Allasalu maali ,,Naine mustas kübaraga" (1963). Ka skulptorid tegelesid utoopiaga. Skulptuur ,,Motokross", mille valmistas Albert Eskel 1966. Aastal, on tehtud raudplekist ning näeb üpriski kohmakas välja, ilmeselt materjali vähese paindlikkuse tõttu. Töö iseenesest on huvitav ja pilkupüüdev ning oli minu arust üks paremaid sealsetest väljapanekutest. See kujutab kaherattalise mootorsõiduki seljas istuvat inimkuju ning on üpriski nurgeline. Veel jäi silma kunstnik nimega Olev Subbi. ,,Viisikmaal" koosneb viiest tööst ning on seega üpriski suuremõõtmeline ning silmapaistev. Kasutatud on erksaid toone ning maali keskmes on kujutatud kaunist naist. Teine tema töö kannab nime ,,Mees valge hobusega", kus ta kujutab sinises mundris nägusat noormeest, kes istub valge hobuse seljas. Maalil on näha ainult hobuse pea ja ülemine pool mehest. Jällegi on julgelt kasutatud erksaid ja kirkaid temperavärve.
Teadus ja kultuur 50-80ndad Kunstid ENVS-s Eesti kunst 50-80ndad Kommunistliku partei kontroll kunstielu üle pisut nõrgenes 1960.aastate keskel hakkasid kunstnikud kasutama omapärast käekirja Mõju avaldasid mõned näitused mida eesti kunstnikud pääsesid vaatama 1970.aastate alguseks oli eesti kunst tundmatuseni muutunud 1980.a sai väga populaarseks plakatikunst Maalikunstnikud Ilmar Malin ● Olev Subbi Elmar Kits ● Henn Roode Aleksander Vardi ● Valdur Ohakas Valve Janov ● Evald Okas Ülo Sooster ● Artur Rinne Günther Reindorff ● Heldur Viires Ilmar Malin (1924-1994) ● Oli eesti maalikunstnik, joonistaja, graafik ● Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ● Ta viibis kuni 1948.a Siberis vangilaagris, kuna võitles Saksa sõjaväes http://elm.estinst.ee/site_media/covers/27_kaas
aastate armastatumaks luuletajaks oli Jüri Üdi ehk Juhan Viiding. Proosauuenduse "maaletoojaks" oli 18-aastaselt esikromaani avaldanud Mati Unt. Kunstis kestsid pallaslaste traditsioonid 1960. aastateni, pärast seda hakkasid levima avangardistlikumad lähenemised (Jüri Arrak, Tõnis Vint, Ando Keskküla, Leonhard Lapin), mis said algselt inspiratsiooni tehnika- ja kosmoseoptimismist (Elmar Kits, Nikolai Kormašov). 1970. aastail pääses taas rohkem mõjule traditsioonilisem suund (Olev Subbi, Aili Vint, Malle Leis), mis arenes kohati fotorealismini. Eesti heliloomingusse jätsid olulise jälje Gustav Ernesaks, Ester Mägi, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt jt. Vaatamata võimude jahedale suhtumisele jõudis Eestisse taas džäss ja nüüd ka rock- muusika. (PILT JOONISFILMIST) "Kutsu-Juku seiklusi" oli esimene Eestis valminud ja ekraanile jõudnud joonisfilm ehk animafilm. Tegemist oli groteskse lühifilmiga. Arvati, et naljafilmi
· 1980 Kristiina Kaasik · 1981 Luulik Kokamägi · 1983 Olga Terri · 1984 Arnold Akberg · 1985 Alfred Kongo · 1986 Linda Kits-Mägi · 1987 Toomas Vint · 1988 Johannes Uiga · 1989 Agu Pihela · 1990 Kersti Rattus · 1991 Peeter Mudist · 1992 Tiit Pääsuke · 1993 Valerti Vinogradov · 1994 Aili Vint · 1995 Olev Subbi · 1996 Sirje Runge · 1997 Jüri Arrak · 1998 Urmo Raus · 1999 Laurentsius & A.D. · 2000 Jaan Elken · 2001 Peeter Allik · 2002 Erki Kasemets · 2003 Alice Kask · 2004 Lembit Saarts · 2005 Jaan Toomik · 2006 Mari Roosvalt 12 KOKKUVÕTE Referaadi koostamine Konrad Mägi kohta sujus ladusalt materjali puudust ei tekkinud ning töö tuli lõppkokkuvõttes suhteliselt sisukas
Uuenev kirjandus oli rahvusliku identiteedi peamine väljendaja ning puuduvate meelelahutusvõimaluste asendaja ning see tingis ka raamatute suured trükiarvud. Raamatunimetuste hulk kasvas hüppeliselt 1950. aastate teisel poolel, tõus jätkus 70.ndate keskpaigani. Ka teistel kunstialadel toimusid muutused. Esilinastusid Arvo Kruusemendi ,,Kevade", Grigori Kromonovi ,,Viimne reliikvia", heliloojana alustas Arvo Pärt, uuenes kujutav kunst (Enn Põldroos, Olev Subbi, Ilmar Malin), pidevalt uuenes teater (Voldemar Panso, Jaan Tooming, Evald Hermaküla jt). 1960. aastad kui ,,kuldne" aastakümme oli pöördelise tähendusega kogu maailmas (teadusrevolutsioon, kosmoselennud, hipiliikumine), mis tähendas orienteeritust uuenemisele, nooruse väärtustamist, tulevikuoptimismi. Seetõttu oli eesti kultuurile ja kirjandusele eriti oluline sula/aja võimalus tõlgete ja otsekontaktide kaudu suhelda muu maailmaga. 1957.
olid vaieldamatult maalilisemad nii endine, selgemat joont, ilusamat pilti. Selle ootuse stalinismiaegne prog rammmaal kui ka rahuldasid Malle Leis, Aili Vint, Toomas Vint, mitmed uuemad kunsti ilmingud. Andres Tolts jt. Kummatigi polnud üldjuhul Rõõmsameelset aktimaali hakkas viljelema Olev tegu tagasipöördumisega pallasliku Subbi, omapäraseid kosmose ilu juurde, vaid katsega minna edasi, öelda kasutav dekoor. Samast perioodist pärineb ka maalilises mõttes ilusa pildiga “veel midagi”. spetsiifilise viiluga tüüpiline korterma ja, mille Mõned autorid jõudsid karmi stiili eitusega omapäraseimaks jooneks on see, et sel puudub
2.Kust said nüüd eeskuju ja kust püüdsid seda saada eesti kunstnikud? Vanemad kunstnikud pöördusid tagasi 1930. aastate kunsti juurde. Nooremad kasutasid uuema Lääne kunsti kogemusi. 3.Millises kunstiliigis saavutasid eesti kunstnikud kõige esimesena loomingulise vabaduse? Tarbekunstis 4.Millise kunstiliigi hiilgavale tulevikule panid aluse Vive Tolli, Peeter Ulas ja Herald Eelma? Graafika 5.Nimeta juhtivad Tartu maalikunstnikud käsitletaval perioodil? Ilmar Malin, Olev Subbi, Henn Roode, Valdur Ohakas, Lembit Saarts, Heldur Viires, Ülo Sooster, Kaja Kärner, Valve Janov, Silvia Jõgever 6.Kes seisid Tallinnas esimese maalikunsti uuenemislaine eesotsas? Enn Põldroos ja Nikolai Kormašov 7.Mida põhimõtteliselt uut tõi rühmitus ANK-64 eesti kunsti? Kunstnikud kujundasid igaüks välja selgelt omapärase käekirja ning vastandusid sellega ühetaolisust soosivale sotsrealismile. Nad loobusid ka nõukogulikest süžeedest ja temaatikast. 8
Uut hoogu sai Tartu noorte kunstnike platvorm. Taaselustus kunstikabinet, Andres Kasemaa käe all ja tegutses eksperimentkaal graafikaateljee Mait Vaitmaa eestvedamisel. Kammerlik graafika oli seal 70ate II poolel väga populaarne. Maal, saab küpse kunsti tugevaimaks esindusvormiks, millega kajastatakse uuendusi ja uudiseid. Kõrge tehniline taseme traditsioonilises tähenduses leiame Johannes Võerahansu Aleksander Vardi, Lepo Mikko maalidelt. Traditsioonilise esteetika esindavad Olev Subbi maalid, endiselt aus on portree Leili Muuga tööde näitel. Veel jääb sellesse perioodi Tiit Pääsikese, Kristiina Kaasiku, Jüri Palmi, Uno Roosvaldi, Peeter Mudisti, Enn Põldroosi, Toomas Vindi ja Evald Okase maalimise hiilgeaeg. Erilist tähelepanu 1970. aastates vajab graafika kuna Liidu siseselt ei olnud see tehnika võrdväärselt hinnatud klassikalise maali või monmumetnaalkunsti kõrval, puudusid ka karmid
aastate armastatumaks luuletajaks oli Jüri Üdi ehk Juhan Viiding. Proosauuenduse "maaletoojaks" oli 18- aastaselt esikromaani avaldanud Mati Unt. Kunstis kestsid pallaslaste traditsioonid 1960. aastateni, pärast seda hakkasid levima avangardistlikumad lähenemised (Jüri Arrak, Tõnis Vint, Ando Keskküla, Leonhard Lapin), mis said algselt inspiratsiooni tehnika- ja kosmoseoptimismist (Elmar Kits, Nikolai Kormasov). 1970. aastail pääses taas rohkem mõjule traditsioonilisem suund (Olev Subbi, Aili Vint, Malle Leis), mis arenes kohati fotorealismini. Eesti heliloomingusse jätsid olulise jälje Gustav Ernesaks, Ester Mägi, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt jt. Vaatamata võimude jahedale suhtumisele jõudis Eestisse taas dzäss ja nüüd ka rock-muusika. Tänapäeva Eesti kultuur Tänapäeva Eesti kultuurile on iseloomulik kiire sidemete taastamine maailmaga, tehnoloogiline areng ja otsingud uute kunstivormide alal. Samal ajal on Eestis kanda kinnitanud globaalse
,,Die Brücke" Kubism. Picasso, Braque, Gris Futurism. Boccioni, Carra Abstraktsionism. Kandinsky, Mondriani, Malevits Dada. Duchamp, Arp Sürrealism. Ernst, de Chirico, Dali, Miro 23. Eesti kunst 20. sajandi alguses K. Raud, Laikmaa, Mägi, Triik, Koort, Kallis, Hellat 24. Eesti kunst 1918 1940 (kolm erinevat suunda), ,,Pallas", Viiralt, Eesti Kunstnikkude Rühm 25. Eesti kunst 1940 1955 26. Eesti kunst 1955 1975. Malin, Subbi, Kits, Põldroos, Kormasov, Sooster, ANK-64, jne 27. Eesti kunst 1975 1990 28. Taasiseseisvunud Eesti kunst 32
Thematic possibilities were expanding, inner qualities and the mental outlook of the artist himself became essential. The new generation of artists had started to lead the changes in the Sixties: painters and graphic artists Jüri Arrak (b. 1936), Malle Leis (b. 1941), painters Henn Roode (1924-1974), Enn Põldroos (b. 1933), and others. In painting the boundaries become flexible, the pure landscape with other images included (Olev Subbi, b. 1930). The first foreign exhibition of Estonian applied art in Soviet times was held in Helsinki 1960. Later international exhibitions in Poland, Yugoslavia, Italy and other countries won recognition and appreciation. The search for novel forms, free conception and an independent status of colours was far reaching. Deviation from the prototype became meaningful. Abstract experiments and Cubist deformation of form became just as important as other Western models
annaabi.ee 
