KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ (0)

KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ
EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD
Põhiseaduslik kord:

• aprill 1919. aasta– Asutav Kogu;
  
• juuni 1920. aasta– põhiseadus ;
  
  • 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks;
    
  • valitsus, ees riigivanem ;
    
  • kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia.
    
• valitsuse keskmine eluiga 11 kuud.
  

Detsember 1924. aasta- märts:

• Organiseerija NSVL ja Komintern;
  
• Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei);
  
• Umbes 300 ründajat;
  
• Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark);
  
• Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut;
  
• Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades.
  

Majandus 1920. aastatel:

• Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus;
  
• Tehti umbes 35 000 asundustalu ;
  
• Eesti mark;
  
• 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära;
  
• 1924. aastal uus majanduspoliitika – orienteerumine lääneriikide turule;
  
• Ekspordiks või ja peekon;
  
• 1928. aastal tuli käibele kroon;
  
• Põlevkivitööstus.
  

Majanduslik kriis:

• Algus 1929. aastal USA-s;
  
• Välisnõudluse langus;
  
• Inglise naela ja Rootsi krooni devalveerimine ;
  
• Tööpuudus 1932.aastal umbes 32 000 inimest;
  
• Riigi sekkumine, hädaabitööd;
  
• Juuni 1933. aasta- krooni devalveerimine– 35% .
  

Sisepoliitiline kriis:

• 1929. aasta Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL);
  
  • A. Larka , A. Sirk ;
    
  • umbes 20 000 liiget;
    
  • tugeva keskvõimu ihalus.
    
• 1932. aasta august- I rahvahääletus ;
  
• 1933. aasta juuni- II rahvahääletus;
  
• 1933. aasta oktoober- III rahvahääletus;
  
• 1. jaanuar 1934 uus põhiseadus ;
  
  • Riigivanema kandidaadid: J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka.
    

12. märtsi 1934. aasta riigipööre :

• Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra;
  
• Laidoner sai sõjaväe ülemjuhatajaks;
  
• Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) sai siseministriks
  
• Valimised lükati edasi
  
• Vabadussõjalased keelustati;
  
• Parlament puhkusele;
  
• 2. oktoober vaikivasse olekusse, edasi valitses ainult riigivanem
  

Vaikiv ajajärk:

• Puhastus riigiaparaadis;
  
• Tsensuur ;
  
• Riiklik Propaganda Talitus;
  
• Erakonnad keelati;
  
• Isamaaliit– liikumine Pätsi toetuseks;
  
• Kutsekojad;
  
• 8. detsember 1935. aasta- vapside plaanitud riigipööre – ebaõnnestus, juhtivad vapsid vangi;
  
• Tartu vaim– Jaan Tõnissoni ümber koondunud seltskond.
  

Juhitav demokraatia:

• 1937. aasta loodi Rahvuskogu – eesmärgiks uue põhiseaduse koostamine;
  
• 1. jaanuar 1938. aastal tuli uus põhiseadus;
  
  • President valitakse 6 aastaks;
    
  • Valitsuse juht on peaminister ;
    
  • Riigikogu (120 liiget);
    
    • Riigivolikogu 80 liiget;
      
    • Riiginõukogu 40 liiget.
      
• Veebruar- Riigivolikogu valimised;
  
  • Rahvarinne – Pätsi-meelsete valimisnimekiri, mis võitis ülekaalukalt.
    
• 24. aprill sai Päts presidendiks – jätkus mõõdukas diktatuur (juhitav demokraatia).
  

Majandus:

• Riiklik sekkumine– ettevõtteid asutati riigi ja ettevõtjate koostöös;
  
• Tööstuse kasv;
  
• Ekspordi kasv;
  
  • tähtsamad partnerid Inglismaa ja Saksamaa;
    
  • toiduained, puit, tekstiil;
    
• Heaolu tõus– elatustase võrreldav Soomega.
  

Rahvastik :

• Rahvuslik koosseis:
  
  • 82% eestlased;
    
  • 8% venelased ;
    
  • 1,5% sakslased .
    
• Linnastumine :
  
  • 68,5% maal;
    

• 31,5% linnalises asulas.
  

• Hõivatus :
  
  • 60% põllumajanduses;
    
  • 18% tööstuses.
    

EESTI KIRJANDUS ALATES 1940NDATEST.
Tagalakirjandus:

• 1941. aastal taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse, kus rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena.;
  
• Tagalas moodustati kultuurikollektiive, sealhulgas asutati Moskvas 1943. aastal Eesti Nõukogude Kirjanike Liit;
  
• Avaldati kuus numbrit almanahhi “Sõjasarv” (1943-44);
  
  • valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule;
    
    • J. Kärneri “Viha, ainult viha”, 1944. aasta.
      
  • avaldati ka arvestavat loomingut;
    
    • Juhan Smuuli ja Debora Vaarani luuletused.
      
  • ilmus umbes 240 eestikeelset raamatut, toimetati eestikeelseid raadiosaateid.
    

Pagulaskirjandus:

• 1944. aastal lahkus Eestist Läände umbes 70 000 eestlast;
  
  • nende hulgas G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi , G.Helbemäe, K.Lepik, I.Laaban, B.Kangri, A. Viirald jt.
    

Karl Ristikivi:

• 1944. aastal õgenes Some, sealt edasi Rootsi;
  
• Teosed:
  
  • “Tuli ja raud” (1938);
    
  • “Õige mehe koda” (1940);
    
  • “Rohtaed” (1942);
    
  • “Hingede öö” (1953);
    
  • “Ka sisaliku tee kivil jätab jälje”
    

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
See, mis sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.
Eestis ilmunud kirjandus:

• Kirjastused riigistati;
  
• Kontakt välismaaga peaaegu puudus;
  
• Raamatute hind oli odav ja tiraažid suurenesid;
  
• Nn sotsialistlik realism . teosed pidid olema ideelised, tüüpilised, rahvalikud;
  
• Kirjanikud:
  
  • August Jakobson, Juhan Smuul.
    
• Represseerimised;
  
• 1945. aastal hakkas ilmuma ajaleht Sirp ja Vasar.
  

1950ndad:

• 1953. aasal suri Stalin ;
  
• 1954. 1956. aastad- küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine Eestisse;
  
• 1956. aastat algas nn Hruštšovi sulaaeg ;
  
• Loomingu Raamatukogu (1957);
  
• Keel ja Kirjandus (1958);
  
• Eesti Televisioon (1955).
  

Juhan Smuul (1922- 1971 ):

• Esikkogu “Karm noorus” (1946);
  
• Poeemid:
  
  • “Järvesuu poiste brigaad” (1948);
    
  • “ Poeem Stalinile” (1949);
    
  • “Mina- kommunistlik noor” (1953);
    
• “Kirjad sõgedate külast” (1955);
  
• “Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol” (1957);
  
• “Muhu monoloogid” (1968);
  
• Näidendid:
  
  • “Lea”;
    
  • “Kihnu Jõnn ehk Metskapten”;
    
  • “Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi”;
    
  • “Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased.
    
• Reisipäevikud:
  
  • “Jäine raamat”;
    
  • “Jaapani meri, detsember”.
    
• Luuletused:
  
  • “Mu noorim õde”;
    
  • “Kuidas joonistada kurbust”;
    
  • “Kuidas joonistada rõõmu”;
    
  • “Viimane laev”.
    

1960ndad:

• Kassetipõlvkonnaluuletjad:
  
  • Paul-Eerik Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Mats Traat .
    
• Ajakiri Noorus;
  
• 1960. aastal valmis Tallinna uus laululava;
  
• 1961. aastal lõpetas TRK lavakunstikateedri esimene lend;
  
• Mingil määral jõudis Eestisse ka pagulasautorite loomingut;
  
• 1969. aastal esilinastusid filmid “Kevade” ja “Viimne reliikvia”;
  
• Luuletused:
  
  • Paul-Eerik Rummo “Me hoiame nõnda ühte”;
    
  • Hando Runnel “Maa tuleb täita lastega”;
    
  • Artur Alliksaar “Aeg”.
    

Viivi Luik “Seitsmes rahukevad”, 1985. aasta:

• Autobiograafiline romaan;
  
• Ajastu: 1950. aasta sügis kuni 1951. aasta kevad lapse silmade läbi;
  
• Ajastutruu pilt;
  
• Väga hea keel ja stiil;
  

1970ndad:

• 70ndate teisel poolel venestamine ;
  
• Karl Vaino- EKP Keskkomitee esimene sekretär;
  
• Kirjanduses kesksel kohal proosa: Mati Unt, Enn Vetemaa, Arvo Valton, Mats Traat, Jaan Kross jt;
  
• Luule: Juhan Viiding , Doris Kareva jt.
  

Mati Unt:

• “Hüvasti kollane kass !” (1963);
  
• “Võlg” (1964);
  
• “Elu võimalikkusest kosmoses” (1967);
  
• “Sügisball” (1979);
  
  • tegevus Mustamäel 1970ndatel;
    
  • tegelased:
    
    • restoranišveitser Theo, kirjutab raamatut “Mees ja naine”;
      
    • luuletaja Eeri;
      
    • juuksur August Kask ;
      
    • arhitekt Maurer;
      
    • telefonist Laura;
      
    • Peeter, Laura poeg.
      
  • 
    
• “Doonori meelespea” (1990);
  
• Näidendid;
  
• Filmistsenaariumid;
  
• Esseistika.
  

Mats Traat:

• Romaan "Tants aurukatla ümber" (1971) kasvas välja filmistsenaariumist;
  
  • põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil;
    
  • teos on tihe ja kompaktne;
    
  • kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957.
    
  • keskseid sümboleid on pealkirjaga esile tõstetud aurukatel ja läbi kogu romaani käsitletakse ka tehnilise progressi tulekut ning arengut eesti külas;
    
  • I tants- 1914. aasta;
    
    • peategelane Mats Aniluik, Aiaste talu peremees ;
      
    • Poeg Jürile tuleb sõjaväekutse.
      
  • II tants- 1929. aasta;
    
    • Aiaste peremeheks on Matsi noorim poeg Taavet;
      
    • tähtsaks on saanud väline uhkus („Ma tii üle küla katusse“), seltsitegevus;
      
    • õnnetus sulase Eesneri Eediga.
      
  • III tants – 1943. aasta;
    
    • masinist Lusiksepa Elmari 18-aastane poeg Jaanus ja Aiaste perepoeg Edgar peavad sõtta minema;
      
    • mõttetu sõda vastandub armastusele, ilusale elule Eestimaal;
      
  • IV tants – 1949. aasta;
    
    • kolhoosielu, esimees Arvo Saaremägi; külvivolinik Eesneri Eedi.
      
  • V tants – 1957. aasta;
    
    • Taavi Aniluik tuleb Siberist tagasi;
      
    • aurukatla asemel on kombain.
      

Juhan Viiding:
Mis on see luuletaja luule?
See on: kui mõtled elule
ja millelegi muule.
Mis on see inimese osa
siin laias ilmas?
End mitte ära magada.
Pea seda silmas.
Tipud kaasaegsest eesti kirjandusest:

• Kristiina Ehin;
  
• Jürgen Rooste;
  
• Tõnu Õnnepalu;
  
  • Emil Tode „ Piiririik “.
    
• Andrus Kivirähk;
  
  • „Rehepapp“;
    
  • „Mees, kes teadis ussisõnu“.
    

Artur Alliksaar
Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.
Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
Võrdsed on hetked , kõik nad on praegu.
Elul on tung kanda edasi elu,
jällegi Kronos et saaks mõne lelu.
Ei ole möödund või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
Ainuski silmapilk teisest ei kattu.
Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Alles jääb hetk, milles asume praegu.
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
kui seda jäävust ka meeled ei taju.
Marie Under “Nahakaupleja Pontus”
„Kui see nii, siis lööme käed,“ nii ütles ostja-härra.
„Võta nahakimp ja tule, kõnni minu perra.“
Nii nad läksid, kuni jõudsid – otsekohe põrgu:
Lävel näitas ostja juba sabagi ja sõrgu.
Juhan Smuul
“Mälestusi isast”
Tol korral ringi jooksin alles särgis,
täis lapsemõtteid oli kahupea,
või vänderdasin hanekarja järgi,
vits peos, sest mine isahane tea. /----/
Siis vastu klaasi nina, käed ja suu,
nii kalalt koju ootasin ma isa.
“Mu noorim õde”
Mu noorim õde mängis liivakastis
kui kodust alustasin sõjateed.
Ta liivast kooke tegi, müüs ja ostis
ja kaelas kandis rannarohust keed
Anton Hansen - Tammsaare :

• Sündis 30.jaanuaril 1878 Järvamaal Albu vallas Põhja- Tammsaare talus;
  
• Isa – Peeter Hansen ( 1841 – 1920);
  
• Ema – Ann Hansen ( 1852 – 1903);
  
• 12 last, neist 10 kasvas üles.;
  
• Lõuna- Tammsaare talu pidas Jakob Sikenberg;
  
• Haridustee:
  
  • 1888– Sääsküla vallakool;
    
    • Prümli vallakool.
      
  • 1892– 1897 - Väike-Maarja kihelkonnakool;
    
  • 1898– Treffneri eragümnaasium;
    
  • 1902 – küpsuseksamid Narvas;
    
  • 1907–1911– Tartu Ülikooli õigusteaduskond.
    
• Elu, töö looming:
  
  • 1900– Postimehes ilmusid esimesed jutustused;
    
  • 1902– ilmus 6 jutustust;
    
  • 1903– 1905 – töötas Teataja toimetuses;
    
  • 1906, 1907 – erinevates toimetustes;
    
  • 1907 ilmusid eri raamatutena jutustused „ Uurimisel “ ja „Raha-auk“ + looming ajakirjanduses;
    
  • 1908– „Pikad sammud“;
    
  • 1909– „Noored hinged“;
    
  • 1910 – „Üle piiri“;
    
  • haigestus tuberkuloosi ja lahkus 1911 Tartust Koitjärvele;
    
  • 1912- 1913 Sotšis;
    
  • 1914– terviseprobleemid süvenevad;
    
  • I ms ajal Koitjärvel, tegeles loominguga: esseed, artiklid, jutustused;
    
  • 1918– Tallinnasse;
    
  • 1919- abiellus Käthe Weltmaniga;
    
  • 1919– „Sõjamõtted“;
    
  • 1921– „ Juudit “;
    
  • 1922– „ Kõrboja peremees“;
    
  • 1923 – novellikogu „Pöialpoiss“;
    
  • 1924 – „Sic transit…“– esseed;
    
  • Tõlketegevus;
    
  • 1926– „Tõde ja õigus“ I;
    
  • 1929– „Tõde ja õigus“ II;
    
  • 1931– „Tõde ja õigus“ III;
    
  • 1932– „Tõde ja õigus“ IV;
    
  • 1933– „Tõde ja õigus“ V;
    
  • 1934– „Elu ja armastus“;
    
  • 1935– „Ma armastasin sakslast“;
    
  • 1936– „Kuningal on külm“;
    
  • 1939– „Põrgupõhja uus Vanapagan“;
    
  • 1.03.1940– suri ootamatult. Matusepäev oli üldrahvalik leinapäev;
    
  • 1934– riigivanema auhind „Tõe ja õiguse“ eest;
    
  • 1936– ausammas Järva - Madisel.
    

Arbujad :

• 1938. aastal ilmus antoloogia „Arbujad“;
  
• Selles olid Betti Alveri, Heiti Talviku, Barnard Kangro, Uku Masingu, Paul Viidingu, August Sanga, Kersti Merilaasi ja Mart Raua luulet;
  
• Arbujad olid luulesõpruskond Tartus, õppisid ülikoolis filoloogiat ja tegutsesid üliõpilasseltsis Veljesto;
  
• Vormi täpsus ja keeleline puhtus ;
  
• Arbuma – ennustama, nõiduma, loitsima;
  
• Betti Alver:
  
  • sündis23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas;
    
  • sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval;
    
  • õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat;
    
  • 1937 abiellus Heiti Talvikuga;
    
  • 1936 ilmus luulekogu „Tolm ja tuli“;
    
  • looming katkes 1942, uuesti jätkas 60ndatel ;
    
  • 1966 ilmus luulekogu „Tähetund“;
    
  • 1971 „Eluhelbed“;
    
  • 1986 „Korallid Emajões“;
    
  • väga head tõlketööd, näit Puškini „ Jevgeni Onegin “ 1964.
    

Eluhelbed
Küll ma otsisin eluarvu
Küll ma jagasin jagamatut –
Kuni taipasin tasahiulju,
Et sa leiad saatuse summa,
Kui korrutad välgujoaga
Oma elu surmkümmend suudlust,
Hullsada ilusat hetke
Ja tummtuhat valutuiget.

• Heiti Talvik :
  
  • sündis Tartus, isa kohtumeditsiiniprofessor, ema pianist .
    
  • õppis Tartu Ülikoolis filoloogiat;
    
  • 1937 abiellus Betti Alveriga;
    
  • 1945 arreteeriti ja saadeti Siberisse;
    
  • suri 194;
    
  • 1934 ilmus luulekogu „Palavik“;
    
  • 1937 ilmus luulekogu“Kohtupäev“ .
    

ERNESAKS , TORMIS , PÄRT
Gustav Ernesaks (1908-1993):

• Laulutaat;
  
• Laulupidude üldjuht;
  
• Konservatooriumi koorijuhtimise õppejõud;
  
• I MS ajal oli Jaroslavlis, asutas seal RAM-i (praegu Rahvusmeeskoor);
  
• Lauluväljakul monument ;
  

• Tema õpilased– Kuno Areng, Olev Oja, Tiia Loitme, Eri Klas ;
  
• Kirjutas ca 350 koorilaulu kõikidele kooriliikidele, lastelaule, oopereid, raamatuid;
  
• Lastelaulud– Rongisõit, Kati karu;
  
• Ooperid (5)– tuntuim „Tormide rand “;
  
  • Ungru krahv Hiiumaal röövib valemajakaga laevu, armastuskolmnurk hakkab vastu, krahv visatakse lõpus kaljult alla.
    
• Raamatud:
  
  • „Nii ajaratas ringi käib“;
    
  • „Suu laulab , süda muretseb“.
    
• MK – Mu isamaa on minu arm, Hakkame mehed minema.
  

Veljo Tormis (1930):

• Soome-ugri rahvaste folkloori propageerija;
  

• Loonud suurteose „Unustatud rahvad“;
  
  • kooritsüklid Liivlaste pärandus, Vadja pulmalaulud, Isuri eepos, Ingerimaa õhtud, Vepsa rajad, Karjala saatus.
    
• Kantaat - ballett „Eesti ballaadid;
  
• „Raua needmine “– solistidele, koorile ja shamaanitrummile;
  
• Filmimuusika– Kevade, Suvi, Sügis, Naine kütab sauna;
  
• MK – Raua needmine, „Kevade“ süit
  

Arvo Pärt (1935):

• Üks enimmängitavamaid heliloojaid maailmas;
  
• Õpetajaks Heino Eller;
  
• 1980. aastaö emigreerus Saksamaale;
  
• Lõi uue kompositsioonitehnika– tintinnabuli;
  
  • Tintinnabuli muusika – see on sajandite kogemusel põhinev süntees, kus keskajast pärineb astmeline meloodika, renessansist polüfoonia, klassitsismist kolmkõlatunnetus ja 20.sajandist struktuuride matematiseerimine. Omapära on seegi, et neid teoseid võib ette kanda vabalt valitud instrumentide koosseisuga.
    
• Sügavalt religioosne;
  
• Rakveres „Poiss jalgrattaga“;
  
• Laulasmaal Arvo Pärdi keskus;
  

• Tema muusika on sugestiivne, staatiline, matemaatiline, valdavalt instrumentaalne;
  
• MK – Peegel peeglis, Aliinale, Ukuaru valss .
  

EESTI NSV- OKUPATSIOONIST LAULVA REVOLUTSIOONINI
Baaside lepingust okupatsioonini:

• 18.09.1939 Orzeli juhtum – Poola allveelaev, mis põgenes Eesti vetest;
  
• 24.09. NSVL noot;
  
• 28.09. vastastikuse abistamise pakt (baaside leping);
  
  • 25 000 NSVL sõdurit;
    
  • sama Lätis ja Leedus.
    
• 1939. aasta- baltisakslaste lahkumine (kuni 1941.a-ni);
  
  • u 14 000 lahkujat.
    
• November 1939. aasta- Talvesõda ;
  
  • soomepoisid – soomlastele appi läinud eestlased.
    

Okupatsioon :

• 14.06.1940 blokeeriti Eesti merelt ja õhust;
  
• 16. juuni 1940 ultimaatum;
  
• 17. juuni nõukogude vägede sissemarss - okupatsioon;
  
• Narva diktaat:
  
  • infrastruktuur ja kommunikatsioon NSVL kontrolli alla;
    
  • keelati meeleavaldused;
    
  • eraisikud pidi loovutama relvad– Kaitseliit!
    

Juunipööre:

• Andrei Ždanov– korraldas Eesti liitmist NSVL-ga;
  
• 21. juuni meeleavaldus , mis kasvas üle mässuks;
  
• Ametisse J. Vares - Barbaruse valitsus;
  
• Nõukogude valimised– üks kandidaat;
  
• 21. juuli ENSV ;
  
• 6. aug võeti Eesti NSVL liikmeks– anneksioon.
  

Ühiskondliku elu sovjetiseerimine:

• Kogu elu allutamine Moskva korraldustele;
  
• NLKP– EKP;
  
  • I sekretär K. Säre.
    
• Ülemnõukogu- parlament;
  
  • presiidiumi esimees J. Vares- Barbarus .
    
• Rahvakomissaride Nõukogu- valitsus;
  
  • esimees J. Lauristin .
    

Ümberkorraldused:

• Maareform – taludel ei tohtinud olla maad üle 25 ha;
  
• Ettevõtete natsionaliseerimine– riigistamine;
  
• Rubla kasutuselevõtt– röövellik vahetuskurss;
  
• Tsensuur;
  
• Propaganda;
  
• Mälestusmärkide hävitamine– üritati hävitada kõik, mis viitas Eesti Vabariigile.
  

