Eesti (0)

Eesti
Tony Jürisaar
PM21
Eesti Vabariik
Ri gihümn:Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
Pealinn:Tallinn
Pindala:45 227km²
Ri gikeel(ed):eesti
Ametlik(ud) keel(ed):eesti
Rahvaarv:1 286 540 (1.01.2013)
Rahvastiku tihedus:28,6 in/km²
Ri gikord:parlamentaarne
Vabari ki  President : Toomas Hendrik Ilves
Peaminister :Andrus  Ansip
Iseseisvus:24. veebruaril 1918
taastati :20. augustil 1991
SKT:25,784 miljardit USD(2011)
SKT elaniku kohta:19 375,101 USD
Rahaühikeuro :(EUR)
Ajavöönd:Ida-Euroopa aeg+2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg
Tippdomeen:.ee
ROK-i kood:EST
Telefonikood :372
Ülevaade
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja 
eel oli see praegusest suurem.Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium  üks osa  Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu. Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased.
Tänapäeval on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Eesti Vabariigi territoorium on jagatud viieteistkümneks maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinnTallinn. 1,29 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks 
väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ning kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja OSCEsse, 13. novembrist 1999 WTOsse, 1. maist 2004 Euroopa Liitu, 29. märtsist 2004 NATOsse, 21. 
detsembrist 2007  Schengeni ruumi, 9. detsembrist 2010 OECDsse ja 1. jaanuarist2011 euroalasse. Eestis kehtiv rahaühik on euro. Eesti on alla kirjutanud keskkonnakaitsealaseleKyōto protokollile.
Eesti rahvastikust moodustavad enamiku eestlased, enamasti eesti keelt emakeelena kõnelevläänemeresoome rahvas, kes on lähedases suguluses soomlastega. Eesti keelel on palju sarnasusisoome keelega. Märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast (peaaegu 
30%) räägib emakeelena vene keelt.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Nimi
Eesti nimi (etnonüümina) esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt, 
teatab rahvast nimega Ostiatoi. Diodorusel(20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi.
Eesti nime (taas etnonüümina) seostatakse kõige 
sagedamini  Rooma ajaloolase  Tacitusega, kes oma raamatus Germania (umbes 98. 
aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat  Aestiorum gentes kutsutavaid hõime.
Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina)  Aisti  ja Aistorum (Jordanes), 
Haestii (Cassiodorus), Istum ja  Aestii  (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja 
Estonum (Saxo  Grammaticus ), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja  Estland  
(Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda ( Idrisi ), 
Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne.
Vanadel  kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia 
või lihtsalt Esten  (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, 
kuid 15.–17. sajandil eristub ka Päris-Eesti(Estonia Propria) Liivi 
lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaaviasaagad nimetavad maad Eistland'iks. 
1930. aastate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa 
keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland.
19. sajandini nimetasid eestlased ise end maarahvaks ja oma keelt maakeeleks. 
Eestlaste hulgas juurutas Eesti nime Johann  Voldemar  Jannsen.
Topograafia
Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline 
kli ma. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht 
on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on 
üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim,  Peipsi -Pihkva järv, 
on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 
km), Pärnu(144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti 
arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri  pikkune  rannajoon paljude lahtede, 
väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks 
neist, Saaremaa ja Hi umaa, on pi savalt suured, et moodustada eraldi 
maakonna põhiosa.
Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapi ri kogupikkus on 633 km, 
sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 kmVenemaaga.
Kliima
Eestis valitseb mandrilise ja merelise kli ma vaheline üleminekuline paraskli ma. Läänemere 
rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-
Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraadLabradori 
poolsaart ja  Alaska  lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja  Golfi  hoovuse mõjule on Eesti ilmastik 
tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kli mast
Rannikualadel  ja saartel on  ilmad  pehmemad kui  sisemaal .
Aastas sajab 550–880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel.
Aasta keskmine õhutemperatuur on +5 °C ringis või sel est veidi kõrgem (2008. aastal +7,4 °C). 
Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel 
on keskmine õhutemperatuur −4...–5 °C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine 
õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine õhutemperatuur 15...18 °C. Kül altki 
sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (ni  külma kui ka sooja puhul). Absoluutselt 
madalaim õhutemperatuur −43,5 °C on registreeritud Jõgeval 1940 ja kõrgeim +35,6 °C on 
mõõdetud 1992 Võrus.
Pikima  suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged 
ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni.
Eesti  taimestik
Eesti floora on tänu kohaliku mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. 
Eestis elab pärismaiseid soontaimi1440 liiki ja samblaid 560 liiki.
Endeemsetest  taimeliikidest  kasvavad Eestis saaremaa robirohi ja eesti 
soojumikas.
Eesti  loomastik
Hajaasustus ja  laiad  metsased alad on 
võimaldanud  ilveste , metssigade, pruunkarude ja põtrade karjakaupa säilimist 
teiste loomade seas. Eesti huntide arv on arvatavasti umbes 200. Lindude 
hulgas on  kaljukotkad ja valge-toonekured. Eestis on viis rahvusparki, neist 
suurim on  Lahemaa   Rahvuspark  põhjarannikul. Soomaa 
Rahvuspark Pärnu lähedal on tuntud laiade märgalade tõttu.  Matsalu  
Rahvuspargis on  esindatud  palju erinevaid linde.
Ri gikord
Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu 
kandja on rahvas. Kõrgeimat ri givõimu  teostab  rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Ri gikogu valimise 
ja rahvahääletusega.
Eesti Vabariik kuulub Euroopa Li tu, Schengeni ruumi ja euroalasse, mis tähendab seda, et Eesti Vabari k on vabatahtlikult 
loobunud oma suveräänsuse teatud osast (nt oma monetaarpoliitikast ja rahaühikust) ja nõustus täitma Euroopa Liidu 
õigusnorme. Vastavalt Ri gikohtu selgitusele on Euroopa Li du õigus Eesti jaoks ülimuslik, Eesti põhiseadusest saab 
kohaldada  ainult seda osa, mis on Euroopa Li du õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Li du õigus ei 
reguleeri. Tänu Euroopa Liitu kuulumisele on kõik Eesti kodanikud automaatselt ka Euroopa kodanikud.
Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täidesaatev võim ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on 
seega teatud mõttes vastandlike huvidega.
Eesti on parlamentaarne vabari k, kus seadusandlikku võimu teostab  parlament  Ri gikogu, millel on 101 li get. Ri gikogu 
liikmed valitakse  neljaks  aastaks. Ri gikogu valib iga 5 aasta tagant Vabariigi Presidendi.
Presidendiloss , Vabari gi Presidendi kodu ja töökoht
Võim on jagatud kolmeks haruks:
Seadusandlik: Ri gikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid, kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja 
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, võtab vastu riigieelarve, esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning 
pöördumistega Eesti rahva, teiste ri kide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole ning lahendab mitmeid muid ri gielu 
küsimusi.
Täidesaatev: Vabariigi Valitsus viib el u riigi sise- ja välispoliitikat, suunab ja koordineerib valitsusasutuste 
tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist ning annab seaduse 
alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi.
Kohtulik: I astme kohus on  maakohus , II astme  ringkonnakohus  ja III astme kohus  Riigikohus , mis vaatab 
kassatsiooni  korras kohtulahendeid läbi, parandab kohtuvigu ja täidab põhiseaduslikkuse 
järelevalvet. Riigikohuskoosneb 19 kohtunikust. Ri gikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul.
Vabariigi  President  on Eesti  riigipea . President on Eesti  riigikaitse  kõrgeim juht ja ta kuulutab Eesti vastu 
suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Ühtlasi esindab ta Eesti Vabariiki 
rahvusvahelises suhtlemises, kuulutab välja Riigikogu valimised, annab seadlusi ja 
algatab  põhiseaduse  muutmist . President nimetab Riigikohtu ettepanekul ametisse  kohtunikud , nimetab ja 
vabastab Vabariigi Valitsuse ja Kaitseväe juhataja ettepanekul ametist Eesti Kaitseväe juhtkonna, annab 
riiklikke  autasusid , sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja.
Valitsus
Vabariigi Valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord Riigikogus. Valitsuse 
moodustab peaminister, kelle määrab ametisse president. Valitsuses on 15 
liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu.
Täidesaatvat võimu teostab Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil, mille hulka 
kuuluvad ministeeriumid , maavalitsused, ametid, inspektsioonid ja muud 
valitsusasutused.
Territoorium ja haldusjaotus
Eesti Vabari gi iseseisvuse taastamisel 1991. aastal tunnustas Nõukogude Liit de jure Eesti Vabariiki. Eesti 
Vabari gi ja Nõukogude Liidu vahel moodustati ajutine kontrol joon, mis järgis endiste Eesti NSV ja Vene 
NFSV pi re. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi kontrolljoon  eraldama  Eesti Vabari ki ja Venemaa 
Föderatsiooni. Maismaapi r Venemaa Föderatsiooniga on 338,6 km pikk.
Eesti Vabari k on jagatud 15 maakonnaks. Eesti haldusjaotus on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-
ajalt kohandatud aja nõuetest tulenevatele vajadustele. Enamik praegusi maakondi olid moodustatud juba 18. 
sajandil. 20. sajandi esimesel poolel loodi kaks uut  maakonda , Valgamaa ja Petserimaa. Teised, 
nagu Hiiu, Jõgeva, Põlva ja  Rapla , on loodud hiljem vanemate maakondade küljest osade lõikamise teel.
Maavalitsust juhib maavanem, kes esindabVabari gi Valitsust kohalikul tasandil. Maavanemad 
määratakse Vabari gi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks.
Maakonnad  on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib  omavalitsus .
Eesti oli enne Teist maailmasõda jagatud 11 maakonnaks: Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, 
Pärnu -, Viljandi-, Tartu-, Valga-, Võru-, Petseri- ja Saaremaaks.
Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal kujunesid  vallad  Eesti tähtsaimateks 
haldusüksusteks. Varem olid peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud 
kihelkonnad. Valdadega liideti ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest 
ajast alates on valdade arvu järk-järgult vähendatud. 1939. aastal moodustati 248 uut 
valda. 1990ndate alguses hakkasid  tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, 
mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul 
tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud 
tugevamaid omavalitsusüksusi.
Valdade ja linnade esinduskoguks on  volikogu , mis valitakse võrdelise valimissüsteemi 
alusel neljaks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse 
täidesaatev organ on valla- või  linnavalitsus . Vallad ja linnad võivad ühiste huvide 
kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda 
ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp  
õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal 
pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva 
ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks 
(näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).
Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp  ja väike riigivapp. Suure vapi  kilpi 
ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. 
Riigivapp kinnitati 1925. aastal.
Eesti rahvuslill on rukkilill .
Eesti rahvuslind  on suitsupääsuke.
Eesti rahvuskivi on paas.
Eesti rahvuskala on räim.
Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult 
kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 
1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. Laulu viisi autor on  Fredrik Pacius ja 
eestikeelsete sõnade autor Johann Voldemar Jannsen.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Pikk 
Hermann
Eesti lipp
Rukkilill
Vapp
Suitsupääsuke
Rahvastik
2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel elas Eestis 2011. aasta 
lõpus püsivalt 1 294 236 inimest. 1. jaanuaril 2012 elas Eestis arvestuslikult 1 316 500 
inimestja 1. jaanuaril 2011 1 320 976 inimest. 1. jaanuaril 2010 oli Eesti elanikke 1 322 
845 (rännet arvestamata 1 340 127 inimest). 1. jaanuaril 2008 olid samad näitajad 1 325 
408 ja 1 340 935 .
Eesti põlisrahvus on eestlased, kes moodustavad 69,72% elanikest.Suurim 
vähemusgrupp on  venelased , kes moodustavad 24,8% elanikest.
Eesti elanike arv vähenes aeglaselt negatiivse loomuliku  iibe  ja väljarände tõttu. 2010. 
aastal immigreerus Eestisse 2810, Eestist lahkus aga 5294 inimest, seega ületas 
väljaränne sisserännet 2484 inimese võrra. 2009. aastal oli väljarände ülekaal kolm korda 
väiksem – 774 inimest. Loomulik iive kasvas 2011. aastani ning oli −0,13% (2007) ja 
−0,045% (2008). Aastal 2010 muutus see esimest korda viimase 20 aasta jooksul 
positiivseks , kuid jäi taas negatiivseks 2011. aastal. Eesti venelasteiive on eestlaste 
omast veelgi madalam, seega kasvab aja jooksul eestlaste osatähtsus.
Paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab 
see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. 
Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend  tuhat  inimest, kelle ametlik elukoht on 
kusagil mujal.
2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna, 10  alevit , 177 alevikku ja 4437 küla.
Keel
Ri gikeel on eesti keel. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti 
keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sel ele, et mitte-eestlaste seas on 
eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud.
Lõuna-Eestis räägitakse võru keelt, mida vahel peetakse eesti keele murdeks, vahel eraldiseisvaks keeleks. 
Murdekõnelejate arvu kohta täpsed andmed puuduvad, hinnanguliselt elab Eestis võrokesi 70 000 ja setosid 
10 000; ülejäänud murrete ja kohalike keelte kõnelejaid on vähem.
Narvas, Kohtla-Järvel, Sil amäel ja mõnes teises linnas on ülekaalus vene keele kõnelejad.
2009. aastal Eurostati poolt läbiviidud uuringu järgi  valdab  Eesti elanikest enda arvates inglise keelt väga 
hästi 28 protsenti, kuuludes sel e näitaja poolest ELi paremate hulka.
Riigikaitse
Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis 
koosneb Maaväest, Mereväest ja Õhuväest, ning vabatahtlikul sõjaväelisel 
ühendusel Kaitseliidul. Kaitsejõudude tööd juhib ja planeerib Kaitseväe Peastaap.
Peastaabi peamine ülesanne on tagada kaitsejõude valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise 
tegevusega ning planeerib ja teostab Eestis operatsioone kõiki väeliike kaasates.
Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, 
pideva kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede 
ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel 
operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine  loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu 
aset leidnud katastroofide tagajärgede ja kriisisituatsioonide likvideerimisel.
Ajateenistus Eestis on kohustuslik 18–28-aastastele meestele. Kutsealuste teenimisaeg 
on kaheksa kuni üheteistkümne kuu pikkune olenevalt väeliigist.
Pärast Eesti ühinemist NATOga 2004. aastal kuulub Eesti Põhja-Atlandi Lepingu 
Organisatsiooni ning organisatsiooni põhikirja artikli 5 alusel on Eesti kaitsepoliitika 
aluseks organisatsiooni liikmesriikide kollektiivse kaitse põhimõte.
 Eesti Õhuväe lennuk Aero L-39
Majandus
Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad 
kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus 
Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuutaEesti kroon oli 
seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro.
2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31 
miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti 
energeetika põlevkivil. 2009. aastal kaevandati Eestis 12 604,9 tuhat tonni põlevkivi.
Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni.(838,33 
EUR)
2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise 
kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas  toidukaubad  15,8% ja 
tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste 
ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle 
poole langes toidu ja mootorikütuse arvele).
2011. aasta aprilli alguses oli töötus 10,1%.
Eksport :
Eesti suurimad ekspordiartiklid on
masinad ja seadmed (29%)
puit ja paber (13%)
metallid (10%)
toidukaubad (8%)
tekstiilid (5%)
keemiatooted
Eesti tähtsaimad ekspordipartnerid:
Soome 18,57%, Rootsi 12,52%, Läti 9,51%, Venemaa 9,33%, Saksamaa 6,09%, Leedu 4,76%
, Ameerika Ühendri gid 4,26% (2009).
Rootsi 17%, Soome 16.3%, Venemaa 11,9%, Läti 8,6%, Saksamaa 4,9%, Leedu 4,9%, Ameeri
ka Ühendriigid 4,26% (2011).
Import:
Eesti suurimad impordiartiklid on
masinad ja seadmed (35%)
tekstiilid (19%)
mineraalsed kütused (19%)
keemiatooted (9%)
toidukaubad (6%)
Eesti tähtsaimad impordipartnerid on Soome 14,52%, Leedu 10,84%, Läti 
10,47%, Saksamaa 10,33%, Venemaa 8,59%, Rootsi 8,34%, Poola 5,63% 
(2009).
Kultuur
Eesti kultuur ühendab traditsioonilist pärandit Põhjamaade ja Euroopa kultuurivooluga. Ajaloo jooksul on 
kultuurilisi mõjusid siia levinud igast  suunast . Eestit on sageli vaadeldud kui Lääne ääreala Ida vastas. Seda 
väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel.
Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine  saunas . Paljud eestlased on hingeliselt seotud 
maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna  hiljuti .
Eestlaste tähtsamad etnilised al rühmad on võrukesed, mulgid,  saarlased , hi dlased ja  setud , kes on siiani 
alal  hoidnud  oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti  kultuuriga  on seotud 
ka baltisakslaste, setude,rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Eest i#
(31.märts.2013 17.15)

Document Outline

• Slide 1
• Eesti Vabariik
• Ülevaade
• Slide 4
• Nimi
• Topograafia
• Kliima
• Eesti taimestik
• Eesti loomastik
• Riigikord
• Slide 11
• Valitsus
• Territoorium ja haldusjaotus
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Rahvastik
• Keel
• Riigikaitse
• Majandus
• Slide 22
• Slide 23
• Kultuur
• Kasutatud kirjandus