Ülo Ilmar Sooster Ülo Sooster life and time Born on 17. October 1924 Died on 25. October 1970 Schools: homevillage school in Ühtri, Kärdla school. Franch Lycee and Tartu art school. 1949 Ülo Sooster were arested. He was in a prison camp, in Karanganda. In 1956 the returned to Estonia together. 1957 he went back to Moscow. Tennopent Sooster 28. December 1957 Treasured member of Moscow's alternative art crowd. His works weren't missing from practically a single exhibition in Moscow. International artist. His art. Three periods: pallaslik, modernistic and surrelistic. Pallaslik art: time when he was learning at Pallas Art School, 19431949 Modernistic and surrelistic art were parallel. Junipers, fishes and eggs. Main tools: pencil, oil, Indian ink, felt marker. Personal exhibitions
Ülo Sooster life and time · [slaid 1] Ülo Sooster was born on 17. October 1924 in the village of Ühtri, Käina county, on the island of Hiiumaa. And he died in 25 October 1970, in Moscow. · He started school in his homevillage of Ühtri and continued on the island, in Kärdla. His high school days were spent in Tallinn at France Lycee. Ülo Sooster studied art in Tartu during the period of 1943 1949. During his first year there, the scool was renamed the ,,Pallas Higher Art School". · In November of 1949 Ülo Sooster and the men belonging to his circle of friends were arrested, acvused of hardended decadence and bourglious natsionalism (süüdistatuna paadunud dekadendsuses ja kodanlikus natsionalismis). · The fate carried him to a prison camp in Karanganda. Despite everything he continued
Eerik Haamer "Ruhnu kalurid" 43. Eerik Haamer "Evakueeritavad" 44. Eerik Haamer "Perekond vees" 45. Elmar Kits "Öine Habaneera" 46. Johannes Saal "Lumi kogub aia äärde, valu minu südame "(Juhan Liivi portree) 47. Johannes Greenberg "Pajats" 48. Eduard Viiralt "Põrgu" 49. Eduard Viiralt "Kabaree" 50. Eduard Viiralt "Jutlustaja" 51. Eduard Viiralt "Absindijoojad" 52. Eduard Viiralt "Berberi tüdruk kaameliga" 53. Eduard Viiralt "Viljandi maastik" 54. Viktor Karrus "Vilja riigile" 55. Ülo Sooster "Autoportree" 56. Ülo Sooster "Värvilised kadakad" 57. Ülo Sooster "Punane muna" 58. Valve Janov "Varajased kalad" 59. Valve Janov "Näitusel" 60. Olav Maran "Inhabitant" 61. Valdur Ohakas "Punane akt" 62. Valdur Ohakas "Roosa kompositsioon" 63. Valdur Ohakas "Helendav figuur" 64. Ilmar Malin "Paul Eerik Rummo portree" 65. Ilmar Malin "Rõõmus agregaat" 66. Kaljo Põllu "Iive,iive" 67. Kaljo Põllu "Arhitekt" 68. Kaljo Põllu "Maailm kui pada" 69. Leonhard Lapin "Naine-masin" 70
Kommunistliku partei kontroll kunstielu üle pisut nõrgenes 1960.aastate keskel hakkasid kunstnikud kasutama omapärast käekirja Mõju avaldasid mõned näitused mida eesti kunstnikud pääsesid vaatama 1970.aastate alguseks oli eesti kunst tundmatuseni muutunud 1980.a sai väga populaarseks plakatikunst Maalikunstnikud Ilmar Malin ● Olev Subbi Elmar Kits ● Henn Roode Aleksander Vardi ● Valdur Ohakas Valve Janov ● Evald Okas Ülo Sooster ● Artur Rinne Günther Reindorff ● Heldur Viires Ilmar Malin (1924-1994) ● Oli eesti maalikunstnik, joonistaja, graafik ● Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ● Ta viibis kuni 1948.a Siberis vangilaagris, kuna võitles Saksa sõjaväes http://elm.estinst.ee/site_media/covers/27_kaas.jpg “Laps emaga” (1957) http://www.e-kunstisalong.ee/images/malin_laps_emaga.jpg “Puhkekodus” (1959)
York", ,,Pariis Berliin" või ,,Pariis Moskva". Need on muidugi metropolide sillad, mille ilmselt kõige suurejoonelisemaks finaaliks näis kujunevat 1995. aastasse planeeritud 6 miljoni dollarilise eelarvega näitus ,,Berliin Moskva", millega tähistati II maailmasõja lõppemise 50ndat aastapäeva. Eesti kunstile oli sama tähtis ,,Tallinn Moskva" sild, mis töötas sõltumatus kunstielus efektiivselt kuni perestroikani välja. Selle silla alusepanijaks oli eesti kunstnik Ülo Sooster, kes sündis 1924. aastal Eestis Hiiumaal ning õppis 1940. aastatel Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. 1940. aastate teisel poolel polnud stalinistlik surve Eestis veel nii tugev, nagu ta oli olnud mujal Nõukogude Liidus, kus vene avangardi esimese põlvkonnaga õiendati arved juba 1920. aastatel. Soosteri õpetajate hulgas oli ja Ado Vabbe esimene moodne eesti kunstnik, kes oli aastatel 1911 1913 Münchenis õppides olnud kontaktis Kandinskyga.
ERLE MAIDO 2 9.01.2015 RETSENSIOON: Külastamise kuupäev: 09.jaanuar 2015 Näituse nimi: „Rasked valikud – Eesti kunst 1945-1991“ Kunstnik: Richard Sagrits, Nikolai Kormašov, Henn Roode, Ülo Sooster, Toomas Vint, Olga Terri, Johannes Saal, Jaan Elken, Tõnu Virve, Richard Kaljo jt. Ekspositsioon „Rasked valikud – Eesti kunst 1945-1991“ hõlmab rohkem kui poolt KUMU neljandast korrusest. Näitus on väga laiaulatuslik – pidev stiilide vahetus ja erinevad meeleolud. Näitusel oli näha suurel hulgal väga realistlikke portreesid kui ka kunstnike vaba eneseväljendust. Näitus oli jaotatud mitme erineva saali vahel, et iga ruum saaks just anda edasi teatud ajastu õige tunnetuse.
Henn Roode oli keeruline intrigeeriv tegelane, kelle maalid ei ava end kergelt. Ta oli olemuselt intellektuaal ja kunstis tõeotsija. Luuletaja ja kunstiloolane Indrek Hirv iseloomustab Roodet nii: "Värvipaletis pallase traditsioone jätkav, kompositsioonikäsitluses erandlik ja avastav, portreedes peen psühholoog, meremaastikes silmapiirist kaugemale viitav arvati 70ndate algul ka ame...
Eesti kunst 20. sajandi alguses Referaat Kunstielu 20. sajandi algul Sajandi algul toimusid eesti kunstis, nii nagu kogu kultuurielus, suured muudatused. Ühiskond oli muutunud juba nii rikkaks, et kunstnikud said Eestis oma töid müüa ning nad ei pidanud võõrsil leiba teenima. Tekkisid esimesed võimalused saada eestikeelset kunstiharidust. Tallinnas avas 1903. a. oma ateljeekooli Ants Laikmaa ja Tartus 1904. a. Kristjan Raud. See haridus ei asendanud päris korralikku, kõrgemates koolides saadavat, kuid kanged eesti poisid õppisid ise omal käel, reisides palju, eelkõige Pariisi, külastades muuseume ja täiendasid end vabaakadeemiates (kool, kus väikese raha eest võisid kõik käia). Kunstnikud võtsid koos teiste haritlastega osa 1905. a. revolutsiooni sündmustest, mis kajastus ka nende loomingus. Revolutsioonisündmustes osalemisest oli tegelikult tähtsam igapäevane rahvuslik tegevus, eesti rahva eneset...
kõrgtasemelist kunsti ning vältisid päevakajalisi teemasid, jäädes vaikeludes, loodus- ja linnatemaatikas suurelt osalt truuks 1930. aastate kunstitraditsioonidele - ja said kaela süüdistuse formalismis. 1956. aastal hakkasid vangistusest tagasi tulema kunstiõpingute ajal arreteeritud kunstnikud, kes 1960. aastal korraldasid näituse, mis äratas ametivõimudes kahtlusi. Selle vaimseks juhiks oli Ülo Sooster, kes pärast Moskvasse siirdumist kujunes impulsside andjaks ning Eesti ja Moskva kunstnike koostöö vahendajaks. Seevastu olid Tallinnas hariduse saanud nooremad kunstnikud valmis uute kunstivooludega kaasa minema. 1959. ja 1960. aasta! korraldati pealinnas noorte kunstnike näitusi, millest kasvas välja järgmiste aastakümnete kunsti särav plejaad, nagu graafik Herald Eelma ning maalikunstnikud Olav Maran ja Enn Põldroos. Nad uurisid iseseisvusaja
Eesti popkunsti näited: Andres Tolts ,,Poksijad" Leonhard Lapin 1968 a oli hipi-ajastu ja vabameelse noorsooliikumise lõpp. Sel aastal suri ka Dushamp. 5. Kontseptualistlik kunst keele-, protsessi- ja fotopõhised kunstistrateegiad. Rühmitused, koolkonnad. New Yorgi ja Moskva kontseptualistid. Moskva kontseptualism tekkis väljaspool ametlikku kunstisüsteemi nõukogude korra kriitikana Kunstnikke: Andrei Monastõrski, Erik Bulatov, Ilja Kabakov, Ülo Sooster, Komar & Melamid Boris Groys (s. 1947) on kunstikriitik, meediateoreetik ja filosoof- üks olulisemaid nn Ida-Euroopa kunsti spetsialiste Läänes. Ta nimetab Moskva kontseptualismi "romantiliseks kontseptualismiks". Monastõrski ja Kollektivnõje Deistvija tegevus seisneb peamiselt linnast välja sõitmises, ettevalmistatud aktsioonides keset loodust. Näiteks: sõidetakse linnast välja metsa; kõnnitakse hanereas mööda metsa; mingil hetkel kunstnik peatab
Sulaaeg: ● Vähenes kontroll kunstnike tegevuse üle; ● Lubati modernistlikumat loomelaadi; ● Taastekkisid kontaktid Lääne-Euroopa kunstiga; ● Eesti Riiklik Kunstiinstituut (ERKI) kujunes üheks edumeelsemaks kunstiõppeasutuseks NSV Liidus; ● Loodi noorte kunstnike rühmitused. Altar Kotli, Henno Sepmann, Endel Paalmann: Tallinna laululava, 1960. aasta Ado Vabbe: Kompositsioon Ülo Sooster: ● Pärast Karaganda vangilaagrist vabanemist jäi elama Moskvasse; ● Üks tähtsamaid ühenduslülisid Eesti ja lääne kunsti vahel; ● Elas Moskvas, suhtles paljude linnas elavate ja õppivate välismaalastega; ● Eesti kunstitudengid olid Soosteri ateljees sagedased külalised, eesmärgiks viia ennast kurssi Lääne- Euroopa kunstieluga. Mustad kadakad Maastik kuuvalgel Punane muna
maastikuvaateid. Silmapiiri avardavad komandeeringud Liidu eksootilistesse paikadesse on jäädvustatud näiteks Ilmar Malini Kesk-Aasia või Kaljo Polli Kamtsatka tööd. Pallase ümmardamine sai Tartlastele ideoloogiliseks taksituseks uute suundade katsetusel ja arenemisel. Erandina Ilmar Malin, kes ERKI lõpetajana pälvis tiitli kui Tartu rahutuim hing. Joonis .... Ilmar Malin Ema Lasega Omamoodi ajastu kangelane Ülo Sooster, kes kodanliku natsionalismi süüdistustega 1949 Tartus arreteeriti, ei naasnudki pärast vabanemist 1956 Tartusse vaid jäi elama Moskvasse. Omamoodi kontaktlüliks vanadele Tartu tuttavatele ja aktiivne tegelane Moskva elavas alternatiivses kunstielus sai temast mõnes valdkonnas eesti kunstielu "ärataja". Sooster osales ka 1962 Moskvas toimunud Maneezi näitusel, mida külastas Nikita Hrutov ja mille otsese tagajärjena algas abstraktsionismi vastane kampaania
loomingulistes liitudes toimusid nn puhastused. Välja heideti enamik paremaid kunstnikke- keda süüdistati formalismis,natsionalismis või lihtsalt loomingulises passiivsuses.Formalismisüüdistuseks piisas vaid impressionismihõngulisest koloriidist või pisut vabama käega tehtud joonistustest-sellist süüdistust sai esitada pea kõigile eesti kunstnikele.Arreteeriti mitmeid kunstnike ja otsene vägivald tabas paljusid kunstiüliõpilasi,vangistati ja küüditati paljud kunstnikud-Ülo Sooster,Henn Roode,Esther Potisepp(hiljem Roode),Valdur Ohakas jt.Kunstnike Liidu tavaliseim karistus oli väljaheitmine,mis tegi võimatuks kunstnikuna töötamise.Mitmed enne kõrgel positsioonidel olnud kunstnikud kaotasid oma staatuse ja muutusid ise süüalusteks.Adamson-Eric kaotas kõik oma ametikohad ja tiitlid ning läks jalatsivabrikusse tööle. 1950 toimusid jõhkrad reformid kunstihariduses.Tartu Riiklik Kunstiinstituut otsustati sulgeda,kuna peeti formalismi pesaks
Vanemad kunstnikud pöördusid tagasi 1930. aastate kunsti juurde. Nooremad kasutasid uuema Lääne kunsti kogemusi. 3.Millises kunstiliigis saavutasid eesti kunstnikud kõige esimesena loomingulise vabaduse? Tarbekunstis 4.Millise kunstiliigi hiilgavale tulevikule panid aluse Vive Tolli, Peeter Ulas ja Herald Eelma? Graafika 5.Nimeta juhtivad Tartu maalikunstnikud käsitletaval perioodil? Ilmar Malin, Olev Subbi, Henn Roode, Valdur Ohakas, Lembit Saarts, Heldur Viires, Ülo Sooster, Kaja Kärner, Valve Janov, Silvia Jõgever 6.Kes seisid Tallinnas esimese maalikunsti uuenemislaine eesotsas? Enn Põldroos ja Nikolai Kormašov 7.Mida põhimõtteliselt uut tõi rühmitus ANK-64 eesti kunsti? Kunstnikud kujundasid igaüks välja selgelt omapärase käekirja ning vastandusid sellega ühetaolisust soosivale sotsrealismile. Nad loobusid ka nõukogulikest süžeedest ja temaatikast. 8.Kes hakkasid meil esimesena kasutama op-, pop- ja kineetilist kunsti?
BRUCE NAUMAN – NEW YORK ( s 1941) - Õppinud matemaatikat ja füüsika - Huvi keele vastu -on teinud skulptuure fotosid ja neoontöid ja performanceid - fookuses mängulisus ja humor 1990. on figureerinud kunstikute poolt koostatud nimekirjas kunstnikuna nr’1 Tööd: Sada korda ela ja sure ja 15 kätepaari MOSKVA KONTSEPTUALISM tekkis nõugokude kora kriitikana välaspool ametlikku kunstisüsteemi põhiliselt 5 kunstniku vahel -ANDREI MONASTÕRSKI -ERIK BULATOV -ILJA KABAKOV -ÜLO SOOSTER -KOMAR JA MELAMIID jt. Tekkis rühmitus – Kollektivnõje Deistvija ( liider ANDREI MONASTRÕSK) Nt 1977 , kui sõideti rongiga Moskvast välja metsa ja jäeti metsa maha loosung Erik Bulatov konseptuaalne maalikunstnik : 1.“Krassikovi tänaval” 2.Õli lõuend – “ Punane Horisont” 3. “ Ohtlik” Kokkuvõtteks : Kontseptuaalne kunst tihti defineerib juba mõnda loodud konseptsiooni, mitte ei naeruväärista aga võtab huumoriga inimeste jaoks liiga tõsiseid asju . Kõik
Picasso, Braque, Gris Futurism. Boccioni, Carra Abstraktsionism. Kandinsky, Mondriani, Malevits Dada. Duchamp, Arp Sürrealism. Ernst, de Chirico, Dali, Miro 23. Eesti kunst 20. sajandi alguses K. Raud, Laikmaa, Mägi, Triik, Koort, Kallis, Hellat 24. Eesti kunst 1918 1940 (kolm erinevat suunda), ,,Pallas", Viiralt, Eesti Kunstnikkude Rühm 25. Eesti kunst 1940 1955 26. Eesti kunst 1955 1975. Malin, Subbi, Kits, Põldroos, Kormasov, Sooster, ANK-64, jne 27. Eesti kunst 1975 1990 28. Taasiseseisvunud Eesti kunst 32
Sulaaeg ja 60ndad seotud, aga ei ole üks ja sama. Kunstis olemas realistliku ilmega portreed, Stalini portreed kaovad. Hakkab uut peale tulema, see esialgu selle ilmega (vt ÕIS). Sulaajal maalikunstis oluline tendents abstraktsus. Hakatakse sellega võitlema, aga see jääb poolde vinna. Lõpptulemus on selles mõttes huvitav, et kohaliku kunstielu edasi vaadates, siis Eestis muutub normaalseks abstraktsus. Maneezinäitus (uuri?) seal oli Ülo Soosteri pilt, Sooster tuntud sellepärast, et muutus oluliseks figuuriks Vene underground kunstis. Suur abstraktsiteooretik Olav Maran. Kuidas periodiseerida? Aluseks poliitiline ajalugu ja valida 1956-1964 või 1956-68 kui püüda kirjanduslikku pilti laiendada, siis lihtsam võimalus, et lööme keskelt pooleks: 1956-1965 1966-1972 Muutus pole järsult tajutav, aga on olemas. Kui 60ndad pooleks teeme, siis arusaam, et 60ndad on imelik kümnend, mis tundub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