Repressioonid :

• NKVD – arreteerimiste korraldamine;
  
• Poliitilise ja majandusliku eliidi hävitamine;
  
• 14. juuni 1941 küüditamine;
  
  • u 10 000 inimest.
    

ENSV 1944.- 1950. aastad, stalinism:

• Territoriaalsed kärped – Narva-tagused alad ja Petserimaa - Venemaale;
  
• Industrialiseerimine;
  
  • Migratsioon– nõukaaja lõpuks moodustas venekeelne elanikkond u 40%.
    
• Maareform;
  
• Kulakud– jõukamad talupojad, kes sattusid põlu alla;
  
• Sundkollektiviseerimine;
  
  • 1948. aastal kolhoosides 2,2%;
    
  • 1951. aastal kolhoosides 92%.
    
• Märts 1950 EK(b)P VIII pleenum ;
  
  • Karotamme asemel Käbin.
    
• võitlus metsavendadega;
  
  • 10-30 000.
    
• repressioonid;
  
  • u 30 000.
    
• 26.03.1949 küüditamine;
  
  • u 20 000.
    
• noorte salaorganisatsioonid.
  

ENSV 1950.-1978. aastad, näidisliiduvabariik:

• 1950.aastate II poolel algab „sula“- vabanemine stalinistlikust surutisest;
  
  • rehabiliteerimine, põllumajanduse areng.
    
• Kergetööstus;
  
• “kuldsed kuuekümnendad”;
  
• 1965 Eesti-Soome laevaühendus;
  
  • Soome TV.
    
• 1966 EÜE– Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev;
  
• 1968 Praha kevad;
  
• 1970 seisaku algus– Brežnevi võimu kinnistumine.
  

ENSV 1978.-1986. aasta, stagnatsioon:

• 1978. aasta- K. Vaino;
  
• Venestamine;
  
• Stagnatsioon;
  
• Dissidentluse (teisitimõtlemise) hoogustumine;
  
  • 1979 Balti apell, 1980 “40 kiri”.
    
• 1980. aasta- Moskva OM;
  
• 1980. aasta- noorsoorahutused Tallinnas;
  
• Ökoloogilised probleemid;
  
  • 1986. aasta- fosforiidikampaania .
    

SOTSIALISTLIK REALISM EESTI KUNSTIS
Esimese Eesti Vabariigi lõpuaastatel:

• Tallinnas tegutses Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool (õppeaeg 4 aastat) ja Riigi Kõrgem Kunstikool , Tartus Kõrgem Kunstikool Pallas;
  
• Iseseisvat loomingulist tegevust oli alustamas lootust andvate andekate kunstnike põlvkond, kes oli saanud kunstihariduse kodumaal.
  

Adamson Eric :
Natürmort viiuli ja vestiga Suvel
Elmar Kits :

Figuur tooli ja lilledega Vana aednik Kunstiteoste arutelu EN Kunstnike Liidus Tallinnas
(Pallase lõputöö)
Konversatsioonid idiootidega V.I.Lenin

• Maal meenutab oma kompositsioonilt vene ikooni, vihjates sellega Lenini isiku jumalustamisele NSVLiidus;
  
• Keskel “pühak” ja ümberväikeste kaadritena pildid tema elust ja tegudest.
  

Uus võim, uued tuuled:

• Nõukogude võim nägi kunstis olulist masside mõjutamisvahend;
  
• Ümberkorraldused kunstihariduses:
  
  • Kunstikool “Pallas” riigistati , edaspidi Konrad Mäe nim. Riigi Kõrgem Kunstikool;
    
  • Riigi Kõrgem Kunstikool sai J.Koorti nim. Kõrgemaks Rakenduskunsti Kooliks.
    
• “Präänikupoliitika”:
  
  • uue võimu esimestel aastatel ei sekkutud kunstnike tegemistesse, kuid jälgiti seda terasemalt;
    
  • konkursside ja riiklike tellimuste abil püüti meelitada kunstnikke looma uut võimu ülistavat kunsti.
    
  • ideekavandite võistlus üldkasutatavate hoonete kaunistamiseks ;
    
    • E.Kits “Võim Internatsionaali”;
      
    • E.Haamer “ Sepp ”;
      
    • N. Kull “Ehitus”;
      
    • Adamson-Eric “Lõuna-Eesti”.
      
  • oktoobripühade- eelse Tallinna kaunistamiseks:
    
    • Võidu väljak -32500 kr;
      
    • Raekoda +plats (7950 kr);
      
    • Turu väljak (10 250 kr);
      
    • veel 10 hoonet (30 000 kr).
      
  • Konkursid:
    
    • konkurss klubiruumide ja teiste avalike paikade kaunistamiseks, samuti riigijuhtide portreede konkurss (15 900 kr);
      
    • tellimused seoses kavandatava kunstidekaadiga Moskvas, 4 õlimaali(18 m²).
      
  • Tulemused:
    
    • uue ahvatlustele andsid järele enamasti väga noored, majanduslikult vähem kindlustatud kunstnikud ;
      
    • enamus juba endale nime teinud kunstnikke aga jätkasid maalimist sama moodi, nagu nad seda enne olid teinud.
      

Andrus Johani:
Töörahva ülestõus 21. juunil 1940. aastal Tartus
Sõda:

• Mobiliseeritud eestlaste seast koguti kunstnikud, muusikud ja kirjamehed ning viidi Jaroslavli linna;
  
• 1943. aasta 4. jaanuaril asutati Eesti Nõukogude Kunstnike Liit;
  
• 1943. aasta aprillis avati Moskvas Jüriööle pühendatud kunstinäitus.
  

Richard Sagrits:

Jüriöö signaal
Evald Okas:
Eesti kunstnikud Jarovslavis
Venemaalt naasnud kunstnikud teadsid, mida neilt oodatakse ja selleks, et kunstnikuna ära elada ning sageli ka repressioonide hirmus soostusid tegema võimudele meelepärast kunsti.
Rahvusooper Estonia laemaal, 1947. aasta

• Evald Okas, Elmar Kits, Richard Sagrits;
  
• Laemaalil on kujutatud neli teemat: põllumajandus, tööstus ning kalandus, rõõmupidu ja rahvuskorpuse tagasitulek.
  

Laemaal renoveeriti 2005. aastal
Repressioonid:

• 1946. aastal ÜK(b)P otsuses mõisteti hukka “ideelagedus ja kosmopolitism” st igasugune kunst , mis ei sobinud kokku sotsialistliku realismi põhimõtetega;
  
• 1950. aastal EK(b)P VIII pleenumi otsuste põhjal kaotasid mitmed kunstnikud oma töökohad, mitmed heideti välja kunstnike liidust .
  

Enn Roos, Arnold Alas :
Tõnismäe monument Tallinnas, 1947. aasta
Stalinlistlik aritektuur:

• Lähtuti klassitsistlikest kujundamise põhimõtetest;
  
• Ühiskondlikele hoonetele püüti anda suurejooneline ja pidulik välimus;
  
• Kasutati palju klassitsismist tuttavaid kaunistusdetaile: vanikud, medaljonid, vapid, poolsambad ja sambad.
  

Peeter Tarva, August Volberg;
Kino “Sõprus” Sillamäe stalinlistlik linnaosa
SULAAEG, 1950NDATE LÕPP- 1960NDAD
Sulaaeg:

• Vähenes kontroll kunstnike tegevuse üle;
  
• Lubati modernistlikumat loomelaadi;
  
• Taastekkisid kontaktid Lääne-Euroopa kunstiga;
  
• Eesti Riiklik Kunstiinstituut ( ERKI ) kujunes üheks edumeelsemaks kunstiõppeasutuseks NSV Liidus;
  
• Loodi noorte kunstnike rühmitused.
  

Altar Kotli, Henno Sepmann, Endel Paalmann:
Tallinna laululava, 1960. aasta
Ado Vabbe:
Kompositsioon
Ülo Sooster:

• Pärast Karaganda vangilaagrist vabanemist jäi elama Moskvasse;
  

• Üks tähtsamaid ühenduslülisid Eesti ja lääne kunsti vahel;
  
• Elas Moskvas, suhtles paljude linnas elavate ja õppivate välismaalastega;
  
• Eesti kunstitudengid olid Soosteri ateljees sagedased külalised, eesmärgiks viia ennast kurssi Lääne-Euroopa kunstieluga.
  

Mustad kadakad Maastik kuuvalgel Punane muna
Valge muna Vaade aknast merelei
ANK- 64:

• Rühmitusse kuulusid ERKI tudengid: Tõnis Vint, Aili Vint, Marju Mutso, Malle Leis, Jüri Arrak ;
  
• Teadlik päevapoliitika eiramine;
  
• Esteetilise vormikuluuri reformimine;
  
• Konfrontatsioon sots.realismiga;
  
• 20. sajandi info hankimine ja levitamine lääne kunsti kohta, kontakt Soosteriga.
  

SOUP -69

• 60ndate keskel õpinguid alustanud arhitektid ja disainerid;
  
• Anarhistlik ja traditsioone välistav;
  
• Haakus popkunsti ideedega;
  
• Esimene näitus 1969 kohvikus „Pegasus“;
  
• Ando Kesküla, Andres Tolts, Leonhard Lapin, Ülev Eljand, Gunnar Meier;
  
• Happening ’id ja performance ’id.
  

1970. aastate kunst:

• Eesti kunst oli distantseerunud “suure kodumaa” kunstist;
  
• Pigem orienteeruti lääne kunstis toimuva järgi, arendati edasi 60ndatel tekkinud noorterühmituste loomeideid (ANK-64);
  
• Sotsialistlik realism ei kadunud, kuid ei domineerinud.
  

Jüri Arrak:
Tsirkus Inimesed esemetega
Aili Vint:
Must meri Kivi kaldavees
Toomas Vint:
Mäng
Malle Leis:
Kirjanik Mari Saat Autoportree
1970ndate kunst ENSVs:

• Ülimalt esteetiline ;
  
• Tehniliselt väga kõrgel tasemel;
  
• Teadlikult välditi otsekoheste hinnangute andmist ühiskonnaelule ja poliitikale;
  
• Sotsialistliku realismi mõju eesti kunstile oli märkimisväärselt vähenenud ;
  
• Oma seisukohti väljendati osavalt peidetud kujundite ja värvikombinatsioonide abil.
  

EESTI KUNST 1980NDATEL
1970.ndate lõpp ja 1980.ndate algus:

• Masendus ja väljapääsu puudumine;
  
• Võõrandumine ühiskonnast, mille reeglid ei olnud vastuvõetavad ja mille muutmine tundus sel hetkel võimatu olevat;
  
• Varjatud protest valitseva ühiskonnakorra ja kultuuripoliitika suhtes;
  
• Mitmed kunstnikud loobusid maalimisest.
  

Ando Keskküla:
Maastik noaga/Maalikunsti lõpp- masendusmeeleolu loomeinimeste seas
Performance:

• Kunstniku poolt lavastatud etendus, millel on väga kindel tegevusplaan ja ajakava ;
  
• Peamist sõnumit edastab see, mida näeme, kuid toetavas rollis võivad olla helid, kõne, lõhnad, toss;
  
• Sageli korraldatakse selliseid lavastusi avalikus ruumis, kus selle tunnistajaiks on peale kutsutute ka juhuslikud inimesed.
  

Tiit Pääsuke:
Rahvariietes naine
Lembit Sarapuu:
Kalevipoeg ja saarepiiga
ALO MATTIISEN 1961-1996

• Sündis Jõgeval Roosi tänaval 22. aprillil (Lenini ja Mart Laari sünnipäev ka);
  
• Käis Jõgeva Keskkoolis ja Lastemuusikakoolis;
  
• Oli tubli sportlane ja mingil hetkel oli kahevahel– sport või muusika?
  
• Läks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi, 1980 ja lõpetas selle kahel erialal – muusikapedagoogika ja kompositsioon ( Eino Tamberg) 1988.aastal;
  
• Konservatooriumi ajal 1983. aastal kutsus Erki-Sven Tüür ta ansamblisse In Spe (lootuses) ja sellest ajast muutus ka ansambli muusika;
  
  • In Spe koosnes väga headest muusikutest, kes viljelesid proge rokki.
    
• 1984. aasta– Tartu Levimuusikapäevad– Kirjutusmasina kontsert ;
  
  • soolopilliks kirjutusmasin , vihje sellele, et meie elu võib väga lihtsalt muuta üks paber, mis masinast välja tuleb.
    
• 1986. aasta– ajaga silmitsi;
  
• 1987. aasta– Ei ole üksi ükski maa;
  
  • esimene laul, mille Jüri Leesmentiga kahasse tegi, fosforiidikaevanduse vastu.
    
• 1988. aasta– viis ärkamisaegset laulu;
  
  • kasutatud esimese ärkamisaja heliloojate katkendeid – Saebelmann, Hermann , Kunileid.
    
• Suured kontserdid üle eesti, esimesed sinimustvalged, tohutu kuulsus, hüüdnimi– Surematu!
  
• Kirjutas ka Eurovisioonile;
  
  • 1993. aastal Aeg on laul (Jaanika Sillamaa 3.koht);
    
  • 1996. aastal Eesti euromehe laul (Tõnis Mägi, 10.koht).
    
• 1995. aastal kirjutas Jõgeva I Keskkooli (Jõgeva Gümnaasium) laulu, tekst J.Leesment;
  
• Viimaseks teoseks jäi 1996. aastal Popurrii isamaalistest lauludest VIII koolinoorte laulupeo tarbeks;
  
• Oli suur meloodiameister, ühiskonna suhtes kriitiline, suure loovusega, tegi kõike kirglikult;
  
• Maetud Metsakalmistule;
  
• Alates 1997.aastast korraldatakse Jõgeval temanimelisi muusikapäevi.
  

LEVIMUUSIKA
Raimond Valgre:

• Elas 36-aastaseks;
  
• Konservatooriumi ei võetud;
  
• Kirjutas ca 100 laulu, mis räägivad enamjaolt armastuse puudumisest, paljud laulud naistenimedega;
  
• Dzässiliku harmooniaga ja keerukate viisidega laulud;
  
• Mängis hästi akordioni, oli seltskonnahing kõrtsides;
  
• Tehtud film– „Need vanad armastuskirjad“.
  

• MK – Muinaslugu muusikas, Saaremaa valss.
  

Valter Ojakäär:

• Eesti popmuusika „isa“;
  
• On kirjutanud mitmeid raamatuid Eesti levimuusikutest;
  
• MK – Olematu laul, Oma laulu ei leia ma üles, Sõit pilvelaeval.
  

Uno Naissoo:

• Eesti jazzmuusika „isa“;
  
• Helilooja pedagoog ja interpreet ;
  
• Kogu aeg kiirustas kuhugi, väga töökas ;
  
• Muusika filmile „Viimne reliikvia“;
  
• MK – Laul pistodast, Mu kodu.
  

Arne Oit:

• Tegutses estraadiansamblites;
  
• Avaldas laulukogumikke „Laulge kaasa“;
  
• Pani aluse estraadilaulude võistluskontsertidele (pärast surma A.Oidi nim lauluvõistlused);
  
• MK – Me pole enam väikesed, Mis värvi on armastus, Suveöö.
  

Ülo Vinter:

• Loonud laule, sümfoonilist muusikat, filmimuusikat (Mehed ei nuta, Noor pensionär ), lavamuusikat;
  
• MK – Laul põhjamaast.
  

Kustas Kikerpuu:

• Helilooja , interpreet ja dirigent ;
  
• Tema ansamblid mängisid paljudes telesaadetes (nt Entel-tentel);
  
• MK – Taas punab pihlakaid, Anna andeks
  

Olav Ehala:

• Helilooja, pianist;
  
• Pikk koostöö olnud Linnateatriga ja Kiigelaulukuuikuga;
  Praegu õpetab Muusikaakadeemias vaba klaverisaate kujundamist;
  
• Kirjutanud muusikat paljudele nukufilmidele (Naksitrallid, Ramsese vembud, Lotte)ja loonud mitmeid muusikale (Kaotajad, Nukitsamees).
  
• MK – Vaid see on armastus ( 2017 NMK repertuaaris laulupeol), Kodulaul, Rahalaul, Siin on oja.
  

Rein Rannap:

• Õppinud Tallinnas, Moskvas ja Los-Angeleses;
  
• Tegutsenud nii rokkmuusikuna kui pianistina;
  
• Ansamblid Ruja ja Hõim ;
  
• Teeb kontsert-tuure väikestes kohtades/kirikutes;
  
• Hüüdnimi Klaveripoeg;
  
• MK – kantaat „Ilus maa“, Nii vaikseks kõik on jäänud, Raagus sõnad.
  

Eurovisioonil korduvad autorid:

• Priit Pajusaar:
  
  • Kaelakee hääl;
    
  • Unistus igavesest päevast;
    
  • Diamonds of Night ;
    
  • Tii.
    
• Aivar Joonas:
  
  • Tuulepuuhuulte luule;
    
  • Perpetuum mobiile.
    

• Kotkas/Laisaar/Paulus;
  Once in the Lifetime;
  
  • Runaway.
    
• Ivar Must:
  
  • Nagu merelaine;
    
  • Everybody.
    

EESTI TAASISESEISVUMINE - “LAULEV REVOLUTSIOON ”
Uus ärkamine:

• 1985. aasta märts– NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatšov;
  
  • perestroika, glasnost.
    
• 1987. aasta kevad– fosforiidikampaania;
  
• August– MRP-AEG;
  
  • L. Parek.
    
• 23. august– Hirvepargi miiting;
  
• 26. november– IME (Isemajandav Eesti);
  
  • S. Kallas, T. Made, E. Savisaar , M. Titma.
    
• Detsember– EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts);
  
  • T. Velliste.
    

Muutuste tuules;

• 1988. aasta jaanuar– ERSP idee;
  
  • L. Parek.
    
• 2. veebruar– Tartu rahu aastapäeva tähistamine;
  
• 24. veebruar– EV aastapäeva tähistamine;
  
• Aprill– loominguliste liitude ühispleenum;
  
• Rahvarinne;
  
  • E. Savisaar, M.Lauristin.
    
• Rahvuslipp;
  
• 16. juuni– EKP KK I sekretäriks V. Väljas;
  
• 17. juuni– meeleavaldus lauluväljakul;
  
• Suvi– IL (Interliikumine);
  
• September– Eestimaa laul;
  
  • “Ükskord me võidame niikuinii!” (H. Valk).
    
• 16. november - suveräänsusdeklaratsioon.
  

Üleminekuperiood :

• 1989. aasta jaanuar– keeleseadus;
  
• 24. veebruar– sini-must-valge Pika Hermani tippu;
  
• 23. august– Balti kett;
  
• 1990 aasta märts– Eesti Kongress ;
  
  • T. Kelam.
    
• ENSV ÜN valimised;
  
  • presiidiumi esimees A. Rüütel, valitsusjuht E. Savisaar.
    
• 30. märts– üleminekuperiood;
  
• 15. mai– Interliikumise streik ;
  
  • “Toompead rünnatakse!”
    

Taasiseseisvumine:

• 1991. aasta jaanuar– Moskva jõudemonstratsioonid Vilniuses ja Riias;
  
• Märts– iseseisvusreferendum;
  
• 19.-21. august– riigipöördekatse Moskvas;
  
• 20. august– otsus Eesti riiklikust iseseisvusest;
  
• 6. september– NSVL tunnustas Eesti Vabariiki;
  
• 1992. aasta juuni– rahareform;
  
• 28. juuni– uus põhiseadus;
  
• September– Riigikogu valimised;
  
  • peaminister M. Laar;
    
  • president L. Meri.
    

Vene vägede lahkumine Eestist:

• Augusti lõpp 1994. aasta;
  
  • Lennart Meri ja Boriss Jeltsini vahel tehtud lepingu (nn juulilepped) alusel;
    
  • Paldiski paiknenud sõdurid lahkusid mõnevõrra hiljem.
    

Eesti astumine Euroopa Liitu ja NATO-sse:

• 2004. aasta kevad;
  
• Euroopa Liitu astumise kiitis rahvas heaks 2003. aasta sügisel toimunud rahvahääletusel.
  

Eestis võetakse kasutusele euro:

• 1. jaanuar 2011. aasta.
  

EEST KUNST 1990NDATEST TÄNAPÄEVANI
1990ndate aastate kunst:

• 1991. aastal sai Eesti iseseisvaks;
  
• Majandus oli kaoses ja riik üsna vaene;
  
• Kultuuri ja kunsti toetamine ei kuulunud seetõttu kümnendi esimesel poolel noore riigi prioriteetide hulka;
  
• Inimesi, kes oleks soovinud ja suutnud kunsti osta, ei olnud kuigi palju;
  
• Kunstnikuna toime tulemine nõudis visadust, nutikust, ärivaistu ja andekust.
  

Jaan Toomik:
Teekond Sao Paulosse, DVD Nimeta
Terje Ojaver:
Betti Alveri monument, 1996. aasta
Navitrolla:
Meeste jut
Rene Kari:
Kompositsioon 19
21. sajandi kunst Eestis:

• Uue aastatuhande alguseks oli riigi majandus hakanud edenema;
  
• Kunstile oli tekkinud maksujõulisi ostjaid firmade (eriti pangad) aga ka eraisikute näol;
  
• 90ndad aastad näitasid, milliseid tagajärgi toob kaasa hoolimatu suhtumine kultuuri;
  
• Riik hakkas järjest enam väärtustama kultuuri ja kunsti rolli ühiskonnas;
  
• Hakati looma fonde, mille kaudu saab rahastada kunsti- ja kultuuriüritusi.
  

Silja Saarepuu:
Dieta
Eesti Kunstimuuseum :

• Avati 2006. aastal;
  
• Arhitekt on Pekka Vapaavuori.
  

Ilmar Kruusamäe:
Eesti Rahva Muuseum :
Tauno Kangro:
Hea linna vaim
Andres Lunge, Mait Lauri:
valmis 2009. aastal
Vergo Vernik:
Tasakaal
Anu-Lahe Sarv: