Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ma olen kunstiteos ?
 
Säutsu twitteris
Table of Contents 
1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI

2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST

3.KUNST 1905- 1910 - MURRANGUAASTAD

4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940
12 
5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL
16 
6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955
19 
7.SULA JA ILLUSIOONID
35 
8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS
40 
9. „KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD“
43 
10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990
47 
11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS
49 
 
1. 1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 
 
19.  saj  II  poolel  hakkas   baltisaksa   kunstist  eralduma  kunst,  mil   seostus   eestlaste  rahvusliku 
liikumisega.  Rahvusliku  “ärkamise”  üheks  tähtsamaks   vahendiks   on  kõigil  rahvustel  olnud 
professionaalne kunstikultuur.  
 
19.  saj  II  poolest  pärinevad  F.  R.   Faehlmanni   kujundatud  ja  F.  R.  Kreutzwaldi  teostatud 
“Kalevipoeg”,  hakkas  ilmuma  J.  V.  Jannseni  toimetatud  nädalaleht  “ Perno    Postimees ”.  Lydia 
Koidula luulekogu “Emajõe Ööbik” pani aluse eesti ilukirjanduse järjepidevale arengule. 
 
Teiste  kunstiliikide  väljaarenemine  läks  oluliselt  aeglasemalt.  Kohalik  kunstipublik  koosnes  veel 
mitmeid aastakümneid peamiselt sakslastest, jäädes eesti seltskonnale kättesaadamatuks ja võõraks.  
 
 
1.1.
Maalikunst  
 
Esimene ennast eestlaseks pidanud  maalikunstnik  oli ​Johann Köler ( 1826 -1899).  Vaesust  trotsides 
oli  Köleril  õnnestunud  lõpetada  Peterburi  Kunstide  Akadeemia  1855.  aastal.  Tänu  Aleksander  II 
portree  eest  saadud  honorarile  tekkis  tal  võimalus   reisida   mitmel  poolt  Lääne-Euroopas.  Köleri 
kunstilised vaated tuginesid klassitsisimi esteetikale,
 
mille
 
 järgi kunsti
 
 eesmärk on
 
teenida
 
 ilu, mille 
reeglid  on   igavesed   ja  kõigile  rahvastele  ühesugused.  Seetõttu  ei  uskunud  Köler,  hoolimata  oma 
rahvuslikut meelsusest, rahvusliku kunsti võimalust.  
 
 
 
Köleri  populaarsemad  tööd on “Kunstniku sünnikoht”, “Hiiu naised kaevul”, “ Ketraja ”, “Ärkamine 
nõidusunest”, oma lihtsastest talupoegadest vanemate portreed, Tallinna Kaarli kiriku
 
apsiidvõlvile
 
 
maalitud õnnistava Kristuse poolfiguur. 
 
 
 
 
 
Joonis 1. Köleri maalid “ Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree” 1864 ja “Truu valvur ” 1878. 
 
 
Paul Raud (1865-1930) kuulub realistide hulka. Õppis Düsseldorfi  akadeemias , kus oli  omandanud  
baltlastele  meelepärase  konservatiivse,  korrektse,  aga  kuivavõitu  realistliku  stiili.  Ta  maalis 
tumedaid,  vanameisterlikke  esindusportreid   aadlikest   ja  Tallinna  ülemkihist.  Tema 
maastiku-piltidest,  mida  ta  maalis  vaid  enda  jaoks,  on  näha  aeglane  ja  ettevaatlik  areng 
impressionismi suunas. 
 
Table of Contents 
1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI

2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST

3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD

4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940
12 
5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL
16 
6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955
19 
7.SULA JA ILLUSIOONID
35 
8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS
40 
9. „KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD“
43 
10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990
47 
11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS
49 
 
 
Joonis 2. Paul Raua maalid “Muhu rauk1898 ja “Poolakt” 1911. 
 
1.2.
Skulptuur  
 
Ka esimene eesti soost  skulptor
 
 ​August  Weizenberg  ​(1837-1921) lähtus klassitsismist. Tema
 
õppis
 
 
vabakuulajana  skulptuuri  Berliini  ja  Peterburi  akadeemiates,  kuid  neid  lõpetamata.  Tänu  mõnele 
balti  aadlikust  toetaja  abile  asus  ta  seitsmeteiskümneks  aastaks   Rooma ,  kus  suutis  endale   ateljee  
hankida ja kujurina läbi lüüa.  
 
