Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"uurits" - 23 õppematerjali

uurits - tugeva lühikese teraga kiviriist luu ja sarve töötlemiseks.
thumbnail
4
docx

Esiaeg

1. Kiviaja muistsed kultuurid. Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg Dateering 9000a eKr ­ 1800a eKr. 1800a eKr ­ 500a eKr. 500 a eKr ­ 1200a pKr · Vanem ­ Paleoliidikum · Vanem · Vanem · Keskmine­ · noorem · Keskmine Mesoliidikum · Noorem · Noorem ­ Neoliidikum Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika kultuur Arheoloogilised · Pulli asula Pärnu jõe · Saha-Loo (vanimad · Tindimurru välakaevamispaig ääres põllud) (rauasulatuskoht) ad...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Eesti kunsti ajalugu

Soomlaste eeskujul taotles Laikmaa kujutava kunsti tarbekunsti, mööbli ja arhitektuuri sünteesi ühtses rahvuslikus stiilis. Ta joonistas kavandeid, millest osa ta hiljem ära kasutas, kui püstitas Haapsalu lähedale Taeblasse oma kodu. Laikmaa arvukatest õpilastest oli andekam noorena surnud Oskar Kallis (1892 ­ 1918), kes suutis oma pastellides luua värviküllase "Kalevipoja"­ainelise muinasmaailma. Laikmaa juures alustas ka Aleksander Uurits (1888 ­ 1918), kuid tema loomingu, eriti stiliseeritud kontuuridega joonistuste ja raamatuillustratsioonide kujunemisel oli oluline vene rahvusromantikute Nikolai Roerichi ja Ivan Bilibini mõju. Tähtsateks sündmusteks kunstielus olid Eesti rahva Muuseumi asutamine 1909.aastal Kristjan raua ja rahvaluuleteadlase Oskar Kallase juhtimisel ja Tallinna Kunstitööstuskooli avamine 1914. Kunst iseseisvas Eestis 1919 ­ 1940 I Maailmasõda ja Venemaa 1917.a...

Kunst
332 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Arheoloogia - konspekt

Mitmetes maades algab viljelusmajandus ehk neoliitiline revolutsioon 2. Lihvitud kiviriistade kasutusele võtt 3. Keraamika kasutusele võtt Varaseim neoliitiline kultuur on Narva kultuur. Narva tüüpi savinõule tuleb kivid toestuseks panna ja lõke ümber teha. Taolist keraamikat palju Läti ja Leedu aladel. Narva kultuuris kütid, kalastajad, hülgekütid. Kammkeramika kultuur (tüüpilise kammkeraamika) Ornament tehti kammilaadse riistaga. Kõõvits ­ kaapimise riist, uurits ­ uuristamise riist , saab auke teha; mõlemad tehtud tulekivist. Kivikirvestesse ei tehtud silmaauku. Õngekonksud, noaotsad. Inimesekujukesed 5-6 cm pikkused, kinnitati rõivaste külge. Ka inimesenäo kujutised. Merevaikehted, nööbi taolised asjad. Veelindude kujulised ehted, kaunistused. Maod, koprad, metssead. Kammkeraamika kultuur (tüüpiline) ---> hiline kammkeraamika --- > nöörkeraamika Kammkeraamika kultuur on tuntud põhiliselt asulate põhjal...

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Rembrandt Harmenszoon van Rijn

c. 1630. Õli. Kollektsioon Von Bohlen ja Halbach, Essen. 17 Philosopher Reading. 1631. Õli. Rahvusmuuseum, Stockholm, Rootsi. 18 "Öine vahtkond", 1642 19 The Raising of Lazarus. c. 1632. Söövitus ja uurits , 4th state. Rijksmuseum, Amsterdam, Holland. 20 Cornelia Pronck, Wife of Albert Cuyper. 1633Õli. Louvre, Paris, Prantsusmaa. 21 Hendrickje in Bed. c. 1648. Õli. Sotimaa rahvusgalerii, Edinburgh, Inglismaa. 22 "Faust" c. 1652-53...

Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Esiajalugu ja selle periodiseering

Juhtesemeteks olid algul kõverad tulekivilaastud, hiljem tulekivist odaotsad. Nukleuse küljest eraldati löögiga pikk noakujuline laast. Laastu teravate servade tõttu kasutati seda lõikeriistana, noana. Neid töödeldi ning nii saadi kõõvitsaid ja uuritsaid . Kõõvitsaid kasutati kraapimisel, uuritsate abil töödeldi tugevaid materjale nagu luud, sarve, puitu. Uurits tööriistana võeti kasutusele siis, kui järjest suuremat tähtsust hakkas esemete valmistamise materjalina omandama luu. Aurignac-Solutre kultuuri kuuluvad ka esimesed kunstialged. Vanimaks liigiks näib olevat skulptuur täisplastiliselt või reljeefselt kujutatud inimkujukeste näol. Hilisemast järgust (Madleine ja Gravetti kultuurist) on pärit palju korpulentseid naisekujukesi, arvatakse, et naiste kujutamist võib seostada nende rolli olulisusega....

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti graafikud

J · Andrus Johani K · Paul Kamm · Andrus Kasemaa · Tõnis Kenkmaa · Concordia Klar · Inge Kudisiim L · Arkadio Laigo · Ilmi Laur-Paist · Silvi Liiva · Paul Luhtein · Karin Luts M · Natalie Mei · Hando Mugasto · Berta Mäger O · Evald Okas P · Tiiu Pirsko R · Lembe Ruben T · Vive Tolli · Tarvo Kaspar Toome U · Peeter Ulas · Aleksander Uurits V · Ado Vabbe · Mati Veermets W · Eduard Wiiralt...

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Juugend

15), mil antud laadi viljelesid Oskar Kallis (1891 ­ 1917), Nikolai Triik (1884 ­ 1940), Aleksander Promet (1879 ­ 1938), August Jansen (1881 ­ 1957). Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas: Märt Pukits (1874 ­ 1961), Kristjan Raud (1865 ­ 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne raamatukunstis), Nikolai Triik, Konrad Mägi (1878 ­ 1925), Aleksander Uurits (1888 ­ 1918), Aleksander Tassa (1882 ­ 1955, tema sulejoonistused on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks). Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas Karl Eduard Söödi (1862 ­ 1950) luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Üks esimesi raamatugraafika näiteid on "Noor-Eesti" esimene album (1905, kaanekujundus N. Triik)...

Kunstiajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Väike kirjand Lihula linnast

01.2007) Keskus Lihula linn, elanike arv 1579 (01.01.2007) Lihula vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Kirbla, Lihula ja Parivere "mäed". Maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad Kasari jõkke või Matsalu lahte. Valla ida- ja kaguossa jäävad ulatuslikud Lihula ja Tuhu metsa- ja rabamassiivid, põhjaosas ulatuslik Kasari jõe luht ja Matsalu lahe rannaheina- ja karjamaad. Kohati on säilinud puisniite. Esindatud on loopealsed. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, järgnevad mänd ja kuusk. Haritavat maad on ligikaudu 9000 ha e. 23% valla territooriumist. Lihula vallas asuvad osaliselt Matsalu rahvuspark ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealad. Looduskaitse- ja hoiu- ja Natura 2000 alad hõlmavad kokku 47% valla territooriumist. Matsalu rahvuspargi keskus asub Lihula vallas Penijõel. Esimesed jäljed inimasustusest pärinevad 5000 aas...

Eesti keel
11 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Ajaloo perioodid

kl Juhendaja:------ Aravete 2009 Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist.Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Tööriistade vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel.. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kuivnõel

02.2010 Kuivnõel Kuivnõelast üldiselt Kuivnõel on sügavtrükitehnika, mille puhul kujutis kraabitakse trükiplaati kasutades nõela. Traditsiooniliselt olid graveeritavad plaadid vasest, nüüd aga atsetaadist, tsingist või pleksiklaasist. Nagu ofortigi on kunstnikul, kes on õppinud joonistama, kuivnõela meetodit lihtsam omastada kui gravüüri, kuna kuivnõel meenutab rohkem pliiatsi kasutamist kui gravüüri uurits . Ajaloost Arvatakse, et selle tehnika leiutas üks XV saj Lõuna-Saksamaa kunstnik Hausebook Master, kuna kõik ta maalid on ainult kuivnõela tehnikas. Kuulsamatest kasutajatest Albrecht Dürer tegi kolm pilti, enne kui kuivnõela tehnika kõrvale lükkas; Rembrandt kasutas seda põgusalt, kuid enamasti konjunktsioonis oforti ja gravüüriga. Kuna kõigi kolme tehnika puhul on tegu süvatrükiga, siis võis neid kasutada samal plaadil. Alex Katz tegi kuivnõela tehnikas...

Trükitehnoloogia
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Juugendstiil

Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas : Märt Pukits (1874 ­ 1961), Kristjan Raud (1865 ­ 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne raamatukunstis), N. Triik, Konrad Mägi (1878 ­ 1925), Aleksander Uurits (1888 ­ 1918), Aleksander Tassa (1882 ­ 1955, tema sulejoonistused on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks). Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas K. E. Söödi (1862 ­ 1950) luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Üks esimesi raamatugraafika näiteid on "Noor-Eesti" esimene album (1905, kaanekujundus N. Triik). Maalikunstis esineb juugendit vähem...

Kunstiajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Juugendstiil

Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas : Märt Pukits (1874 ­ 1961), Kristjan Raud (1865 ­ 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne raamatukunstis), N. Triik, Konrad Mägi (1878 ­ 1925), Aleksander Uurits (1888 ­ 1918), Aleksander Tassa (1882 ­ 1955, tema sulejoonistused on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks). Maalikunstis esineb juugendit vähem. Veidi leiab juugendlikku sümbolismi Kristjan Raua töödes ja kõige tugevam kallak juugendile maalis oli Nikolai Triigi loomingus. Juugendi jõudmine arhitektuuri võttis aega. Oluline mõju eesti arhitektuurile on soome arhitektuuri arengul. Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis,...

Kunstiajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti ajalugu.

Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et leida süüa kergemini ja rännata. Tööriistad ja tarbeesemed olid valmistatud kivist, luust ja sarvest. Tähtis tööriist on kõõvits, millega töödeldi loomanahku. Teine on uurits , millega töödeldi luid. Kirved ja väiksed kirve ehk talbad olid samuti tähtsad riistad. Asukad arvatakse, et tulevad lõunapoolt, sest Pulli asulast leiti kivimit, mida Eestis ei leidu looduslikult. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas keraamika kasutusele võtuga. Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse IV aastatuhande algul eKr. Nende välispind oli ilustatud lohukeste ja täketega. Selle kultuuriga kaasnes ka uus matmiskomme ­ surnud maeti asula alale ja temaga pandi kaasa esemeid...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Postimpressionism

9) Keda ja mida kujutas H. Toulouse-Lautrec oma maalidel? Kujutas oma maalidel Pariisi ööelu, maalis kuulsaks Marlinge Rouge'i . 10) Kuhu läksid õppima eesti kunstnikud 20. sajandi alguses, miks? Eesti kunstnikud läksid õppima Pariisi, 11) Keda võib 20. sajandi alguse Eesti maalijatest impressionistideks nimetada? V.A. Ormissoni ja K. Burmani 12) Kes oli varalahkunud andekas illustraator? Vara lahkunud andekas illustraator oli A. Uurits ???? 13) Nimeta Eesti kunstnike ja kirjanike, keda on portreteerinud N. Triik? Kunstnikud- K.Mägi, A.Laikmaa. Kirjanikud- Liiv,Tuglas, Suits. 14) Kelle maale, Eesti kunstnikest on oksjonitel müüdud miljoni eest? Konrad Mäe maale, kapri maal. ''Veneetsia'', ''Obersdorfi maastik''. 15) Nimeta K. Mäe väljaspool Eestit tehtud maastikumaale? Maalis Norra maastiku, kapri maastiku. 16) Mida õppis Jaan Koort ennem skulptuuri juurde jõudmist? Enne skulptuuri juurde jõudmist õppis maalikunsti....

Kunstiajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muis...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...

