- riigivanem valitav, 5 aastat, suurem võim 1) Valimislubadusi ei viidud täide; Arvatakse et valija on pime ja rumal ning ei saa millestki aru 2) Taheti kehtestada valimistel enamuse põhimõte, palka makstakse ainult istungijärkude kestvusel, kaotatatakse maavalitsused 3) avatud nimekirjad, poliitikutele vähem raha, riigivanem saaks valitud rahva poolt - 12.03.1934 Pätsi, Laidoneri riigipööre - kaitseseisukorra kehtestamine - hoida ära vapside riigipööret - vapside arreteerimine Demokraatia kaitseks: tekkinud olukorras tuli riiklikku režiimi karmistada, ei muutunud sotsiaalhoolekanne, vapsid tahtsid fašistlikku riigipööret, kaitsesid põhiseaduslikku korda, Diktatuuri kehtestamine: taheti asendada “lodevat korda” korporatiivse “kodade süsteemi” või “juhitud demokraati” korraga, mis ei ole demokraatlik, isiklikud ambitsioonid, kokkulepped teiste erakondadega juba enne riigipööret - Vaikiv ajastu
Leedu pöördus õiguse ja rahvaliidu poole. Vilniusest sai püsiprobleem. 36. Leedu pealinn 1939. aasta sügiseni. Kaunas. 37. Moskva rahu Nõukogude Venemaaga.12 juuli 1920. 38. Millal okupeerib Poola Vilniuse? 12.oktoober 1920. 39. Leedu - NSVL Liidu mittekallaletungileping. 28.september 1926. 40. Leedu juhtiv poliitiline jõud nov. 1918 - juuni 1926. Kristlik demokraatlik partei. 41. Millal toimus parempoolne riigipööre? 1926.a. 42. Kellest saab president pärast riigipööret? Pärast riigipööret saab presidendiks A. Smetona. 43. Mis häiris Leedu - Saksa suhteid? Leedu-Saksa suhteid häiris Klaipeda küsimus.
5. Mis probleeme tõi suur kriis endaga kaasa põllumajanduses ja ettevõtluses? 6. Milles süüdistas rahvas Riigikogu ja poliitikuid kriisi aastatel? 7. Mis eesmärkidel asuti muutma põhiseadust? (mida selles muuta sooviti)? 8. Miks sai sellel perioodil kõige populaarsemaks poliitiliseks jõuks vabadussõjalased ehk vapsid? 9. Kelle juhtimisel toimus 1934. aastal 12 märts sõjaväeline riigipööre ja kelle vastu see oli suunatud? 10. Mis muutused toimusid peale 1934. aasta riigipööret (parteides, Riigikogus, valitsuses, presidendi ametis) 11. Milline oli rahva roll riigi valitsemisel peale 1934. aasta riigipööret?
Kaksikvõim Enamlased(blosevikud) VSOPT-Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei(enamlased) Hästi organiseeritud maffia tüüpi partei, kelle eesmärgiks oli kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega sotsialismi ülesehitamine. Enamlaste juhiks oli V.I.Lenin. · Enamlased lubasid rahvale rahu,leiba,maad · Enamlasi toetas Saksamaa,kes lootis,et enamlaste võimule tulles astub Venemaa sõjast välja. 1917.a juulis üritasid enamlased riigipööret, kuid see suruti maha. Seda sündmuist loetakse ka kaksikvõimu lõpuks. Kogu võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Peaministriks sai Aleksander Kerenski. Oktoobripööre · Ajutise valitsuse ebakindel olukord ajendas kindral Lavr Kornilovit üritama sõjaväelist riigipööret, mis aga ebaõnnestus. · 25.oktoobril 1917 haarasid enamlased Petrogradis võimu. · Nõukogude ajalooteaduse kohaselt tehti 1917 aastal "Aurora"vöörikahurist lask, mis oli
järgnesid üldvalimised 1962. aastal, valitsus astus ametisse 1963. aastal. Gambia saavutas iseseisvuse 18. veebruaril 1965. aastal, riigikorraks sai konstitutsiooniline monarhia Riikide Ühenduse koosseisus. 24.aprillil 1970. aastal toimus Gambias referendum, millega Gambia muutus vabariigiks. Kuni 1994. aastal toimunud riigipöördeni juhtis Gambiat president Sir Dawda Kairaba Jawara, kes valiti tagasi ametisse 5 korda. Jawara ajastu purustati 1981. aastal riigipöörde katsega. Riigipööret juhtis Kukoi Samba Sanyang, kes kahel korral oli edutult parlamendi valimistel osalenud. Pärast riigipöörde katset kirjutasid 1982. aastal Senegal ja Gambia alla konföderatsioonilepingule. Selle eesmärgiks oli ühendada relvajõud kahe riigi vahel. Tulemuseks tuli Senegambia konföderatsioon, kes liitsid kahe rahvuse sõjalised jõud, et ühtlustada majandust ning valuutat. Aastal 1989 loobus Gambia konföderatsiooni lepingust. Kuni 1994
Majandusekriis tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suurt toetust. 7. Kes, millal ja missugustel põhjustel korraldasid Eestis sõjaväelise riigipöörde? 12.märtsil 1934 teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eeseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. 8. Missugused muutused toimusid Eesti majanduselus pärast riigipööret? Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt, kuid kiire majanduskasvu eeldusteks pilnud niivõrd valitsuse sammud. Senine liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mid a iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid, instituute. Kasvas riigi otsene roll majanduses: Suuurendati riigi osalust eraettevõtöuses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. 9
Suure majanduskriisi mõju kujunes Eestis eriti teravaks. Sellest ülirängast majanduskriisist välja kasvanud sisepoliitiliste pingete põhipunktiks sai põhiseaduse muutmise küsimus.Vabadussõdalaste võimulepääsemise vältimiseks teostati 1934.a. riigipööre. Päts ei tahtnud oma võimust ilma jääda ja ta poleks saanud oma võimu teostada, kui rahva seas väga populaarsed vabadussõdalased oleksid võimule saanud. Päts on riigipööret põhjendanud ka sellega, et tema arvates tahtsid Vabadussõjalased ise riigipööret korraldada.
või 1934.aastal Kaisa Kamenik A83347 1930-ndate aastate sündmused Eesti Vabariigis on alati olnud mitmete vaidluste ja arvamusavalduste aluseks ning relevantsed ka tänapäeval. Sisepoliitiliselt võib olulisemateks sündmusteks tollal pidada 1933. aasta vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse vastuvõtmist ning aasta hiljem Pätsi ja Laidoneri poolt läbiviidud riigipööret. On levinud arvamus, et just uue, autoritaarsete sugemetega põhiseaduse vastuvõtmine andis Pätsile ja Laidonerile õigustuse riigipöördega demokraatia päästa. Järgnenud vaikiv ajastu aga kinnitas, et pigem asuti ise oma võimu kindlustama ja tüüriti autoritaarsuse poole. Kuna antud teema pakub väga palju erinevaid lähenemisnurki, siis proovin oma kirjatükis lähtuda sellest, mis põhjustel Eesti demokraatia siiski kaotas ning kas laiemas kontekstis oli sellel suurem osa
arvamus, et Eestil on vaja kärpida Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et suure võimuga riigipea suudab korra majja luua. Riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust. 5. Millal toimus Eestis riigipööre? 12.märtsil 1934. 5.1. Kes olid selle läbiviijad? Konstantin Päts ja Johan Laidoner. 6. Võrdle Eesti riigi juhtimist 1920ndatel ja peale 1934.aasta riigipööret. 1920ndatel: mitmeparteiline demokraatia. Seadusandlik võim oli Riigikogul, täidesaatev võim valitsusel. Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis nii peaministri kui presidendi ülesandeid. Enamasti olid võimul koalitsioonivalitsused. Peale 1934.a. riigipööret. Riigikogu saadeti laiali, parteid keelati (ainupartei Isamaaliit) Võim ainult riigipeal. 6.1. Millised muutused toimusid? Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vapside organisatsioonid, lükati
Allende Filmianalüüs 1. Miks on film postmodernistlik, too vähemalt 4 tunnust. Postmodernismi tunnused, mis tulevad filmis välja: 1. Aktuaalne teema on sugupoolte vaheline suhe. Clara kirjutab oma päevikuid, et Blanca suhteid paremini mõistaks jne. 2. Püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel. Blanca armastab lihttöölise poega Pedrot ja saab temaga lapse. 3. Ajaloo ja fantaasia segu. Film näitab Tsiili ajalugu. Valimisi, riigipööret jne. Lisaks sellele toimub Clara ümber maagilisi asju. 4. Fantastilised elemendid. Vaimude nägemine, asjade liigutamine, inimeste tajumine. 5. Pidevad dialoogid. 2. Too filmist 3 maagilise realismi tunnust. 1. Clara suutis asju mõttejõul liigutada nt. liikusid lillevaasid, lauad tõusid üles jne. 2. Clara tundis ette, et ta õde sureb ja teadis, kus asus ta surnud ema pea. 3. Nii Clara, Esteban kui ka Blanca nägid Estebani õe vaimu. 3
poliitiline juht) ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Relvade ja elavjõuga toetas mässu kommunistide juhitav Nõukogude Venemaa. Ülestõusu toetuseks loodi (NSV Liidus) alaline komisjon, kuhu kuulus teiste hulgas ka Stalin. Peamisteks revolutsiooni korraldajateks olid pärast Vabadussõda Venemaale põgenenud Eesti kommunistid, riigipööret aitas organiseerida ka Nõukogude Liidu VK(b)P Keskkomitee ja Komintern. Relvastatud ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnud olid relvastatud kolme kergekuulipilduja, 55 vintpüssi, 65 käsigranaadi, 8 tugevajõulise pommi ja 150 püstoliga. Plaan oli tehtud arvestusega, et töölised ja sõdurid ühinevad ülestõusuga ja üheskoos võetakse võim Tallinnas üle. Seejärel oleks välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja
2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks. Kuna toimus riigipööre, mis oli Napoleoni poolt. Saadeti laiali direktoorium ja võim läks kolmele konsumile, kellest üks oli Napoleon. Termidoorlaste poliitika kuni Direktooriumi loomiseni 27. või 28. juulit 1794 on mõnikord peetud ka revolutsiooni lõpuks, ent kui üldse vaadelda Prantsuse revolutsiooni kui terviklikku sündmust, oleks loogilisem selle lõppdaatumiks siiski pidada 1799. aasta 18. brumääri riigipööret, mil võimule sai revolutsiooni ajal kiiret karjääri teinud kindral Napoleon Bonaparte, kes järk-järgult revolutsioonilisuse valitsusorganeist ja suures osas ka valitsusprintsiipidest kaotas. 1794. aastal aga ei püüdnud võimule tulnud nn. termidoorlased ehk mõõdukamad jakobiinid ja "Soo" liikmed revolutsiooni otseselt lõpetada, vaid anda sellele teine eesmärk ning kehtestada teised valitsemisprintsiibid. Konventi kutsuti tagasi
Lõuna-Aafrika Vabariik Suulu keel Lõuna-Aafrika Vabariik • Riik Aafrika mandri lõunatipus • Pealinn Pretoria • President Jacob Zuma • Rahvaarv ~52 miljonit • 11 riigikeelt • Majandus Aafrika mandril paremini arenenud • Vähestest riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret • Regulaarsed valimised peaaegu iga sajand • Maavarade rikkus Suulu keel • Lõuna-Aafrika Vabariigi keel 11-st riigikeelest • Sarnane koosa keelega • Kõnelejate arv ~10 miljonit • Ladina tähestik • Silbid lõppevad täishäälikuga, kaashäälikuühend puudub • Palju laensõnu (inglise ja afrikaani keelest) • Ei võimalda viisakuse väljendamist • Emakeeleks ~23% inimesel • Hääldus võib muuta sõna tähendust
Oli poliitiliselt ebastabiilne aeg, erakondade paljusus, valitsused vahetusid tihti, ei suudetud valimislubadusi täita, tihti esinesid valitsuskriisid e. Omavahelised lahkhelid Eestis võimaldati kõigile siin elanud rahvustele kultuurautonoomia – lubati tegeleta oma riigi/keele asjadega Tähtsaks siseriikluseks eestis oli maareformi vastuvõtmine 1919 1. Detsember 1924 üritati riigipööret kommunistide poolt (see ebaõnnestus) EKP (Eesti kommunistlik partei) juht oli Viktor Kingissepp Vabadussõdalaste juhid e. Vapsid nõudsid riigis karmikäe poliitikat Vaprid kritiseerisid riigisuutmatust ellu viia radikaalseid reforme Vpside ettepanekud nägid ette parlamendi volituste järsku kärpimist ja suurendada presitendi õigusi
Armin Laanejärv Autor räägib rohkem raamatust tulenevalt kui oma sõnadega. Kuid kindlasti oli talurahvaseaduse väljakuulutamine väga suur ja tähtis sündmus talude arengule ja inimeste elule. Kuna olen ka ise varem ,, Mahtra sõda" lugenud oli huvitav oma mälu värskendada. Artikkel oli põnev kuigi oleks võinud vähem raamatu materjali kasutada ja läheneda asjale teisest küljest. 3) Eesti erakonnad toetasid Pätsi-Laidoneri riigipööret Jaak Valge ( Ajaloolane) Eesti Ekspress 05.09.2008 Kahtlusteta on 1943. aasta riigipööre kõige olulisem sisepoliitiline sündmus, mis määras suuresti ka valikud 1939.-40. aasta kriisis. 12.märtsil 1934 toimunud riigivanema valimistel oli suurim favoriit Andres Larka , see võis aga tähendada, et valimiste teist vooru kus Päts ja Laidoner saaksid kandideerimisest üksteise heaks loobuda, ei pruugigi toimuda. Päts tahtis võimu säilitada, pidi ta kohe tegutsema
Keskliidu esimeheks sai Andres Larka. Majanduskriisile ja sisepoliitilisele kriisile lisandus Eestis veel ka põhiseaduse kriis. Rahvale ei meeldinud olemasolev põhiseadus, kuna leiti, et Riigikogu on enda alla haaranud liiga suure võimu. Selle tulemusena tehti mitu rahvahääletust. Esimesed kaks rahvahääletust kukkusid aga läbi. Pinged olid suured ja mitmetel rahvakoosolekutel tekkisid vägivaldsed kokkupõrked. Sunnitud oldi kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra, kartes vägivaldset riigipööret. Kolmas rahvahääletus siiski toimus(okt1933, kus vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas võidu. Vastavalt põhiseadusele pidi Eesti kõrgemat võimu teostama riigivanem, kelle nüüd valis rahvas. Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus. Vabadussõjalaste tegevus muutus kindlamaks. Autoritaarne Eesti 12.märtsil 1934 teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. Keelustati kõik meeleavaldused ja vabadussõjalaste ühingud suleti
El Capitolio Havanna katedraal San Felipe del Morro kindlus Raúl Castro ● President ● Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär ● Revolutsionäär Fidel Castro ● 1959–1976 Kuuba peaminister ● 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees ● 1965-2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär Fulgencio Batista ● President 1940–1944; 1955-1959 ● Pärast sõjaväelist riigipööret oli ta presidendi kohusetäitja 1952–1955 Ajalugu ● Fidel Castro korraldatud rünnak Moncada sõjaväele ebaõnnestus 26. 07.1953 ● 1956 Castro korraldas uue rünnaku ● 1959 Castro sai võimule ● Sigade lahe dessant 17.04.1961 ● Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 El Nicho juga Saturno koobas Turquino (1974 m) Tänan kuulamast!
ohustaks nende varandust · Majanduslik olukord jäi samaks ja Direktooriumi ei suudetud kukutada Maximilien Robespierre Revolutsiooni lõpp · Kui Direktooriumi võim nõrgenes, muutusid rojalistid järjest aktiivsemaks, et taastada monarhia · Napolèon Bonaparte surus kindlakäeliselt maha rojalistide mässukatse · 1795. sai Napolèonist Pariisi garnisoni ülem ... · Napolèon tahtis aga enamat ja hakkas ette valmistama riigipööret · 9. novembril otsustati, et Direktoorium läheb laiali ja võim jaotatakse 3 konsuli vahel · Sellega lõppes Prantsuse revolutsioon ning algas Konsulaadi ajastu Napolèon Bonaparte · Ta oli üks kolmest konsulist, kelle vahel jaotati võim peale Direktooriumi laiali saatmist
Napoleon oli abielus olnud 2 korda. Tema esimene lastetu abielu lahutati. Uuesti abiellus Napoleon 1810.aastal Austria keisri tütre Maria-Luisega. Abielust sündis poeg, kes aga suri tuberkuloosi. 1795.aasta oktoobris saavutas ta omale populaarsust, mil ta surus kindlakäeliselt maha Direktooriumi vastu suunatud rojalistide mässu. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799.aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem. Koos lähimate kaaslastega hakkas ta ette valmistama riigipööret. Napoleon suri 1821.aastal Püha Helena saarel. !840.aastal toodi ta surnukeha Pariisi ja pandi Pariisi Invaliidide kirikusse sarkofaagi.
