Eesti Vabariik (0)

E esti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe  Soomega , läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227 km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima.
Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn onTallinn. 1,34 miljoni elanikuga on see Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyōto protokollile.
Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel  jagab  soome keelega palju sarnasusi .

Nimi

Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti  Rooma  ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aasta) kirjeldas Aestiiks kutsutavat rahvast. Muistsed  Skandinaavia   saagad  räägivad maast nimega Eistland, mis on lähedane Saksasõnale Estland maa kohta. Varased  ladina ja teised muistsed versioonid sellest nimest on Estia ja  Hestia . 1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia.Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. Nimetust  estones kasutab ka Läti Henrik. 19. sajandini nimetasid eestlased end maarahvaks. Eestlaste hulgas juurutas Eesti nime Johann Voldemar Jannsen .

Loodus

Topograafia

Eesti asub Läänemere idarannal. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle  1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim,  Peipsi järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja  Hiiumaa , on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa.
Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga.

Kliima

Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad  Labradori poolsaart  ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja  Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast
Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal .
Aastas sajab 550–880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel.
Aasta keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on -5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur –4...–5°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15-18°C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul).
Nagu teisteski Põhjamaades, on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni.

Taimestik

Eesti floora on tänu kohaliku mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas . Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 525 liiki.
Endeemsetest  taimeliikidest kasvab Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas.

Loomastik

Hajaasustus ja laiad metsased alad on võimaldanud ilveste, metssigade, pruunkarude ja põtrade karjakaupa säilimist teiste loomade seas. Eesti huntide arv on arvatavasti umbes 200. Lindude hulgas on  kaljukotkad  ja valge-toonekured. Eestis on viis rahvusparki, neist suurim on  Lahemaa Rahvuspark  põhjarannikul. Soomaa Rahvuspark Pärnu lähedal on tuntud laiade märgalade tõttu.  Matsalu Rahvuspargis on esindatud palju erinevaid linde.

Riigikord

Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu  valimisega .
Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täitevvõim ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega.
Eesti on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlikku võimu teostab  parlament  Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse neljaks aastaks. Riigikogu valib iga 5 aasta tagant Vabariigi Presidendi.
Võim on jagatud kolmeks haruks:

• Seadusandlik: Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid, kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, võtab vastu  riigieelarve , esineb avalduste jadeklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole ning lahendab mitmeid muid riigielu küsimusi.
  
• Täidesaatev: Vabariigi Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist ning annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi.
  
• Kohtulik:  Riigikohus  vaatab kassatsiooni korras kohtulahendeid läbi, parandab kohtuvigu ning täidab põhiseaduslikkuse järelevalvet.
  

Riigikohus koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul.
Vabariigi President  on Eesti riigipea . President on Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja ta kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Ühtlasi esindab ta Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises, kuulutab välja Riigikogu valimised, annab seadlusi ja algatab  põhiseaduse  muutmist . President nimetab Riigikohtu ettepanekul ametisse kohtunikud , nimetab ja vabastab Vabariigi Valitsuse ja Kaitseväe juhataja ettepanekul ametist Eesti Kaitseväe juhtkonna, annab riiklikke autasusid , sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja.

Valitsus

Vabariigi Valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord Riigikogus. Valitsuse moodustab  peaminister , kelle määrab ametisse president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu.
Täidesaatvat võimu teostab Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil, mille hulka kuuluvad  ministeeriumid , maavalitsused, ametid, inspektsioonid ja muud valitsusasutused.

Haldusjaotus

Eesti Vabariik on jagatud 15 maakonnaks. Eesti haldusjaotus on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetest tulenevatele vajadustele. Enamik praegusi maakondi olid moodustatud juba 18. sajandil. 20. sajandi esimesel poolel loodi kaks uut maakonda , Valgamaa ja Petserimaa. Teised, nagu Hiiu, Jõgeva, Põlva ja  Rapla , on loodud hiljem vanemate maakondade küljest osade lõikamise teel.
Maavalitsust juhib  maavanem , kes esindab Vabariigi Valitsust kohalikul tasandil. Maavanemad määratakseVabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks.
Maakonnad on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib  omavalitsus .
Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal kujunesid vallad Eesti tähtsaimateks haldusüksusteks. Varem olid peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad. Valdadega liideti ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk-järgult vähendatud. 1990ndate alguses hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi.
Valdade ja linnade esinduskoguks on  volikogu , mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel kolmeks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- võilinnavalitsus. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite.

Sümbolid ja tähised

• Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).
  

• Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal.
  

• Eesti rahvuslill on  rukkilill .
  

• Eesti rahvuslind on suitsupääsuke.
  

• Eesti rahvuskivi  on paas.
  

• Eesti rahvuskala on räim.
  

• Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartusesimesel Eesti üldlaulupeol. Laulu viisi autor on  Fredrik Pacius  ja eestikeelsete sõnade autor Johann Voldemar Jannsen.
  

Rukkilill, Eesti rahvuslill.
Suur riigivapp.
1-kroonine münt (1933)
Pikk Hermann  ja sinimustvalge 
Eesti lipp
Rahvused (2006)
Eestlased
68,6%
Venelased
25,7%
Ukrainlased
2,1%
Valgevenelased
1,2%
Soomlased
0,8%
Lätlased
0,2%
Poolakad
0,2%

Rahvastik

Suurimad linnad.
Järjekord
Linn
Maakond
Elanikke
Eestlasi
Eestlaste osakaal


1
Tallinn
Harjumaa
400 387
215 114
53,7%
2
Tartu
Tartumaa
101 169
80 397
80%
3
Narva
Ida-Virumaa
68 680
3 331
4,9%
4
Kohtla-Järve
Ida-Virumaa
47 679
8 479
17,8%
5
Pärnu
Pärnumaa
45 500
36 112
80%
6
Viljandi
Viljandimaa
20 756
18 995
91,5%
7
Sillamäe
Ida-Virumaa
17 199
719
4,2%
8
Rakvere
Lääne-Virumaa
17 097
14 496
84,8%
9
Maardu
Harjumaa
16 738
3 331
20%
10
Valga
Valgamaa
14 323
8 970
62,6%
11
Kuressaare
Saaremaa
14 925
14 548
97,5%
12
Võru
Võrumaa
14 879
13 414
90%
13
Jõhvi
Ida-Virumaa
12 112
4 022
33,2%
14
Haapsalu
Läänemaa
12 054
9 587
80%
15
Paide
Järvamaa
9 642
8 683
90%
1. jaanuaril 2008 elas Eestis 1 325 408 inimest (rännet arvestamata 1 340 935 inimest).
Eesti põlisrahvus on eestlased, suurim vähemusgrupp venelased.
Eesti elanike arv väheneb aeglaselt negatiivse loomuliku iibe  ja väljarände tõttu. Loomulik iive kasvab ning oli -0,13% (2007) ja -0,045% (2008). Eesti venelaste iive on eestlaste omast veelgi madalam, seega kasvab aja jooksul eestlaste osatähtsus.
Paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. Seega täpne rahvastikustatistika piirkondade kaupa Eestis hetkel puudub.
2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna, 10  alevit , 177 alevikku ning 4437 küla.

Keel

Riigikeel  on eesti keel. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud.
Lõuna-Eestis räägitakse võru keelt, mida vahel peetakse eesti keele murdeks, vahel eraldiseisvaks keeleks .
Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel ja mõnes teises linnas on ülekaalus vene keele kõnelejad.

Riigikaitse

Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb Maaväest, Mereväest ja Õhuväest ning vabatahtlikul sõjaväelisel ühendusel Kaitseliiidul. Kaitsejõudude tööd juhib ja planeerib Kaitseväe Peastaap.
Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega . Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates.
Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel.
Ajateenistus  on kohustuslik 18–28 aastastele meestele. Kutsealuste teenimisaeg on kaheksa kuni üheteistkümne kuu pikkune.

Majandus

Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta  Eesti kroon on seotud euroga.
Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (33% aastasest ekspordimahust), puitu ja paberit (15%), kangaid (14%), toidukaupu (8%), mööblit (7%), metalle ja keemiatooteid. Aastas eksporditakse 1,562 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika  põlevkivil.
Tähtsaimad ekspordi sihtmaad on Soome (26,4%), Rootsi (12,9%), Läti (8,8%), Venemaa (6,5%), Saksamaa (6,2%) ja Leedu (4,8%).
Sisse veetakse masinaid ja seadmeid (33,5% aastasest impordimahust), keemiatooteid (11,6%), tekstiili (10,3%), toidukaupu (9,4%) ja sõidukeid (8,9%). Ka impordib Eesti aastas 200 miljonit kWh elektrienergiat.
Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni.
2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele).