Nii Esimest Maalimasõda, Tesit Maailmasõda kui ka Eesti taasiseseisvumist. See kõik on talletatud ka tema loomingus. Oma referaadi teemaks valisin Evald Okas kuna mind paneb imestama, kui tohutult ilusaid ning fantastilisi maale oskab Evald Okas teha. Veel kõrges vanuses maalib ta super hästi ning tema maalides on näha 30 aastase hinge. Tema fantaasia ei lõpe niipea ja arvatavasti kuni surmani tegeleb ta pühendunult kunstile. Minu referaat sisaldab Evald Okase lühitutvustust, tema elulugu, ühisnäitusi ja projekte, auhindu nind pilte nii temast kui ka tema loomingust. 2 Evald Okas Evald Okas on eesti kunstiajaloo suurimaid ambivalentseid legende. Ta on osalenud eesti kunstielus juba 70 aastat. Ta on Firenze Kunstiakadeemia auliige ja üks kauaaegsemaid Eesti Kunstiakadeemia professoreid. Kunstnikuna on ta uuendanud eesti modernistliku
Jüri Okas ja Marika Lõoke Jüri Okase 70ndate avangard kunst Paide bensiinijaam 1980 Moodne talu Saaremaal Mardi talu 2002 Forekspanga maja Narva mnt-l 1995 Pangahoone säilitas visuaalse mälestuse Punase Reti raadiotehasest Delta Plaza 2008 Estconde ärikeskus 1999
1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima ning näitusi avama: alguses ainult Nõukogude Liidu piires, kuid hiljem ka väljaspool Nõukogude Liitu Aasias ning Lääne-Euroopas. Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige. Kunstihoones esines Okas esimest korda 1939. aastal kujutava kunsti sihtkapitali valitsuse sügisnäitusel, kus temalt olid väljas joonistused. Evald Okase riigi kõrgema kunstikooli diplomitöö "Sügis" jäi Draamateatrisse. Sõja ajal rebisid venelased selle ribadeks, mõned tükid on veel alles. Kokkuvõtteks võib Okase kohta öelda Villem Raami sõnadega: "Kunstiõpilase arengut ei määra mitte ainult kool ning õpetajad. Võimekal õpilasel on ka oma "mängukapital", on oma ideed ja kavatsused. Evald Okase nooruslikku teealgust iseloomustas otsingute rahutus ja mitmekülgsus." Ja kuidagi sihikindlalt,
nii eesti rahvuslikus kunstikäsitluses valdavaks peetud tundelaadi kui ka teemaderingi. Võib öelda, et Evald Okas oli Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingulised avaldused kasvasid orgaaniliselt välja kaasaegsest linnakultuurist, selle mitmekülgsetest tahkudest, reisielamuste eksootikast ning inimeste ja võõraste kultuuride eripäradest kui kodumaisest maalitraditsioonist ja vahetust looduselamusest. Evald Okase puhul on kriitika läbi aegade rõhutanud tema loomingu erakordset vitaalsust ning eesti kunstnikkonnas erandlikku, renessanssiajastul väljakujunenud kunstnikuisiksust, kes üha eksperimenteerib ning haarab oma loominguga mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog. Ta on töötanud aastast 1944 Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954 profesorina ja alates 1993 emeriitprofessorina.
kes laiendas tunduvalt nii eesti rahvuslikus kunstikäsitluses valdavaks peetud tundelaadi kui ka teemaderingi. Võib öelda, et Evald Okas oli Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingulised avaldused kasvasid orgaaniliselt välja kaasaegsest linnakultuurist, selle mitmekülgsetest tahkudest, reisielamuste eksootikast ning inimeste ja võõraste kultuuride eripäradest kui kodumaisest maalitraditsioonist ja vahetust looduselamusest. Evald Okase puhul on kriitika läbi aegade rõhutanud tema loomingu erakordset vitaalsust ning eesti kunstnikkonnas erandlikku, renessanssiajastul väljakujunenud kunstnikuisiksust, kes üha eksperimenteerib ning haarab oma loominguga mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog. Ta on töötanud aastast 1944 Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954 profesorina ja alates 1993 emeriitprofessorina. E
professor Haapsalu aukodanik Villem Raamiga kirjutas 1982. aasta monograafias Evald Okasest, et tema kunst on ,,siiralt elujaatav, sügavalt humanistlik ja täis kiindumust loovasse elusse ning elurõõmu poeesiasse". Lühidalt eluloost Sündis 28. novembril 1915 Tallinnas 1939 esimene avalik esine- mine 1943 Eesti Kunstnike Liidu asutajaliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL-i rahvakunstnik 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Suri 30.aprillil 2011 Looming Evald Okase loomingus vahelduvad urbanistlikud stseenid kompositsioonidega teatri- ja muusikavaldkonnast. Kogu Evald Okase loomingut iseloomustab tugev joonistuslik alge, maale graafiline pintslikiri, täpne kompositsioon ja spontaanne värvikäsitlus. Kasvas välja eelkõige kaasaegsest linnakultuurist, reisielamustel kogetud impulssidest ja võimest sünteesida oma kaasaegse maailmakunsti avaldusi sõjajärgsetel aastakümnetel Nõukogude Eestis kehtinud kaanonites.
Fourth level aastal Fifth level "Kalevipoeg kivi heitmas" "Kalevipoeg põrgu väravas" 1935. a "Kalevipoja surm" 1935. a "Kalevipoeg" 1936. a 1961. aastal ilmus uus,,Kalevipoeg" Evald Okase illustratsioonidega "Kalevipoeg isa haual" 1959. a "Kalevipoja EX Kaasaegne Kalevipoeg 2009. ilmus kõige uuem 19. trükk, mille on kujundanud Andres Tali.
või muusikuna. · Talle on mütoloogiline lähenemine kunstile lähedane. · Marti eriti ei huvita looduse maalimine. · Mart Sander maalib fotode järgi. · Mardilt on küsitud, et miks talle on lähedane maalide koopiate tegemine, Ta vastab, et koopiate tegemine on ülemaailma kunstihariduse kõige tähtsam osa. · Oma eeskujuks Eestis peab Mart Sander juba ammu Eevald Okast. Mart on püüdnud järgida Okase maalimis stiile. Mart on öelnud, et tahaks Eevald Okast isegi enda õpetajaks, kui see oleks võimalik. · Mart püüab maalida erinevate tehnikatega, mis on pärit 19.sajandist. · Mart Sander pole õppinud maalimist, kuid on maalimisega tegelenud juba üle 30. aasta. Tähtsamaid teoseid "Saladuslik portree" "Pille Minevi portree" "Priimabaleriin Kaie Kõrbi portree" Minu arvamus Mart Sanderi teostest Minu arvates on Mart Sanderi teosed väga huvitavad
2E. Eduard Wiiralt ja Evald Okas eesti graafika suurkujud Retsensioon Käisin 10.aprillil Kuressaare Raegaleriis Eduard Wiiralti ja Evald Okase kunstinäitust vaatamas. See näitus algas juba 8.märtsil ning kestab 28.aprillini. Oma kunstikogusid näitavad seal Mart Maastik ja Marek Kokk. Eduard Wiiralt (18981954) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil.Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's Selmer Werneri juhendamisel
kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine. Üldreegel on, et mida ebademokraatlikum on võim, seda rohkem tuleb riigilt kunstnikele tellimusi. Loomeinimesed Leidus kunstnikke, kes südametunnistuse piinadeta astusid võimu teenistusse. Mõned valisid vaikimise, kuigi vaikimine polnud lihtne, sest repressiivorganid tõlgendasid seda nõukoguvaenulikkusena. Valmis arvukalt otseselt valelikke propagandistlike teoseid. -romaanid -filmid -näidendeid -luuletused -Evald Okase pannoo 1980. aastatel taastus sõna- ja loomevabadus Aitäh kuulamast!
o Valdemar Väli oli eesti maalikunstnik, kes sai tuntuks eelkõige portree- ja maastikumaalidega. o Lõpetas Silla algkooli, asus 1938. aastal õppima Kõrgemasse Kunstikooli Pallase Tartus. o Aastast 1945 oli Eesti Kunstnike Liidu liige ja aastast 2002 auliige, oli Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud, maalikunsti osakonna professor ja emeriitprofessor. Helmi Üpruse portree Akt seotud käega 1991-2000.a. Evald Okase maal: (Hetkel oksjonil, hind: 800.00 eur) "Akt" (1994) Aitäh kuulamast !
LOOMING (1) Evald Okas ja naisakt eesti kunstis on lahutamatud. Kuigi Okas on väga mitmekülgne kunstnik viljakas ja tuntud raamatuillustraator, teinud üle 3000 eskliibrise; joonistaja ja maalija, kelle loomingus on hulgaliselt portreesid ja maastikke , teab kunstisõber teda ikkagi ennekõike kui lopsakate naisaktide maalijat. 13 LOOMING (2) Mõned Evald Okase tuntuimad teosed on: "Naine ja Hobune II" "Puhkav akt" akt "Pilved" 14 LOOMING (3) 15 LOOMING (4) Töö nimi: Kassipoeg Autolitograafia 20x15 cm Signeeritud 1946.a. 16 AUHINNAD (1) 1948 Eesti NSV Riiklik preemia 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest 1959 Nõukogude Eesti preemia 1961 Ljubljana IV rahvusvaheline
teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige. Mõned Evald Okase tuntuimad teosed on "Naine ja Hobune II", "Puhkav akt" ja akt "Pilved". Kronoloogia 28. novembril 1915 sündis Tallinnas 1931 1937 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis 1938 1940 õppis samas koolis maalimist 1939 esimene avalik esinemine 1939 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige, Riigi Kunsttööstuskooli õppejõud 1942 1944 Jaroslvalis kunstnike kollektiivis, ringekunstnik 1943 Eesti Kunstnike Liidu asutajaliige
meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles valdab vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes kujutatakse rannamotiive ja kalureid. Muidugi on siin oluline ka poeetilisus. Richard Uutmaa raamat " Armastades Eestimaad " Raamat hõlmab mitte ainult Richard Uutmaa elukäiku aja tõmbetuultes jälgivat loomelugu, vaid ka Tiina Uutmaa ning Evald Okase mälestusi temast ning valikut kunstniku enda kirjanduslikest paladest nii proosas kui ka luules. Viimased peaksid aitama noore Uutmaa romantilist natuuri paremini mõista. Tema noorusea igatsused ei teostunud keeruliste aegade tõttu täiel määral, ta ei pääsenud erandiks Armeenia vaatama kaugeid maid, sadamaid ja kunstilinnu, aga ta leidis piisavalt ainet loominguks kodumaal, eeskätt selle mitmekesise looduse, aga ka loodusega kokkukuuluvate inimeste igapäevase töö näol
eestlaste vaprust. Kõige tähtsam oli aga rõhutada, et eestlastel olid oma kuningad. Jüriöö ülestõusu aastapäeva eel toimus omamoodi pildiplahvatus. Võimude tellimusel valmis terve rida jüriöö-teemalisi kunstiteoseid. Neid näidati rahvale esmalt 1943. aastal Moskvas ja kaks aastat hil- jem ka Tallinnas. Jaroslavlis, nõukogude tagalas maalitud pildid on rõhutatult rahvuslikud: eestlased kannavad rahva- riideid, taustal on äratuntav Eesti maastik. Evald Okase maalil „Jüriöö märgutuli“ näeme relvastatud rahvast järgimas kutset ülestõusule. Richard Sagrits kujutab maali esiplaanil seda, kuidas ülestõususu algusest andis märku sõjasarv. Arnold Alas on maalinud sõttaminejaid eesti rehetarede taustal. Adamson-Ericu maalil lähevad võitlusesse ka naised. Kunstnik rõhutab kogu rahva soovi sakslastele kätte maksta. Samas sobis aktiivse naise kujutamine ka nõukogude soolist võrdõiguslikkust tähtsustava ideoloogiaga.
Arhitektuur ja ehitatud keskkond XX sajandi Eestis Kursusee esmärk: vaadata, kuida suuem osa Eestist on ehitatud. 1. Poliitika ja majanduse antud võimalused – Raha, juriidiline raamistus 2. tellija olemasolu - arhitekti dialoog tellijaga 3. kes kavandas – arhitekt kui isiksus 4. Arhitektuuri institutsiooni ehitmine – kuidas ühiskond tajub kes on arhitekt mis on arhitektuur, kuidas toimub reproduktsioon, arhitektuuri toetav institutsioon, kriitika, väljaanded, muuseum. 5. Eesti arhitektuuri ehitamine – 20. sajand jaguneb 4. Suhteliselt vastandlikku perioodi. Seal on palju katkestusi, kirjanik Hasso Krull räägib katkestuste kultuurist, kus mitmel korral otsast peale on alustatud tühjalt kohalt. Eesti ja liivima kubermangud Tsaari Venemaal ehk tsaariaeg kuni 1917 Eesti Vabariik ehk eesti aeg 1918-1940 ...
Johannes Uiga ning üks suurejoonelisemaid Villem Ormissoni ,,Vanemuise" teatrile maalitud pannoo. Uutmaa näeb neid vaateid aga läbi temale omase prisma. Tema Pühajärv lõõskab intensiivsete värvide säras ning toob meeldivat vaheldust kunstniku merevaadete ja ranniku piltide sekka. ( Näide 5) 3 Richard Uutmaa raamat Raamat hõlmab mitte ainult Richard Uutmaa elukäiku aja tõmbetuultes jälgivat loomelugu, vaid ka Tiina Uutmaa ning Evald Okase mälestusi temast ning valikut kunstniku enda kirjanduslikest paladest nii proosas kui ka luules.Viimased peaksid aitama noore Uutmaa romantilist natuuri paremini mõista. Tema noorusea igatsused ei teostunud keeruliste aegade tõttu täiel määral, ta ei pääsenud erandiks Armeenia - vaatama kaugeid maid, sadamaid ja kunstilinnu, aga ta leidis piisavalt ainet loominguks kodumaal, eeskätt selle mitmekesise looduse, aga ka loodusega kokkukuuluvate inimeste igapäevase töö näol
ka popkunsti põhitunnuseks. Hamiltoni loodud teosed inspireerisid Andy Warholi,Josep Beysi ja veel teisigi. JÜRI OKAS Jüri Okas (sündinud 26. augustil 1950 Tallinnas) on eesti arhitekt,installatsioonikunstnik ja graafik. Tema tööde hulgas on land-art-projektid,installatsioonid,kitsasfilmid,sajad fotod Eestimaa arhitektuurist jne.Okas kuulub selle põlvkonna hulka Eesti kunstis kes pööras selja sümbolistlikule kunstile ja kes hakkas tegema pop kultuuri.Okase põhi temaatikaks sai ruumi kujutamine ning kõik võimalused ruumi uurimiseks.Jüri okas on eelkõige minimalist,samas aga tema huvi on suunatud piiridele ja konfliktidele.Oma filmides on ta valinud argipäevaseid situatsioone ja filmide visuaalset külge täiustab rokkmuusika mis oli tolleaegse noortekultuuri lahutamatu osa.Tema film ,,Vesikaevur"(1971) kus kaamera jälgib mere poole kraavi kaevavat meest.Mees ja rannapiir on samas ebamäärane.Mees jätkab kaevamist merevees
portreedega Voldemar Väli. Venemaa-kogemusega kunstnike loomingus olid nõukogulik temaatika ja stiil silmatorkavamad. Kõige mesterlikum neist oli Evald Okas. Okupatsioonivõim tellis kunstnikelt mitmeid monumentaaltöid. Enn Roos ja Arnold Alas lõid 1947. aastal nn vabastajate monumendi Tallinnas, hiljem rohkem tuntud "Pronkssõduri" nime all. Barokliku toretsev ja illusionistlik ajastu maitse mälestusmärk on Evald Okase, Elmar Kitse ja Richard Sagritsa laemaal "Estonia" teatrisaalis. Joonis ..... Enn Roosi ja Arnold Alase "Tallinna vabastajate monument" 1947, fragment Evald Okase, Elmar Kitse ja Richard Sagritsa laemaalist "Estonia" teatrisaalis 1947. Moskva surve tugevnes järk-järgult ning kriitika läks kurjemaks ja isiklikumaks. Alates 1948. aastast võib rääkida uue, jäigema kultuuripoliitika algusest eestis. Sai selgeks, et Moskva ei talu
portreemaale (,,Eesti kunstnikud Jaroslavlis") ning portreejoonistusi. Pärast sõda astus ENSV Kunstnike Liitu. Loomingus jätkas esialgu sõjateemat, tegi suuremõõtmelisi kompositsioone kollektiivtööna ( ,,Estonia" teatri laemaal). 1950.-ndate teisel poolel hakkas viljelema graafikat. Reisis palju. Loomingus kajastuvad reisimuljed (Jaapan, Itaalia jne.). 1970.ndail ilmuvad loomingusse naisaktid. Okasel on väga kirju koloriit, maalid mõjuvad joonistustena. Ka Okase kolmest lapsest on kõik kunstnikud, ka osa lapselapsi. Ka praegu kõrges vanuses tegeleb aktiivselt maalimisega. Haapsalus on tal muuseum. Saksa okupatsiooni ajal Eestis töötanud kunstnike looming on rahvuslik, kuna saks- lased ei surunud peale oma ideoloogiat.1941-1944.a. toimus Eestis vilgas kunstielu: toimus palju näitusi, avaldati rohkesti kriitikat ja õitses kunstiturg. Maaliti eesti loodust ja inimesi.(E.Viiralt ,,Viljandi maastik"). Kui Punaarmee 1944.a
portreemaale (,,Eesti kunstnikud Jaroslavlis") ning portreejoonistusi. Pärast sõda astus ENSV Kunstnike Liitu. Loomingus jätkas esialgu sõjateemat, tegi suuremõõtmelisi kompositsioone kollektiivtööna ( ,,Estonia" teatri laemaal). 1950.-ndate teisel poolel hakkas viljelema graafikat. Reisis palju. Loomingus kajastuvad reisimuljed (Jaapan, Itaalia jne.). 1970.ndail ilmuvad loomingusse naisaktid. Okasel on väga kirju koloriit, maalid mõjuvad joonistustena. Ka Okase kolmest lapsest on kõik kunstnikud, ka osa lapselapsi. Ka praegu kõrges vanuses tegeleb aktiivselt maalimisega. Haapsalus on tal muuseum. Saksa okupatsiooni ajal Eestis töötanud kunstnike looming on rahvuslik, kuna saks- lased ei surunud peale oma ideoloogiat.1941-1944.a. toimus Eestis vilgas kunstielu: toimus palju näitusi, avaldati rohkesti kriitikat ja õitses kunstiturg. Maaliti eesti loodust ja inimesi.(E.Viiralt ,,Viljandi maastik"). Kui Punaarmee 1944.a
Pärsimägi hukkus koonduslaagris. Jätkati Kunstnike Liidu moodustamise tööd,kuid selle etteotsa pandi nüüd Nõmmiku ja Viiralti asemele Adamson-Eric.Vastutavaks sekretäriks sai Aino Bach.Kunstnike Liidu kaudu hakati selle liikmeid nõukoguliku ideoloogia vaimus töötlema-sotsrealismiga. Keskseks said sõjatemaatika ja plakatikunst.Enamik teoseid olid primitiivsed,lihtsustatud,ajalooteemalised lavastused(Jüriööle pühendatud kunstinäitusel)Evald Okase-Rahvatasujad..Graafikud Aino Bach ja Paul Luthein pakkusid huvitavat-sõjateemalisi või potreelisi joonistusi ja graafilisi töid.Vihaseid ja naljavaeseid karikatuure tegi Jaan Jensen. Ometi jätkasid mõned kunstnikud otsekui ümbrust trotsides Eesti maastikke,inimeste ja lillede maalimist senises laadis.Näiteks:Alfred Kongo,Lepo Mikko.Mõnikord tungib ka nende kaunivärvilistesse piltidesse siiski nukker meeleolu.
tahtlikult arhaiseeritud kujunditeni. Postmodernism oli suunatud mitte kõrgseltskonnale vaid tähelepanu keskmes oli väikekodanik, tarbija. Ehitistes hakati jäljendama ravhapärast, ülistati traditsiooilist ja argist, mida põhjendati osalt ka sooviga muuta ajalooliselt kujunenud keskkonda nii vähe kui võimalik. Esimesed ehitised tehti 1970 lõpul ja 1980 alguses. Näiteks J. Okase bensiinijaam Mäöl, J. Olliku Värska mudaravila rekonstruktsioon, V. Künnapu lillekauplus Väike-Karja tänaval Tallinnas on saanud Eesti arhitektuuriajaloo klassikaks. Nendes hoonetes võib hoomata ka abstraktsioonivõimet ja absurdikogemust. Paljud arhitektid käisid sellel ajal läbi muutused, ning seetõttu võib
annaabi.ee 