 
 
Roomas  olles  säilitas ta tiheda sideme kodumaaga ja siinse rahvusliku liikumisega. Ta on tahunud 
Eesti-ainelised skulptuurid “Kalevipoeg”, “ Koit ”, “Hämarik”, “Linda”. 
 
1878.  aastal  esines  Weizenberg  oma  töödega Eestimaa Provintsiaalmuuseumis. Seda väljapanekut 
võib pidada eesti kunstniku esimeseks personaalnäituseks Eestis. 
 
 
Joonis 2. Weizenbergi skulptuurid “Linda” 1868 ja “ Vanemuine ”. 
 
 
 
Paarkümmend  aastat noorem skulptor ​Amandus Adamson (1855-1929) eemaldus oma loomingus 
idealiseerivast,  tundekülmast  ja  staatilisest  klassitsismist.  Tema  stiili  nimetatakse  no 
salongirealismiks,  mida  eriti  monumentaalplastikas  on  nimetatud  ka  neobarokiks.   Adamsoni   stiil 
küpses  Pariisis,  kuhu kunstnik siirdus  1886  mitmeks aastaks pärast Peterburi Kunstide Akadeemia 
lõpetamist. Tema stiil on voolav, maaliline, elegantne, aga mõnikord pealiskaudselt teatraalne.  
 
Table of Contents 
1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI

2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST

3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD

4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940
12 
5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL
16 
6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955
19 
7.SULA JA ILLUSIOONID
35 
8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS
40 
9. „KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD“
43 
10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990
47 
11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS
49 
 
 
Joonis 3. Adamsoni skulptuurid “Koit ja Hämarik” 1895 ning “Kalevipoeg ja sarvik” 1896. 
 
 
2.  
 
 
2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 
 
 
Aega impressionistide viimasest näitusest 1886. aastal kuni foovide ja “Die Brücke” näitusteni 
1905. aastal on kunstiajaloos nimetatud “sajandivahetuseks”. See oli murranguaeg, mil realistlikule 
ja impressionistlikule loodust jäljendavale kunstile hakkasid vastanduma uusromantiline ideoloogia 
j sellega seotud kunstinähtused - sümbolism, juugendstill ja postimpressionism. 
 
Ka Eesti kunstis toimus murrang ja lõpuks suudeti välja rabeleda ühekülgsest Düsseldorfi ja 
Peterburi akadeemiate mõjuväljast ning märgata muutusi Euroopa kunstis. Teiseks murranguliseks 
nähtuseks oli baltisaksa kunstielust eraldi areneva eesti kunstielu tekkimine.  
 
Mõlemas murrangus olid Eestis juhtivaks kaks kunstnikku - ​Ants Laikmaa  ​(1866-1943) ja 
Kristjan Raud​ (1865-1943).  
 
Laikmaa soovis minna õppima Peterburi, kuid ei pääsenud Kunstite Akadeemiasse ja läks õppima 
Düsselforfi, kuhu suundus Riiast terve tee jalgsi käies. Düsselforfi akadeemia jäi tal siiski 
lõpetamata, kuid reisis palju ja külastas mitmeid olulisi kunstinäitusi. Kodumaale naastes oli tal 
välja kujunenud hoogne, maaliline joonistusstiil, mida ta eriti efektselt kasutas pastellportreedes. 
Alates 1903. aastat avalduvad tema teostes juugendstiili mõjud - joonistus üldistab ja stililiseerib 
vorme ning värvid on toretsevalt dekoratiivsed.  
 
Laikmaa oli innukas rahvusliku kunstielu eestvedaja . 1903. aastal hakkas ta andma kunstiharidust 
oma ateljeekoolis, korraldas näitusi ja tõstatas eesti kunstnike organisatsiooni idee. 
 
Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893. aastal, mil seal oli pääsenud 
valitsema peredvižniklik ühiskonnakriitiline realism , mille tähtsaim meister oli Ilja Repin. 1897
aastal sai tal Peterburist villand ja lootis paremat õppimispaika Düsseldorfis, kuid pettus ka seal. 
Kaks aastat hiljeb naases ta Saksamaale, aga siis juba Münchenisse, mis oli sajandivahetusel riigi 
uuendusmeelseim kunstikeskus. Seal oli asutatud rühmitus “Münchener Sezession”, mis koondas 
 
Table of Contents 
1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI

2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST

3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD

4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940
12 
5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL
16 
6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955
19 
7.SULA JA ILLUSIOONID
35 
8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS
40 
9. „KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD“
43 
10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990
47 
11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS
49 
 
noori sümbolismi, juugendstiili ja impressionismi esindajaid ning lõi akademismile vastanduvate 
kunstinäituste traditsiooni.  
 
Raud asutas oma ateljeekooli 1904 . aastal Tartus, aga eriti oluline oli tema tegevus kunstiteooria ja 
kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustaja ja kogujana, Eesti Rahva 
Muuseumi aluspanijana ja näituste organiseerijana. 
 
 
Arhitektuur  
 
Eesti sajandivahetuse arhitektuuris olid jätkuvalt ülekaalus historitsism ja eklektika. Juugendstiil  
hakkas Eestis levima alles pärast 1904. aastat. Tartus püstitati esimene programmiliselt rahvuslik 
hoone- Eesti Üliõpilaste Seltsi maja, mille kavandas 1900-1902 Georg Hellat (1870-1943). 
3.
 
 
 
KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 
 
19. ja 20. sajandi vahetusel oli tärganud rahvuslik kunstielu ja järgneva 15 aasta jooksul
 
 arenes see 
eesti  kultuuri  loomulikuks  osaks  ning  jõudis  kokkupuutesse  Euroopa  kõige  uuenduslikuma 
kunstiga.  
 
19. saj lõpul õppisid kümned noored eestlased Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi
 
juures
 
 tagasihoidliku 
düsseldorfiliku  realisti   Rudolf   Julius  von  zur  Mühleni  juures  joonistamist.  Neil  kursustel  said 
algõpetust   Konrad   Mägi  (1878-1925),  Aleksander   Tassa   (1882-1955)  ja  Jaan  Koort  (1883-1935). 
Edasi õppisid nii nemad kui paljud teised eestlased Peterburi keskastme kunstikoolis.  
 
1904.  aastal  kasvas  Tartu  kooliõpilaste   ringist   välja  poolsalajane  “Noor-Eesti”  kirjastus. 
Nooreestlase  taotlesid  koostööd  uuendusmeelsete  kunstnikega  ning  avaldasid  nende  teoste 
reproduktsioone  ja  kasutasid neid kujundajatena. Kõige tihedam oli suhe Nikolai Triigiga, kuid ka 
Jaan  Koort,  Aleksander  Tassa,  noorematest  Aleksander   Uurits ,  Erik  Obermann  jt  olid  aktiivsed 
“Noor-Eesti” toetajad ja kaastöölised.   
 
1905.  aasta   rahutused   ja  Venemaa  esimene   revolutsioon   haarasid  kaasa  ka   kunstikooli   õpilasi  ja 
õppetöö  katkes.  Noorte  kunstnike  eesmärgiks  sai  Pariis,  kuhu  Koort,  Triik,  Mägi  ja  Tassa 
järgnevatel aastatel suundusidki.  
 
1905. aastal astus avalikkuse ette fovism, millele järgnesid pea uued avangardistlikud
 
kunstivoolud
 
 
-   kubism   ja   futurism . Noored eestlased olid ühtäkki sattunud avangardistliku kunstielu südamesse, 
kuid siiski ei olnud neil huvi või ei jätkunud radikalismi kuige uuema kunsti järgi joondumiseks. 
 
Järjekindel   impressionism   huvitas  vaid  üksikuid  eestlasi.  1912-1913  viibis  Pariisis  ​Paul  Burman  
(1888-1934),  kes  enne  seda  oli  lühiajaliselt  õppinud  läti  impressionisti  Vilhelms  Purvitise  juures 
Riia  kunstikoolis.   Burmani   stiil  oli  Purvitise  kunstile  omapäraselt  prantsuse  impressionismiga 
võrreldes dekoratiivsem, raskepärasem ja
   vähem õhuline. Burmani  meisterlikkus  avaldus
 
ennekõike
 
 
loomade ja maastiku maalimisel. 
 
Pärast  1912.  aastat  hakkasid   kunstnikud   koju  tagasi  pöörduma.  Püsivalt  koju  asumine  suunas 
kunstnike  rohkem  mõtlema  ja  kaasa  tundma  oma  rahva  püüdlustele,  mis  tõi  kaasa  eesti  kunstis 
 
Table of Contents 
1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI

2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST

3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD

4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940
12 
5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL
16 
6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955
19 
7.SULA JA ILLUSIOONID
35 
8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS
40 
9. „KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD“
43 
10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990
47 
11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS
49 
 
rahvusromantismi  tugevnemise.  Peamiseks rahvusromantismi keskuseks kujunes 1913. aastal Ants 
Laikmaa  ateljee.  Soomlaste  eeskujul  taotles  Laikmaa  kujutava  kunsti,  tarbekunsti,  mööbli  ja 
arhitektuuri sünteesi ühtses rahvuslikus stiilis.  
 
Nikolai  Triik  maalis  rahvusromantilise  loomingu  kõrvalt  üldistava  joone  ja  ilmeka  siluetiga 
portreid.  
 
 
 
Joonis .... Nikolai Triigi Juhan Liivi portree 1909 ja Aleksander Tassa portree 1905 
 
 
 
 
Konrad Mägi ​iseloomustab
 
 lüüriline koloristianne. Tema
 
 loomingus võib
 
 jälgida kahte
 
 käsitusviisi, 
dekoratiivset  stilisatsiooni  ja neoimpressionismile tuginevat tundlikku ning nõtket loodusevaatlust, 
mis puhkeb õitsele kodumaa mastike maalimisel. 
 
 
 
Joonis ... Konrad Mägi maalid “Norra maastik ” 1908-1910 ja “Maastik kividega” 1913-1914 
 
 
Antud ajajärgu skulptoritest on  oluliseim  ​Jaan Koort​, kelle küpset stiili iseloomustab ühtne, selge 
ja kindel vorm ning rahulik, pisut lüüriline meeleolu.  
 
Arhitektuurist   tasub nimetada ​Aleksei Bubõri ja ​Nikolai Vassiljevi​, kes võitsid võistluse Tallinna 
saksa teatri (praegune Eesti Draamateater) ehitamiseks. See sopiline rohmakas paeplokkidest
 
 ehitis 
esindab  Peterburis  levinud,  soome  rahvusromantilisest  arhitektuurist  mõjustatud  juugendstiili,  nn 
severnõi moderni.
 
 Soome mõjudega
 
 on ka
   Riia sakslase ​Otto Wildau
 
projekteeritud
 
 kindlusetaoline 
juugendlik  mõisaloss  Taageperas  Valgamaal.  Kõige  romantilisem  ja  omapärasem  on  aga   Lutheri  
mööblivabriku  klubi,  mis  kavandati  Eliel  Saarineni,  Armas  Lindgreni  ja  Herman  Geselliuse 
ühisloominguna.  
 
 
Table of Contents 
1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI

2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST

3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD

4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940
12 
5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL
16 
6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955
19 
7.SULA JA ILLUSIOONID
35 
8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS
40 
9. „KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD“
43 
10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990
47 
11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS
49 
 
4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 
 
4.1. Kujutav kunst 
 
Iseseisvuse saabudes asusid paljud kunstnikud õhinal osalema oma riigi ülesehitamisel. J. Koort ja 
K. Mägi juhtisid kunstiteoste päästmist sõja jalust ning K. Rauast sai haridusministeeriumi 
osakonnajuhataja. 
 
1918. aasta laguses loodi Tartus ühing ​“Pallas”​ edendama esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset 
kunsti. “Pallas” hakkas korraldama näitusi ja rajas 1919. aasta lõpul samanimelise kunstikooli. 
Aastatel 1919-1940 sai selles koolis oma
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #1 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #2 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #3 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #4 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #5 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #6 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #7 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #8 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #9 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #10 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #11 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #12 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #13 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #14 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #15 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #16 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #17 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #18 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #19 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #20 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #21 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #22 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #23 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #24 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #25 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #26 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #27 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #28 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #29 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #30 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #31 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #32 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #33 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #34 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #35 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #36 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #37 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #38 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #39 Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad #40
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Digitar Õppematerjali autor

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

12
odt
Eesti kunsti ajalugu
44
docx
Eesti kunst 1918-1940
14
doc
Eesti kunsti kokkuvõte-ettevalmistus eksamiks
161
docx
Kunstiajalugu 20-21 sajand
15
docx
Eesti kunstiajalugu
19
docx
Eesti kunst
119
doc
20 SAJANDI KUNST
120
docx
20 -21-sajandi kunst





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun