tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks. Tragöödia tekkis klassikalisel ajajärgul ning arenes välja Dianysose kultusest ja põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel. Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärk vanimad muusika üleskirjutised 7-astelised laadid · Dooria tõsine, mehelik, kindlameelne · Früügia meeleline, kirglik, orgialik ·
muusikuid austati väga muusika eraldus poeesiast hellenismiajastul (330 146 eKr) MELOS LOGOS meloodia helide järgnevus muusika jumalikku päritolu Apolloni muusad: Erato armastusluule Euterpe lüürika Kalliope eepiline luule Melpomene tragöödia Polyhymnia jumalatele mõeldud laulud Terpsichore tants Thaleia komöödia Kleio ajalugu ja eepika Urania astronoomia pillid: kordofonid FOMINIKS/KITARA laul kitaara saatel kitaroodia mängisid mehed vasak käsi mängis viisi, parem rütmi LÜÜRA noormeeste ja poiste pill BARBITON minilüüra HARF aerofonid AULOS, laul aulose saatel AULOODIA SÜÜRINKS AOIDID kutselised lauljad RAPSOODID rändlaulikud HÜMN ühine nimetus kõigile laululiikidele tragöödia originaalis ,,sokumäng": ONKOS müts teatris KOTURNID platvormjalatsid kreeka teatris seljas mitmevärvilised tuunikad ruuporid
mis oli tihedalt seotud universumi ja kogu maailmas valitsevate arvsuhetega. Arvude ja helide seost tutvustas esmakordselt Pythagoras. Kreeklaste muusikaõpetus helidesüsteemist oli üsna keerukas, kasutati erineva karakteriga heliridu (laade) ja võrdlemisi täpset noodikirja. Siiski ei ole muusikat kirjapanduna eriti säilinud, noodikirja kasutati peamiselt muusikaõpetuses. Pillidest eelistasid kreeklased keelpille: väga levinud oli juba mainitud lüüra, samuti kitaara, barbiton ja harf. Puhkpillidest paanivile, flööt ja muidugi teravakõlaline aulos. Väga palju kasutati ka topeltaulost – kaht kokkuseotud aulost puhuti korraga. Löökpillidest olid tähtsamad tamburiin, taldrikud ja kastanjetitaoline krotala. Õrnalt kõlavate lüüra ja kitaara saatel esitati ülevaid lugulaule ehk eeposeid ja armastusluulet, aulos kõlas aga kärarikastel pidustustel. Igal aastal korraldati Vana-Kreeka linnriikides pidustusi jumalate auks. Eriti
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Oliver Harris Hütt 5. klass Referaat KLASSIKALINE KITARR Palamuse 2013 *AJALUGU Kitarr on umbes 5000 aasta vana. Varaseim kitarri eellane arvatakse et on pärit Kesk-Aasiast kitaara. Keskajal olid kasutusel kolme, nelja ja viie keelega pillid. *HÄÄLESTAMINE Kõlab oktaav madalamalt, kui noodis kirjas on. · Kuues keel: E (madalaim toon) (heli sagedus 82.4Hz) · Viies keel: A (heli 6- keelse kitarri standardhäälestus alates esimesest keelest on E, B, G, D, A, E.i sagedus 110Hz) · Neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · Kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · Teine keel: B (heli sagedus 246.92Hz) · Esimene keel: E (kõrgeim toon) (heli sagedus 329.6Hz) Hz ehk hertz on heli sageduse mõõteühik. Samas on erinevaid häälestusviise palju ning erinevad stiiliti standardhäälestuse kõrval kasutatakse mitmesugused ...
Avalikud pidustused Vanas Kreekas * Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Spordi juurde kuulusid lahutamatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides. --- Poeet Xenophanese (VI sajand eKr) SEISUKOHAD SPORDI KOHTA --- Pole õiglane eelistada jõudu suurepärasele tarkusele. Ei rusikavõitlusest, viievõistlusest, maadlusest ega jalgade kiirusest, mis meestele võitlustest võidu toob, parane riigi sisekord. Vähe tõuseb riigile tulu sellest, kui keegi Olümpias võidab. Ega kasva sellest ka linna jõukus. * Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid aga ainult hellenid,...
harf m on 4- keeleline forminks,mille st 7.sajandiks arenes kitaara,levinud oli ka aulos; Kutselised laulikud ja rändlaulikud 3. Pillimäng; 3.Esimene Moosese 3.Kreeklaste
oboega), PAANIVILE ehk SÜÜÜRINKS (5-7, hiljem 14 vilest koosnev), hiljem esines ka PÕIKFLÖÖT, METALLTROMPET. Löökpillidest olid tähtsamad KASTNJETILAADNE KROTALA, VASKTALDRIKUD ja TAMBURIIN. Arhailist ajajärku iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Kujunes ka NOMOSE mõiste: see on reeglite kogum (puudutavad karakteerseid meloodiakäike, laulu põhirütmi, helilaadi ja laulu vormi), mida peab kitaara saatel lauldav kultuslik laul järgima. Klassikalisel ajajärgul oli keskne žanr tragöödia, mis põhineb KOORILÜÜRIKAL ehk DITÜRAMBIDEL. 5. saj lüürikas kujunes uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad, mida nimetatakse „uueks muusikaks“. Sellega käis kaasas ka palju keerukam ja virtuoossem muusikaline väljenduslaad ning samal ajal algas ka väljapaistvate pillivirtuooside tegevus. Muusika hakkas esmakordselt esile
"Tööd ja päevad" sai kreeklaste moraali aluseks. Seda loeti koolides ja oli populaarne põlluharijate seas. Homeros: peetakse Iliase ja Odüsseia autoriks, lugude tekkeaeg 8.-7. saj e.m.a. H. oli pime rändlaulik ehk rapsood; sünni-, kodukohaks peetakse 20 eri paika; eeposte keelekasutus ja linnad/kohad H. elus viitavad, et need võisid sündida Kreeka Väike-Aasia rannikualadel ja saartel. H. eeposeod esitasid rapsoodid kitaara saatel, nende värss seostus üleva stiiliga. Ilias + Oüsseia olid iga kreeklase hariduse alus: mäletati peast kogu elu. 522. aastaks e.m.a. oli Ateenas tekkinud tava esitada neid suurtel panatenaiade pidustustel, mille alusepanijaks peetakse Ateena türanni Pesistratost, kes Cicero teatel hakkas esimesena kokku koguma H. teoseid. Iliasest on ligi 200 keskaegset ümberkirjutist. Selle teksti osadega papüürosefragmente on ligi 1500. Hellenismiajal koguti H
lüüral, Lühem, lihtsama struktuuriga, isiklikum; esitaja/autori kohalik dialekt. Autorid: Sappho, Alkaios, Ibykos, Anakreon Koorimeelika: esitas koor, kes nii laulis kui tantsis; saatepill: lüüra (vahel ka aulos); pikem, keerulisem meetriline struktuur, kõneles laiemale kogukonnale; kunstlik poeetiline keel dooria dialekti mõjudega. Autorid: Alkman, Simonides, Pindaros 32. Mis on paiaan ja ditüramb? Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitaara saatel, ditüramb aulosega saadetav laul Dionysose auks. 33. Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud. Epiniikionid on võidulaulud. Neid on kirjutanud Pindaros ja Bakchylides. 34. Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust. Enne Herodotost kirjutasid ajalugu logograafid, oli nn protoajalugu. Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed. Rahvajutud. 35. Kes olid logograafid?
saabumise teatavaks ning kohtub Penelope kosilasega 18. laul konfliktid kosilasega 19. laul Eurykleia tunneb Odysseuse ära 20. laul valmistatakse ette lahingut 21. laul ambumisvõistlus 22. laul kosilaste tapmine 23. laul Odysseus tõestab Penelopele oma isikut 24. laul Odysseuse isa Laertes tunneb poja ära, kosilaste omaste kättemaks nurjub Kuidas neid teoseid nende tekkeajal esitati? Milliseid teooriaid eksisteerib nende eeposte tekke kohta? Laule esitati kitaara, formingsi saatel. On arvatud, et Homeros on mõlema eepose autor, on arvatud seda, et ta on vaid Iliase autor, Odüsseia autos on keegi teine.. samas on odüsseias näha, et too tunneb iliase sisu üsna põhjalikult. On arvatud ka seda, et Homeros lõi need eeposed erinevatel eluetappidel. Iliase noorena ning Odüsseia vanaduses. ( et nende vahel u 50 aastat ). Homerosele on lisaks nendele 2 omistatud ka muid eeposeid. Kas Teie arvates Homeros võis oma teoseid peast ette kanda/ mäletada?
Penelopeiat alla. Naine tuli, kuid oli algul väga umbusklik, alles pärast seda, kui Odysseus oli väga täpselt kirjeldanud nende abieluvoodit, et kuidas ja millest ta selle tegi, uskus Penelopeia, et tegemist on tõesti tema mehega. Athen lasi ööl kesta kauem, ja Odysseus jutustas Penelopele oma teest koju. * Kuidas neid teoseid nende tekkeajal esitati? Teoseid kanti ette rapsoodide poolt deklameerides, nad ei olnud ise loojad vaid esitasid enam-vähem fikseeritud teksti ja esitus toimus kitaara saatel. * Kas Trooja sõda tegelikult toimus või mitte? Põhjendage oma arvamust. Kaldun pigem arvama, et sõda toimus. Eeposte aineseks oli ajaloolised sündmused, ei ole põhjust arvata, et nüüd mõeldi sõda välja. Trooja sõda kajastati ka teistes tolle aja poeemides, mis minu arvates viitab siiski mingile kunagi toimunud sündmusele, mitte väljamõeldisele. Kui oleks olnud väljamõeldis ei oleks nii paljud teosed seda kajastanud
Oma luules toob Sappho mõnikord terveid episoode mütoloogiast, kirjeldades nt. Helena röövimist, Hektori ja Andromache pulmi jne. Sappho kasutab mitmekesiseid värsimõõte, kuid eriti kuulsaks sai neljarealine nn Sappho stroof. Oma tundekülluse, fantaasiarikkuse ning erilise sarmikuse tõttu olid Sappho luuletused antiikajal väga hinnatud. Ta looming on leidnud kajastust rooma, hiljemini ka Lääne-Euroopa ja vene kirjanduses. Säilinud on üle 200 fragmendi, esitati lüüra, kitaara, keelpilli saatel, kirjeldas elu pisiasju, tundeid. Alkaios- (u. 630-580 eKr). Alkaios lõi samuti uue värsimõõdu- Alkaiose stroof. Elas Sapphoga üheaegselt, Alkaiosel oli samuti sõpruskonnaga seotud luule. Nende luule erinevus: Alkaios osales kodusaare Lesbose poliitikas aktiivselt, Sappho mitte. Alkaios osales rivaalitsevate rühmade võistluses. Alkaiose loomingus kajastub nördimus, pilge, pettumus või rõõm. Alkaios võrdleb riiki tormisel merel oleva laevaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
