Alaselja vaevused (referaat) (0)

1 
 
 
Lahemaa Tervisekool  
2007 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
REFERAAT 
„ Alaselja vaevused “ 
 
Kadri ja Valdo Herzmann 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
„Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg 
valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning 
kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised „nipid“ selle paranemise  
kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata“.1
 
Katrin Gross-Paju 
Neuroloog , meditsiinidoktor 
Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
2 
 
SISUKORD 
 
SISUKORD ........................................................................................................................................ 2 
SAATEKS .......................................................................................................................................... 3 
SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 
Terminitest ja ajaloost .................................................................................................................... 4 
Selg – saladuslik tsoon ? ................................................................................................................ 5 
Arvud ja paradoksid ....................................................................................................................... 6 
1. 
SELJAVALU MEHHAANILISED PÕHJUSED ............................................................... 7 
1.  Alaselga mõjutavad lihased................................................................................................. 7 
2.  Kes ja kuidas haigestuvad ................................................................................................... 7 
3.  Lihase venitus, kramp , trauma ............................................................................................ 9 
4.   Selgroo talitlushäired valu põhjusena ............................................................................... 10 
5.  Lülisamba degeneratiivsed muutused ............................................................................... 11 
6.  Lülidevahelise ketta väljasopistumine ja ishias (kiirguv istmikunärvivalu) ..................... 12 
7.   Pirnlihase sündroom. ......................................................................................................... 12 
8.  Nimmevalude ja –radikuliidi teised põhjused. .................................................................. 13 
9.  Lülisamba nimmeosast kanduvad valud  ........................................................................... 13 
10.  Kui selg valutab, siis mis teeb valu tegelikult ................................................................... 14 
2. 
SELJAVALU HAIGUSLIKUD PÕHJUSED................................................................... 15 
1.   Infektsioonid ...................................................................................................................... 15 
2.  Luukasvajad e. luutuumorid ja vähk ................................................................................. 15 
3.  Selgroo põletikud .............................................................................................................. 15 
4.  Vähemlevinud seljavalu sündroomid ................................................................................ 16 
5.   Murrud ja mõranemised osteoporoosi (luuhõrenemise) puhul ......................................... 17 
6.  Kramplik valu, mis lähtub teistest elunditest, näiteks emakas , peensool, kusejuha , 
jämesool, sapipõis jne. ...................................................................................................... 17 
7.  Seljavalud raseduse ja mensturatsiooni ajal ...................................................................... 17 
3. 
SELJAVALU PSÜHHOLOOGILISED PÕHJUSED ...................................................... 17 
4. 
KUIDAS SELJAVALU RAVIDA.................................................................................... 18 
1.  Kas alaselja ravimine on üldse võimalik........................................................................... 18 
2.  Kuidas ja millal kasutatakse medikamente lääne meditsiinis ........................................... 18 
3.  Toitumine ja põletikuvastased dieedid.............................................................................. 19 
4.  Ravivõimlemine ja harjutused seljale  ............................................................................... 19 
5.   Kirurgiline ravi .................................................................................................................. 20 
6.  Tervendajad ja rahvameditsiin  .......................................................................................... 20 
5. 
IDA- MEDITSIIN RAVIB SELJAVALU ......................................................................... 21 
1.  Refleksoloogia e. tsooniteraapia ....................................................................................... 21 
2.  Hiina meditsiini diagnoosi ja ravi võtted. ......................................................................... 21 
3.  Jaapani Meridiaanide Shiatsu............................................................................................ 25 
4.  Selgroolülide mõjupiirkonnad psüühhilisest vaatevinklist  .............................................. 26 
LÕPPSÕNA ..................................................................................................................................... 27 
KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................... 28 
LISAD...............................................................................................................................................28 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
3 
SAATEKS 
 
Antud teema sai valitud, kuna esiteks on selg massaažis kõige olulisem ja huvitavam 
piirkond. Teiseks põhjuseks on meie endi praktiline vajadus, mis tekkis just seljavaluga 
kokkupuutumistest.  
 
Seadsime   eesmärgiks teha antud teema endale võimalikult selgeks ning koguda kokku 
materjal, mida saaksime oma edaspidises praktikas kasutada ja täiendada. 
 
Tööd koostades manipuleerisime leitud infoga lähtudes enda sisetundest kui ka olulisusest 
meie töö kontekstis. Nii on jäänud nimetamata nii mõnedki harvemini esinevad või keerulisemad 
seljavalu põhjused. Samuti oli ravivõtetest võimalik välja tuua vaid üliväike osa – lisasime nipid, 
mis meile endile uued ja huvipakkuvad olid .  
 
Hakates materjalidega tutvuma muutus teema üha huvitamaks ja samas ka – üllatus, üllatus – 
lihtsamaks. Üldiselt saadakse selja anatoomilisest ehitusest ja valude põhjustest aru ikkagi 
ühtmoodi  ☺  Üllatused  ilmesid, kui nägime, milline osakaal on luu- ja liigesehaigustel ning kui 
abitud ollakse tänapäeva meditsiinis seljavalude tegelike põhjuste tuvastamisel ja seega ka nende 
ennetamisel. Mitmel juhul tunnistatakse, et ei teata, miks selg valutab.  
Seetõttu otsustasime ülevaatlikkuse mõttes lisada ka ida-meditsiini käsitluse alged .   
 
Kui selgus, et ühe tavalise referaadi jaoks saab materjali liiga palju, siis otsustasime Kadri’ga 
koostada  ühise referaadi, kus Kadri osaks jäid lääne-meditsiini tänased seisukohad ja Valdo’le 
ida-meditsiini teadmised. Ning selline pilt avanes meile, kui asusime uurima avalikult saadaolevat 
kirjandust ja informatsiooni. 
 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
4 
SISSEJUHATUS 
Terminitest ja ajaloost 
Selgroo piirkonnas esinevaid valusid nimetavad inimesed tavaliselt ikka radikuliidiks. 
Tegelikult iseloomustab nimmeradikuliiti lülisamba nimme - ja ristluu piirkonnast alajäsemesse, 
kuni labajalga kiirguv valu. Peale nimmeradikuliidi on veel üsna mitmeid haigusi, mille üks 
sümptome on valud lülisamba või jäsemete piirkonnas. 
Lülisamba allosa – nimme- ja ristluu piirkonna – valusid diagnoositakse  lumbalgiana. 
Termin tuleneb ladinakeelsest sõnast  Lumbus  = nimme ja kreekakeelsest sõnast algos  = valu. 
Lumbalgial e. nimmevaludel ei ole ühest põhjust, nad pärinevad selgroo mitmesuguste struktuuride 
häirest. 
Termin radikuliit tuleneb ladinakeelsest sõnast radix= juur ja kreeka pärituoluga järelliitest, -
itis, mis väljendab põletikulist haigestumist, ning võeti kasutusele siis, kui haiguse põhjuseks peeti 
närvijuurepõletikku.  
 
Tegelikult  pole aga radikuliidi puhul tegemist põletikuga, vaid selgroo struktuuride, kõige 
sagedamini lülidevahelise ketta survega närvijuurele, mis põhjustades seljavalu võib kiirguda ka 
jalga (kaelavalu puhul kätte) ning tekitada jäseme nõrkust ja tundehäireid. Seepärst on viimasel aja 
hakatud haigust nimetama radikulopaatiaks. Järelliide „–paatia“ pärineb ladinakeelsest sõnast 
pathia= haiguslik seisund. 
Varem nimetati radikuliiti ka ishiaseks, mis võeti isymikunärvi ladinakeelsest nimetusest  nervus  
ischiadicus, sest valud esinevad tavaliselt selle närvi ja tema harude alal. 
 
Nimmevalud ja radikuliit on iidsetest aegadest  tuntud haigused, olles tõenäliselt sama vanad 
kui inimkond . Tulenevalt ishiase ataki järsust tugevast valust pidasid primitiivsed  inimesed seda 
pahade vaimude nõiduseks ja nimetasid nõianooleks (Hexenschuss) või haldjanooleks (elf’s 
arrow ). 
Vanas Kreekas (5.saj. e.m.a.) loeti ishiase alla kuuluvaks kõik puusade piirkonnas esinevad 
valud. Tollal täheldati haiguse sagedamat esinemist suvel ning seda seletati liigesevedeliku 
vähenemisega päikese suurema energia tõttu. Tuntud kreeka arst ja teadusliku meditsiini rajaja 
Hippokrates (ca 460-377 e.m.a.) täheldas ishiase põdemist sagedamini kõrgklassi inimeste hulgas, 
eriti neil, kes tegelesid ratsutamisega. Ravis rakendati valude leevendamiseks massaaži, soojust, 
vooodirahu, dieeti ja muusikat. 
Vanas Roomas iseloomustati ja raviti ishiast sarnaselt tänapäevastele kirjeldustele. See haigus 
on tuntud ka vanade juutide ja araablaste hulgas ning Indias. Barbarite  invasiooniga 5.-6.sajandil 
kadusid kreeklaste ja roomlaste meditsiinialased teadmised. Renessansi ajal, kui ka arstiteadus  
uuesti arenema hakkas sagenesid uuesti viited ishiasele.  
Ishiase all kannatas ka prantsuse kuningas Louis XIV ( 1638 -1715). Teda raviti edutult looma 
korjustest valmistatud eliksiiri , rohuteede, eeslipiima ja massaažiga. Et ravi tulemusi ei andnud, 
alustasid õukonna arstid intensiivsemat ravi: vaheldumisi lasti kuningal aadrit, tehti klistiiri ja 
kutsuti esile oksendamist. Kaks ja pool kuud kestnud ravi järel kuningas suri. Sellise ravi 
talumiseks oleks pidanud olema tõepoolest väga hea tervis... 
Antiikaja teadmistele hakkas uut lisanduma alles 18.sajandi lõpul, mil itaalia arst Cotugnio 
seostas ishiast istmikunärviga. Murranguks radikuliidi ravis oli 1934.a., mil W.J.Mixter ja J.S.Barr 
tõestasid, et radikuliidi põhjuseks on lülidevahelise ketta e. diski väljasopistumine ja surve 
närvijuurele, kusjuures viimast saab kirurgiliselt likvideerida.  
Laialdasemalt hakati radikuliiti kirurgiliselt ravima pärast Teist maailmasõda, Eestis 1960-
ndatest alates.  
 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
5 
 
Selg – saladuslik tsoon ? 
 
   Haigestumine radikuliiti esineb kohati perekonniti – pärilikku liini pidi. Vahel diagnoositakse 
haigus juba 20-aastasel noorel  inimesel. Samas mõnedel 50-60-ndates eluaastates inimestel 
lülisamba degeneratiivsed muutused ja vaevused puuduvad. Miks – ei osata seletada. 
  90%-l seljavalu käes kannatavatest inimestest on valul määramata iseloom. Protsente kokku 
lugedes selgub , et konkreetse seljavalu põhjusi diagnoositakse umbes 10-15%-l kõikidest 
seljavaludega inimestest. 85-90%-l juhtudest jääb diagnoos ebaselgeks. 
  Siiani pole leitud ühtegi patoanatoomilist või patofüsioloogilist muutust, mis sajaportsendilise 
tõenäosusega iseloomustaks ägedat seljavalu. Seetõttu arstid tunnistavad, et nad ei tea, miks 
inimestel selg valutab. Suudetakse viidata vaid hulgale faktorite loetelule, mis võivad olla valu 
põhjuseks. Ka röntgenipildilt nähtavad selgroo muutused ei pruugi tähendada veel valusid. 
  Tänaste eesti arstide väitel on seljavalu iseparanev haigus ning neil pole andmeid selle kohta, et 
paranemise kiirust oleks võimalik ravimisega kiirendada. Uuringud näitavad, et 50%-l 
juhtudest möödub seljavalu 2 nädalaga, 75-90%-l juhtudest 4 nädalaga. Sama kehtib ka diski 
prolapsi ja protrusiooni kohta, kus paranemise aeg on küll pikem (ca6-8 nädalat) kuid 
paranemine toimub iseeneslikult. Teiste sõnadega: sõltumata valitud ravimeetodist saab 90% 
haigetest terveks 4 nädala möödudes. 
  Kirurgiline selja operatsioon õnnestub tavaliselt paremini patsientidel, kes on positiivse 
eluhoiakuga.  
  Arstid tunnistavad juba täna, et pidev närvipinge ei mõju seljale hästi. Kroonilise valuravi 
kompleksi kuulub tihti ka depressiooniravi, sest pidev stressiolek võib kroonilisi seljavalusid  
süvendada. Miks – seda ei osata seletada. 
  Rootsis, kus sotsiaal- ja tervishoiu korraldus on üks edukamaid euroopas, läbi viidud uuring 
näitab, et haigestumine lihas- ja liigesehaigustesse edestab „ootamatult“ kõiki teisi 
haigestumise põhjuseid.2  
 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
6 
Arvud ja paradoksid 
Seljavalu on  muutunud tänases maailmas, eelkõige Läänes, epideemiliseks nähtuseks. Pole 
võimalik välja tuua täpsemaid arve seljavalu käes kannatajate kohta, kuna tihti selle vaegusega 
arsti juurde ei pöörduta – paljud naeratavad ja kannatavad valu ära. 
Järgnevalt mõningaid faktilisi hinnangud ja paradokse, mida kogusime seljavalu kohta: 
 
  seljavalu on haiguste ja töövõime kaotamise põhjuseks sagedamini kui gripp või muud 
külmetushaigused; 
  nimmevalud  esinevad eluea jooksul 60-80% elanikkonnast, 
  neist alajäsemetesse kiirguvaid valusid 40-50%-l; 
  Arstiga on konsulteerinud 40-60% nimmevaludega inimestest ja haiglaravil on olnud kuni 
5% (Skandinaavias läbiviidud uuring); 
  USA-s kokku kulutatakse nimmevalude ravile aastas 5 miljardit dollarit; 
  Eestis tehakse tervishoiukulutusi ühele seljavaluga inimesele umbes 1 milj. kr. aastas; 
  vaid 10% kannatavad seljavalusid mingi haiguse tõttu 
  40% haigetest tervenevad nädala jooksul, teistel läheb vaatamata ravile tervenemiseks 
umbes kolm nädalat; 
  suurel osal seljavalude käes kannatajatest hakkavad valud korduma, kuni pole välja 
selgitatud haiguse põhjust ja tehtud ravikuuri  
  90%-l seljavalu käes kannatavatest inimestest on valul määramata iseloom; protsente kokku 
lugedes selgub, et konkreetse seljavalu põhjusi diagnoositakse umbes 10-15%-l kõikidest 
seljavaludega inimestest; 85-90%-l juhtudest jääb diagnoos ebaselgeks; 
  palju räägitakse kuritegevusest tänavatel ja liikluses , kus hukkuvad ja saavad viga 
inimesed, samuti räägime suitsetamisest ja alkoholismist, kuid ei räägita 
seljaprobleemidest, mille all kannatab ja on kannatanud ilmselt enamus kodanikest; vale 
liikumine, vale diagnoos ja vale ravi võivad olla ohtlikumadki, põhjustades töövõimeliste 
inimeste aktiivsest ja tervest elust kõrvalejäämist või lausa sandistumist; 
  kuna puudub üksmeel ja koostöö lääne ja ida-meditsiini vahel, osutub kaotajaks patsient ; 
meie ajakirjandus arvutas just hiljuti välja, et Riigikogu liikme kuluhüvitiste uus kord lisaks 
maksumaksja kulutusi 100 milj krooni võrra; riigi kodanike seljaprobleemid tekitavad meie 
väikesele vabariigile ilmselt kordi suuremaid kulutusi aastas ja ajakirjanduse esikülgedel 
pole sellest „piiksugi“. 
 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
7 
1. SELJAVALU MEHHAANILISED PÕHJUSED 
1. Alaselga mõjutavad lihased 
Seljalihased  paikneva kihiti . Ükski neist ei kulge üle keskjoone, milleks on lülisammas. Igale 
lihasele vastab samasugune  lihas keha vastaspoolel. 
  Kõige sügavamal paiknevad lihased on lühikesed ja tihedad , ulatudes vaid ühel selgroolülilt 
teisele. Kuni erinval poolel paiknevate lihaste jõudlus on võrdne, püsivad lülid õiges asendis ja 
selg sirge. 
  Järgmises kihis paiknevad lihased saavad enamasti alguse vaagnalt ja hargnevad 
lehvikukujuliselt laiali, kinnitudes selgroolülidele, roietele ja isegi koljule. Need lihased on 
seotud liigutuste täpse koordineerimise ning kehaasendi säilitamisega. 
  Välimises kihis paiknevad suured seljalihased on enamasti kolmnurkse kujuga. Need lähtuvad 
selgroolülide ogajätketelt ning kinnituvad abaluule ja õlaliigesele. Tegemist on tugevate 
lihastega, mis hoiavad kehatüve käte liikumise ja raskuste tõstmise ajal stabiilses asendis. Just 
selles kihis paikneb lihas, mis keha püstiasendisse tõstab. 
 
Kõhulihaste toime on seljalihaste toimele vastupidine painutades keha ettepoole . 
  Niudelihas on sügaval paiknev kõhulihas, mis saab alguse nimmelülidelt, kulgeb puusaliigese 
eest läbi ning kinnitub reieluule. Lihase kokkutõmbumisel surutakse nimmepiirkonna 
lülivahekettad kokku. See toimub näiteks lamavast asendist istuma tõusmisel. 
  Teised suured kõhulihased on seljaga kaudselt seotud. Nende kokkutõmbumisel suureneb rõhk 
kõhuõõnes, mis omakorda vähendab lülisambale langevat koormust. Kui kõhulihased on 
lõdvad, kandub koormus, eriti raskuste tõstmisel, esmajoones lülisambale ja seljalihastele.3 
 
 
2.  Kes ja kuidas haigestuvad 
 
Seljavalu on arenenud riikides üks sagedasemaid kaebusi, millega arsti poole pöördutakse. 
Neis, kes pidevalt või ajuti ebameeldiva tuima valu all kannatavad, tekitab see pahameelt, et arstid 
ei tea alati seljavalude põhjusi ja ei ole võimalik valude põhjust kindlaks teha. Selg on väga 
keeruka ehitusega ja valu võib tekkida juba  liigeste , lihaste, ligamentide või närvide minimaalse 
kahjustuse korral. 
Üldiselt märgatakse viimasel ajal  tendentsi , kus esmalt tekkinud alaseljavaludele lisanduvad 
hiljem probleemid kaela ja õlavöötme piirkonnas ja vastupidi. Ajaliselt kulgeb taoline protsess 1-2-
3 aastat. Ja vastupidi: esmaselt tekkinud kaelaosa valu-sündroomide korral tekivad haiguslikud 
muutused alaseljas võrdlemisi kiiresti. Viimane seos esineb kõige eredamalt sundasendis töötajatel, 
kelle tööülesanded on seotud järjepideva arvutikasutamisega üle 5-6 tunni päevas. 
Tänapäeval ilmnevad kesk- ja vanemaealistele iseloomulikud tugi-liikumisaparaadi 
haiguslikud muutused ka üha nooremal põlvkonnal. 
 
Nimmevalud tabavad  peamiselt keskeas inimesi: kõige sagedamini haigestutakse 30. ja 45. 
eluaasta vahel. Selle põhjuseks peetakse lülidevahelise ketta suhteliselt varast vananemist. Ketas  
muutub kuivemaks, fragmenteerub, sopistub välja ja hakkab avaldama  survet närvijuurtele. Miks 
aga vaatamata sellele, et kõigil inimestel diskid  vananevad, ei põhjusta nad valusid mitte kõigile, 
on praegu selgusetu. 
Diski väljasopistumist esineb meestel veidi sagedamini kui naistel ja mehi ka opereeritakse 
sagedamini kui naisi. Põhjuseks võib olla kehaline töö. Suur osa on pärilikkusel, kuid kõige 
rohkem mõjutab haigestumist siiski töö iseloom. Haigestunute hulgas on enim istuva ja raske 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
8 
füüsilise töö tegijaid. Mõnedel andmetel olevat aga nimmevalusid sagedamini pikkadel ja tüsedatel 
ning neil, kelle lülisammas on ülemäära painduv . Vähem aga neil, kelle selja lihased on tugevad ja 
vastupidavad. 
 
90% juhtudest kordub seljavalu elu jooksul uuesti pärast esmast seljavalu teket ja 25-50% 
juhtudest tekib uus episood juba sama aasta jooksul. 
10%-l juhtudest muutub seljavalu krooniliseks – s.t. kestab üle kolme kuu. Üle kuu kestva 
seljavalu korral tuleks pöörduda juba spetsialisti poole. 
Viimasel ajal on hakatud rohkem tähelepanu pöörama seljavalus haigete psühhosotsiaalsetele 
faktoritele. On leitud, et viimased võivad viidata suurenenud riskile valu muutumisel krooniliseks. 
Need nn. kollased lipud on rahulolematus tööga, halb keeleoskus , patsiendi usk, et töö on tema 
jaoks liiga raske, depressioon . 
Vaadeldes Eesti Arstide Liidu poolt esitatud viit haigestumise peamist põhjust, näeme 
stressi, olme ja raske töö suurt osatähtsust. Järgneva diagrammi põhjal võiks vähest liikumist 
haigestumise põhjusena arvata vähemoluliste põhjuste hulka..., 
...kuid tänapäeva tingimustes muutub meie töö iseloom tunduvalt tänu arvutite kasutusele 
tulemisega. Kaasaegses töökeskkonnas kerkib  esiplaanile vajadus kohaneda kiiresti uute 
töötingimustega. Selline situatsioon loob kõrge psüühilise tööpinge suhteliselt staatilises 
sundasendis.  
Pikemal viibimisel staatilises asendis koormatakse üle ainult teatud lihasgrupid, teised lihased 
aga on alatoonuses. Lihased teevad tööd väga intensiivselt, kuigi lihaste töö ei väljendu mingi tee 
läbimises vaid seda saab mõõta jõu ja aja korrutisena. 
Kauakestev stress või stressifaktori sage kordumine viib organismi kaitse-kohandumuslike 
(adaptatsiooni) protsesside kurnatuseni. Hakkavad avalduma  haiguslikud nähud. Vähese 
liikumisega sundasendis töötamisel pingelise psüühilise koormusega ja mittevastava puhkusega  on 
aluseks nn. adaptatsioonisündroomi väljakujunemisel. Sündroom avaldub: 
• suutmatus lõõgastuda 
• unehäired  
• krooniline väsimus  
• töövõime langus 
•  vereringe regulatsiooni häired  
• higistamishood 
Säilitamaks oma töövõimet, peame lähtuma meie organismi normaalse funktsioneerimise  
tagamisest. Teisalt tuleks hoiduda puhkuse ja vaba aja sisustamisest ekstreemsete ja pingutavate 
tegevustega, mille eesmärgiks ei ole tervistumine ega lõõgastumine. 
Huvitav on kirjeldus selle kohta, mis juhtub siis, kui toimub üleminek vaegliikumisest  tugevale 
füüsilisele koormusele: 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
9 
Keha füüsilise koormamise algfaasis paisatakse adaptsiooni hormoonid (adrenaliin, noradrenaliin ) vereringesse, 
avaldudes hea enesetundena, väsimuse kadumisena. Hilisemalt tekib aga hormoone produtseeriva neerupealse koore 
paksenemine  (hüpertroofia). Hormoonide sisaldus veres tõuseb ja jääb kõrgemale tasemele, avaldades nüüd mõju 
vereringe regulatsioonile. Tõuseb vererõhk, kiireneb südame töö, pingestuvad lihased. Keha füüsiline koormamine ei 
anna enam soovitud tulemusi ja hakkab tekkima tugi- liikumisaparaadi ülekoormus. Vajaliku efekti saavutamiseks 
(füüsiline treenitus, kaunis keha, hea enesetunne jne.) suurendatakse koormusi või otsitakse veelgi ekstreemsemaid 
tegevusi. 
Tavaliselt peetakse sellist arengut ekslikult treenituse tõusuks. Tekib psüühhiline väsimus – 
stress. Stressi mõjul tekivad valud. 
 
 
3.  Lihase venitus, kramp, trauma 
Lihtsad seljavalud on põhjustatud tavaliselt lihtsatest lihaspingetest, rühihäiretest ja 
mehhaanilisest lihas-düsbalansist. Valu põhjus on tavaliselt tingitud  lihastest tulevast valust ja ei 
pruugi olla seotud mingi pataloogilise protsessiga. 
Valu episoodid on tavaliselt isemööduvad ja nagu arstid naljatades ise ütlevad:" Haigus 
paranes vaatamata ravile".  
Arstid sageli kutsuvad seda seljavalu Lülisamba Segmentaarseks Düsfunktsiooniks, mõeldes 
selle all, et lülisamba mingi segmendi või segmentide ümbritsevad lihased on spasmis ja segmendi 
normaalne liikumine on piiratud. Düsfunktsioon tähendab, et see piirkond lülisambast ei tööta 
normaalselt, ilma nähtava pataloogiata, võimalikud leiud on lihasspasm , harvem lülidevahelise 
liigese põletik ( artriit ). Lülisamba Segmentaarse Düsfunktsiooniga kaasub aga sageli kanduva 
valuga, mis avaldub hoopis teistes keha osades.  
Seljavalu põhjuseks on 90%-l juhtudest lihaste, kõõluste, sidemete või liigesekapsli 
ülevenitus. Tugev pinge või trauma  seljas vigastab lihaseid, lihaste rühmi ümbritsevat sidekoelist 
kirmet (fastsiat), toetavad sidemeid (ligamente) või kõõluseid ja see on üks kõige tavalisemaid 
nimmevalu põhjusi. Sellise seljakoe vigastuse puhul antakse kohaliku närvisüsteemi osa kaudu 
hoiatus kõigile selle „närvijaama“ lihastele, et kaitsta vigastatud lihast. Tulemuseks on kramp, mis 
tõmbab pingule kõik antud närvivõrgustiku lihased, kuigi kahjustati vaid üht lihast. 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
10 
 
4.  Selgroo talitlushäired valu põhjusena 
Väga olulist tugifunktsiooni omavad lihased, milleta lülisammas oleks ebastabiilne. Need 
lihased on lülisamba ees ja kõrval kulgev suur ja väike nimmelihas , pindmised ja süvad selja 
lihased ning kõhu ja tuhara lihased. Lihaste abil toimuvad tahtlikud liigutused, tänu nendele on 
võimalik ka staatiline tasakaal. Nii on püstiasend võimalik ainult tänu lihaste püsivale toonusele. 
Inimese rühi e. kehahoiu määravad tema selgroo füsioloogilsed kõverdused.  
Kehahoid on hea siis, kui ta on pingeta, ei väsita ning selgrookõverused on keskmise 
ulatusega. Hea rüht eeldab tasakaalu sidemete ja lihastoonuste vahel, kusjuures viimane peab 
olema minimaalne. Vale asend põhjustab sidemete ülemäärase pinge ning sellest sugeneva 
ebamugavustunde ja valu. Sidemete ülemäärane pinge tekib ka siis, kui lihased väsivad ja pole 
võimelised neid toetama. 
Tihti põhjustab pikaaegne vale tööasend selja süvalihaste düsbalansi – ühe kehapoole 
lihased on ületoonuses ning teise poole lihased alakasutatud. See viib kiiresti valude, ülekoormuse 
ja vigastusohu tekkimiseni pidevalt kasutatavates lihastes. Keha üldine asend muutub 
ebastabiilsemaks. Tihti saab selline düsbalans alguse just nimmepiirkonnas põhjustades vaagna 
asendi muutust. Samuti on levinud selgroo nimmeosa süvalihaste ebavõrdne kasutamine, mis viib 
ristluu valudeni ja selja hommikusele kangusele. Kangus on põhjustatud väsinud lihase 
„lõõgastumisest“ öö jooksul.  
Selline düsbalans nimme allosas kutsub esile ka talitlushäired selja ülemistes osades, sest 
keha tervikuna üritab tasakaalu säilitada. 
Düsbalansi raviks on spetsiaalsed taastus-treeningprogrammid lihaste võrdse koormamise 
tagamiseks. Ravimisel tuleb kõigepealt saavutada tasakaal nimmeosas ja alles siis alustada tööd 
selgroo ülemise osaga. 
 
Rõhuv enamus staatilise lülisamba korral esinevaid valusid on põhjustatud ristluunurga 
suurenemisest ning sellest tulenevast nimmenõgususe süvenemisest. 
5.nimmelüli asub ristluu kaldtasapinnal (Joonis 1-1). Kui ristluunurk suureneb, suureneb ka 
ristluu kaldtasapinnga paralleelne raskusjõu  komponent ehk nihkejõud. Kui nurk on 30°, on 
nihkejõud 50% lüli kohal olevast raskusest, 50°-se nurga puhul aga juba 75%. Ristluunurga 
suurenemine mitte ainult ei suurenda nihkejõudu, vaid süvendab ka nimmenõgusust. Selle 
tagajärjel lülidevahelise pilu tagumine osa kitnseneb, liigesepinnad lähenevad üksteisele ja liigesed  
muutuvad raskust kandvaks (Joonis 1-2). Tekkiv liigesepindade kompressioon võib tekitada 
põletikku ja valu. Suurenenud nimmenõgususe korral võib pitsuda närvijuur lülidevahelises 
mulgus. 
              
 
Joonis 
1-1 
     
 
 
 Joonis 
1-2 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
11 
 
Juba kerge 10-15° ettepainutatud asend põhjustab suure koormuse nimmeosa 
lülidevahelistele ketastele. Suur koormus ketastele tekib ka istuvas asendis, kui ülakeha on 
ettepoole painutatud. Valu põhjuseks võib kestva painutatud asendi korral olla ka selja 
sirutajalihaste väsimine. 
 
Tugevad kõhulihased on normaalse nimmekõveruse, hea rühi ja tugeva selja saavutamise 
juures suureks abiks. Kõhulihased on nagu toetussüsteem, mis toimib pöörete, painutuste ja 
sirutuset ajal stablisaatorina. Kõhulihased aitavad toetada siseorganeid ja võtavad maha selja 
alaosale mõjuvaid pingeid. Nõrgad kõhulihased kutsuvad esile valu selja alaosas, vaagen vajub 
taha ja võib põhjustada osalise lülisamba kõverduse. Kõverduda võib ka kogu lülisammas.4
Mida tugevamad on kõhulihased, seda hoitumad on lülisammas ja selja alumine osa. Tugev 
kõhulihaste surve aitab lülisammast õiges asendis hoida. Tugevate kõhulihaste tekkele ja küürus 
selja kadumisele aitavad kaasa harjutused vaagnale. 
 
5. Lülisamba degeneratiivsed muutused 
Pärast kolmekümnendat eluaastat muutuvad inimese lülidevahelised kettad  vähem efektiivseteks 
padjanditeks ja hakkavad sarnanema pigem pannkookidega. Lülidevahelise vaheruumi kadumine 
avaldab  suuremat survet selgroo lülidevahelistele fassetiliigestele, mis hakkavad seetõttu 
intensiivsemalt kuluma ja vananema ning viivad lõpuks luu- ja liigesepõletikuni (spondüloos e. 
osteoartriit). Tulemuseks on jäigastuv selgroog. Selline põletik on kõige tavalisem  artriidivorm ja 
haarab tihti ka põlve või puusa . 
 
 
Joonis 1-3  – lülisamba degeneratsioon 
 
  Joonis 1-4 – Spondüloosi areng 
A – normaalne funktsionaalne üksus,  
 
LK–lülikeha, LVD–lülidevaheline disk ;  
A – normaalne disk ja lülivahemik ning  pingul  
EPS–  eesmine pikiside, TPS– tagumine pikiside;  
tagumine pikiligment, mis asetseb vahetult luuümbrise 
LKV – lülikaarevarreke; N – närvijuur;  
peal. 
LVM – lülidevaheline mulk ; L – liiges ; 
B – diski degenereerumisel lülikehad lähenevad 
B – disk (1) degenereerub;  
üksteisele, mistõttu tagumine pikiligment lõtvub. 
pikiligament (2) lõtvub ja eemaldub lülikehast;  Diskisisese rõhu tagajärjel diski materjal tungib 
lülidevaheline mulk (3) aeheneb; kõhrplaat (4) lubjastub; 
luuümbrise ja pikisideme vahel. 
lülikehade servadel tekivad osteofüüdid e. luukasvised 
C – väljatunginud diski materjal lubjastub ja 
(5); liigesekõhr degenereerub (6); tekib lülidevahelise 
moodustaub ostofüüt e. luukasvis. 
mulgu  ahenemine kõikidest külgedest (7). 
 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
12 
Fassettliigeste kokkusurumisel on mitmed 
põhjused: 
 
  Joonis 
1-5 
●  lülivaheketaste õhenemine, mille tagajärjel lülid 
paiknevad teineteisele liiga lähedal 
●  lihaste tasakaalu häire,kui ühe poole lihased on 
tugevamad. 
●  pikaajaline istumine . 
●  kõrgetel kontsadel käimine.  
●  halb rüht, mille korral lülisamba erinevatele 
osadele langeb ebaühtlane koormus. 
●  raskuste kandmine, mis ei ole kate vahel võrdselt 
jaotunud - koolikott ühel õlal.  
 
Selline põletik võib põhjustada valu, kuid võib 
olla ka täiesti valutu protsess – sõltuvalt inimesest on 
see väga erinev. Muutusi saab märgata röntgeni ja 
magnetresonantsi kujutise abil. 
Peaaegu iga spondüloosi all kannataja paraneb  kirurgilise sekkumiseta. Katsetamisel on 
kunstlikud lülidevahelised kettad, mis on mõeldud asendama degenereerunud kettaid. 
Mõned seljavalude põhjused ei ole seotud lülisamba degeneratsiooniga. Vajalik on teostada 
ka vereanalüüsid, mis näitavad põletikulise protsessi olemasolu organismis. Haigused alaselja 
piirkonnas paiknevates organites võivad põhjustada alaselja valusid. Need võivad olla aordi 
aneürism, neeru probleemid, mao ja kaksteistsõrmiku haavandid . Järelikult on võimalik ka eriliste 
uuringute vajadus selgitamaks seljavalude algpõhjusi. 
 
6.  Lülidevahelise ketta väljasopistumine ja ishias (kiirguv istmikunärvivalu) 
Diski prolaps on tingitud fibroosrõnga tagumise osa täielikust rebenemisest, mille tagajärjel 
diski tuuma materjal sopistub närvikanali suunas. Sõltudes sopistuse suunast ja suurusest tekib kas 
ühe või mitme närvijuure pitsumine. 
Mõned kesksed diski väljasopistused võivad suruda seljaajule (tekitades haiguse mida 
nimetatakse müelopaatiaks) ja ristluu närvijuurte tüvele ("hobusesabale"), kutsudes esile põie, 
soolte ja suguorgenite funtsiooni häireid. Selline seisund vajab kiiret täpsustavat uuringut , et hoida 
ära jääva neuroloogilise kahjustuse teket (halvatus). 
Suured diski prolapsid, mis põhjustab ägeda jalanõrkuse ja soole-põiehäired on näidustatud 
erakorraliseks kirurgiliseks raviks. Jääv jala nõrkus ja uriini pidamatus tekib kui lükata edasi 
operatsiooni. 
Väiksemad diski prolapsid, millega ei kaasne suurt jalanõrkust või põie funktsiooni 
häirumist, võib ravida konservatiivselt aktiivse rehabilitatsiooni programmi alusel. 
 
7. Pirnlihase sündroom. 
Pirnlihas e. piriformis paikneb sügaval tuharas. Lihas algab ristluulülilt ja kinnitub reieluu 
külge. Lihase töö on pöörata reit külje poole. Istmikunärv kulgeb pärast selgrookanalist väljumist 
pirnlihase all, läbib istmikulohu ja läheb mööda jalga alla. 
Igasugune häire, mis ärritab pirnlihst, põhjustab selle kokkutõmbumuse, avaldades survet 
istmikunärvile. See surve tekitab hajusat , laialdast valu mööda jalga alla, järgides mitte ainult üht 
närvi. See tunnus eristab piriform- e. pirnlihase sündroomi närvi kompressioonist, mida seostatakse  
väljasopistunud lülidevahelise kettaga. Selle sündroomi puhul võib olla raskusi käimisega just 
jalavalu tõttu. Naised võivad seksuaalvahekorra ajal kogeda tupe- ja vaagnavalu. Valu läheb 
hullemaks, kui lihast pingutatakse, näiteks põlvest kõverdatud jala toomisel üle vöökoha. 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
13 
Elekrodiagnostilised testid näitavad närvi kompressiooni e. kokkusurutust tuhara piirkonnas 
ja magnetresonantsi kujutisel võib märgata suurenenud lihast vaagnas. Avi sisaldab sirutavaid 
harjutusi, valuvaigisteid, põletikuvastaseid medikamente ja lihaselõdvestajaid. Pideva valu korral 
võivad aidata valuvaigistite ja kortikosteroidide lokaalsed süstid lihasesse. 
 
