Realism - Manet Anette Põldsalu, Brigitta Kannel, Siret Upan Realism Eemaldumine romantismist. (Algas maastikumaalist) Hakati maalima seda, mida enda ümber nähti. Prantsusmaal – uudne nägemine ja kujutamine. Väljaspool Prantsusmaad – motiivis peituva jutustuse osa tähtsus. Realism Graafikakunsti populaarsus tõusis. Skulptuuris oli realismi tunda vähem. Fotograafia teke. Historitsistlik arhitektuur. Edouard Manet (1832 – 1883) Prantsuse maalikunstnik. Tema tuntumad teosed on „Eine murul“ ja „Olympia“ Mõjutas oluliselt impressionismi. Sündis jõukasse perekonda. Manet Kunstiga julgustas teda tegelema onu. Manet õppis maalima Thomas Couture juures. Maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed,
Suletud tiibadega altaril sünge tühi maastik ja tumeda taeva taustal ristilöödu, keskaegne meeleolu, aga tegelaskujud ja kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisusega ja naturalismiga. 7. Mille väljendamine oli sellest teoses peamise tähtsusega? Jeesus Kristuse inimlikkuse ja jumaliku loomuse väljendamine. 8. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks renessansikunstnikuks? Albrecht Dürer 9. Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema tähtsamad graafikateoseid. Avardas graafikatehnika võimalusi. Tähtsamad teosed: ,,Melanhoolia","Rüütel, surm ja kurat" 10. Kust pärit mõjutused ühendas ta oma loomingus? Ühendas Madalmaade ja Itaalia stiili saksalikuga. 11. Kes oli suurim saksa portretist? Hans Holbein noorem 12. Milliste ajalooliste iskute välimust tunneme eelkõige tema maalide kaudu? Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree.
Fifth level Tema loomingu tähtsaim osa on graafika "Rüütel, surm ja kurat"(1513) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Düreri vase- ja puulõiked kuuluvad graafikakunsti tippsaavutuste hulka "Aadam ja Eeva,,(1504) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Temalt pärinevad õpetlikud traktaadid ,,Mõõtmise juhend,, ja ,,Proportsiooniõpetus" "Neli apostlit" (1526) Click to edit Master text styles Second level
Fourth level oli küll üks taani klassitsist, Fifth level kuid temagi arenes realismi suunas. AMANDUS ADAMSON võttis eeskujuks prantsuse realistliku skulptuuri. A. Weizenberg "Hämarik" Graafika Realismi ajajärk on graafikakunsti õitsengu ja populaarsuse tõusu aeg. Hakati hindama erinevate sügavtrükitehnikate võlu ja omapära. Eri tehnikates kujutati maastikke, linnavaateid, olustikku ja inimtüüpe. Graafika on suhteliselt odav ning aitas seega levitada kujutavat kunsti rahva hulka. Fotograafia Realism soosis fotograafia sündi ja arengut. Nähtava maailma pildile jäädvustamise uue tehnika eeldused olid olemas ammu enne 19. sajandit.
Saksa renessansi kunstnikke huvitas inimeste kordumatu omapära ja tundeelu, ilu mitte eriti. Maailma kujutamine muutub objektiivseks ja tõetruuks, taotletakse ruumisügavuse illusiooni. Gootipärase iluideaali asemele tuleb looduslähedane karakteriküllus. Uuendustega põimub gootikale iseloomulik naturalism ja kaldumine müstikasse. Saksamaal köidab tähelepanu erinevate karakterite jäädvustamine. Lokaaltoonide asemele värvide peen astendatus. Erilise tähtsuse omandab graafika. Graafikakunsti tekkelugu on ebaselge. Arvatavasti sai vaselõikus alguse Itaalias (Mantegna) ja puulõige Prantsusmaal. Neid arendati maalilisuse suunas, taotledes peenemat karakteristikat ja sügavamat ilmekust. Saksa renessansile oli iseloomulik karmus, kainus ja maalähedus. Inimesed sakslaste maalidel on enamasti karmid, kuidagi kained, kogukad ja maalähedased. Peamisteks suurmeistriteks renessansiaegsel Saksamaal oli Albrecht Dürer, Hans Holbein, Matthias Grünewald.
Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst. Saksamaa on peale Itaalia ainus maa, kus võib rääkida kõrgrenessansist kui omaette etapist. See vältas ainult 16. sajandi paar esimest aastakümmet, kuid oli siiski hiilgav lõik saksa kunsti ajaloos. Eriti õitsele puhkes graafika. Dürer (1471-1528) on loonud nii õlimaale ("Neli apostlit"), joonistusi ja akvarelle, kuid tema vase- ja puulõiked kuuluvad graafikakunsti tippsaavutuste hulka. Dürer kajastab äärmise jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu igas tema töös võib jälgida kahe poole võitlust (hea ja kuri, pimedus ja valgus, mõistus ja tumedad jõud). Renessanssi uuendused Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Jan ja Hubert van Eyck viisid tempera- ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni (laudtahvel kaeti algul temperavärvidega, seejärel lakiti ja
13. MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 8. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest renessansikunstnikuks? kunstist Itaalias? Albrecht Dürer Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. 9. Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, tähtsamad graafikateoseid. Madalmaades seda peaaegu et ei olnud. Ka puudub Madalmaade kunstilt Avardas graafikatehnika võimalusi. Tähtsamad teosed: itaalialik elurõõm ja elegantne joon. Itaalia kunst oli vaimuliku elu ,,Melanhoolia","Rüütel, surm ja kurat" teenistuses, Madalmaade kunst linnakodanike teenistuses. 10
Keskaegne meeleolu, tegelaskujud ja kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisuse ja naturalismiga, mis on eriti vapustav Ristilöödu keha kujutises. Altari välimisel tiibadepaaril kujutatakse Maarja kuulutust, Kristuse sündi ja taevasseminekut. 1Mille väljendamine oli selles teoses peamise tähtsusega? Nähtava maailma väljendamine 1Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks renessansikunstnikuks? Albert Dürer 1Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema tähtsamaid graafikateoseid. Graafikatehnikate võimaluste avardaja ja nende uskumatult virtuoosil kasutaja. Tähtsaimateks teosteks on puulõikesarjad. 1Kust pärit mõjutused ühendas ta oma loomingus?' Itaalia ja Madalmaade kunsti mõjud saksalike traditsioonidega. 1Kes oli suurim saksa portreist? Hans Holbein noorem 1Milliste ajalooliste isikute välimust tunneme eelkõige tema maalide kaudu? Rotterdami Erasmus ja Henry VIII 15
· Saksa maalikunst: Erand on renessanss ja 20. saj algus, muidu väha kunstnikke. Kuskil 15. saj teisel poolel toimub pööre saksa maalikunstis. Sakslased võtsid eeskuju eriti Madalmaadest, aga ka prantslastelt. Uue suuna teerajajaks oli · Konrad Witz(1400-1446)- eelkõige oli tegemist maastikumaalijaga, Peetruse imetabane kalapüük. · Schongauer(1450-1491)- tema maalis hinnatakse eelkõige väikeseid pilte taüfelhen'e, Madonna roosiaias. Tema oli saksa graafikakunsti täiustaja. · Albrecht Dürer(1471-1528)- Saksa kunsti üks silmapaistvamaid kunstnikke. Temaga jõudis saksa kunst kõrgrenessanssi. Mitmekülgne meister erinevatel teemadel portreest alates. Autoportree Kristusena, Melanhoolia. Oli hinnatud graafik. Teinud piltide seeriaid, Suur passioon, hiljem Väike passioon, üksiklehtedest populaarseim Apokalüpsilised ratsanikud,, Rüütel , kurat ja surm,, Neli apostlit, Aadam ja Eeva.
vabadusvõitluse ajaloos veenvalt kajastanud. On huvitav märkida, et E. Okase Esimese Maailmasõja perioodil joonistatud eskiiside, etüüdide ja visandite hulk ulatub ligemale tuhandeni. Seda materjali on kunstnik hiljem viljakalt kasutanud oma illustratsioonides ja maalides. Ta on ,,kirja pannud" just selle olulise, mida on võimalik hiljem kasutada. Pärast fasistlike okupantide väljakihutamist Eesti NSV piiridest 1944. aasta sügisel pöördus E. Okas tagasi kodumaale. Maali- ja graafikakunsti valdkonnas ootab kunstnikku avar tööpõld. Paralleelselt loomingulise tegevusega alustab ta samal aastal tööd ka kunstipedagoogina Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis maali, kompositsiooni, joonistamise ja graafika kateedrites. 6 1947. aastal valmib E. Okasel koos kunstnike E. Kitse ja R. Sagritsaga RAT ,,Estonia" laemaal. Laemaalil on käsitletud nelja teemat. Üks osa maalist kajastab võidu motiivi-
) kujunemisel. glasuur — vaap keraamikatoodete katmiseks. gootid — I aastatuhandel Suure Rahvasterändamise ajal peamiselt Lõuna-Euroopas ringi liikunud germaani päritoluga hõimud.v graafika — kunsti liik, mille aluseks on joonistuse või joonte kasutamine; mitmete graafikatehnikate puhul tehakse joonistus puust, metallist või muust materjalist plaadile, millelt see trükitakse paberile. graafiline leht — plaadilt trükitud graafikakunsti-teos. graatsia - üks kolmest jumalanna Aphrodite kaaslasest. gravüür — siledale pinnale uuristatud joonistus ja selle äratrükk; sõltuvalt graveeritava pinna materjalist eraldatakse puugravüüre, vasegravüüre jne. greif — muinasjutuline loom lõvi keha ning kotka pea ja tiibadega, oli eriti levinud idamaade kunstis. haritorn — katuseharjalt kerkiv kergema ehitusega torn, näiteks gooti katedraalide nelitise kohal (pildil barokne haritorn). hellenism — antiikajastu 4.—1. saj
Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst. Saksamaa on peale Itaalia ainus maa, kus võib rääkida kõrgrenessansist kui omaette etapist. See vältas ainult 16. sajandi paar esimest aastakümmet, kuid oli siiski hiilgav lõik saksa kunsti ajaloos. Eriti õitsele puhkes graafika. Dürer (1471-1528) on loonud nii õlimaale ("Neli apostlit"), joonistusi ja akvarelle, kuid tema vase- ja puulõiked kuuluvad graafikakunsti tippsaavutuste hulka. Dürer kajastab äärmise jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu igas tema töös võib jälgida kahe poole võitlust (hea ja kuri, pimedus ja valgus, mõistus ja tumedad jõud). Väga kuulsad on tema puulõikeseeriad: "Suur Passioon" ja "Väike Passioon" või vaselõiked: "Rüütel, surm ja kurat", "Püha Hieronymus", "Melanhoolia". Oma töös "Melanhoolia" on kunstnik kujutanud tiibadega naist sirkli ja teiste instrumentide keskel. Maali
viljelemine, samuti leiab oma taassünni Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa monumendikunst · Saksamaa on peale Itaalia ainus maa, kus VARARENESSANSS maalikunst võib rääkida kõrgrenessansist kui omaette · 15. sajandi itaalia maalikunstis etapist domineeris freskomaal · Dürer - tema vase- ja puulõiked kuuluvad · Leiti lahendus, kuidas kahemõõtmelisel graafikakunsti tippsaavutuste hulka, pinnal kolmemõõtmelist ruumi kujutada - · Alles 16.sajandil hakkab renessansi stiil nad võtsid kasutusele Madalmaadesse jõudma tsentraalperspektiivi · Madalmaadest on pärit maalitehnilised · Tekkis teatud määral liialdatud uuendused: Jan ja Hubert van Eyck detailidesse keskendumine ja · Prantsusmaa maalikunsti parim osa on
maalikunstis tõeline õitsenguperiood. Tunti huvi rohkem karakterite, isiksuste vastu. Iseloomustas jutustamisoskus. Teerajajaks Konrad WITZ (1400-1444). Oli peenmaalija, armastas kujutada maastikku. Tuntumad ,,Peetruse kalapüük", ,,Püha Magdaleena ja Katariina", ,,Ester Ahasveeruse ees". Üks markantsemaid kujusid SCHONGAUER (1450-1491). Püüdis panna erilist rõhku vormile, saavutada vormipeensust. ,,Püha perekond", ,,Maarja roosiaias". Oli graafikakunsti esimesi viljelejaid. Hans HOLBEIN noorem (1497-1543) asus Londonisse, kus lõi terve rea portreid (Henry VIII, Charles de Solier). On loonud ka oma perekonna portree. Albertch DÜRER (1471-1528), tema loomingus kesksel kohal võitlus Saksa hilisgootika ja Itaalia renes. vahel. Loomingu paremiku moodustab graafika. Joonistatud Johannese ilmutusraamatu illustratsioonid nn Suur passioon. Üksiklehtedest kuulsaim ,,Simsoni võitlus lõviga"
Suletud tiibadega altaril sünge tühi maastik ja tumeda taeva taustal ristilöödu, keskaegne meeleolu, aga tegelaskujud ja kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisusega ja naturalismiga. 7. Mille väljendamine oli sellest teoses peamise tähtsusega? Jeesus Kristuse inimlikkuse ja jumaliku loomuse väljendamine. 8. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks renessansikunstnikuks? Albrecht Dürer 9. Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema tähtsamad graafikateoseid. Avardas graafikatehnika võimalusi. Tähtsamad teosed: ,,Melanhoolia","Rüütel, surm ja kurat" 10. Kust pärit mõjutused ühendas ta oma loomingus? Ühendas Madalmaade ja Itaalia stiili saksalikuga. 11. Kes oli suurim saksa portretist? Hans Holbein noorem 12. Milliste ajalooliste iskute välimust tunneme eelkõige tema maalide kaudu? Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree. MADALMAADE JA EESTI KUNST 16. SAJANDIL 1
osav maastikumaalija Konrad Witz (1400-1444), kuldset fooni kasutav Lukas Moser (1400- 1449), maalikunstnik ja skulptor Hans Multscher (1400-1457), ja Nürnbergi meister Hans Pleydenwurff (1420-1472). (Vaga 2004: 491) XV sajandi kolmandal sajandil pääseb uus, Madalmaadest pärit realistlik käsitlusviis kõigis Saksamaa osades valitsema. Tuntuimaks meistriks on Martin Schongauer (1450-1491). 10 Hakatakse viljelema ka ohtralt graafikakunsti. Graafiliste tehnikate tekkimise asukoha kohta pole kindlaid andmeid, kuid on teada, et nii puu- kui vaselõikekunst saavutas just Saksamaal suurima tähtsuse. (Vaga 2004: 493) Osaliselt renessanslik kunstnik oli Hans Holbein vanem (1470-1524), kes alustab Itaalia kunsti jäljendamisega. XVI sajandil tekib Saksa kunstis üldine rahulolematus gooti kunsti piiravate vormidega ja soov nähtavat maailma tõetruumalt jäädvustada – algab Saksa renessanss. Saksa
Eeskujuks seati idast pärit kunstnikud oma vene reealistlike traditsioonidega.Need kes sellises kunstielus püsima jäid pidid oma omapära maha suruma ja jäljendama nõukogude realismi varianti. Järjekindla sotsrealismi loojad-tegid armetuid kollektiivseid maalitud teoseid ja lavastuslikke propagandaskeeme,naturalistlikult igavad ja arglikumad kui üleliiduliste eeskujude teosed(Oskar Raunam,Roman Treumann,Viktor Karrus,Richard Sagritsa,Leppo Mikko) Graafikakunsti tabas samuti suur langus sest sügavtrükitehnikaid peeti formalismikahtlaseks ja tunnustatud oli ainult joonistuslikkust võimaldav litograafia,osalt ka puugravüür.Vabagraafika peaaegu hääbus ja graafikud said tööd peamiselt raamatute illustraatoritena.Parimateks näideteks on Günther Reindorffi poolt loodud-A.Puskini Muinasjuttudele;F.R Kreutzwaldi Eesti rahva ennemuistsed jutud. Ka skulptuuris ja tarbekunstis kehtisid samad Nõukogude Liidu piirangud.Arhitekutuuris
"Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" !1951), Karruse "Vilja riigile" (1953), Richard Sagritsa ja Leppo Mikko "Esimene vagu kolhoosipõllul" (1951). Kindlama käega maalis sotsrealistlikke pilte Leningradi Kunstide Akadeemia haridusega Ilmar Kimm. Joonis ..... R. Treumanni ja V. Karruse "Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" 1951 ja V. Karruse "Vilja riigile" 1951 Suur tagasilöök tabas ka graafikakunsti. Graafikud said tööd ja leiba peamiselt raamatute illustreerimisest, milles valitses kuiv, hallide toonidega joonistatud naturalistlik olustikukujutus. Kõige silmapaistvam illustraarija oli Günther Reidorff, kelle joonistatud pildid A. Puskini "Muinasjuttudele" (1949), aga eriti F. R. Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsetele juttudele" (1951) on püsiva väärtusega. Joons .... G. Reindorffi illustratsioon A
annaabi.ee 