Eesti keele sõnavara ja...
53 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Revolutsioonist Ilmasõjani

Kõrgtasemeni jõudsid lüürika ja lühiproosa (novell, essee, kirjanduslik manifest); kirjandusteadust avardati voolu- ja vaimuloolise, sotsioloogilise ja biologistliku mõistestikuga. 6 Noor-Eesti juhtmõtted suunasid tugevasti ka kujutavat kunsti, raamatukujundust ning kunsti- ja teatrikriitikat. Korraldati neli kunstinäitust (1910–11, 1912, 1913 ja 1914), kus esinesid Nikolai Triik, Konrad Mägi, Jaan Koort, Kristjan Raud, Aleksander Uurits , Aleksander Tassa ja mõni teine; trükiväljaannetes avaldati palju reproduktsioone. „Teatri-raamatus” (1913) kuulutati lavakunsti alal uut kehalis-plastilist sünteesi. Noor-Eesti oli noore haritlaspõlvkonna jõuline ühisväljendus, mille mõjul juurdus Eestis tänapäevane, Euroopa kaasaegsetel modernistlikel suundumustel põhinev kultuuriparadigma....

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Eesti kunst 1918-1940

See seik heitis oma varje Laikmaa kogu edasisele isiklikule elule: tuli ridamisi varieeruvaid vahekordi, kiindumusi või ka pealiskaudsemaid seltskonnaseiklusi. Kindlamat ja püsivamat pidepunkti ei suutnud mees oma tundeelule enam leida. Väga andekas ja loomupäraselt sarmikas oli kursusi neljateistkümneaastaselt alustanud gorodskoi koolipoiss Aleksander Uurits , voorimehe poeg kaugest agulist. Temast sai peagi nii maestro enda kui ka õpingukaaslaste lemmik ja teda hakati kutsuma Printsiks. Kuigi ta hiljem oma kunstiõpinguid Peterburis jätkas ja loomingus väljapaistvat võimekust ilmutas, ei piisanud paraku tema seesmistest jõuvarudest kõigi raskuste ületamiseks, tõeliseks eneseteostuseks kunstnikuna. Teistest Laikmaa varasematest õpilastest, kellele sai osaks pärastpoole eesti kunstis koht leida, tuleb nimetada J. Greenbergi ja L...

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Eesti muinasaeg

Muinsaja tööriistad: Talb - suurte pakkude lõhestamiseks (nagu kiil) Ahing - sakilise servaga kalapüügiriist Tuur - sarvest tööriist jää lõhkumiseks Harpuun - luust/sarvest tööriist sakilise servaga Kõõvits - Tulekivist tööriist naha töötlemiseks Uurits - nagu tänapäeval naaskel Kultuuride võrdlus 1)Kunda kultuur vs kammkeraamika kultuur S: Mõlemas kultuuris rajati asulad veekogude äärde. Küttimine, kalastamine ja korilus olid põhilised elatusalad. Rändlev eluviis. E: Kammkeraamika kultuurist teame matmiskombeid, kuid Kunda kultuurist ei tea. Kammkeraamika kultuuris olid tööriistad rohkem "polished", Kunda kultuuris olid need palju algelisemad. Erinevalt Kunda kultuurist, tegeleti kammkeraamika kultuuris keraamikaga....

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

KUNST - rahvusromantism, naivism, sümbolism, juugend

-20. sajandi vahetus Iseloomulik: 1. Ideaale otsiti rahva minevikust 2. Kujutati rahvuslikke süzeesid 3. Vormis kasutati tihti rahvuskunsti ornamenti vms dekoratiivseid detaile Soomes Gallen-Kallela: traagika ja karmus; leedus Ciurlionis; Venemaal Roerich: vanavene teema värvikalt ja dekoratiivselt; Eestis Uurits , Kallis Arhidektuuris juugend+rahvusromantism: 1. Vanemuist hoone Tartus 1906 Lindgren 2. Estonia hoone Tallinnas 1909-13 Lindgren, Lonn 3. Pauluse kirik Tartus 1913 Saarinen 4. Kalevi seltsimaa Pirital 1913 Burman 5. Eesti Draamateater 1910 Vassiljev, Bubõr NAIVISM e. Pühapäevamaailjad. Ehk primitisvm Naivistid polnud kunstitegevust õppinud, maalised enda lõbuks, suhtuvad nähtavasse...

Kunsti ajalugu
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun