Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esimese Eesti Vabariigi kunst (0)

1 Hindamata
Punktid

Ajaloo referaat


Esimese Eesti Vabariigi kunst

õp. Ingrid Paggi

Tallinna 21. Kool

11 c klass


Andrea Tamm

2010

AJALOOLISED SÜNDMUSED

1918-1940


  • 24.02.1918 – Eesti Vabariigi väljakuulutamine
  • 1919. a. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus
  • 1919. a. asutati Tartusse kunstikool “Pallas”
  • 02.02.1920 – Tartu rahu
  • 1921 – Eesti saab Rahvaste Liidu liikmeks
  • 01.12.1924 – kommunistide mässukatse
  • 1933 – rahvahääletus kiidab heaks uue põhiseaduse
  • 12.03.1934 – K. Pätsi ja J. Laidoneri juhitud riigipööre
  • 1937 – uue põhiseaduse vastuvõtmine
  • 1938 – amnestia poliitilistele vangidele

ESIMESE EESTI VABARIIGI KUNSTIST
1920ndad
1920ndad aastad on Eesti professionaalse kunsti väljakujunemise ajajärk. Kunstnike esilekerkimine ei sõltunud enam saatuse suvast ning õnnelikest kokkulangemisest, vaid oli asutatud toimiv Tartusse kunstikool “Pallas” (1919. aastal), kus väga head kunstnikud hakkasid koolitama noori õpilasi. Juba esimestel aastatel õppisid Pallases Eesti kunstiajaloo tõelised pärlid, esimeste õpilaste seas olid ju näiteks Aleksander Vardi ja Eduard Wiiralt . Koos Tallinna Riiklikku Kunsttööstuskooliga (hilisem EKA) õpetati välja proffessionaalseid kunstnikke, omamaise kunstihariduse teke oli esimese Eesti Vabariigi kunstielu suurimaid saavutusi.
Kunstinäituste intervall ei olnud enam kolm aastat, vaid nad toimusid nüüd regulaarselt ning ajakirjanduse terava silma all, tekkisid juba ka esimesed kunstirühmitused, võis hakata rääkima kunstivooludest ja -suundadest, esmakordselt astus jõuliselt kunstiareenile vabagraafika (seda muidugi ennekõike tänu Wiiraltile), kunstnikud hakkasid ka organiseeruma erialaliitudesse. Seega: 1920ndad kindlustasid Eesti kunstiajaloo tagala . Pärast seda kümnendit oli selge, et eesti kunst on olemas. 1920ndate esimene pool jäi ka üheks suuremaks avangardiperioodiks eesti kunsti ajaloos. 1930ndad , mil sotsiaalsed garantiid ja muu säärane olid selgelt tugevamad kui kümme aastat varem, liikusid kunstnikud realistliku kunsti juurde.
Kunstniku ühiskondlik positsioon ei olnud aga 1920ndatel sugugi kindel. Esmakordselt tegi jõupingutusi riik, asutati näiteks Eesti Kultuurkapital ning mitmed kunstnikud (sh Wiiralt) said tänu riiklikele stipendiumitele sõita Pariisi, mille tähtsust on raske üle hinnata. Kuid samas oli näiteks Pallases õppimine tasuline ning mitmed jätsid kooli vahepeal pooleli . Samuti hiilgas noor riik mitmete kummaliste sammudega, näiteks lasi ta ära viia baltisaksa kunstikogud, mis oksjoneeriti Saksamaal. 1929. aastal visati aga noor Eesti Kunstimuuseum välja Kadrioru lossist, kuhu riik tahtis enda residentsi. Eesti riik ei olnud veel tegelikult oma kunsti jaoks valmis.
Inimesed, kes tajusid aga ühiskonna ees suuremat vastutust ning nägid, et nad peavad olema ühiskonna jaoks teatud viisil eeskujudeks , jõudsid kiiresti selleni, et kodumaise kultuuri ja kunsti toetamine on neile ülesandeks. 1930ndad näitavad, et ühiskondlik suhtumine hakkas muutuma , sest oli vaja inimesi, kes näitaksid suunda.
1930ndad
1930ndad aastad on kogu Euroopa kunstis üldiselt teatud rahunemise ajajärk. Realistlikud , impressionistlikud ja neoimpressionistlikud maalid asendasid ekspressionistlikke, kubistlikke ja sürrealistlikke. Eestis on raske ette kujutada, et 1920ndate napp avangard võinuks kedagi 1930ndateks väsitada; samuti ei olnud siinne vaikiv ajastu kunsti osas väga domineeriv. Eesti 1930ndate kunst oli suhteliselt kindel ja terviklik. 1930ndaid on nimetatud ka eesti kunsti kõrgperioodiks, mil valmisid parimad värvi- ja vormiharmooniat kandvad tööd ning mil üldine kunsti tase oli äärmiselt kõrge. Eestis pöörduti realistliku maastikumaali poole erinevatel põhjustel, alates prantsuse maalikoolkonna eeskujudest, kuni siinsete kunstnike isiklike põhjusteni, millest sugugi viimane ei olnud nende päritolu: endiselt olid kunstnike vanemad talupojad, möldrid, meremehed – loodusele lähedal seisvad ja lihtsust hindavad inimesed.
Eestlased hakkasid sel ajal tasapisi linnastuma, rustikaalne pärand jäi üha enam ilukirjanduse ja kunsti kanda ning kujuneb välja linnakultuur kohvikute, uulitsate, voorimeeste, tudengite ja muu säärasega. Linnade rahvaarv kasvas pidevalt ja eestlaste tung maalt linna oli silmatorkav, kuid Eesti linnad 1930ndatel olid mitte mingil juhul suurlinnad, vaid maaga endiselt tihedalt seotud.
1930ndad tõid ka agulirealismi imbumise eesti kunsti, mida on põlastavalt nimetatud nii köögirealismiks, kui ka kunstnike silmaringi avanemiseks.
1930ndad tähistavad ka ühiskonna huvi kasvu kunsti vastu. Kunst võtab üha kindlamalt sisse oma positsioone, toimuvad näitused, ilmub kriitika, publiku arv kasvab. Kunst kodu seintel hakkas täitma nii esteetilistkui ka eetilist funktsiooni. Kunstis nähti võimalust muuta inimest paremaks, kasvatada teda kõrgete väärtuste vaimus .

Mõned ESIMESE EESTI VABARIIGI KUNSTNIKUD


Esimesed olulised nimed Eesti kunstiloos olid maalikunstnik Johann Köler, skulptorid August Wiezenberg ja Amandus Adamson, 20.sajandi vahetuse eel veel ka Kristjan ja Paul Raud ning Ants Laikmaa . Ants Laikmaa panus eesti kunstialase mõtte arendamisel ja uute kunstisuundumiste olulisuse rõhutamisel akadeemilise käsitluslaadi kõrval on eriti oluline.
20. sajandi esimene kümnend oli väga rikas andekate ja omanäoliste kunstnike poolest – Nikolai Triik, Konrad Mägi, Aleksander Tassa , Jaan Koort, Paul Burman , kellest paljud töötasid sajandi alguses ka Pariisis.
Konrad Mägi 1878 -1925
  • Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas.
  • Sai kunstialased algteadmised 1899– 1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala.
  • Jätkas kunstiõpinguid 1903–1905 vabakuulajana Peterburis A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele.
  • Õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga.
  • Läks 1907. aasta sügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias "La Ruche", õppis Colarissi vabaakadeemias ja Academie de la Grande Chaumiere'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume.
  • 1908–1910 elas Norras. 1911. a. suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912 Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse.
  • Ta töötas joonistusõpetajana 1913 Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 1916-1919, pidas ateljeestuudiot.
  • Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas.
  • Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Looduse kujutajana oli ta suuresti 1mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule.
  • Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tušijoonistus).
  • Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (1908–1909), "Norra maastik männiga" (1910).
  • Mäe Saaremaa–ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid.
    Astast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv" (1918–1920), "Otepää maastik" (1918–1920). Ekspressionismi mõjulised on ka suured figuurikompositsioonid Pietà (1919), " Kolgata " (1921).
  • Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (1922–1923).
  • Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: “Holsti” (1916).
  • Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (1923–1924).

“Rannamaastik” “Norra maastik”

Eduard Viiralt 1898 - 1954


  • Eduard Viiralt sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a.
  • Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal.
  • Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 – 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 – 1922 ja 1923 – 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie’s 1922 – 1923) Selmer Werneri juhendamisel.
  • Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas
  • Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat.
  • Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste , nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni.
  • Viiraldi varasemates töödes on näha hilis -saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on “Põrgu” (söövitus, 1930-1932), “Kabaree” (söövitus, 1931).
  • 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule.
  • 1938. aasatal pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939).
  • 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis.
  • Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks.

“Põrgu” “Tüdruk kaamliga”

Adamson- Eric 1902-1968


  • Adamson-Eric sündis pere kuuest lapsest neljandana. Tema isa, Jaan Adamson, oli Tartus riidekaupmees ja ema, Anna (neiupõlvenimega Lachmann), oli kunstnik.
  • Ta õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis, viiendast klassist alates Hugo Treffneri gümnaasiumis.
  • Aastal 1923 siirdus Adamson-Eric Berliini sooviga õppida tarbekunsti. Temast sai aastaks Berliin-Charlottenburgi Tarbekunsti- ja Käsitöökooli õpilane. Aastal 1924 siirdus Adamson-Eric Pariisi, kus õppis mitmetes eraakadeemiates joonistust ja maali. 1920. aastate lõpupoole oli Adamson- Ericu maalide valitsevaks žanriks natüürmort.
  • 1930. aastate teisel poolel asus Adamson-Eric elama Tallinna. Siis hakkas ta ka tegelema vabaõhumaaliga.
  • Maalikunsti kõrval oli väga oluline ka Adamson-Ericu tegevus tarbekunstnikuna. Ta alustas tegevust tarbekunstnikuna tekstiili vallas. Aastast 1937 hakkas tegelema metallehistöö, keraamika, portselanmaali ja nahkehistööga.
  • Aastal 1941 evakueerus Adamson-Eric nõukogude tagalasse ning aasta pärast sai ta Kuibõševis asutatud Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite peakunstnikuks. Järgmisel aastal, sai ta Eesti NSV Kunstnike Liidu esimeheks.
  • Peale sõda pöördus Adamson-Eric tagasi Tallinna. Temast sai 1945. aastal asutatud Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi direktor. Kuigi ta töötas kaasa nõukoguliku kunstielu korraldamisel, oli Adamson-Eric sunnitud 1949. aastal instituudi direktori ametikohalt lahkuma .
  • Aastal 1950 toimunud Eestimaa Kommunistliku Partei VIII pleenumil langes Adamson-Ericu looming ja isik hävitava kriitika alla. Ta heideti Kunstnike Liidust välja, võeti ära ateljee ja praktiliselt võimalus kunstnikuna töötada. Et leiba teenida, läks ta tööle naha- ja jalatsikombinaati.
  • Aastal 1955 tabas Adamson-Ericut parempoolne halvatus . Peale seda kunstniku parem käsi ei suutnud pintslit hoida, siis hakkas ta maalima vasaku käega. Kõik Adamson-Ericu hilisperioodi maalid on teostatud vasaku käega.
  • Aastast 1953 kuni elu lõpuni töötas õppejõuna ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis.
  • Aastal 1964 alustas uue loominguliigiga- dekoratiivplaatidega.
  • Adamson-Eric on maetud Tallinna Metsakalmistule.

“Meesakt Narva taustal” “ Viiul ja vest”
Kasutatud kirjandus:

Vasakule Paremale
Esimese Eesti Vabariigi kunst #1 Esimese Eesti Vabariigi kunst #2 Esimese Eesti Vabariigi kunst #3 Esimese Eesti Vabariigi kunst #4 Esimese Eesti Vabariigi kunst #5 Esimese Eesti Vabariigi kunst #6 Esimese Eesti Vabariigi kunst #7 Esimese Eesti Vabariigi kunst #8 Esimese Eesti Vabariigi kunst #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor teadvus Õppematerjali autor
Referaat:

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eesti kunst 1918-1940
34
ppt

Eesti kunst 1918-1940

kunstnikud Konrad Tartu kunstikool ,,Pallas" Mägi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe. Ekspressionism 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõju, eriti graafikas. Selle mõju avaldus enamasti mõõdukalt, pehmenenult ja dekoratiivsemalt. Maalija Peet Aren ja kujur Anton Sparkopf, Eduard Wiiralt. Anton Starkopf. Leda. 1930. Tamm. Konstruktivism Seda viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm (Eduard Ole, Arnold Akberg, Märt Laarman). 1920. aastaid võib pidada avangardi levimise aastakümneks. 19. ja 20. sajandi mind Vaade vabrikule. üle postimpressionismi ja Arnold Akberg. rahvusromantikasse. Õli. 1924. Impressionism Ado Vabbe, Paul Jaab Koort. Burman, Villlem Metskits. Ormisson Pronks. 1929 Realism

Kunstiajalugu
Referaat Eduard Viiralt
7
docx

Referaat Eduard Viiralt

Timo Pällo 11M klass Eduard Viiralt Referaat Juhendaja: Tiiu Randmann HWG 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Eesti Vabariik kuulus 1920. Ja 1930. Aastail Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka ning seetõttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane. Ka Eestis võib rääkida avangardismi levikust ja realismilähedusest ning isikupära soosiva kunsti õitsengust. Rahvuslik kunstielu oli välja kujunenud alles 20. Sajandi alguses, kuid seda imetlusväärsem on kiire aren, mille eesti kunst 1920. Aastaks oli läbi teinud. Juba Vabadussõja ajal korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega Eesti riik tunnustas kunsti tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomises.

Kunstiajalugu
Eesti maalikunst 1918-1940
2
odt

Eesti maalikunst 1918-1940

Eesti maalikunst 1918-1940 1920. ja 1930. aastal kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on siinne kultuurilugu teistele sama religiooni maadele sarnane. 1920. aastatel levis avangardism. Avangardism on kunstistiil, mida iseloomustavad piiride rikkumine, riskimine, tungimine tundmatule territooriumile, vastu astumine ühiskondlikule arvamusele, terav intellektuaalne profileerumine. Avangardismile on omane ka hukutav, kodanlusvastane protest, mis on seotud eelkõige dadaismi ja sürrealismiga. 1930

Kunstiajalugu
Eesti kunsti kokkuvõte-ettevalmistus eksamiks
14
doc

Eesti kunsti kokkuvõte, ettevalmistus eksamiks

Pilet 1 2.Kunstnik Johann Köler. Johann Köler(1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstink.Maalis oma vanemate,lihtsate taluinimeste portreid.Kuigi kohalik publik koosnes enamjaolt sakslastest,ei tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:"Herakles toob Kerberose põrguväravast"-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi

Kunstiajalugu
Eesti kunst 1918-1940
44
docx

Eesti kunst 1918-1940

"Ärkamine nõidusunest" - mütoloogiaaineline. Neiu oli kirstus, kui võttis noormehe käe, vananes kohaselt. Pilt on kadunud ja sellest on järgi vaid hägused ülesvõtted. • Peterburi patriootide ring - 1850. aastate lõpul tekkis suhteliselt mõjukatest patriootlikest haritlastest nn. Rahvasõprade ehk Peterburi patriootide ring, tänu kellele jõudis1862 Peterburi naasnud ja rühma liidriks tõusnud Johann Köleri eestvedamisel Eesti talurahva hulgas tekkinud sotsiaalmajanduslik liikumine oma palvekirjadega ka keisri ette. Parema elu ja töö otsinguil ning maapuuduse tõttu (1/3 talurahvast oli maata) rändasid eestlased massiliselt välja Venemaale ja Ameerikasse. • Tema elu lõpuaastakümned ta oli suurtes majanduslikes raskustes. Johann Köler (1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik. Maalis

Kunstiajalugu
Eesti Rahvusliku kultuuri algus
6
docx

Eesti Rahvusliku kultuuri algus

Eesti Rahvusliku kultuuri algus *19saj teine pool - Eesti rahvusliku eneseteadvuse loomine -Hakati huvi tundma profesionaalse kunsti vastu. -Kristjan Jaak Peterson tõstis esile eesti keele, tekkis eesti haritlaskond. - 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts. -1857 ilmus Kalevipoja eepos.Kretswald -Berno postimees hakkas ilmuma 1857. -1867 ilmus Lydia Koidula esimene luulekogumik. -1839 Loodi esimesed orkestrid Verigree ja 1848 Torna. -1855 hakati pidama kohalikke laulupidusi. -Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler

Kunstiajalugu
Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu
16
odt

Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu

Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur..........................................................................................12 Teater......................................................................................

Eesti kultuuriajalugu
Adamson Erich
2
doc

Adamson Erich

Algul oliküll lihtsam kujundeid teha ja need ära värvida aga hiljem need kokku panna sobima see oli juba raskem. Kuid kokkuvõtteks tulid kõigil huvitavad tööd. Kohapeal kuulsime, et on võimalik teha ka ehteid jne. Minuarsut oleks päris tore veel minna ja nüüd proovida midagi muud. Kohapeal oli sellinem õnu õhkkond ja giid räääkis kaq väga huvitvalt kõik oli väga tore. Adamson-eric sündis 18. august 1902 Tartu ­ 2. detsember 1968 Tallinn) oli eesti maali- ja tarbekunstnik.Adamson-Eric sündis pere kuuest lapsest neljandana. Tema isa, Jaan Adamson, oli Tartus riidekaupmees ja ema, Anna (neiupõlvenimega Lachmann), oli kunstnik.Adamson-Eric õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis, viiendast klassist alates Hugo Treffneri gümnaasiumis.Aastal 1923 siirdus Adamson- Eric Berliini sooviga õppida tarbekunsti. Temast sai aastaks Berliin-Charlottenburgi Tarbekunsti- ja Käsitöökooli õpilane. Aastal 1924 siirdus Adamson-Eric Pariisi, kus

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun