SOTSIAALMAKSU KAOTAMISE TULU-KULU ANALÜÜS (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahanduse ja majandusteooria instituut
Jelizaveta Sarafanova
SOTSIAALMAKSU KAOTAMISE TULU-KULU ANALÜÜS
Uurimistöö
Õppekava TAAB02/15, peaeriala keskkonna- ja sää stva arengu ö konoomika
Juhendaja : Raivo Soosaar
Tallinn 2018

SISUKORD

SISUKORD 0
SISSEJUHATUS 1
1. SOTSIAALMAKS 2
1.Sotsiaalmaksu mõiste 2
1.Riiklik maks 2
1.2 Sotsiaalmaksu ajaloost Eestis 4
1.3 Sotsiaalmaks Eestis 5
2. SOTSIAALMAKSU MÄÄRA LANGETAMISE MÕJUD 5
2.1 Sotsiaalmaksu langetamise mõju hõivatusele ja riigieelarvele 6
2.2 Sotsiaalmaksu langetamise mõju ettevõttete sektorile 6
3. SOTSIAALMAKSU KAOTAMISE TULUDE JA KULUDE ANALÜÜS 8
3.1 Tulud 8
3.2 Kulud 8
3.3. Tulu-kulu analüüs ja järeldused 9
KOKKUVÕTTE 10

SISSEJUHATUS

Tänapäeval, sotsiaalmaksu kaotamine Eestis on elutähtis teema.
Riigikogu Vabaerakonna fraktsioon algatas Riigikogu otsuse eelnõu, millega kohustatakse valitsust töötama välja regulatsioon, mis võimaldab kaotada sotsiaalmaksu kohustusliku miinimumi. Sotsiaalmaksu miinimumi kaotamine elavdab tööturgu ja muudab selle paindlikumaks, väheneb töötute hulk ja ümbrikupalkade maksmine . Kui töötaja töötab osalise koormusega, tasub tööandja tema eest sotsiaalmaksu ikka vähemalt miinimumpalga pealt ehk siis praegu 128,70 eurot kuus. (Vabaerkond)
Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade sotsiaalmaksu kaotamisest tekkivatest tuludest ja kuludest . Saamamoodi autor analüüsib erinevad sotsiaalmaksu kaotamisega tekkivad positiivseid ja negatiivseid tulemusi.
Antud uurimistöö uurimisküsimusteks on:

• Millised tulud kaasnevad Eestis sotsiaalmaksu kaotamisega?
  
• Millised kulud kaasnevad Eestis sotsiaalmaksu kaotamisega?
  

Käesolev uurimistöö on jagatud kolmeks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis käsitletakse sotsiaalmaksu teoreetilist poolt. Autor räägib sotsiaalmaksu mõistest, sotisaalmaksu ajaloost Eestis ning sotsiaalmaksu olemust Eestis. Teises peatükis autor uurib sotsiaalmaksu määra langetamise mõjud. Kolmandas peatükis leitakse Eestis sotsiaalmaksu kaotamisega seotud tulud ja kulud ning tehakse nende põhjal järeldused.

• 
  

SOTSIAALMAKS

Antud osa annab ülevaadet sotsiaalmaksu süsteemi põhimõttetest kui ka autor räägib sotsiaalmaksu ajaloost. Iseloomustatakse sotsiaalmaksu mõiste ja olemust Eesti.

Sotsiaalmaksu mõiste

Sotsiaalmaksuseadus kehtib alates 2001. aasta 1. jaanuarist .
Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis , mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksu seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. ( Kann , kuupäev puudub)

Riiklik maks

Sotsiaalmaks on riiklik maks. Sotsiaalmaksu administreerib alates 1999. aastast riiklike maksude haldur – Maksu- ja Tolliamet , kes ühildab sotsiaalmaksu kogumise tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse administreerimisega. (Kann)
Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks. Sotsiaalmaksust rahastatakse solidaarsuspõhimõttele tuginevat sundkindlustust ehk riikliku pensionikindlustust (I sammast) ja ravikindlustust ning osaliselt ka kohustusliku kogumispensioni (II sammas).
Sotsiaalmaks sisaldab kindlustuselementi. Kindlustustegevuse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt on sundkindlustuseks selline kindlustus, mille puhul isikul on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule. Siinjuures on oluline, et sundkindlustuse makse ja riikliku maksu mõisted on üksteisest eristatavad, maksu mõistest tulenevalt otsene vastutasu maksumaksja jaoks puudub. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 2 sätestab maksu mõiste, mille kohaselt maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus. See kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning sellel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Selleks, et saada sotsiaalkindlustushüvesid, peaks iga töövõimelise isiku eest olema panustatud ehk makstud sotsiaalmaksu. Arvestatud (töötaja) või makstud (füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)) sotsiaalmaksust sõltub inimeste pensionide suurus. Samuti sätestatakse sotsiaalmaksu kuumääraga väikseim baassumma, millelt sotsiaalmaksu tasumine on üheks ravikindlustuskaitse tekkimise aluseks. (Kann)
1.1.2 Isikustatud maks
Alates 1999. aastast peetakse sotsiaalmaksu osas personaalset arvestust iga kindlustatava kohta ning tulevikus välja makstava pensioni kindlustusosaku suurus sõltub isiku eest arvestatud või tasutud sotsiaalmaksu summast. Kindlustatule nõutava minimaalse taseme saavutamiseks on erinevatele sotsiaalmaksu maksjatele (tööandja, FIE, riik või kohalik omavalitsus ) kehtestatud ühesugune sotsiaalmaksu kohustuse alammäär.
Sotsiaalmaksu objekt on tulumaksu objektist kitsam. Sotsiaalmaksuga maksustatakse ainult aktiivselt tegevuselt (töötamisest, teenuse osutamisest, ettevõtlusest) saadud tulud. Seega ei maksustata tulumaksuga füüsilise isiku varalt või kapitalilt saadud tulu jms passiivse iseloomuga tulu, mida ei maksta seoses töösuhetega või ettevõtlusega (nt pensionid, stipendiumid , toetused, intressid , dividendid).
Seadusega on kehtestatud kolme liiki sotsiaalmaksu, mis erinevad maksuobjekti, maksumaksja, maksustamisperioodi ja maksuarvestuse põhimõtete poolest. Need on: tööandja sotsiaalmaks, FIE sotsiaalmaks, riigi ja kohaliku omavalitsuse sotsiaalmaks. (RMP)

1.2 Sotsiaalmaksu ajaloost Eestis

Aastatel 1991-1998 kehtis Ülemnõukogu poolt 12.09.1990 vastu võetud Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seadus (RT 1990, 9, 102). Kuni 31.12.1993 eksisteerisid iseseisvalt sotsiaalmaks ja ravikindlustusmakse. Alates 01.01.1994 jõustunud sotsiaalmaksuseaduse muudatuste kohaselt hakkas Eestis kehtima ühtne sotsiaalmaks maksumääraga 33%, mis jaguneb pensionikindlustuse osaks (20%) ja ravikindlustuse osaks (13%). Maksu tasumine ja aruandlus toimusid kuni 1999. aastani siiski mõlema osa kohta eraldi.
Olulised muudatused toimusid uue sotsiaalmaksuseaduse (RT I 1998, 40, 611) kehtima hakkamisel 1. jaanuarist 1999. Sotsiaalmaksu administreerimine anti üle maksuametile, maksuarvestus muudeti isikustatuks ning kassapõhiseks. Maksuarvestuse ümberkorraldamine oli eelkõige tingitud pensionireformist.
Sotsiaalmaksu isikustamine oli vajalik uue pensionide arvestamise korra rakendamiseks. Praegu kehtiva süsteemi järgi koosneb vanaduspension kolmest osast: baasosast, staažiosakust ja kindlustusosakust.
Sotsiaalmaksu määrasid ei ole alates 1992. aastast tõstetud, kuid 2002. aastal rakendusid täiendavate sotsiaalkindlustuse liikidena töötuskindlustus ja kohustuslik kogumispension, mis tõid endaga kaasa palgatulu maksukoormuse tõusu. Samuti on viimastel aastatel tööandja maksukoormust osaliselt suurendanud minimaalse sotsiaalmaksu baasi tõstmine. Kõige arvukamad muudatused puudutavad riigipoolset sotsiaalmaksukohustust ning erandeid tööandja minimaalse maksukohustuse arvutamisel. (Lehis, 2007)

1.3 Sotsiaalmaks Eestis

Eesti Vabariigis on kahte liiki tööjõumakse, mida maksab tööandja - sotsiaalmaks (33%) ja töötuskindlustusmaks (0,8%). Sotsiaalmaksuga maksustatakse aktiivsest tegevusest (palk ja muu tasu, preemiad, lisatasud, erisoodustused, ettevõtlustulu, juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu jne) saadud tulu. Sotsiaalmaksu määr on 33% maksustatavalt summalt (13% laekub ravikindlustusfondi ja 20% pensionifondi ). ( JKHK )
Maksustamisperioodiks on kalendrikuu . Sellele järgneva kuu 10. kuupäevaks tuleb ettevõtjal sotsiaalmaks deklareerida ning tasuda maksu- ja tolliametile. Deklaratsiooni saab esitada elektrooniliselt e- maksuametis  või pöördudes maksu- ja tolliameti piirkondliku teenindusbüroo poole. Sotsiaalmaksu tuleb ettevõtjal maksta nii töötasudelt kui ka erisoodustustelt. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 2018 .aastal on 470 eurot, s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 155,10 eurot kuus. (maksu- ja tolliamet , 2018)
Sotsiaalmaks moodustab kolmandiku kõikidest Eesti maksutuludest ja ligi kaks kolmandikku töötasuga seotud maksutuludest. Igasugused kardinaalsed ettevõtmised sotsiaalmaksuga tähendavad olulisi ümberkorraldusi tervishoiu ja pensionisüsteemi rahastamises. Seega poliitiliste parteide lubadused midagi sotsiaalmaksuga ette võtta on tü hised , kui ei näidata, mille arvelt kaetakse puudujääk sotsiaalvaldkonna rahastamises. (Võrk, 2010)

2. SOTSIAALMAKSU MÄÄRA LANGETAMISE MÕJUD

Antud osas on määratud Eesti sotsiaalmaksu määra langetamise mõjud hõivatuse ja riigieelarvele, kui ka ettevõtte sektorile. Antud peatükk on põhjendatud lõputööteemaga “Sotsiaalmaksu määra langetamise mõju ettevõtlus sektorile ja riigieelarvele”; mis uuris Galina Tuum.

2.1 Sotsiaalmaksu langetamise mõju hõivatusele ja riigieelarvele

Sotsiaalmaksu määra alandamine vähendab maksulaekumist riigieelarvesse , samal ajal avaldades positiivset mõju ettevõtlussektorile. Eesmärgiks on kasvatada töövõtjate brutopalka ilma täiendavate kuludeta tööandjate jaoks. Tõsta hõivatuse taset tööturul uute loodavate töökohtade arvelt. (Tuum, 2016 )
Ettevõtjate ja Teenusmajanduse Koja arvates sotsiaalmaksumäära langetamine ei too endaga mingeid muudatusi kaasa või siis ainult eelarve puudujäägi. Nendes arvamustes jäävad arvestamata tuleviku väljavaated, maksumäära langetamine ei saagi kohe samal aastal radikaalseid muudatusi kaasa tuua. Tähtis on kusagilt alustada, kas või selleks, et vaadata mida see endaga kaasa toob. Isegi, kui maksumäära langetamise mõju ei ole selline nagu valitsuse poolt algselt planeeriti võib see avalduda vähemal või suuremal määral mõnes kitsamas ettevõtlus sektoris või hoopis toetada riigieelarvet sotsiaalmaksu laekumise osas uute loodavate töökohtade pealt. (Tuum, 2016)
Riigi eelarve on sarnane plaanile , mille abiga valitsus kasutab riigi raha ning, kus kajastuvad kõik riigi tulud ja kulud. Peamine tuluallikas on maksud , mille laekumise tagab maksusüsteem. Sotsiaalmaks moodustab ligi 40% riigieelarve laekumistest . Võrreldes teiste OECD riikidega on Eesti riigieelarves sotsiaalkindlustusmaksude osakaal keskmiselt 12,6% võrra suurem ja tulumaksu osakaal samas 14% võrra väiksem. (Võrk, 2012)
Sotsiaalmaksumäära langetamise eesmärk on vähendada ettevõtjate tööjõumaksude koormust ja see läbi mõjutada tööandjaid uusi töökohti looma või palku tõstma ning muutma Eesti tööjõud konkurentsivõimelisemaks. Sotsiaalmaksu määr langetamisel 1% võrra suureneb palk 1% võrra. Eeldusel , et tööjõupakkumine on täielikult elastne ja maksumäära alandamisest saab kasu vaid töövõtja, siis tema brutopalk suureneb ja tööjõupakkumine kasvab. (Tuum, 2016)

2.2 Sotsiaalmaksu langetamise mõju ettevõttete sektorile

Sotsiaalmaksu määra alandamine mõjutab eelkõige ettevõtjaid, kui tööandjaid, sest nemad peavad makse kinni ja kannavad tööjõu maksukoormust. Igal ettevõttel on palgafond, suunatakse sotsiaalmaksu määra langetamisest tekkiv kasu. Vastuoluks võib olla ettevõtjate omakasupüüdlikus teenida täiendavat tulu sotsiaalmaksu määra alandamise pealt. Avarama ülevaate saamiseks tuleb uurida brutopalga muutust ja hõivatuse taset tegevusalade järgi. See näitab, kui palju maksukiilu vähenemine erinevate ettevõtlussektoritele mõju avaldab, sest tööjõukulud erinevates sektorites on erinevad. (Tuum, 2016)
Sotsiaalmaksu alandamise oodatav mõju peab tooma kasu töövõtjatele, aga seda läbi mõju tööandjatele, kelle tööjõukulud moodustavad 33,8%. Tööjõukulu on kogu kulu, mida tööandja teeb töötajale ning mis jaguneb otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Statistikaameti andmetel Eesti tööjõukuludest moodustavad otsesed kulud 73,3% ja kaudsed kulud 26,7%. Ettevõtlussektoris maksid Eesti tööandjad 2014. aastal brutotöötasu 100 euro pealt täiendavalt 36 eurot kaudseid kulusid . Eestis olid kaudsed kulud Euroopa Liidu keskmisest (32 eurot) kõrgemad. (Madiste, 2015)
Enamus ettevõtteid tõstavad oma töötajate palku iga aasta majandusnäitajate järgi ja sotsiaalmaksu suurus ei oma siinkohal tähtsust. Palgad kujunevad vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorrale. Pealegi üritavad ettevõtjad investeerida masinatesse mitte inimestesse. Aga sellest sõltumata on vaja teada, kuidas mõjutab sotsiaalmaksu alandamine brutopalga kasvu ja ettevõtlust ning tööjõukulusid.
Tööandjate palgakulud kogukuludest moodustavad keskmiselt kokku 17% ja maksumäära alandamisest tekkiv lisaraha kataks ettevõtete tööjõu kaudsed kulud. Kõige rohkem võidab hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondiga tegelev sektor , sest nende tööjõukulud kogukuludest on kõige madalamad ja võit sotsiaalmaksu langetamiselt kõige suurem. Lisaks nendele võidab sotisaalmaksu langetamisest ka töötleva tööstuse sektor kuid nende tööjõukulud kogukuludest jäävad keskmisele tasemele. Kõige vähem võidab muu teenindav tegevusala sektor, kus tööjõukulud on kogukuludest kõrgeimad ja võit sotsiaalmaksu määra alandamisest madalaim. (Tuum, 2016)

3. SOTSIAALMAKSU KAOTAMISE TULUDE JA KULUDE ANALÜÜS

Selles peatükis autor annab ülevaadet potentsiaalsest tuludest ja kuludest sotsiaalmaksu kaotamise süsteemi kehtestamisest Eestis. Tulud ja kulud on valitud autori poolt, kasutades varasemad uuringud ning kirjandust. Kui ka on lisatud autori mõtted tulu ja kulu kohta.

3.1 Tulud

Sotsiaalministeeriumi asekantsler leidis, et tänapäeval sotsiaalmaksu süsteem vajab reformi. Sotsiaalmaks on küll raha kogumise mõttes hea maks, aga see on kõige kõrgem maks, mis meil on. On imelikult, et kõige kõrgema maksuga maksustatakse töökohtade loomist ja palgatöötajate sissetulekut. Eesti Vabariigi Valitsus loodab ja prognoosib, et sotsiaalmaksu määra kaotamine mõjutab ettevõtjaid uusi töökohti looma ja töötajate palku kasvatama. Sotsiaalmaksumäära kaotamise eesmärk on vähendada ettevõtjate tööjõumaksude koormust ja see läbi mõjutada tööandjaid uusi töökohti looma või palku tõstma ning muutma Eesti tööjõud konkurentsivõimelisemaks. Potentsiaalsete tulude all võib eeldada, et tööandjatel on see tõttu ka rohkem stiimulit maksta välja korrektselt palku ning mitte maksudega optimeerida ning hoiduda ümbrikupalkade maksmisest.

3.2 Kulud

Tööjõumaksud on väga olulised riigile, kes saab nende näol tulu kulude katteks ja sotsiaalsete hüvede pakkumiseks. Sotsiaalmaksu kadu võib asetada veelgi rohkem kodanikke sotsiaalse riski alla ehk praegu kindlustamata inimeste protsent riigis kasvab. Töövõtjatele, kes tunnevad ennast kindlustatuna ka vanaduseas. Sotsiaalmaks moodustab ligi poole eelarvesse laekuvatest maksudest. Sotsiaalmaksu määra alandamine 1% võrra mõjutab negatiivselt eelarvesse maksu laekumisi. Juurde tekib 1785 uut töökohta, kuid nendelt laekuv sotsiaalmaks jääb alla prognoositava maksulaekumise vähenemise osa. Riigi eelarvesse tekib sotsiaalmaksete laekumise vähenemiselt puudujääk, millele tuleb otsida uusi rahastamise allikaid . Sotsiaalmaks on tervise- ja pensionisüsteemide sihiline rahastamise allikas ning sellest sõltuvad sotsiaalsed toetused ja siis sotsiaalmaksu kaotamisega vähenevad ka riigi maksulaekumised. Tekib oht tervisekaitse rahastamise jätkusuutlikkuses.

3.3. Tulu-kulu analüüs ja järeldused

Järgnevas tabelis on välja toodud ülevaade Eesti sotsiaalmaksu kaotamisega kaasnevatest tuludest ja kuludest.
Tabel 1. Sotsiaalmakse tulud ja kulud
Tulud
Kulud
Muutab Eesti tööjõud konkurentsivõimelisemaks
Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse suurenemine
Tekkivad uued töökohad
Vähendab riigi maksulaekumised
Tööjõu maksukoormise vähendamine
Kulutused tervishoiule ja pensionitele kasvavad
Vähendab ümbrikupalkade maksmist
Allikas: autori koostatud töös kä sitletud allikate põhjal

KOKKUVÕTTE

Käesoleva uurimistöö eesmärk oli näidata ülevaade sotsiaalmaksu kaotamisega Eestis. Uurida, et millised tulud ja kulud kaasnevad Eestis sotsiaalmaksu kaotamisega. Et tuludele-kuludele ei olnud autori poolt võ imalik anda täpset rahalist väärtust, sai järeldus tehtud pigem käsitletud allikates tehtud järelduste ning subjektiivse arvamuse põhjal. Tulude ja kulude tabelile tuginedes võiks järeldada, et tulud ületavad kulud ning projekt oleks justkui tasuv .
Töö aktuaalsus seisnes poliitilises otsuses läbi sotsiaalmaksu määra kaotamise suurendada uute töökohtade loomist, mõjutada ettevõtjaid töötajate palku tõstma, kasvatada tööjõu konkurentsivõimet ja meelitada Eestisse välisinvestoreid. Töö uudsus seisnes eelkõige asjaolus, et uurimistöö autorile teadaolevalt on seni uuritud ainult maksumäärade osakaalu ja mõju leibkondadele.
Käesoleva uurimistööga andis autor ülevaate, millised potentsiaalsed tulud ja kulud tekiksid sotsiaalmaksu kaotamisest. Eesti sotsiaalmaksu kaotamise kohta võiks uuesti mõ elda siis, kui sotsiaalmaksusüsteem on oluliselt laiendatud ning seejärel ka uued analüüsid läbi viidud .
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU
JKHK, Sotsiaalmaks. [Võrgumaterjal]
Available at: https://www.jkhk.ee/oppematerjal/FIE_raamat_parandatud/sotsiaalmaks.html
Kann, L., MTA selgitab: sotsiaalmaksuseadus. [Võrgumaterjal]
Available at: http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/08/16/mta-selgitab-sotsiaalmaksuseadus
Lehis, L., 2007. Sotsiaalmaksu olemusest ja ajaloost. [Võrgumaterjal]
Available at: http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=648
Madiste, 2015. Kui suured on tööandja kulutused töötajale?. Tallinn: б.н.
maksu- ja tolliamet , 2018. Sotsiaalmaks. [Võrgumaterjal]
Available at: https://www.eesti.ee/et/ettevotja/maksud-ja-toll/sotsiaalmaks/
RMP, 20. Sotsiaalmaksuseaduse kommentaarid (seisuga 20. jaanuar 2014). [Võrgumaterjal]
Available at: https://www.rmp.ee/maksud/sotsiaalmaks/sotsiaalmaksuseaduse-kommentaarid-seisuga-20-jaanuar-2014-2011-01-01
Tuum, G., 2016. SOTSIAALMAKSU MÄÄRA LANGETAMISE MÕJU ETTEVÕTLUSSEKTORILE JA RIIGIEELARVELE, б.м.: б.н.
Võrk, 2010. Tuld sotsiaalmaksule!. Eesti Päevaleht, 30 08.p. 3.
Võrk, 2012. Eesti maksudest ja nende mõjudest. Tallinn: б.н.
Vabaerkond, Ammas : Vabaerakond soovib kaotada kohustusliku sotsiaalmaksu miinimumi. [Võrgumaterjal]
Available at: https://www.vabaerakond.ee/news/ammas-vabaerakond-soovib-kaotada-kohustusliku-sotsiaalmaksu-miinimu mi