KONSTITUTSIOON / Kuningas kui täidesaatevvõim / Kuningal edasilükkav veto / Sõltumatu kohtuvõim Valida said ,,aktiivsed" kodanikud *ÜMBERKORRALDUSED JAKOBIINIDE VALITSEMISE AJAL / Emigrantide maa müük / Kogukonna ühismaade jagamine / kõikide feodaalkohustuste kaotamine / Maksimumhindade kehtestamine *1795 AASTA KONSTITUTSIOON / Rahvaesindus SEADUSANDLIK KORPUS koosneb 2 kojast: -alamkoda VIIESAJANÕUKOGU ning ülemkoda VANEMATENÕUKOGU / Riigipea ülesanded 5-le Direktooriumile.
e)teine l- vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi f)lõpphääletus- hääletavad parlamendiliikmed , kas seadus vastu võtta või mitte g)Arutelu katkestamine- igaüks võib uued muudatusettepanekudtäiskogule hääletamiseks anda h)kolmas l- parandada ja muuta fraktsiooni alatised komisjonid, sõna võtta ainult fraktsiooni ja komisjoni volitatud esindajad. 3)Täidesaatevvõim e valitsus: Moodustamine: a)Parlam hääletab ja tagandab ametist parlament. presid nimetab ja tagandab ametist president b)parlam vahetub parlamendi valimistega, presid vahetub presidendi valimistega Efektiivsuse toimimise kriteeriumid: a)kui valitsuses on sarnaste ideoloogiatega erakonnad- vähem erimeelsusi suudab üaremini ühiste otsusteni jõuda, valitsus suudab kauem püsida b)ametnike valitsus c)peaks olema enamusvalitsus- vähemalt pooled saadikud
(3 tk.) 50. Nimeta mõni töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu vahe? 1. Nimeta riigi tunnused? (3 tk.) Nimeta Eesti riigi territoorium väljaspool Eesti riigi piiri (3 tk.) Rahvas, avalik võim, territoorium; sõjalaevad avamerel ja teiste riikide avalikes vetes, reisi ja kaubalaevad Eestilipu all, atmosfääris reisijatega kabiinid, saatkonnad välisriigis 2. Mitu võimu on Eestis? Millised? Kes on nende esindajad? 3 võimu; seaduslikvõim – riigikogu, täidesaatevvõim – president ja VV, kohtuvõim – kohtule. 3. Kes ja mitu inimest juhib riigikogu? Riigikogu juhib riigikogujuhatus, koosseisus 3 liiget: esimees, I aseesimees ja II aseesimees. 4. Mis on riigikogu põhiülesanne? seaduste vastuvõtmine 5. Milline on seaduse vastuvõtmise protsess? Rkogu võtab vastu seaduse – VP otsustab (kas) kuulutab välja – Riigiteataja avalikustab
oma iseseisvast otsustusõigusest ühisstruktuurile - iga liikmesriik säilitab (nt Ministrite oma iseseisvuse Nõukogu, Euroopa -välis- ja julgeolekupoliitika Komisjon) -siseasjad, justiitsküsimused - majanduskoostöö EL valitsemisstruktuurid EL kui suur föderatiivriik, mitte organisatsioon. Seadusandlik võim jagatud Ministrite Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel Täidesaatevvõim Euroopa Komisjon Kohus Sõltumatu keskpank Vaata: lk 132-136 Euroopa Komisjon · Kaitseb liidu üldisi huve ja kindlustab Euroopa lepingute elluviimise · Juhtiv jõud liidu institutsioonilises süsteemis · Komisjoni kuulub üks volinik igast liidu liikmesriigist Euroopa Parlament · Jagab nõukoguga (Euroopa Liidu Nõukoguga) seadusandlikku võimu · Jagab nõukoguga võimu eelarve üle ja võib seega mõjutada liidu kulutusi · 785 liiget
Ühiskonna II Perioodi KT 12.klassile 1. Erinevate võimude ülesanded lähtuvalt võimude lahususe põhimõttest Riigikogu on Eestis seadusandlik võim, kelle ülesanne on seadusi välja töötada ja vastu võtta ning esindada kodanike huve. Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korraldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone 2
Vaieldi ka läänealade hõivamise küsimuses. Osad nõudsid, et läänepool, Põhja-Ameerika sisealadel asustatud piirkondades loodaks uued osariigid. Põhiseaduse projekt: ka see toetus üldjoontes valgustusfilosoofia ideedele. Aluseks võeti prantsuse filosoofi Charles-Louis de Montesquieu õpetus võimude lahusest. Sellele õpetusele toetuvad demokraatlike riikide ülesehitused ka tänapäeval. Selle järgi peab riigis olema KOLM üksteisest lahutatud võimu: seadusandlik võim, täidesaatevvõim ja kohtuvõim. Riigi säärane ülesehitus aitab ära hoida diktatuuri teket. USA-s loodi need kolm võimu: seadusandliku võimu kehastus on Kongress. Et lahendada osariikide esindatuse küsimus otsustati Kongress luua kahekojalisena. Ülem- ja alamkoda. Täidesaatvat võimu kehastab president, kes määrab ametisse ka valitsuse. Kongress presidenti tagandada ei saa. USA-s nimetatakse riigipea tagandamise protsessi sõnaga impeachement. Täiesti eraldi moodustati veel kohtuvõim
Küsimused seminariks ja eksamiks ettevalmistamisel. Kaldkirjas olevaid küsimusi seminaril automaatselt ei käsitleta, kuid küsimused võiks igaüks endale selgeks teha. 1. Mitu haldustasandit Eestis on ja kuidas haldustasandit ära tunda? Haldustasandeid on kaks , riik ja omavalitsus. Riik kui tervik, maakond, omavalitsus. 4 regiooni Tallinn, Jõhvi, Tartu, Pärnu. Regioonikeskustes on päästeamet, politsei, haigekassa, piirivalveamet. 15 maakonda. Omavalitsuses on omavalitsusevolikogu, täidesaatevvõim on vallavalitsusel või linnavalitsusel. 2. Mitu planeerimistasandit on Eestis (analoogia haldustasanditega) ja millised on vastava tasandi planeeringute liigid? 4 planeerimistasandit. Riigitasandil on üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering, neid finantseerib riik. Omavalitsustasandil on detailplaneering ja üldplaneering. 3. Mis on planeering (millest see koosneb)? On dokument, mis valmib planeermise käigus, koosneb joonistest, tekstist ja moodustavad ühtse terviku.
Valimisliidud saavad Eestis kandideerida vaid kohalikel omavalitsuste valimistel. 18. Erinevate võimude ülesanded lähtuvalt võimude lahususe põhimõttest. Vaadata maksab PS §59, §65, §86, §87, §146. Riigikogu on Eestis seadusandlik võim, kelle ülesanne on seadusi välja töötada ja vastu võtta ning esindada kodanike huve. Riigikogu võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande ning otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korraldamine. Valitsus koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule ning korraldab suhtlemisi teiste riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, mille ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone. 19
Parteid, valimisliidud- lähtuvalt poliitilisest programmist esindajate kaudu 2. Huvi- ja surverühmad- spetsiifilisest huvist, eestvedajate kaudu. 3. Meedia: avaliku arvamuse kujundaja 4. Teadlased: akadem teadmistest ja suunatud administratsiooni Avaliku võimu korralduse alused: valitsus ja avaliku sektori struktuur horisontaalne- on erinevad avaliku võimu harud, mis on üksteise suhtes võrdsed aga nende vahel on tasakaalu ja kontrollimehhanismid: nt seadusandlik-, kohtu- ja täidesaatevvõim. Opositsioon vs koalitsioon. vertikaalne- keskvalitsus vs KOV. Ülemus-alluv suhe. Tasakaal on oluline! Marshall kodanikuõigused: poliitiline, liberaalne. TÄITEVVÕIM Valitsus: juhtida riiki parlamendi suuniste alusel, määrata rahvusliku poliitika suunad ja viia ellu, halduse järelvalve, tagada toetus oma poliitika elluviimiseks, kriiside juhtimine, sõjalised välisasjad. Riigipea: valitsuskabinet ja administratsioon *Täitevvõimu laienemine heaoluriigiga
Et valitsuses oli natsidel vähe kohti, kuulutas ta kohe välja ennetähtaegsed valimised. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse. Ametiühingute ja poliitiliste erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. Eriolukorda 1930. aastate Saksamaal enam kunagi ei kaotatud ja Hitler valitses diktaatorina kuni 1945. aasta kevadeni. 30. juunil 1934. aastal kõrvaldas Hitler ka oponendid natsionaalsotsialistlikus parteis. Ajaloos on see sündmus tuntud "Pikkade nugade öö" nime all, kui
poolt parlamendi President on tugevalt seotud Riigipeal vetoõigus Riigipea on iseseisev täidesaatvavõimuga erapooletu võimuinstitutsioon Võimude lahusus suurim Presidendil esindusroll, Seadusandlik ja tseremoniaalsed kohustused täidesaatevvõim on väga tugevas seoses Valitsus vahetub eale Riigipeal on õigus sõlmida presidendi vahetumist rahvusvahelisi kokkuleppeid Näide: USA Näide: Suurbritannia 20. Valitsus riigi täidesaatva võimu organ. Koosneb peaministrist ja teistest ministritest.
erisused. Sotsiaalne turvalisus on inimeste kindlustunne ja majanduslik toimetulek, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga. Sotsiaalturva liigid: a) sotsiaalkindlustus pensionikindlustus, see mida oled ise kogund b) sotsiaalabi see mida saad teiste rahade eest 2010 on kuulutatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Valitsemine Võimude lahusus- täidesaatevvõim(valitsus), kohtuvõim(parlament) ja seadusandlikvõim(kohtud). Demokraatlik valitsemiskord=põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism- valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. A) sisulised piirangud võimuinstitutsioonidel on keelatud teha teatud asju B) protseduurilised piirangud mingi toimingu sooritamisel tuleb jälgida seaduses sätestatud korda Valitsuse moodustamise üldine põhimõte:
Riigikogu (ehk Eesti Vabariigi parlament) valitakse iga 4 aasta tagant (korralised / regulaarsed valimised) proportsionaalse valimisüsteemi järgi. Liikmeid 101. Riigikogu 1 tööd juhib spiiker e esimees (Riigikogu esimehe ülesanded: 1. juhtida riigikogu tööd; 2. vajadusel täita presidendi ülesandeid). Parlamendi ülesanne on kinni peaministri koostatud valitsus (kuni 15 ministrit) ehk täidesaatevvõim Umbusalduse korral peaministrile peab tagasi astuma kogu valitsus. See on parlamentarismis üks olulisemaid omadusi: parlament saab valitsust umbusaldada (presidentalismis ja poolpresidentalismis ei saa). Seega Eesti Vabariik on parlamentaarne riik, sest 1) Riigikogu (parlament) saab valitsust umbusaldada ja 2) Riigikogu valib presidendi, kes ei juhi valitsuse tööd. Seda teeb peaminister. Eesti Rigikogu ülesanne on valida EV president (ametiaeg 5 aastat, peab olema vähemalt
Mittetulundusühingud pakuksid oma teenuseid seal, kus kasum on väike. 3.Kodanikuühiskond-> Avalik sektor - Demokraatlik ühiskonnakorraldus vajab kodanikuühenduste kaasamist valitsemisse - asjatundlikud oma tegevusvaldkonnas. Kodanikuühendusi kaasatakse seaduseloomesse. Riik toetab kodanikuühendusi rahaliselt, aitab luua neile infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. Aktiivsetest kodanikest saab riik omale poliitikasse järelkasvu. Kodanikuühendused pakuvad inimestele tööd. 2.1 Riik Täidesaatevvõim - valitusus Seadusandlik võim - parlament(Eestis Riigikogu) Kohtuvõim - riigikohus 2.2 Ärisektor Primaarne - Hankiv sektor(tooraine, kaubavahetus) Sekundaarne - Tootmine Tertsiaalne - Teenindamine 2.3 Ettevõtluse roll riigis 1. Sotsiaalne vastutus <- ettevõtjal on (sotsiaalne heaolu) 2. Raha toodab ettevõtlus 3. Ettevõtlus peaks mõjutama ka hariduspoliitikat -Ühiskonna sidusus - Sidusus tähendab koostööd ühiskonnas. Sidusus on demokraatliku ühiskonna tunnus.
Koostamiseks valiti Rahvuskogu (valiti 1936). Seadusandlik võim pidi kuuluma RK, kes valiti 5. aastaks. RK tuli valida kahes osas 1. Ülemkoda (Riiginõukogu 40 liiget, osad kuulusid ameti poolest 6, 10 liiget nimetas president, 24 tuli valida erinevate organisatsioonide ja omavalitsuste poolt) 2. Alamkoda (Riigivolikogu 80 liiget, neid said rahvas valida) Seati sisse presidendi ametikoht, valiti 6. aastaks rahva poolt. Täidesaatevvõim kuulus valitsusest, mis koosnes peaministrist ja ministritest. Valitsus allus presidendile. Presidentaalne Vabariik. Valimisõigust oli kitsendatud (22. eluaastast). Kadus ka rahvaalgatuse õigus. Hakkas kehtima 1938. Hakati rääkima, et Eestis on juhitav demokraatia. Tuli ka kokku uus RK ja 1938 toimusid presidendi valimised. Kuigi valimised pidid toimuma rahva poolt, see nii päris ei olnud, kuna esitati vaid üks kanditaat. KONSTATIN PÄTS. Seega otsustati, et valivad hoopiski...
Valged keeldusid tunnustamast rahvusriike, seetõttu neid ei toetatud äärealade elanike poolt Kehviktalupojad toetasid bolševikke, et jääda maaomanikeks Valged võitlesid killustatult 9. Demokraatia areng kahe maailmasõja vahel. Demokraatlikud riigid. Demokraatliku riigikorra peamised tunnused riigi kodanike osalemine poliitikas võimude lahusus (seadusandlik-, kohtu- ja täidesaatevvõim ei ole koondatud ühe isiku kätte) võimude tasakaalustatus (omavahel kooskõlas ning ükski pole teisest üle) seadus ülemlikkus (kõik inimesed seadus ees võrdsed) inimõiguste (ja kodanikuõiguste) austamine vormidelt otsene (referendumid) või esindusdemokraatia (rahvas valib enda huve esindama saadikud) XX saj esimestel kümneditel muutsid konservatiivid oma poliitikas, nad hakkasid tegelema
küsimuse. Maapäeva 25nda augusti koosolekul leidis Tõnisson, et kuna venelastelt pole abi loota, siis tuleb viia Eesti küsimus rahvusvahelisele areenile. Peeti vajalikuks saata Euroopasse telegatsioon. Iseseisvuse väljakuulutamine Võimu võtmiseks moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsiooni komitee, mille eesotsas oli Viktor Kingissepp. 27ndal oktoobril 1917 ilmusid toompeale sõjarevolutsiooni komitee volinikud ning kõrgem täidesaatevvõim läks Poskalt üle Kingissepale. Täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude täitevkomitee, mida juhtis Jaan Anvelt. Kui Eesti asutavakogu valimistel selgus, et enamlased ei võida, siis valimised katkestati. Piirati kodanikuõigusi, suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslasi ja kirikud muudeti rahvamajandiks. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega, seejärel riigistati ettevõtted ja ärid. Maa kuulutati riigi omandiks, kuid talurahvale maad ei antud. Loodi ühismajandid.
Piir Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Luksemburgi, Prantsusmaa, Belgia ja Hollandiga. Pindala 357 027 km2 ja rahvaarv 82 509 300 inimest (2007), pealinn on 3,4 miljoni elanikuga Berliin. Saksamaa on jagatud 16 liidumaaks, riigikeeleks on saksa keel ja rahaühikuks euro. Saksamaa on parlamentaarne liitvabariik, mille riigipeaks on liidupresident, kelle valib 5 aastaks valimiskogu. Seadusandlik võim on Liidunõukogul ja Liidupäeval. Täidesaatevvõim kuulub liiduvalitsusele, mida juhib liidukantsler, kelle nimetab Liidupäev. Kehtib 1949.a. põhiseadus, mida on korduvalt täiendatud ning igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Saksamaa on Venemaa järel Euroopas rahvaarvu poolest teine riik. Rahvastikutihedus on 231 in/km2 ning suurim on see linn-liidumaades: Berliinis 3800in/km2; Hamburgis ja Bremenis, hõredamailt on asustatud kirdepoolsed liidumaad Mecklenburg-Vorpommern ja Brandenburg
istungijärk - loetakse Eesti NSV üle võimu taastatuks. Kogu see võimuaparaat jõuab Tallinnasse oktoobri esimestel päevadel. Korraldatakse mitmed suured miitingud ja vastuvõtud, nende puhul omapärane see, et pidulikult mängitakse mitmel suurel üritusel ka Eesti hümni, uut hümni ei olnud veel. Uus versioon lipust 1950. aastal (lainetega). 13.02.12 Nõukogude võimustruktuur Selgelt eristatavad kolm võimud: poliitiline võim, mille esindajaks KP ja täidesaatevvõim ja seadusandlik võim ülempresiidiumi näol. Kõige olulisem oli poliitiline võim, kõige vähem tähtsam seadusandlik võim. Poliitiline võim e kommunistliku partei võim. Tasub meeles pidada, et tollase kommunistliku partei nimetused: kuni 1952 Üleliiduline Kommunistlik (bolsevike) Partei, EK(b)P - Eestimaa Kommunistlik (bolsevike) Partei. 1952. aastal toimus muudatus, üle pika aja tuli kokku Kommunistliku Partei Kongress, eelmine oli olnud alles 1939
annaabi.ee 