14. 05.06.1919.a 15. 23.06.1919.a Võnnulahing(Cesis). 16. 03.07.1919.a 17. Eesti ja Nõukogude Venemaa 02.02.1920.a alla kirjutas Jaan Poska 18. 1)tunnustas Eesti iseseisvust 2)maksis Eestile 15miljonit kuldrubla 3)Eesti sai Petserimaa ja Narva jõe tagused alad 19. 15.06.1920.a Asutav Kogu, kehtima hakkas 21.12.1920.a 20. Seadusandlik- Riigikogule, Täidesaatev- valitsusele ja valitsust juhtis riigivanem 21. 20.a Eesti kodanikud 22. Kardeti riigipööret 23. 05.11.1920.a 24. Hans Pöögelmann, Jaan Anvelt, Jaan Kreuks, V.Kingisepp 25. 01.02.1924.a 26. 1920-1934.a 27. 1)Eesti Maarahvaliit-jõukas talumehe(Laidoner, Päts) 2)Kristlik Rahvaerakond- kirikuinimesed(Bauer, Kann, Rahamägi) 3)Eesti Rahvaerakond-Lõuna-Eesti rikkurid, linnakodanikud(Poska, Jaakson) 4)Tööerakond-ametnikud, õpetajad(Strandmann, Piip) 28. 1920.a, riigistati mõisamaad, tehnikad ja loomad 29
juht oli Vladimir Lenin. Riiki hakati nimetama Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma tuli võimule Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktaktuur eriti jõhkraks ja julmaks. Loodi vangilaagrid kuhu saadeti miljoneid inimesi. Venemaal oli totalitaarne valitsemine. Inimesed hoiti pideva hirmu all ning neil ei olnud eriti (et mitte öelda üldse) sõnavabadust. Prantsusmaa surus maha 1934. aasta äärmuslaste meeleavalduse, kes püüdsid riigipööret teha. Nad nõudsid diktatuuri ja neid inustas riigivõimu suutmatus majanduskriisist ülesaamiseks. Arvan, et Inglismaal õnnestus demokraatia säilitada kuna neil oli seda olnud juba rohkem kui 2 sajandit. Inglismaa sisepoliitika ei olnud niivõrd kirju kui teistel suurtel Euroopa riikidel(näiteks Saksamaa). Üldiselt vaadates käsitletud riike, siis olen arvamusel, et Prantsusmaal ja Inglismaal läks vähekene kergemini ja nad olid ka paremal tasemel oma eluga
Iga sõda on julm Läbi ajaloo on maailmas meeletul hulgal sõdu peetud. On ihaldatud teiste valdusi, riigipööret, majandusliku edu või siis, nii uskumatu kui see ka pole, kodurahu. Sõdade käigus on üleelatud suurel hulgal kaotusi. Sõdades on kaotatud meeletul hulgal vara ning elusid. Mina isiklikult arvan, et vallutussõjad on ühed kõige hullemad, sest need nõuavad kõige rohkem ohvreid. Selleks on lihtne põhjus. Ükski rahvas pole nõus vabatahtliku orjastamise või oma valduste, rahva ning vabaduse loovutamisega. Ajaloost on teada, et eestlased on suure hulga vallutajaid üle elanud
Vabariik. Sõjaliselt kindlustatud riigi üheks tähtsamaks punktiks on kaitsejõu eksisteerimine. Kaitseliit astutati 11. novembril 1918. aastal ning selle esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit. Tolleaegse organisatsiooni kontor asus Tallinnas Brokusmäel. Pärast seda lõpetati Kaitseliidu tegevus 1920. aastal 12. augustil. Põhjus oli lihtne: võimule tulid kommunistid. Mõned aastad hiljem, kui 1924. aastal toimus kommunistide riigipööret, kutsuti Kaitseliit taas kokku, millele järgnes organisatsiooni kiire kasv ning tugevnemine. Liikmeskond kasvas 1940. aastaks juba 42 tuhande liikmeni. Kaitseliidu sõjavarustus oli algselt napivõitu ning enamus relvastusest saadi riigikaitseabi näol välisriikidest, samuti hangiti varustust ka lahkuvate Nõukogude armee üksustelt. Aastal 1993-1994 ostis riik Kaitseliidule hulganisti uut relvastust, enamjaolt Hiina automaate
24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Loodi parlamentaarne vabariik. Asutav Kogu võttis vastu 1920. Eesti Põhiseaduse. · Kõrgemaiks võimukandjaks oli rahvas · Põhiseadus pidas silmas demokraatlikust. · Seadusandlik võim kuulus riigikogule Vabadussõda 1918-1920 Eesti riigi ja enamlaste vahel. Venemaa tahtis saavutada kontrolli Eesti üle. Välisabi tuli Soomest, Rootsist, Taanist ja Inglismaalt. Landeswehri sõda 1919. Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust · Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes · Tagas Eestile soodsa idapiiri. Sisepoliitika 1920-1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli. Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa kommunistlik partei hõivas venemaa k...
7. Saaremaa- Kuressaare Läänemaa-Haapsalu Harjumaa-Tallinn, Nõmme, Keila, Paldiski Pärnumaa-Pärnu, Sindi, Kilingi-Nömme, Möisaküla Järvamaa-Paide, Tapa, Türi Viljandimaa- Viljandi, Põltsamaa, Suure-Jaani, Mustla Virumaa-Rakvere, Kunda, Narva, Jöhvi Tartumaa-Tartu, Jögeva, Otepää, Elva, Kallaste, Mustvee Valgamaa- Valga, Törva Vörumaa-Vöru, Antsla Petserimaa-Petseri 8. Nad üritasid sooritada riigipööret 1.09.1924, vägivaldselt tahtsid kukutada riigivöimu 9. Suhteliselt heal positsioonil, riik sekkus majandusse ja eksport/importi. Eksportis lääne riikidesse, imporditi enamasti piima, liha, puitu ja tekstiile I PÖHISEADUS II PÖHISEADUS III PÖHISEADUS PARLAMENDI 100 liiget 100 liiget 120 liiget SUURUS NIMI Riigikogu Eesti Rahvakogu
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Nö Napoleoni sõjad toimusid 19. sajandil ning sellesse oli kaasatud kogu Euroopa. Sõjad said alguse peale 1799. aasta riigipööret, mil jäi püsima vabariik, kuid võim läks Napoleoni kätte. Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole ning tegi palju ümberkorraldusi. Ta parandas riigi majanduslikku olukorda ja ta tõusis rahva seas suureks autoriteediks. Napoleoni sõdadega väljus osa Prantsusmaast kontrolli alt. Kontrolli alt väljunud riigid liideti teiste Prantsusmaa riikidega ja need moodustasid Reini Liidu, mille eesotsas oli Napoleon.
KUNINGANNA ANNA Johanna Mänd Prantsusmaa kuninganna Anna ajaloos Austria Anna Kuninganna Anna sündis 1601. aastal. Anna oli sünnipäraselt Hispaania ja Portugali infanta, Austria ertshertsoginna , Burgundia printsess ja Madalmaade printsess. Tema isa oli hispaania kuningas Felipe III ja ema Austria hertsogitar Austria Margarete. Anna oli Karl V lapselaps. Felipe III Margarete Annal olid neiuna heledad, kergelt laines juuksed, valge nahk ja väike elegantne nina. Alahuul oli etteulatuv nagu Habsburgidel ikka. Silmad olid tumepruunid, peaaegu mustad. Vanemad, kes olid väga vagad, andsid Annale religioosse kasvatuse. Aastal 1611, kui Anna oli 10aastane, suri tema ema. Anna ja Louis XIII abielu otsustati samuti 1611 aastal. 18. oktoobril 1615. aastal laulatati 14 aastane Anna noore ...
Kontrolltöö Eesti Vabariik 1920-1930 1) Mõisted 1) eestlaste võitlus iseseisvuse säilitamise nimel Nõukogude Venemaaga- Vabadussõda 2) riigivanem 3) maareformi tulemusena loodud talud- asendustalud 2) 23. juunil tähistatakse Võidupüha. Mis puhul? Siis saavutasid eestlased Võnnu lahingus võidu Landeswehr' i üle. 3) Kas järgnevad sündmused olid enne või pärast 1934 " vaikivat "ajastut ? Enne: vabadussõjalaste aktiivne tegevus kehtestati laialdased kodanikuvabadused Pärast: kehtestati autoritaarne diktatuur loodi ainupartei Isamaaliit 4) Miks nimetatakse vaikivat ajastut vaikivaks ajastuks ? Mis olid vaikiva ajastu tunnusteks (3) ? Konstantin Pätsi riigipöörde järel kehtestati üleriigiline kaitseseisukord ja algas nn vaikiv ajastu. Sest vaikival ajastul, saadeti riigikogu laiali ehk ri...
Demokraatia 1920.- 1930 Demokraatia laienemine 1) Kaotati tsensused 2) Uued iseseisvunud riigid, valivad demokraatliku korralduse. Iseloomustavad tegurid: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ja kodanikuõiguste olemasolu. Enne Esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas demokraadlike suurriikide maine. Kehtestati seadused, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi. Valimisõigus- valimisõiguslike kodaniku arv suurenes. Valima lubati kõik mehed, alates 21. sõltumata sellest, palju neil vara on. Valimisõigus ka naistel. Vanusepiir oli 30. aastat. Naisõiguslased- sufrazetid. Emantsipatsioon- naine astub ühiskondlikku ellu. Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism- tuntud Euroopas. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad- kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivid- neile sobis kõik see,...
24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Loodi parlamentaarne vabariik. Asutav Kogu võttis vastu 1920. Eesti Põhiseaduse. · Kõrgemaiks võimukandjaks oli rahvas · Põhiseadus pidas silmas demokraatlikust. · Seadusandlik võim kuulus riigikogule Vabadussõda 1918-1920 Eesti riigi ja enamlaste vahel. Venemaa tahtis saavutada kontrolli Eesti üle. Välisabi tuli Soomest, Rootsist, Taanist ja Inglismaalt. Landeswehri sõda 1919. Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust · Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes · Tagas Eestile soodsa idapiiri. Sisepoliitika 1920-1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli. Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa komm...
märts Võnnu lahing (millal- kuupäev?kelle vahel?) Võidupüha (millal-kuupäev? mille puhul nii nimetati?) 5) Isikud (kes olid? roll Eesti Vabariigis 1920-1940) · Konstantin Päts Oli Eesti esimene president , eelnevalt mitu korda riigivanem,kehtestas autoritaarse reziimi , korraldas riigipöörde aastal 1934 12.märts · Johan Laidoner Eesti vägede ülemjuhataja , aitas K.Pätsil teostada riigipööret · Jaan Poska Eesti kubermangu komissar,välisminister,üks rahulepingule allakirjutajatest · Jaan Tõnisson Riigivanem, riigikogu esimees , Postimehe toimetaja · Julius Kuperjanov Sõjakangelane , Eesti väe juht , suri paju lahingus · Jüri Jaakson Riigivanem , kubermangu komissari abi . 6) Mõisted:
Sirk Loe dokumente õpikust lk 48-49 Kujutle, et oled poliitkommentaator. Kuidas kommenteeriksid? Põhiseaduse kriis • K. Pätsi õhutusel oli hakatud kritiseerima Eesti Põhiseadust, et see annab liiga suure vabaduse Riigikogule • Rahvas nägi presidendis loodetud lahendust kõigile probleemidele • Põhiseadust tuli muuta, kuid kaks rahvahääletust selleks kukkusid läbi • Tõnissoni valitsus kehtestab kaitseseisukorra, et vältida riigipööret Ülemineku aeg • Kolmas rahvahääletus toob võidu vabadussõjalaste koostatud PS eelnõule • Uueks riigipeaks pidi saama laialdaste volitustega riigivanem • Tal oli õigus anda seadusi, panna veto riigikogu seadustele, saata seda laiali ja nimetada ning tagandada valitsust • Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934 • Kaitseseisukord tühistati ning vabadussõjalased jätkasid oma tegevust • 1934 kohalikel omavalitsuste valimistel
KATARIINA II ·11. Klass ELU Sünninimega Sophie Friederike Auguste ja printsess. Sündis 2. mai 1729 ja suri 17. novembril 1795 rabandusse. Reisis Venemaale. Keisrinna aastatel 1762-1796. Petter III abikaasa ning Paul I ning Anna Petrovna ema. Mitmekülgne isiksus Haritud, kultuurne ja tahtejõuline daam, samas aga julm. TEEKOND VALITSEJAKS Venemaa keisririigi troonipärija Peeter III pruudina võttis ta vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. 1762. aastal krooniti Venemaa keisriks Peeter III, kes aga jätkas oma tasukaalutut käitumist. Tehtud soodustustele ja õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas, poolehoidu. Ei meeldinud Peeter III valitsemisstiil. Ta pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, ta tegi kõik, et väärida krooni. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja Grigori Orlov. SISEPOLIITIKA Esimesed reformipüüdlused nurjusid. Katariina II eesmärgiks oli: Vene...
4. Eesti välispoliitika enne vaikivat ajastut: peamine eesmärk oli tagada julgeolek ja omariiklus. Suurimat ohtu kujutas Nõukogude Venemaa, kuid abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. 1923. aastal loodi Eesti- Läti liidu leping, kuid Balti liiduni ei jõutudki, sest riikide vahel oli liiga palju lahkhelisid. Välisriikidest oli Eestil tihedamad suhted Rootsiga. 5. Välisriikide suhtumine Eestisse pärast riigipööret: Eestis kehtestatud autoritaarne riigikord, demokraatiapiirangud, tekitasid paratamatult lääneriikides tõrjuvaid hoiakuid. Suhted Venemaaga olid näiliselt sõbralikud, tegelikult tahtis Venemaa kaasata Balti riike Saksamaa-vastasesse ühisrindesse, kuid see oleks halvendanud Eesti suhteid Saksamaaga, sellepärast Eesti keeldus. Lisaks kardeti, et Punaarmee ei lahku siit enam vabatahtlikult ja vastastikune abi muutub okupatsiooniks. Suhted
Jakobiinide teostatud terrori tagajärjed ja põhjused Põhjused: revolutsiooni päästmiseks nägid jakobiinid piiramatu vägvaldse võimu kehtestamist Tagajärjed: Hukati palju inimesi asjatult Ilmnesid vastuolud jakobiinide hulgas Suurenes vastuseis Robespierre'i hirmuvalitsusele Kuidas oli Napoleoni võimuletulek seotud revolutsiooni lõpuga? Napoleon surus maha rojalistide mässukatse ning paistis silma eduka väejuhina. Temast sai pariisis granisoni ülem. Ta valmistas ette riigipööret. 9. Nov 1799. A hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku korpuse hoone. Sõjaväe surverl võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Täidesaatev võim jäi kolmele konsulile (Napoleon). Riigipöördega lõppes revolutsioon ning algas Konsulaadi ajastu, Napoelon püüdles ainuvalitsemise poole.
asumisele, seejärel 1941. a arreteeriti ja oli kuni 1954. a vanglas. Suri 1956 Buraševo psühhoneuroloogiahaiglas. Päts on Eesti 20. sajandi vastuolulisimaid riigitegelasi. Viimastel aastakümnetel on tema isikuga seoses polemiseeritud mitme küsimuse üle. Esiteks, kas Päts võis olla 1920. aastatel NSV Liidu mõjuagent, esindades NSV Liidu ärihuvisid Eestis. Teiseks, kas vabadussõjalased kujutasid endast 1934. a tõepoolest Eesti demokraatiale ohtu, mis õigustanuks Pätsi riigipööret. Diskuteerituimaks küsimuseks on jäänud Pätsi otsus alistuda 1939. a NSV Liidu nõudmistele. Lootes vältida sõda NSV Liiduga, nõustus Pätsi valitsus NSV Liidu ultimaatumiga rajada Eestisse Punaarmee baasid.
Diktatuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Diktatuur kehtestatakse tavaliselt pärast vägivaldset riigipööret, millega kukutatakse eelmine poliitiline süsteem. Diktatuur 20.sajand Suurem osa riike muutusid demokraatlikust valitsusvõimust diktatuuriliseks . See toimus põhilisel 1920 -30. aastatel . Selle põhjusteks oli näiteks pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa), inimeste elujärje halvenemine I maailmasõja järjel(Venemaa) ja 1929-1933.a. olnud majanduskriis (Saksamaa, Itaalia) ning ka demokraatia traditsioonide nõrkus(Saksamaa, Venemaa, Itaalia). Põhjusteks
armastuse otsinguile. Troonile tõusmine · 1744. a. asus elama Venemaale, kus · 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. · 1745. a.Ristiti ta ümber.. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna) Peeter III · 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks · Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt · Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov Grigori Orlov ja Katariina II Valitsejana · Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii: -seadusandluses, -ühiskondlikus elus -riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades ·1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad ·1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele. ·1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide
Kornilovi mäss septembri alguses, katse kehtestada Venemaal sõjaväeline diktatuur. Enamlaste abiga surus Kerenski selle maha. Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madal, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimule (eriti ainuvõimule) tulla. Teised parteid riigipööret ei kavandanud, üritades võita demokraatlikel valimistel. Oktoobripööre 1917 · Põhjused: rahva rahulolematus; nõukogudes kasvas bolsevike populaarsus; sisedistsipliini ja tsentraliseerituse poolest oli bolsevike parteiorganisatsioon teistest erakondadest tugevam, seega teovõimelisem; bolsevikud lõid oma relvastatud salku Punakaarti, mitmes linnas sealhulgas Tallinnas haarati võim juba enne riigipööret
· Aprill 1934 Pidid toimuma Riigipea ja Riigikogu valimised. · 12. märts 1934 K. Päts ja J. Laidoneri sõjaväeline riigipööre. · 1937 Uus põhiseadus, presidendi koht (K. Päts). · 1920 algus Püüti sõlmida Balti Liit. · 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping. · 1930 Rahvusvahelise olukorra teravnemine. Vapsid Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed. Jaan Tõnisson Demokraatia ajal kahekordne Riigikogu esimees ja neljal korral Riigivanem. Peale riigipööret tõrjuti riigijuhtumisest ja ajalehest ,,Postimees" (mille peatoimetaja oli ligi 40 aastat). Sai demokraatliku opositsiooni liidriks. 1938. veebruari valimised näitasid ta populaarsust. · Peale riigipööret sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund (alates 1935 Kaarel Eenpalu). · 2. oktoobril 1934 kuulutab Eenpalu Riigikogu istungjärgu lõpetatuks parlament jäi ,,vaikivasse olekusse".
1789. aastal ja läks 3 aastat hiljem neid avastama. 1829 allutas pealik Na Ulivau enamiku saartest oma võimule. 1854 võttis tema vennapoeg, valitseja Seru Epenisa Cakobau, omaks ristiusu ning 1865 ühendas ta saareriigi üheks kuningriigiks. 1874 muudeti Fidzi Suurbritannia kolooniaks. 1966 sai Fidzi piiratud autonoomia. 10. oktoober 1970 kuulutati Fidzi iseseisvaks, kuid ta jäi Rahvaste ühendusse. Samal aastav võeti vastu esimene põhiseadus. 1987a , peale sõjaväelist riigipööret kuulutati Fidzi vabariigiks ning astuti Rahvaste ühendusest välja. Fidzi poliitika on ebastabiilne. Viimane sõjaväeline riigipööre toimus 2007ndal aastal. Aastast 1970 on Fidzi ka ÜRO liige. Eestiga ei ole diplomaatilisi suhteid sõlmitud. ASEND Fidzi on sõltumatu riik ja koosneb samanimelisest saarestikust, mis ümbritseb Koro merd. See asub Vaikse ookeani edelaosas ja Melaneesia idaosas. Koosneb 332 saarest, millest 116 on asustatud. Need on laiali paisatud
Ta on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal ja on maailma üks suurimaid naftaeksportijaid. Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Ta pealinn on alates 1992. aastast Abuja, kuigi suurim linn Nigeerias on endiselt Lagos. Abuja asub peaaegu riigi keskel, Nigeri ja Benue jõe ühinemiskohast vahetult põhja pool. Nigeerias kõneletakse peamiselt inglise ja hausa keelt. Nigeeria riigikord on unitaarne vabariik. Pärast 1985. aasta sõjaväelist riigipööret juhib riiki Valitsev Sõjanõukogu. Valitseva Sõjanõukogu esimees ehk president on ka relvajõudude ülemjuhataja ning juhib ka Rahvuslikku Ministrite Nõukogu ja Osariikide rahvusnõukogu.Alates 19. sajandist, mil Suurbrittania hakkas kolooniad asutama on ka Nigeeria olnud Briti võimu all ning riigipeadeks olid kindralkubernerid. Alles 1920. aastal elavnes vastupanuliikumine ning kaks aastat hiljem rajati partei, mis taotles omavalitsust Briti impeeriumis. Hiljem, 1944
1931), tegutses ka Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti- Vene kaubanduskojas ja mujal Osales ,,Fenno-Ugria" SA-e rajamisel (1927) ja oli selle esimees Peaminister riigivanema ülesannetes (1934-1937), riigihoidja(1937-1938), Vabariigi president (1938- NL okupatsioon) Kinniistumised, vangilaagrid Pärast Soomest naasmist 9 kuud, Peterburis Krestõ vanglas (1910-1911), korraldas märgukirjade aktsiooni Pärast bolsevike riigipööret kuu aega Mitmel pool vangilaagrites Lätis ja Poolas (1918) Ufaas vabakäiguvang (1941.a. suvel, küüditati) Baskiiria Autonoomse Vabariigi julgeolekuvanglas Jämejala vaimuhaiglas (1954.a. Detsembris) Kalinini oblasti Burasevo psühhiaatriahaigla, seal ta ka suri (18.01.1956) Konstantin Pätsi eraelu ja järglased Konstantin Päts oma naise Helmaga. Pätsil oli oma naise Helmaga kaks poega, teine sündis siis, kui Päts oli Sveitsis. Pärast naise surma
Venemaa kahe maailmasõja vahel 1917 veebruarirevolutsioon Kukutatakse vene tsaar ja võim ajutiselt valitsusele kaksikvõim, Kodanlus, intelligent Lenin-töölised, talupojad, haritlased Tsaaripooldajad üritavad riigipööret Oktoobrirevolutsioon-kuulutati nõukogude võim Kuulutati välja rahudekreet Maadekreet.kõik soovijad said tasuta maad Rahvaste enesemääramisõigus(soome, eesti) Eraomandi kaotamine ehk riigistamine ehk natsionaliseerimine Repressioonid teisiti mõtlejate hulgas Proletariaadi dikdaktuur-töölisklassi vägivallale vastav võim Kodusõda ja interversioon 1918-1922 Võimult kukutatud tahtsid võimule tagasi
riikide abil Prantsusmaa monarhia taastada. Populaarsust võttis üle ka Napoleon Bonaparte, kes oli end esimest korda näidanud 1795. aasta oktoobris, mil surus kindlakäeliselt maha Direktooriumi vastu suunatid rojalistide mässukatse. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem. Auahnele ja võidujanusele Napoleonile sellest aga ei piisanud. Koos lähimate kaaslastega hakkas ta ette valmistama riigipööret. 9. Novembril 1799. aastal hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel Võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. 9. Novembri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon, algas Konsulaadi ajastu ja Napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole.
Rahvapäästekomitee liikmed võrdsed. koondus aga Direktooriumi kätte. Ei olnud juhatajat.Juhtivaks isikuks See astus ametisse 2. novembril kujunes Maximilien Robespierre. 1795. Võitluseks kontrrevolutsiooniga oli 9. novembril 1799, läks Napoleon loodud Ühiskondliku Julgeoleku koos kaaslastega Viiesaja Nõukokku, Komitee, mis koondas enda kätte et sundida seda tema riigipööret poliitilise politsei tunnustama ja rahumeelselt laiali ülesandeid.13.07.1793 tapeti Jean minema. Kuid saadikud keeldusid ning Paul Marat, kes oli üks revolutsiooni püüdsid Napoleonit koguni vangistada. populaarsemaid juhte. (Marat tapja oli Seepeale ajas Napoleoni alluv, ilus ja haritud aadlipreili Charlotte tulevane marssal Joachim Murat Corday, Marat oli parajasti kodus haige saadikud laiali. Hiljem koguti mõned
Stendhal Pärast Napoleoni riigipööret avanes tema ees ametniku hiilgav karjäär, Napoleoni kukutamise järel oli ta kõigest eraisik, vaimukas seltskonna tegelane ja kunstide kummardaja. Pärast Juuli revolutsiooni ei olnud tal diplomaatilises teenistuses enam endist edu. Ise ta ütles, et langes koos Napoleoniga. Tema kirjaniku saavutused jäävad aga just sellesse aega. Balzac Prantsuse realismi tähtsaim esindaja. Juba noorena arvas, et temas on kirjanik. Vanemate soovil läks juurat õppima, 20 aastaselt oli veendunud oma oskustes ja hakkas kirjutama. Esimene teos oli "Cromwll". Ta kirjutas väga palju, u 16h päevas. Esimene Balzaci nime kandev teos oli suaanis, ennem kirjutas varjunimede all. Merimeé Tuntud kui novellikirjanik. Töötas pikalt muinsuskaitse inspektorina. Joonistas ja kirjutas palju. 1829 ilmus "mateo Falcone" Ta on palju kirjutanud psühholoogilisi novelle, inimese ja ühiskonna suhetest. Peab novellis oluliseks sündmust . ta...
4. VSDTP marksistliku organisatsioon ( ENAMLASED ) olid küll väiksemad liikmete arvult, kuid paremini organiseeritud. Eesmärk oli kehestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ülesse ehitada Sotsalistlik Venemaa. Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes lubasid rahvale kõike. ( Neid toetas Saksamaa ) Enamalaste esimese katse 1917.a. suvel tulla võimule suruti aga maha. Kindral Kornilov üritas Venemaal sõjaväelist riigipööret läbi viia, kuid enamalaste abiga suudeti see maha suruda. See tugevdas enamalaste mõju tööliste ja soldatite saadikute nõukogudes. Eriti oluline oli enamlastele ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogudes. Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud,et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. 25. oktoobril 1917.a. võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud.
PAUL GAUGUIN (1848-1903) Eugene- Henri- Paul Gauguin sündis 7.juunil 1848.a. Pariisis.Tema isa, Orleansi ajakirjanik, emigreerus pärast 1951.a. riigipööret ja suri varsti.Pauli ema oli pärit vanast Peruu kreoolide suguvõsast. Lapsepõlve veetis Gauguin Limas. Lapsepõlvemälestused, eksootiline loodus, eredavärvilised rahvariided ja muretu elu onu mõisas sööbisid ta mällu terveks eluks ja tekitasid kustumatu rännuiha ja armastuse troopika vastu. Seitsmeaastasena tuli ta emaga tagasi Prantsusmaale. Pärast gümnaasiumi lõpetamist töötas Gauguin viis aastat Euroopa ja Lõuna-Ameerika vahet sõitvatel laevadel. Hiljem töötas
Vincas Kapsuk 35. Leedu - Poola suhete püsiprobleem. Vilnius 36. Leedu pealinn 1939. aasta sügiseni. Kaunas 37. Moskva rahu Nõukogude Venemaaga. 12. juulil 1920 .a. 38. Millal okupeerib Poola Vilniuse? Oktoober 1920 .a. 39. Leedu - NSVL Liidu mittekallaletungileping. 1926 40. Leedu juhtiv poliitiline jõud nov. 1918 - juuni 1926. Kristlik - Demokraatlik Partei 41. Millal toimus parempoolne riigipööre? 16. septembril 1926 .a. 42. Kellest saab president pärast riigipööret? A.Smetona 43. Mis häiris Leedu - Saksa suhteid? Klaiped küsimus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
