EESTI VABARIIK (0)

 
 
 
Eesnimi  Perenimi 
EESTI VABARIIK 
 
TUNNITÖÖ  
Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS 
teaduskond 
Õpperühm:  
Juhendaja : lektor  Anne Uukkivi 
 
 
Esitamiskuupäev: ...................  
 
Allkiri : ....................................  
 
 
 
Tallinn 2014 
SISUKORD 
SISUKORD .......................................................................................................................................... 2 
SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 
1.  NIMI ............................................................................................................................................. 5 
2.  LOODUS ...................................................................................................................................... 6 
2.1. 
Kliima .................................................................................................................................... 6 
2.2. 
Taimestik  ............................................................................................................................... 7 
2.3. 
Loomastik .............................................................................................................................. 7 
3.   RIIGIKORD  .................................................................................................................................. 8 
3.1. 
Valitsus .................................................................................................................................. 9 
4.   TERRITOORIUM JA HALDUSJAOTUS  ................................................................................. 10 
5.   SÜMBOLID JA TÄHISED ........................................................................................................ 12 
6.   RAHVASTIK  ............................................................................................................................. 13 
6.1. 
Keel ...................................................................................................................................... 14 
7.   RIIGIKAITSE  ............................................................................................................................. 15 
8.  MAJANDUS ............................................................................................................................... 16 
9.  AJALUGU .................................................................................................................................. 18 
9.1. 
Esiajalugu ............................................................................................................................ 18 
9.2. 
Muinas-Eesti ........................................................................................................................ 18 
9.3. 
Vana- Liivimaa  ..................................................................................................................... 19 
9.4. 
Rootsi kuningriik ................................................................................................................. 20 
9.5. 
Venemaa .............................................................................................................................. 20 
9.6. 
Iseseisvus  ............................................................................................................................. 21 
9.7. 
Teine maailmasõda  .............................................................................................................. 22 
9.8. 
Nõukogude  okupatsioon  ...................................................................................................... 23 
9.9. 
Iseseisvuse taastamine ......................................................................................................... 24 
9.10. 
Tänapäev .......................................................................................................................... 24 
10. 
KULTUUR .............................................................................................................................. 25 
10.1. 
Kirjandus .......................................................................................................................... 25 
2 
 
11. 
TEISED EESTIST ................................................................................................................... 26 
KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 28 
VIIDATUD  ALLIKAD ...................................................................................................................... 29 
 
3 
 
SISSEJUHATUS 
Käesolev  töö1  annab  ülevaate  Eesti  Vabariigist  käsitledes  tema  nime,  loodust,  riigikorda, 
haldusjaotust, sümboleid ja  tähiseid , rahvastikku, riigikaitset, majandust, ajalugu ja kultuuri. Lisaks 
on ära toodud teiste poolt väljatoodud fakte Eesti kohta.  
                                                 
1 Kasutame vormistamiseks  Wikipeedia   artiklit . Taoline referaadi koostamise viis on keelatud, kuna sellisel 
juhul on tegemist plagiaadiga! 
4 
 
1.   NIMI 
Eesti  nimi  (etnonüümina)  esineb  Pytheasel  (320  eKr),  tema  reisikirjeldus  Läänemerelt  teatab 
rahvast nimega Ostiatoi. Diodorusel (20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi. 
Eesti nime (taas etnonüümina)  seostatakse  kõige sagedamini Rooma  ajaloolase  Tacitusega, kes oma 
raamatus  Germania  (umbes  98.  aastal)  kirjeldas  Sueebide  mere  taga   elavat   Aestiorum  gentes 
kutsutavaid hõime. 
Veel  on  tuntud  (kas  toponüümina  või  etnonüümina)  Aisti  ja  Aistorum  (Jordanes),  Haestii 
(Cassiodorus),  Istum  ja  Aestii  ( poeem   Widsith),  Aistland  (Gutasaga),   Hestia   ja  Estonum  (Saxo 
Grammaticus),  Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland  ja Estland  (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), 
Aestland (Bremeni Adam), Astlanda  (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. 
Vanadel   kaartidel  esinevad  nimekujud  Estonia,  Esthonia,  Estonie,  Esthonie,  Estlandia  või  lihtsalt 
Esten  (eestlased).  Tavakohaselt  käib  see  nimetus  põhjapoolse  Eesti  kohta,  kuid  15.–17.  sajandil 
eristub  ka  Päris-Eesti  (Estonia  Propria)  Liivi  lahe  ja  Võrtsjärve  vahel.  Muistsed   Skandinaavia  
saagad nimetavad maad Eistlandiks. 1930. aastate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti 
Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland. 
19.  sajandini  nimetasid  eestlased  ise  end  maarahvaks  ja  oma  keelt  maakeeleks.  Eestlaste  hulgas 
juurutas Eesti nime Johann Voldemar  Jannsen. 
5 
 
2.   LOODUS 
Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit  mõjutab parasvöötme hooajaline  kliima. Keskmine kõrgus 
on  50  meetrit  merepinnast  ja  kõrgeim  koht  on  Suur  Munamägi  Eesti  kaguosas  318  meetrit 
merepinnast. Eestis on üle  1400  järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi- Pihkva  järv, on 
3555  km²  suurune.  Eestis  on  palju  jõgesid.  Pikimad  on   Võhandu   (162  km),  Pärnu  (144  km)  ja 
Põltsamaa  jõgi  (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri  pikkune  rannajoon 
paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja 
Hiiumaa , on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. 
Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 
294 km Venemaaga. 
2.1.  Kliima 
Eestis  valitseb  mandrilise  ja  merelise  kliima  vaheline  üleminekuline  paraskliima.  Läänemere 
rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja  Šotimaa  põhjatipp. Põhja-
Ameerikas  läbib  Eesti  keskmine  laiuskraad   Labradori   poolsaart  ja   Alaska   lõunarannikut.  Tänu 
Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile 
iseloomulikust mandrilisest kliimast  
Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal . 
Aastas sajab 550–880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. 
Aasta  keskmine   õhutemperatuur   on  +5  °C   ringis   või  sellest  veidi  kõrgem  (2008.  aastal  +7,4  °C). 
Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on 
keskmine  õhutemperatuur  −4...–5  °C.  Kõige  soojemaks  kuuks  peetakse  juulit,  mil  keskmine 
õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine õhutemperatuur 15...18 °C. Küllaltki 
sagedased  on  olulised  kõrvalekalded  normidest  (nii  külma  kui  ka  sooja  puhul).  Absoluutselt 
madalaim  õhutemperatuur  −43,5  °C  on  registreeritud  Jõgeval  1940  ja  kõrgeim  +35,6  °C  on 
mõõdetud 1992 Võrus. 
6 
 
Pikima   suvepäeva  pikkus  on  ligi  19  tundi,  lühim  talvepäev  kestab  vaid  6  tundi.  Valged  ööd 
kestavad mai algusest juuli lõpuni. 
Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. 
2.2.  Taimestik 
Eesti   floora   on  tänu  kohaliku  mullastiku  mitmekesisusele  suhteliselt   liigirikas .  Eestis  elab 
pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 560 liiki. 
Endeemsetest taimeliikidest kasvavad Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas. 
2.3.  Loomastik 
Hajaasustus  ja  laiad  metsased  alad  on  võimaldanud  ilveste,  metssigade,  pruunkarude  ja  põtrade 
karjakaupa  säilimist  teiste  loomade  seas.  Eesti  huntide  arv  on  arvatavasti  umbes  200.  Lindude 
hulgas  on   kaljukotkad   ja  valge-toonekured.  Eestis  on  viis  rahvusparki,  neist  suurim  on   Lahemaa  
Rahvuspark   põhjarannikul.  Soomaa  Rahvuspark  Pärnu  lähedal  on  tuntud  laiade  märgalade  tõttu. 
Matsalu Rahvuspargis on esindatud palju erinevaid linde. 
7 
 
3.   RIIGIKORD 
Eesti  Vabariigi   põhiseadus   sätestab,  et  Eesti  on  iseseisev  ja  sõltumatu  demokraatlik  vabariik,  kus 
kõrgeima  riigivõimu  kandja  on  rahvas.  Kõrgeimat  riigivõimu   teostab   rahvas  hääleõiguslike 
kodanike kaudu Riigikogu valimise ja rahvahääletusega. 
Eesti  Vabariik  kuulub  Euroopa  Liitu,   Schengeni   ruumi  ja  euroalasse,  mis  tähendab  seda,  et  Eesti 
Vabariik on vabatahtlikult loobunud oma suveräänsuse teatud osast (nt oma monetaarpoliitikast ja 
rahaühikust)  ja  nõustus  täitma  Euroopa  Liidu  õigusnorme.  Vastavalt   Riigikohtu   selgitusele  on 
Euroopa Liidu õigus Eesti jaoks ülimuslik, Eesti põhiseadusest saab kohaldada ainult seda osa, mis 
on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. 
[1] Tänu Euroopa Liitu kuulumisele on kõik Eesti kodanikud automaatselt ka Euroopa kodanikud. 
Võimude lahususe printsiibi  järgi  on seadusandlik, täidesaatev võim ja kohtuvõim  seatud  üksteist 
tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike  huvidega . 
Eesti on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlikku võimu teostab  parlament  Riigikogu, millel on 
101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse  neljaks  aastaks. Riigikogu valib iga 5 aasta tagant Vabariigi 
Presidendi. 
Võim on jagatud kolmeks haruks. 
  Seadusandlik:  Riigikogu  võtab  vastu  seadusi  ja  otsuseid,  kuulutab  Vabariigi  Presidendi 
ettepanekul  välja  sõjaseisukorra,  mobilisatsiooni  ja  demobilisatsiooni,  võtab  vastu 
riigieelarve , esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste 
riikide  ja  rahvusvaheliste  organisatsioonide  poole  ning  lahendab  mitmeid  muid  riigielu 
küsimusi . 
  Täidesaatev: Vabariigi Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, suunab ja koordineerib 
valitsusasutuste  tegevust,  korraldab  seaduste,  Riigikogu  otsuste  ja  Vabariigi  Presidendi 
aktide täitmist ning annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. 
  Kohtulik:  I  astme  kohus  on  maakohus,  II  astme  ringkonnakohus  ja  III  astme  kohus 
Riigikohus ,  mis  vaatab  kassatsiooni  korras  kohtulahendeid  läbi,  parandab  kohtuvigu  ja 
8 
 
täidab  põhiseaduslikkuse  järelevalvet.  Riigikohus  koosneb  19  kohtunikust.  Riigikohtu 
esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. 
Vabariigi  President  on Eesti  riigipea . President on Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja ta kuulutab Eesti 
vastu  suunatud  agressiooni  korral  välja  sõjaseisukorra  ja  mobilisatsiooni.  Ühtlasi  esindab  ta  Eesti 
Vabariiki  rahvusvahelises  suhtlemises,  kuulutab  välja  Riigikogu  valimised,  annab  seadlusi  ja 
algatab  põhiseaduse  muutmist.  President  nimetab  Riigikohtu  ettepanekul  ametisse  kohtunikud, 
nimetab ja vabastab Vabariigi  Valitsuse ja  Kaitseväe  juhataja ettepanekul ametist  Eesti Kaitseväe 
juhtkonna, annab  riiklikke  autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid ning nimetab ametisse 
kaitseväe ülemjuhataja. 
3.1.  Valitsus 
Vabariigi  Valitsuse  moodustamisel  on  määrav  jõuvahekord  Riigikogus.  Valitsuse  moodustab 
peaminister,  kelle  määrab  ametisse  president.  Valitsuses  on  15  liiget.  Valitsuse  määrab  ametisse 
president pärast parlamendi heakskiitu. 
Täidesaatvat  võimu  teostab  Vabariigi  Valitsus  riigiasutuste  abil,  mille  hulka  kuuluvad 
ministeeriumid, maavalitsused, ametid, inspektsioonid ja muud valitsusasutused. 
9 
 
4.   TERRITOORIUM JA HALDUSJAOTUS 
Eesti  Vabariigi  iseseisvuse  taastamisel  1991.  aastal  tunnustas  Nõukogude  Liit  de  jure  Eesti 
Vabariiki.  Eesti  Vabariigi  ja  Nõukogude  Liidu  vahel  moodustati  ajutine  kontrolljoon,  mis  järgis 
endiste  Eesti  NSV  ja  Vene  NFSV   piire .  Pärast  Nõukogude  Liidu  lagunemist  jäi  kontrolljoon 
eraldama  Eesti  Vabariiki  ja  Venemaa  Föderatsiooni.   Maismaapiir   Venemaa  Föderatsiooniga  on 
338,6 km pikk. 
Eesti  Vabariik  on  jagatud  15  maakonnaks  (Joonis  1).  Eesti  haldusjaotus  on  välja  kujunenud 
sajandite  jooksul  ja  seda  on  aeg-ajalt  kohandatud  aja  nõuetest  tulenevatele  vajadustele.  Enamik 
praegusi  maakondi  olid  moodustatud  juba  18.  sajandil.  20.  sajandi  esimesel  poolel  loodi  kaks  uut 
maakonda ,  Valgamaa  ja  Petserimaa.  Teised,  nagu  Hiiu,  Jõgeva,  Põlva  ja   Rapla ,  on  loodud  hiljem 
vanemate maakondade küljest osade lõikamise teel. 
 
Joonis 1. Eesti  maakonnad  [2] 
10 
 
Maavalitsust  juhib   maavanem ,  kes  esindab  Vabariigi  Valitsust  kohalikul  tasandil.  Maavanemad 
määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. 
Maakonnad on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. 
Eesti  oli  enne  Teist  maailmasõda  jagatud  11  maakonnaks:  Lääne-,  Harju-,  Järva-,  Viru-,  Pärnu  -, 
Viljandi-, Tartu-, Valga-, Võru-, Petseri- ja Saaremaaks. 
Pärast  Eesti  Vabariigi  loomist  1918.  aastal  kujunesid   vallad   Eesti  tähtsaimateks  haldusüksusteks. 
Varem  olid  peamiseks  haldusüksuseks  sajandite  vältel  välja  kujunenud  kihelkonnad.  Valdadega 
liideti ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk-
järgult vähendatud. 1939. aastal moodustati 248 uut valda. 1990ndate alguses hakkasid  tekkima  ka 
linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata 
kuuluma  ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning 
moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi. 
Valdade  ja  linnade  esinduskoguks  on   volikogu ,  mis  valitakse  võrdelise  valimissüsteemi  alusel 
neljaks  aastaks.  Volikogu  suurus  sõltub  valla  või  linna  elanike  arvust.  Omavalitsuse  täidesaatev 
organ  on  valla-  või  linnavalitsus.  Vallad  ja  linnad  võivad  ühiste  huvide  kaitsmiseks  ja  täitmiseks 
moodustada omavalitsusüksuste liite. 
11 
 
5.   SÜMBOLID JA TÄHISED 
Eesti  riigilipu  värvid  on  sinine,  must  ja  valge.  Need  esindavad  taevast,  mulda  ning  eestlaste 
püüdlemist  õnne  ja  valguse  poole.  Esimese  sinimustvalge   lipp   õnnistati  Eesti  Üliõpilaste  Seltsi 
lipuna   Otepääl   4.  juunil  1884.  1918.  aastal  pärast  Eesti  Vabariigi  loomist  sai  Eesti   rahvuslipp   ka 
riigilipuks.  Kogu  järgneva  ajaloo  vältel  on  sinine,  must  ja  valge  olnud  Eesti  rahvusvärvideks 
(näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). 
Eesti riigivapil on kaks kuju: suur  riigivapp  ja väike riigivapp (Joonis 2). Suure vapi kilpi ümbritseb 
külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. 
 
Joonis 2. Eesti  vapp  [3] 
Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja  rõõm ". See võeti ametlikult kasutusele pärast 
Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. Laulu 
viisi autor on Fredrik Pacius ja eestikeelsete sõnade autor Johann Voldemar Jannsen. 
12 
 
6.   RAHVASTIK 
2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel elas Eestis 2011. aasta lõpus püsivalt 
1 294 236 inimest. 1. jaanuaril 2012 elas Eestis arvestuslikult 1 316 500 inimest [1] ja 1. jaanuaril 
2011  1  320  976  inimest  [4].  1.  jaanuaril  2010  oli  Eesti  elanikke  1  322  845  (rännet  arvestamata 
1 340 127 inimest). 1. jaanuaril 2008 olid samad näitajad 1 325 408 ja 1 340 935 [5]. 
Eesti  põlisrahvus  on  eestlased,  kes  moodustavad  68,7%  elanikest.  Suurim  vähemusgrupp  on 
venelased , kes moodustavad 24,8% elanikest. 
Eesti  elanike  arv  vähenes  aeglaselt  negatiivse  loomuliku   iibe   ja  väljarände  tõttu.  2010.  aastal 
immigreerus  Eestisse  2810,  Eestist  lahkus  aga  5294  inimest,  seega  ületas   väljaränne   sisserännet 
2484  inimese  võrra.  2009.  aastal  oli  väljarände  ülekaal  kolm  korda  väiksem  —  774  inimest.  [6]. 
Loomulik iive kasvas 2011. aastani ning oli −0,13% (2007) ja −0,045% (2008). Aastal 2010 muutus 
see esimest korda viimase 20 aasta jooksul positiivseks, [7] kuid jäi taas negatiivseks 2011. aastal. 
[8]  Eesti  venelaste  iive  on  eestlaste  omast  veelgi  madalam,  seega  kasvab  aja  jooksul  eestlaste 
osatähtsus. 
Paljudel  Eesti  elanikel  ei  ole  rahvastikuregistris  kirjas  tegelik  elukoht.  Peamiselt  puudutab  see 
maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas 
arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. 
2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna (Tabel 1), 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla [9]. 
Tabel 1 
Suurimad linnad [10] 
Järjekord    Linn  
Maakond  
Elanikke  
Eestlasi  
Eestlaste 
osakaal, % 
1  
Tallinn  
Harjumaa   
400 387  
215 114  
53,7 
2  
Tartu  
Tartumaa  
101 169  
80 397  
80 
3  
Narva  
Ida-Virumaa  
68 680  
3 331  
4,9 
13 
 
Järjekord   Linn  
Maakond  
Elanikke  
Eestlasi  
Eestlaste 
osakaal, % 
4  
Kohtla-Järve   Ida-Virumaa  
47 679  
8 479  
17,8 
5  
Pärnu  
Pärnumaa  
45 500  
36 112  
80 
6  
Viljandi  
Viljandimaa  
20 756  
18 995  
91,5 
7  
Sillamäe   
Ida-Virumaa  
17 199  
719  
4,2 
8  
Rakvere  
Lääne-Virumaa  
17 097  
14 496  
84,8 
9  
Maardu   
Harjumaa  
16 738  
3 331  
20 
10  
Valga  
Valgamaa  
14 323  
8 970  
62,6 
11  
Kuressaare  
Saaremaa  
14 925  
14 548  
97,5 
12  
Võru  
Võrumaa  
14 879  
13 414  
90 
13  
Jõhvi  
Ida-Virumaa  
12 112  
4 022  
33,2 
14  
Haapsalu  
Läänemaa  
12 054  
9 587  
80 
15  
Paide  
Järvamaa  
9 642  
8 683  
90 
6.1.  Keel 
Riigikeel on eesti keel. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%, 
eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte-eestlaste 
seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud. 
Lõuna-Eestis räägitakse võru keelt, mida vahel peetakse eesti keele murdeks, vahel eraldiseisvaks 
keeleks . Murdekõnelejate arvu kohta täpsed andmed puuduvad, hinnanguliselt elab Eestis võrokesi 
70 000 ja setosid 10 000; ülejäänud murrete ja kohalike keelte kõnelejaid on vähem. [11] 
Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel ja mõnes teises linnas on ülekaalus vene keele kõnelejad . 
2009. aastal Eurostati poolt läbiviidud uuringu järgi  valdab  Eesti elanikest enda arvates inglise keelt 
väga hästi 28 protsenti, kuuludes selle näitaja poolest ELi paremate hulka. [12] 
14 
 
7.   RIIGIKAITSE 
Eesti  kaitsejõud  põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb Maaväest, Mereväest ja Õhuväest, ning 
vabatahtlikul  sõjaväelisel  ühendusel  Kaitseliidul.  Kaitsejõudude  tööd  juhib  ja  planeerib  Kaitseväe 
Peastaap. 
Peastaabi peamine ülesanne on tagada kaitsejõude valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise  tegevusega  
ning planeerib ja teostab Eestis operatsioone kõiki väeliike kaasates. 
Kaitseväe  ülesandeks  rahuajal  on  õhuruumi  ja  territoriaalvete   järelevalve   ja  kontroll,  pideva 
kaitsevalmiduse  tagamine,  ajateenijate  väljaõpetamine  ja  reservvägede  ettevalmistamine,  üksuste 
ettevalmistamine  ja  osalemine  rahvusvahelistel  operatsioonidel  ning  tsiviilvõimude   abistamine  
loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede ja kriisisituatsioonide 
likvideerimisel. 
Ajateenistus  Eestis  on  kohustuslik  18–28-aastastele  meestele.  Kutsealuste  teenimisaeg  on  kaheksa 
kuni üheteistkümne kuu pikkune olenevalt väeliigist. 
Pärast Eesti ühinemist NATOga 2004. aastal kuulub Eesti Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni 
ning  organisatsiooni  põhikirja  artikli  5  alusel  on  Eesti  kaitsepoliitika  aluseks  organisatsiooni 
liikmesriikide kollektiivse kaitse põhimõte. 
15 
 
8.   MAJANDUS 
Euroalasse  kuuluvad  riigid  Austria,  Belgia,  Eesti,  Holland,   Hispaania ,  Iirimaa,  Itaalia  Kreeka, 
Küpros , Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa,  Slovakkia , Sloveenia ja Soome on 
kaardil märgitud tumesinisega ja euro ühepoolselt kasutusele võtnud riigid Andorra,  Montenegro  ja 
Kosovo helesinisega. 
Eesti  on  kõrge  sissetulekuga  [13]   turumajanduslik   riik.  Eesti   tähtsaimad   kaubanduspartnerid  on 
Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. 
Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro. 
2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh 
elektrienergiat.  [14]  Maailmas  ainulaadsena  põhineb  Eesti  energeetika  põlevkivil.  2009.  aastal 
kaevandati Eestis 12 604,9 tuhat tonni põlevkivi . [15] 
Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas  kvartalis 13 117 krooni (838,33 EUR). 
2008.  aasta  teises  kvartalis  tõusis  tarbijahinnaindeks  võrreldes  2007.  aasta  teise  kvartaliga  11,4% 
(kaupade  hinnad  10,6%,  sealhulgas   toidukaubad   15,8%  ja  tööstuskaubad  6,5%,  teenuste  hinnad 
12,9%;  kõige  rohkem  toidu,  eluasemekulutuste  ja  mootorikütuse  hindade  arvel)  ja  võrreldes 
2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). 
Eesti suurimad ekspordiartiklid on [14]: 
   masinad ja seadmed  (29%), 
  puit ja paber (13%), 
  metallid (10%), 
  toidukaubad (8%), 
  tekstiilid (5%), 
   keemiatooted . 
Eesti  tähtsaimad  ekspordipartnerid  on  Soome  18,57%,  Rootsi  12,52%,  Läti  9,51%,  Venemaa 
9,33%, Saksamaa 6,09%, Leedu 4,76%, Ameerika Ühendriigid 4,26% (2009). [14] 
16 
 
Eesti suurimad impordiartiklid on [14]: 
  masinad ja seadmed (35%), 
  tekstiilid (19%), 
  mineraalsed kütused  (19%), 
  keemiatooted (9%), 
  toidukaubad (6%). 
Eesti  tähtsaimad  impordipartnerid  on  Soome  14,52%,  Leedu  10,84%,  Läti  10,47%,  Saksamaa 
10,33%, Venemaa 8,59%, Rootsi 8,34%, Poola 5,63% (2009). [14] 
Vaata  ka  Eesti   maksusüsteem ,  Eesti   rahapoliitika ,  Eesti  Vabariigi   rahareform   aastal  1928,  Eesti 
Vabariigi rahareform aastal 1992, Eesti Vabariigi rahareform aastal 2011. 
17 
 
9.   AJALUGU 
9.1.  Esiajalugu 
Esimesed  inimesed  liikusid  Eestisse  kagu  poolt.  Arheoloogilistel  andmetel  jõudsid  nad  Eestisse 
pärast  jääaja lõppu  umbes 11 000 aasta eest,  sellest  ajast on teada Pulli  asulakoht  Pärnu lähedalt. 
Veidi  hilisem  on  Kunda  Lammasmäel  olnud  asulapaik,  mille  järgi  varaseimat  inimasustust  on 
nimetatud Kunda kultuuriks. Umbes samasse aega paigutatakse ka  Reiu  asulakoht. 
Eestlased  on  Euroopa  rahvaste  seas  üks  kõige  kauem  oma  praegusel  asualal  elanud  rahvaid. 
Eestlaste  esivanemaid  seostatakse  kammkeraamikakultuuriga,  mille  kandjad  elasid  Eesti  alal  juba 
üle 5000 aasta tagasi. Sel ajal tõusis teiste majandusharude seas esikohale põllundus. Põlde  hariti  
kaheväljasüsteemi  järgi.  Nagu  teisedki  varajased  agraarühiskonnad,  elasid  eestlased  algselt 
majanduslikult  sõltumatute  patriarhaalsete  sugukondadena,  kus  puudus  märkimisväärne 
majanduslik ja sotsiaalne kihistumine . 
400–800 eKr langes Saaremaale Asva  linnusasula lähedale meteoriit ja tekkis Kaali  kraater . 
9.2.  Muinas-Eesti 
1.  aastatuhande  lõpus  koosnes  Eesti  arvukatest  kihelkondadest,  mille  ühendamisel  moodustusid 
maakonnad.  Kihelkondade  vanemad  käisid  ühistel  nõupidamistel  Raikkülas.  Viikingiaega  8.–
11. sajandini  iseloomustavad   laienenud   sõjalised  kokkupõrked.  Põhiliseks  eestlaste  vaenlaseks  jäi 
Venemaa. 1030. aasta paiku vallutas Vene suurvürst  Jaroslav  Tark Kagu-Eesti ning rajas eestlaste 
Tartu linnuse kohale Jurjevi linnuse ning asula.  1054  püüdis tema poeg Izjaslav allutada ka Kesk- ja 
Põhja-Eestit,  mis  tal  osaliselt  õnnestus.  1061.  aastal  aga  said  venelased  lüüa,  eestlased  vallutasid 
tagasi Tartu ning venelased aeti kogu Kagu-Eestist välja. 
Eestlased  olid  tegevad  ka  merenduses.  Skandinaavia  saagad  pajatavad  eestlaste  kontaktidest 
viikingitega  Rootsist,  Taanist,  Norrast  ja  Islandilt.  Erinevalt  Lääne-Euroopast  ei  suutnud 
Skandinaavia viikingid Eestis kanda kinnitada. Rootsi kuninga Ingvari sõjavägi sai Eestis lüüa ja ta 
ise  tapeti . Saarlased sõitsid oma laevastikuga Peipsile ning Pihkva lähedal purustati  vürst  Izjaslavi 
18 
 
Novgorodi   maakaitsevägi.  Suurima  ulatuse  saavutas  eestlaste   merendus   12.  sajandil.  1187.  aastal 
Rootsi tollase pealinna Sigtuna maha põletajad olid tõenäoliselt eestlased. 
Aastaks  1200  oli  Eesti  ühiskond  kihistunud  ning  nii  võim  kui  ka  maa  ja   tootmisvahendid   olid 
koondunud väikese hulga ülikute (vanemate) kätte. Koos Läänemere idakalda teiste rahvastega olid 
eestlased 12. sajandi lõpul üks väheseid Euroopa rahvaid, mis ei olnud ristiusustatud. 
Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Alates 1208. 
aastast  hakkasid   ristisõdijad   koos  nende  alistatud  liivlaste  ja  latgalitega  tegema  sõjaretki  Eestisse, 
esialgu  Ugandi  ja  Sakala  maakondadesse.  Eestlased  osutasid  ägedat  vastupanu  ja  rüüstasid  ka 
ristisõdijate,  liivlaste  ja  latgalite  ala.  Pärast  1212– 1215   kehtinud   Turaida   vaherahu,  mille 
tulemusena  pidid  Sakala  ja  Ugandi  ristiusku  tunnistama,  alustasid  ristisõdijad  uusi  rünnakuid. 
1217. aastal  peetud  Madisepäeva  lahingu  järel  langes  Eesti  järk-järgult  võõrvallutajate  kätte. 
Võitlusse  sekkusid  ka  vene  vürstide  väed,  kes  kohati  tegutsesid  eestlaste  liitlastena,  samas  aga 
Eestit  ka  omal  käel  rüüstates.  1219.  aastal  vallutasid  Lindanisa  linnuse  taanlased.   1222 .  aasta 
alguses oli kogu Mandri-Eesti ristisõdijate kontrolli all. 
1222. aastal alustasid eestlased ülestõusu. Peagi  langesid  kõik olulisemad linnused peale Lindanisa 
eestlaste  kätte.  Ristisõdijad  kogusid  end  siiski  ruttu  ja  vallutasid  kaotatud  ala  tagasi.  1224.  aastal 
peetud  Tartu  lahinguga  kontrollisid  ristisõdijad  jälle  Mandri-Eestit.  1227.  aastal  ristiusustati  ka 
Saaremaa. 
13.  sajandi  alguseks  oli  praegusel  Eesti  alal  mitukümmend  kihelkonda.  Nende  põhjal  moodustati 
ligikaudu kaks korda suurem arv kirikukihelkondi. [16] 
9.3.  Vana-Liivimaa 
Pärast  Eesti  ristiusustamist  moodustati   Saaremaast   ja  Läänemaast  Saare-Lääne   piiskopkond   ning 
Ugandist  ja  sellest  põhja  poole  jäänud  kihelkondadest  Tartu  piiskopkond.  Järvamaa,  Sakala  ning 
osad  Läänemaast  ja  Saaremaast  kuulusid  esialgu  Mõõgavendade  ordule  ja  hiljem  Liivi  ordule. 
Taani  alluvusse  jäänud  Harjumaal,  Revalas  ning  Virumaal  moodustati   1271 .  aastal  Eestimaa 
hertsogkond. 
13.  sajandil  korraldati  Saaremaal  mitu  ülestõusu  ebasobivate  lepingutingimuste  vastu.  Suurem 
eestlaste mäss, Jüriöö ülestõus, algas 1343. aastal, mis küll mõne aastaga maha suruti. 1346. aastal 
müüs Taani veidi enam kui kolme tonni hõbeda  eest Saksa ordule Põhja-Eesti. 
19 
 
16. sajandil keelati talupoegadel relva kandmine, see oli aga tol ajal vaba mehe tunnus. 
Riia  kaudu   1520 .  aastate  algul  levima  hakanud   reformatsioon   suurendas  Eestis  sisevastuolusid. 
Tallinnas  ja  Tartus  toimus   pildirüüste ,  mille  käigus  said  kannatada  nii  katoliku  kirikud  kui  ka 
kloostrid .  Eesti  talupojad  jäid  üldiselt  usupuhastusest  puutumata,  kuigi   reformaatorid   püüdsid  ka 
nendele  kohati  tähelepanu  pöörata.  Reformatsioon  nõudis  rahvakeelset  jumalateenistust  ja  andis 
sellega  tõuke eestikeelsete raamatute avaldamiseks. 
1558.  aastal  algas  Liivi  sõda.  2.  augustil   1560   peetud   Härgmäe   lahingus  purustasid   Moskva  
tsaaririigi väed Liivi ordu väed ning ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. 1562. aastal alistus 
Liivi ordu Poolale, Põhja-Eesti oli läinud Rootsi ja Lääne-Eesti Taani võimu alla, Ida-Eesti oli aga 
Moskva  kontrolli  all.  Liivi  sõjas  osalesid  ka  eestlased.  1560.  aastal  piirasid  talupojad   Koluvere  
piiskopilinnust (1560. aasta talurahva ülestõus). Sõja teisel poolel mängis lahingutes tähtsat osa Ivo 
Schenkenbergi maameeste lipkond. Liivi sõda lõppes 1583. aastal. 
9.4.  Rootsi kuningriik 
Liivi sõja tulemusena jagati Eesti Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Ajapikku allutas Rootsi 
endale ka Poola ja Taani  valdused  Eestis. Rootsi ajal edenes oluliselt  hariduselu . Kuningas Gustav 
II  Adolfi  ajal  rajati  Eestisse  Tartu  Ülikooli  ning  mitu  gümnaasiumit.  Sajandi  lõpus  tegutses 
talurahva  harimise  alal edukalt Bengt Gottfried  Forselius. 
Rootsi võimu ajal suutsid  aadlikud  läbi suruda talupoegade sunnismaisuse, millega algas pärisorjus. 
Karl XI  ajal toimunud  suure mõisamaade reduktsiooniga sai  riik  endale  üle 80%  Liivimaa ja ligi 
20%  Eestimaa  põllumaadest.  Riigitalupoegade  õiguslikku  seisundit  asuti  ühtlustama  Rootsi 
talupoegkonna   omaga ,  mis  tähendas  sisuliselt  liikumist  tugeva  vabatalupoegkonna  kujundamise 
suunas.  Samas  piirati  ka  Liivimaa  rüütelkonna  tegevusvabadust.  Paraku  takistas  neid  arenguid 
näljahäda  1695–1697 ning Karl XI surm, lõplikult aga  Põhjasõda . 
9.5.  Venemaa 
1700–1721 kestnud Põhjasõja tulemusena läks Eesti Venemaa koosseisu. Olulist osa mängis Harku 
mõisas  28.  septembril  1710  sõlmitud  leping,  millega  Eestimaa  rüütelkond  kui  kohalik 
aadliomavalitsus   vandus   truudust  Vene  keisrile  tingimusel,  et  säilivad  aadli  ja  linnade   endised  
privileegid,  säilib  luteri  usk  ning  saksa  keel  asjaajamiskeelena.  See  rajas  Balti   erikorra   ja  muutis 
Eesti Vene tsaaririigi omanäoliseks laialdase omavalitsusega  piirkonnaks . 
20 
 
1816.  ja  1819.  aastal  kehtestati  Eestis  uus   talurahvaseadus ,  millega  senine  pärisorjast   talupoeg  
tunnistati  isiklikult  vabaks.   Talumaa   jäi  siiski  mõisniku  omandiks.  Et  talupoegadel  ei  olnud 
liikumisvabadust ega võimalust elukutset valida, pidid nad leppima mõisniku määratud teorendiga. 
Mõisamajanduse  vajaduste  ja  talurahva  vastupanu   survel   koostati  mõisnike  maapäevadel  uued 
talurahvaseadused,  mis  kinnitati  Liivimaal  1849,  Eestimaal   1856   ja  Saaremaal  1865.  Need 
soodustasid talude päriseksostmist. Teoorjuse keelamisega 1868. aastal läksid mõisamajapidamised 
üle   raharendile   ja  palgatöö  massilisele  kasutamisele.  19.  sajandi  lõpuks  oli  Lõuna-Eestis 
talupoegade  omanduses  üle  80%,  Põhja-Eestis  50%  talumaast,  osa  talusid  jäi  rendile. 
Täisperemeestest  kujunes  eesti  ühiskonna  peamine  majanduslik  jõud  ning  sotsiaalselt  kõige 
aktiivsem rühm. 
Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine  moderniseerimine , industrialiseerimine, 
linnastumine  ja rahvusluse levik. 19. sajandi keskel algas eestlaste rahvuslik  ärkamine , mis  kulges  
üldjoontes  sarnaselt  teiste  Euroopa  väikerahvastega.  Eesti  rahva  ärkamisele  panid   teadliku   aluse 
kõrghariduse  saanud   Kristjan   Jaak   Peterson ,   Friedrich   Robert  Faehlmann  ja  Friedrich   Reinhold  
Kreutzwald .  Eesti  rahvusideoloogia  alusepanija  Jakob  Hurt  kinnitas,  et  eestlaste  kui  väikerahva 
missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik  identiteet , mitte riiklik 
kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert  Jakobson , kes  sõnastas  Eesti  rahvuslaste  
majandusliku  ja  poliitilise  programmi,   nõudes   selles  eestlastele  sakslastega  võrdseid  poliitilisi 
õigusi.  20.  sajandi  alguses  kujunesid  välja  esimesed  eestlaste  poliitilised   rühmitused ,  sealhulgas 
Jaan Tõnissoni juhitud rahvuslased ja Konstantin Pätsi juhitud tsentralistid. 
9.6.  Iseseisvus 
Iseseisvusmanifesti väljakuulutamine  Pärnus 23. veebruaril 1918. 
1914.  aastal  puhkenud  Esimesse  maailmasõtta  mobiliseeriti  Vene  poolel  umbes  100  000  eestlast. 
Pärast  1917.  aasta  Märtsirevolutsiooni  sai  võimalikuks  Eesti  rahvusväeosade  moodustamine. 
23. veebruaril  1918  Pärnus  ja  24.  veebruaril  Tallinnas  kuulutas  Eestimaa  Päästekomitee  välja 
iseseisvusmanifesti. Praegu tähistatakse iga aasta 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva. 
Ajutiselt oli Eesti 1918. aastal okupeeritud Saksa vägede poolt, seejärel  ründasid  Eestit  Venemaa 
väed ja algas Eesti  Vabadussõda . Bolševikud lootsid maailmarevolutsiooni kohesele puhkemisele. 
Pärast Punaarmee kaotusi 1919. aastal Narva, Paju ja Krivasoo lahingutes tunnustas Venemaa Tartu 
rahuga 2. veebruaril 1920 Eesti iseseisvust,  ühtlasi  määrati kindlaks Eesti ja Venemaa piir. Peagi 
21 
 
tunnustasid   Eestit  kui   iseseisvat   riiki  kõik  tolleaegsed  maailma  riigid.  Eesti  võeti  vastu 
Rahvasteliitu. 
Senine  suurpõllumajandus  likvideeriti  1919.  aasta  maareformiga.  Riik  asutas  arvukalt 
väikepõllupidamisi.  Eestile  mittevajalikud  suurtööstusettevõtted  suleti.  1930.  aastaiks  muutusid 
Eesti  tähtsaimaks  väljaveokaubaks  põllumajandussaadused,  nagu  peekon,  piimasaadused,  munad, 
riigi poolt soodustati põlevkivi ja selle saaduste, sealhulgas bensiini tootmist ja eksporti. 
1920.  aastal  Asutava  Kogu  poolt  vastuvõetud  põhiseaduse  alusel  oli  Eesti  ilma  riigipeata  ja 
Riigikogust  sõltuva  valitsusega  riik.  See  põhjustas  poliitilise  ebastabiilsuse  ja  sagedased 
valitsuskriisid .  Suurimaks  ohuks  iseseisvusele olid Nõukogude  Liidu poolt  toetatud   kommunistid , 
kes püüdsid 1924. aastal korraldada  riigipööret . Tallinnas, Nõmmel, raudteedel ja piiri ääres kehtis 
pidevalt  kaitseseisukord . 
1930ndate  algul  saavutas  mõju  Vabadussõjalaste  liikumine.  Liikumine  suleti  esimest  korda 
1933. aastal  Jaan  Tõnissoni  valitsuse  ja  1934.  aastal  Konstantin  Pätsi  poolt.  1934  korraldasid 
Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde, kogu riigis kehtestati kaitseseisukord ja algas vaikiv 
ajastu. Moodustati kutsealaseid omavalitsusi. 1938. aastal võeti vastu uus põhiseadus. 
9.7.  Teine maailmasõda 
Teise maailmasõja algul 1939 jäi Eesti erapooletuks. Sama aasta 28. septembril sõlmiti Nõukogude 
Liiduga, kuna viimane oli ähvardanud keeldumise korral jõu kasutamisega, vastastikune abistamise 
leping, mis tõi Nõukogude väed Eestisse. 17. juunil 1940  okupeerisid  Nõukogude väed Eesti [17]. 
Seejärel kuulutasid kommunistid Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks. 
Järgnes  Eesti  riikluse  kavakindel  hävitamine.  Toimusid  massilised  arreteerimised,  eraettevõtted 
riigistati,  enamik  kodanikuühendusi  ja  seltse  suleti,  väljapaistvaid  kultuuri-  ja  riigitegelasi  hakati 
taga   kiusama .  14.  juunil  1941  viidi  läbi  esimene  massküüditamine  Siberisse,  mis  puudutas  kogu 
Eesti Vabariigi poliitika-, majandus- ja kultuurieliiti. 
See kõik suurendas eestlaste meelepaha Nõukogude võimu vastu. Kui 22. juunil 1941 puhkes sõda 
Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel,  hoogustus  metsavendade tegevus. Esimeste kokkupõrgetega 
Eesti partisanide ja Punaarmee üksuste vahel algas Suvesõda. Kui Saksa väed jõudsid Eesti  aladele , 
võeti  neid  vastu  kui  vabastajaid,  kuna  valdav  enamik  eestlastest  nägid  sakslastes  vabastajaid 
bolševistlikust hirmuvalitsusest. 
22 
 
Pärast Suvesõja  võitu  astusid paljud eestlased 1941–1944 vabatahtlikena Saksa sõjaväkke ja Relva-
SS-i.  Paljud  neist  tahtsid  isiklikult  bolševikele  kätte  maksta  hukatud  või  Siberisse  küüditatud 
lähedaste  eest.  Seda  võimendas  Saksa  poliitika,  mis  toonitas,  et  Eesti  iseseisvuse  taastamine  on 
tulevikus võimalik, kui Eesti ja eestlased annavad piisava panuse võitluses bolševismi vastu. 
Pärast  Nõukogude  vägede  uut  rünnakut  Narva  rindel  jaanuaris  1944  algas   massiline   eestlaste 
astumine   Relva-SS-i.   Hjalmar   Mäe  kuulutas  välja  mobilisatsiooni  ning  Jüri  Uluots  pöördus  rahva 
poole kutsega kaitsta kodumaad, kuna oli näha, et sõjaõnn pöördub Nõukogude Liidu kasuks. Eesti 
Leegionist moodustati 20. Eesti  diviis . 
Jaanuarist juulini peeti ägedaid lahinguid Narva rindel ja Auvere piirkonnas. Sinimägede lahingus, 
mis  kujunes  Eesti  ajaloo  ohvriterikkaimaks,  suutsid  20.  Eesti  diviis,  teiste  Euroopa  maade 
vabatahtlikud ja Wehrmachti väeosad Punaarmee pealetungi peatada. 
Septembri  teisel  poolel  alustasid   sakslased   rindejoone  lühendamise   otstarbel   oma  vägede  Eestist 
väljatõmbamist. Umbes 100 000 eestlast jõudsid sõjapõgenikena Rootsi ja Saksamaale. Hiljem sealt 
edasi  USAsse,  Kanadasse  ja  mujale  emigreerununa  panid  nad  aluse  väliseestlaste  elujõulisele 
kogukonnale. 
18.  septembril  pandi  Tallinnas  kokku  Otto  Tiefi  juhitud  valitsus,  mis  ei  suutnud  pidurdada 
Punaarmee edasitungi. 1944. aasta lõpus kontrollis Punaarmee kogu Eestit. 
9.8.  Nõukogude okupatsioon 
Taasvallutatud Eestis kehtestati uuesti nõukogude võim. Siiski jätkasid paljud  metsavennad  võitlust 
metsades.  Nõukogude  võim  võitles  metsavendade  vastu  nende  peamiste   toetajate ,  talupoegkonna 
küüditamistega.  25.-29.  märtsil  1949  toimus  teine  massiline   küüditamine   –  märtsiküüditamine, 
mille  käigus   saatsid   Nõukogude  okupatsioonivõimud  Eestist  loomavagunites  Venemaale  – 
Krasnojarski  kraisse,  Novosibirski,  Tomski,  Omski  ja  Irkutski  oblastisse  nn.  eriasumisele  üle 
22 000  inimese.  Küüditamisnimekirjadesse  kokku  oli  aga   kantud   kuni  30  000  inimest. 
Küüditamisele  järgnes  sundkollektiviseerimine,  millega  kaotati   talud   kui  majandusüksused. 
Põhiliselt  Tallinnasse  ja  Ida-Virumaale  rajati  suurtööstusi,  mille   tööjõud   toodi  sisse  Venemaalt. 
Vene  keel  hakkas  omandama  järjest  tähtsamat  rolli.  Ideoloogilise  surve  tugevnemise  tõttu 
hoogustus ka  dissidentlus , mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt 40 kiri 1980. aastal. 
23 
 
9.9.  Iseseisvuse taastamine 
1987.  aasta  kevadel  elavnes  Eestis  vastupanuliikumine,  algasid  fosforiidisõda  ja  laulev 
revolutsioon . 23. augustil 1989 moodustati "Balti kett". 1990. aasta alguses  taastati  Eesti  Kaitseliit . 
20.  augustil  1991  tunnistas  ka  Ülemnõukogu  oma  otsusega  Eesti  riiklikku  iseseisvust. 
17. septembril  1991  võeti  Eesti  Ühinenud  Rahvaste  Organisatsiooni  liikmeks.  Juunis  1992  läbi 
viidud rahareformiga tunnistati  rubla  Eestis kehtetuks ja uuesti võeti kasutusele Eesti kroon. Samal 
aastal võeti vastu uus põhiseadus. 1994. aastal viis Venemaa enamiku okupatsioonivägesid Eestist 
välja, jättes need siiski Petserimaale ja Viru Ingerisse. Samuti ei viidud välja tsiviilkoloniste. 
9.10.  Tänapäev 
1996. aastal kuulutas president Lennart Meri välja Eesti arvutistamise ehk "tiigrihüppe" programmi. 
2003. aastal puhkenud Iraagi sõjas osalesid ka Eesti rahuvalvajate üksused. 
2004.  aastal  võeti  Eesti  NATO  ja  Euroopa  Liidu  koosseisu.  Samal  aastal  puhkes   skandaal ,  kui 
võimud otsustasid Lihulast  salaja teisaldada mälestusmärgi  Teises maailmasõjas Punaarmee vastu 
võidelnud eestlastele. 
2005.  aastal  nurjus  Venemaa   vastuseisu   tõttu  Eesti  ja  Venemaa  vahelise  piirilepingu  sõlmimine. 
Venemaa   välisministeerium   teatas,  et  ei  pea  võimalikuks  algatada  Eesti-Vene  piirilepingute 
ratifitseerimist  riigiduumas.  Vene  poolt  ärritas   viitamine   Nõukogude  okupatsioonile  ja  Tartu 
rahulepingule.  Venemaa  on  teatanud,  et  võtab  tagasi  allkirja  ning  soovib  algatada  Eestiga  uued 
läbirääkimised. 
Eesti  on  teatanud,  et  vajadust  uuteks  piiriläbirääkimisteks  pole  ning  et  lisaklauslid  ei  sisalda 
mingeid territoriaalseid nõudmisi. 
2006.  aastal  valiti  Eesti  presidendiks  Toomas  Hendrik  Ilves.  Aprillis  2007  korraldasid  Eesti 
venelased   pronkssõduri   teisaldamise  tõttu  tänavarahutused,   pinged   jõudsid  riikidevahelisele 
tasandile.  2008.  aasta  alguses  peatus  ülemaailmse  surutise  tõttu  Eesti   majanduskasv   ning  algas 
majanduskriis. 1. jaanuaril 2011 sai Eestist eurotsooni liige, Eestis tuli käibele euro. 
24 
 
10.  KULTUUR 
Eesti  kultuur  ühendab  traditsioonilist   pärandit   Põhjamaade  ja  Euroopa  kultuurivooluga.  Ajaloo 
jooksul  on  kultuurilisi  mõjusid  siia  levinud  igast  suunast.  Eestit  on  sageli  vaadeldud  kui  Lääne 
ääreala Ida vastas. Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel. 
Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine  saunas . Paljud eestlased on hingeliselt seotud 
maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna  hiljuti . 
Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed,  mulgid , saarlased, hiidlased ja setud, kes on 
siiani  alal   hoidnud   oma  põliseid  traditsioone.  Eesti  territooriumi  ja  eesti  kultuuriga  on  seotud  ka 
baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. 
10.1.  Kirjandus 
Vanimateks  kirjalikeks  allikateks,  kus  leidub  andmeid  eesti  rahvaluule  kohta,  on  keskaegsed 
kroonikad . Esimene säilinud eestikeelne raamat, Wanradti ja  Koelli  katekismus, trükiti 1535. aastal, 
Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. 
Ärkamisaja  alguses  koostas  Friedrich  Reinhold  Kreutzwald  Eesti  rahvuseepose  "Kalevipoeg", 
toetudes   sealjuures   teiste  estofiilide,  Õpetatud  Eesti  Seltsi  liikmete  (sealhulgas  Friedrich  Robert 
Faehlmanni ja Georg Julius von Schultzi) tööle, eesti rahvalauludele ning Garlieb Merkeli ja James 
Macphersoni proosapoeemidele. [18] 
Pärast  Eesti  Vabariigi  loomist  arenes  rahvuslik  kirjandus  kiiresti.  Kõrgelt  hinnatud  proosateoseid 
lõid  August  Gailit,   Friedebert   Tuglas,  A.  H.   Tammsaare   ja  teised.  Pärast  Teist  maailmasõda 
tegutsesid   paguluses   kirjanikud,  nagu  Karl   Ristikivi   ja   Arved    Viirlaid .  Uuema  aja   kirjanikest   on 
tuntuimad Jaan Kross ja Andrus Kivirähk. 
25 
 
11.  TEISED EESTIST 
2009.  aastal  toodeti  Eestis  Eurostati  poolt  läbiviidud  uuringute  kohaselt  oluliselt  väiksem  kogus 
olmejäätmeid kui ELi liikmesriikides keskmiselt (513 kg olmejäätmeid inimese kohta) [19]. 
2010. aastal Ameerika Ühendriikide ajakirja Newsweek poolt maailma riikide majanduse, hariduse, 
tervise, elukvaliteedi ja poliitilise olukorra alusel koostatud edetabelis asetus Eesti 32. kohale [20]. 
2010.  aastal  avaldatud  ÜRO  inimarengu  aruandes  tõusis  Eesti  väga  kõrge  inimarenguga  riigiks, 
paiknedes 169 riigi hulgas 34. kohal [21], võrreldes 2009. aasta 40. kohaga, millega Eesti oli kõrge 
inimarenguga riikide eesotsas. 
2010.  aastal  Keskkonnaministeeriumi  poolt  tehtud  kokkuvõttel  meie  loodusrikkusest  selgus,  et 
"Looduse poolest kuulub Eesti Euroopa rikkamate hulka" [22]. 
2010.  aastal  antud   intervjuus   ETV-le  nentis  Ameerika  Ühendriikide  suursaadik  Eestis  Michael  C. 
Polt, et "mõnikord on raske mõista, miks eestlastel pole soovi tunnustada kõike seda head, mida nad 
on saavutanud" [23]. 
2010.  aastal  Briti  telekanali  BBC  poolt  korraldatud   uuringul   andmetel  viidati  Eestile  kui  maailma 
kõige  uskmatumale  riigile,  Eestis  nimetas  religiooni  enda  jaoks  oluliseks  16  protsenti  inimestest 
[24]. 
2011. aastal oli Eesti esimene varem  Nõukogude  Liitu  kuulunud  riik, kes läks üle Euroopa  Liidu 
ühisrahale eurole [25]. Eestis kehtib alates 1. jaanuarist 2011 euro. 
2011.  aastal,  The   Moscow   Times,   Anders   Åslund:  "Kõikidest  postkommunistlikest  riikidest  on 
reformide läbiviimises kõige edukamaks osutunud väike Eesti" [26]. 
2011.  aastal  avaldatud  Freedom  House  uuringu  kohaselt  on  Eesti  internetivabaduselt  maailmas 
esimesel kohal [27]. 
26 
 
2011.  aastal  toimunud  maailma   parimate   e-lahenduste   konkursil   World   Summit   Award  (WSA) 
võitis Eesti e-aruandluskeskkond maailma parima  e-lahenduse  tiitli  e-valitsuse kategoorias [28]. 
2011. aastal, Euroopa  finantskriisi  ajal avaldas Suurbritannia majandusajakiri Economist,  Brüsselis  
paikneva mõttekoja Lissaboni Nõukogu uuringu alusel  artikli Eestist "ei  pea olema suur, et jõuda 
tippu" [29]. 
2012.  aastal  Lastekaitseorganisatsiooni  Save  the  Childreni  poolt   koostanud   uuringu  kohaselt  on 
Eesti emade heaolu indeksi kohaselt 10. kohal maailmas [30]. 
27 
 
KOKKUVÕTE 
Eesti  Vabariik  on  riik  Põhja-Euroopas.  Eesti  piirneb  põhjas  üle  Soome  lahe  Soome  Vabariigiga, 
läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. 
Eesti  pindala  on  tänapäeval  45  227  ruutkilomeetrit,  Teise  maailmasõja  eel  oli  see  praegusest 
suurem.  [31],  [32]  Kaugemas  ajaloos  oli  nüüdne  Eesti  Vabariigi  territoorium  üks  osa  Liivimaa 
territooriumist  ning  kuulus  osaliselt  või  täielikult  Taani,  Rootsi,  Saksa  ja  Vene  riikide  koosseisu. 
Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased. 
Tänapäeval on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Eesti Vabariigi territoorium on jagatud 
viieteistkümneks  maakonnaks.  Iga  maakond  on  omakorda  jagatud  valdadeks.  Suurim  linn  on 
pealinn Tallinn. 1,29 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks väiksema elanikkonnaga riike. 
Eesti  oli  22.  septembrist  1921  Rahvasteliidu  liige  ning  kuulub  17.  septembrist  1991  Ühinenud 
Rahvaste Organisatsiooni ja OSCEsse, 13. novembrist 1999 WTOsse, 1. maist 2004 Euroopa Liitu, 
29. märtsist 2004 NATOsse, 21. detsembrist 2007 Schengeni ruumi, 9. detsembrist 2010 OECDsse 
ja  1.  jaanuarist  2011  euroalasse.  Eestis  kehtiv  rahaühik  on  euro.  Eesti  on  alla  kirjutanud 
keskkonnakaitsealasele Kyōto protokollile. 
Eesti  rahvastikust  moodustavad  enamiku  eestlased,  enamasti  eesti  keelt  emakeelena   kõnelev  
läänemeresoome  rahvas,  kes  on  lähedases  suguluses  soomlastega.  Eesti  keelel  on  palju   sarnasusi  
soome  keelega.  Märkimisväärne  osa  Eesti  elanikkonnast  (peaaegu  30%)  räägib  emakeelena  vene 
keelt. [30] 
 
 
28 
 
VIIDATUD ALLIKAD 
[1]   Riigikohus,  „ Märksõnastik :  põhiseaduse   kohaldatavus ,“  [Võrgumaterjal].   Available : 
http://www.nc.ee/?id=11&indeks=0,4,9486,9487,9488 . [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[2]   D. 
Sturm, 
„Eesti 
Vabariik,“ 
2009. 
[Võrgumaterjal]. 
Available : 
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:EVabariik.png#filehistory . [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[3]   Vabariigi 
Valitsus, 
„Riigivapp,“ 
2012. 
[Võrgumaterjal]. 
Available: 
http://valitsus.ee/et/riigikantselei/riigi-ja-omavalitsuste-symbolid/riigivapp. 
[Kasutatud 
19. 
jaanuar, 2014]. 
[4]    Statistikaamet , 
„Enim 
nõutud 
statistika,“ 
2012. 
[Võrgumaterjal]. 
Available: 
http://www.stat.ee/pohinaitajad . [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[5]   Statistikaamet,  „2010.  aasta  iive  oli  üle  20  aasta  taas  positiivne,“  2011.  [Võrgumaterjal]. 
Available: http://www.stat.ee/49511 . [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[6]   Statistikaamet, „Eestist väljaränne hoogustus  2010. aastal,“ 2011. [Võrgumaterjal]. Available: 
http://statistikaamet.wordpress.com/2011/05/27/eestist-valjaranne-hoogustus-2010-aastal/. 
[Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[7]   Statistikaamet,  „Ränne  kahandab  Eesti  senist  rahvaarvu  16  000  inimese  võrra,“  2009. 
[Võrgumaterjal]. Available: http://www.stat.ee/33684 . [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[8]   ERR,  „Iive  oli  eelmisel  aastal  taas  selgelt  negatiivne,“  2012.  [Võrgumaterjal].  Available: 
http://uudised.err.ee/?06252594 . [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[9]   Asustusüksuste  nimistu  kinnitamine  ja  nende  lahkmejoonte  määramine.  Regionaalministri 
määrus, 2008. 
[10]  2000. aasta rahva ja eluruumide loendus. II,  Kodakondsus , rahvus,  emakeel ja võõrkeelte oskus 
=  2000  population  and   housing   census.  II,  Citizenship,  nationality,   mother   tongue  and 
command of foreign languages , Tallinn: Statistikaamet, 2001, p. 347. 
[11]  Statistikaamet,  „Kui  palju  on  Eestis  setosid,  võrokesi,  mulke...?,“  2011.  [Võrgumaterjal]. 
Available: 
http://statistikaamet.wordpress.com/2011/04/18/kui-palju-on-eestis-setosid -
vorokesi-mulke/. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
29 
 
[12]   Postimees ,  „Eesti  on  võõrkeelte  oskuses  ELis  esirinnas,“  2010.  [Võrgumaterjal].  Available: 
http://www.postimees.ee/318244/eesti-on-voorkeelte-oskuses-elis-esirinnas/.  [Kasutatud  19. 
jaanuar, 2014]. 
[13]  The  World  Bank,  „ Country   and  Lending  Groups,“  2007.  [Võrgumaterjal].  Available: 
http://data.worldbank.org/about/country-classifications/country-and-lending -
groups#Europe_and_Central_Asia. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[14]  CIA, 
„The 
World 
Factbook. 
Estonia,“ 
[Võrgumaterjal]. 
Available: 
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/en.html. 
[Kasutatud 
19. 
jaanuar, 2014]. 
[15]  Statistikaamet, 
„Eesti  Statistika,“  [Võrgumaterjal].  Available:   http://pub.stat.ee/px -
web.2001/Dialog/Saveshow.asp. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[16]  L. Vahtre, Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade, Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituut, 1993, p. 182. 
[17]  Vabariigi 
Valitsus, 
„Valitsuste 
loetelu,“ 
2012. 
[Võrgumaterjal]. 
Available: 
http://www.valitsus.ee/et/valitsus/valitsuste-loetelu . [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[18]  A.  Annist,  Friedrich  Reinhold  Kreutzwaldi  "Kalevipoeg".  Teine,  täiendatud  ja  parandatud 
trükk, Eesti Keele Sihtasutus , 2005, p. 909. 
[19]  Postimees,  „ Eurostat :  Eesti  paistab  silma  olmejäätmete  vähesusega,“  2011.  [Võrgumaterjal]. 
Available: 
http://www.postimees.ee/400761/eurostat-eesti-paistab-silma-olmejaatmete -
vahesusega/. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[20]  Delfi,  „USA  ajakiri  Newsweek:  Eesti  on  eluks  sobivuselt  32.  riik  maailmas,“  2010. 
[Võrgumaterjal].  Available:   http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/usa-ajakiri-eesti-on -
eluks-sobivuselt-32-riik-maailmas.d?id=32629203. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[21]  Delfi,  „Eesti  tõusis  ÜRO  aruandes  väga  kõrge  inimarenguga  riigiks,“  2010.  [Võrgumaterjal]. 
Available:   http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-tousis-uro-aruandes-vaga-korge -
inimarenguga-riigiks.d?id=34615289. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[22]  Postimees,  „Looduse poolest  kuulub  Eesti Euroopa rikkamate hulka,“ 2010. [Võrgumaterjal]. 
Available:   http://www.postimees.ee/339247/looduse-poolest-kuulub-eesti-euroopa-rikkamate -
hulka/. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[23]  Postimees,  „USA  suursaadik:  eestlased  tõrguvad  oma  tublidusest  rääkimisel,“  2010. 
[Võrgumaterjal]. 
Available: 
http://www.postimees.ee/347787/usa-suursaadik-eestlased -
torguvad-oma-tublidusest-raakimisel/. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
30 
 
[24]  Postimees,  „Eesti  jõuab  uskmatusega  BBC  äärmustesaatesse,“  2010.  [Võrgumaterjal]. 
Available: 
http://www.postimees.ee/350842/eesti-jouab-uskmatusega-bbc-aarmustesaatesse/. 
[Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[25]  BBC,  „Estonia  becomes   17th   member  of  the  euro  zone,“  2010.  [Võrgumaterjal].  Available: 
http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-12098513 . [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[26]  E24,  „Uuring:  Eesti  on  väga  kõrge  internetivabadusega  riik,“  2011.  [Võrgumaterjal]. 
Available: 
http://www.e24.ee/420894/uuring-eesti-on-vaga-korge-internetivabadusega-riik/. 
[Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[27]  Delfi,  „Eesti  e-aruandluskeskkond  kuulutati  maailma  parimaks,“  2011.  [Võrgumaterjal]. 
Available:   http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-e-aruandluskeskkond-kuulutat i-
maailma-parimaks.d?id=47692375. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[28]  Delfi  Majandus,  „The  Economist  Eestist:  ei  pea  olema  suur,  et  jõuda  tippu,“  2011. 
[Võrgumaterjal].  Available:   http://majandus.delfi.ee/news/uudised/the-economist-eestist-e i-
pea-olema-suur-et-jouda-tippu.d?id=61882538&l=fplead. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[29]  Delfi Naistekas, „Eestis on lastel parem elu kui Soomes, USA-s ja Ühendkuningriigis,“ 2012. 
[Võrgumaterjal]. 
Available: 
http://naistekas.delfi.ee/kirevmaailm/uudised/eestis-on-lastel -
parem-elu-kui-soomes-usa-s-ja-inglismaal.d?id=64367557. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[30]  Statistikaamet,  „Arvestuslik  rahvaarv  vähenes  mullu  4400  inimese  võrra,“  2012. 
[Võrgumaterjal]. Available: http://www.stat.ee/57611 . [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[31]  Vikipeedia, 
„ Setumaa ,“ 
2012. 
[Võrgumaterjal]. 
Available: 
http://et.wikipedia.org/wiki/Setumaa . [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
[32]  Vikipeedia, 
„Viru 
Ingeri,“ 
2012. 
[Võrgumaterjal]. 
Available: 
http://et.wikipedia.org/wiki/Viru_Inger i. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. 
 
 
31