8.  Nimmevalude ja –radikuliidi teised põhjused. 
 
Lülidevahelise mulgu ahenemisest põhjustatud radikuliit. Kõrges eas inimestel, kel 
esineb kaugelearenenud spondüloos, võib mulk olla tugevasti ahenenud ja avaldada survet 
närvijuurtele. Sageli tekib valu asendis, kus lülisammas on sirutatud või ülesirutatud – seega 
poosis , kus nimmnõgusus süveneb ja aheneb veelgi lülidevaheline mulk. Tüüpiliselt tekib või 
suureneb valu pikemaajalisel seismisel või käimisel. 
Spinaalstenoos e. lülisambakanali ahenemine. Lülisambakanalit võivad ahendada diski 
väljasopistumine, luukasvised lülikehade tagumistes selrvade, lülilibisemine. Sageli on 
soodustavaks teguriks kaasasündinud kitsas kanal. Tavaliselt leiab ahenemine aset 4. ja 5. 
nimmelüli piirkonnas. 
Lülisambakanali ahenemine võib põhjustada valusid nimme- ja ristluu piikronnas ning 
tuharates, kirvendust, sipelgate jooksmise tunnet , tuimust või nõrka valu jalgades. Tüüpiliselt 
tekivad vaevused pikemal seismisel ja käimisel, tingituna nimmenõgususe suurenemisest ning 
mööduvad ettepainutamisel. Vaevsute põhjuseks peetakse närvijuurte kompressiooni ja 
verevarustuse puudulikkust. 
Sündroomi nimetatakse neurogeenseks vahelduvaks lonkamiseks (klaudikatsiooniks). Ravis 
rakendatakse soojust, valuvaigisteid, ravivõimlemist. Vajaduse korral opereeritakse: eemaldatakse 
lülikaared, luues sellega avarama ruumi närvijuurtele. 
Spondülolistees e. lülilibisemine. See on ühe lülikeha ettenihe allpool oleva lüli suhtes. 
Kõige sagedamini nihkub ette 5.nimmelüli. Nihet soodustab raskustung, sest viimane nimmelüli 
asub ristluu kaldtasapinnal. Lülilibisemine esineb suhteliselt harva ja võib tuleneda kahest 
põhjusest: lülikaare defekti korral või liigeste, diski ja sidemete degeneratsiooni puhul. 
Spondülistees võib esineda ka üldse valusid tekitamata. 
Puusaliigese osteoartriit. Mis tahes tüüpi artriit, mis mõjutab puusa, võib põhjustada ka 
kubeme , alaselja või reie lihaste valu. Valu puusast võib kiirguda kuni põlveni ja puusaliigese 
haigestumine võib ilmneda nimme- või reievaluna. Puusaliigese artriidi  puhul võib olla raskusi 
kõndimisega ja selle põhjuseks võidakse pidada selga . 
 
9. Lülisamba nimmeosast kanduvad valud  
 
Iga struktuur lülisambast (disk, närvid, lihased, 
fassettliiges, spinaalsed  ligamendid ) võivad kanda valu edasi 
teistesse keha piirkondadesse. 
Spinaalsed struktuurid , mis saavad oma närvivarustuse 
segmentidest L1 kuni S1 kannavad valu edasi jalgadesse ja 
kaelaosas C4 kuni T1 kannavad valu kätesse  
Alumise rinnaosa lihaste spasm võib sageli kanda valu alla 
alaselga. See on tüüpiline lihasvalu. Valu põhjus paikneb lihase 
algusepunktis ja kandub lihast mööda oma kinnituspunkti poole. 
Kui tegeleda kandunud valu alaga - näiteks valud alaseljas, siis 
ravi efekti ei anna, kuna on tegemist nn "telefoneeritud valuga" 
mille algpõhjus on eemal.  
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
14 
Järgnev tabel kirjeldab kõrvaloleval pildil näidatud tsoonide mõjupiirkondi nimmeosas. 
Sellest nähatub, et mitmed haigused on tänapäeval väga tuttavad „vanade inimeste haigustena“, 
mis kinnitab nimmeosa tähtsust nooruslikkuse säilitamisel. 
Selja osa 
Kanduv piirkond 
Sarnased haiguslikud seisundid   
Ülemine 
Pitsunud närv alaseljas, kubeme ja reie probleemid, puusa 
Kubemes, reie külgmine osa 
nimmeosa 
ja põlveliigese probleemid 
Kõhukinnisus, jämesoolepõletik, punatõbi, kõhulahtisus, 
L1 
Jämesool, kube 
teatud songad 
L2 
Pimesool , kõhuõõs, reied 
Krambid , hingamisraskused, liighappelisus, veenilaiendid 
Suguelundid , emakas, 
Põievaevused, mensturatsioonihäired, raseduse 
L3 
kusepõis, põlved 
katkemised, voodimärgamine, impotentsus, põlvevaevused
Alumine 
Sääreluu  seesmine ja välimine 
nimmeosa 
serv, jalalaba pealmine osa 
Istmikunärv, sääre ja jalalaba probleemid 
Eesnääre, alaseljalihased, 
L4 
istmikunärv 
Ishias, podagra, sage ja valuline urineerimine , seljavalud 
Alajäsemete halb vereringe, tursunud pahkluud, pahkluude 
L5 
Sääred, pahkluud, jalalabad 
ja pöiavõlvi nõrkus, külmad jalad, jalakrambid, jalgade 
nõrkus 
Ristluu S1-
S4 
Tuharad ja vaheliha 
Selgrookõverus, ristluuvaevused 
Sabaluu 
Pärasool, pärak 
Pärakukomud ja –sügelused, valuline sabaluu 
10. Kui selg valutab, siis mis teeb valu tegelikult 
Mitte kõik koed organismis ei ole varustatud valutundlike närvilõpmetega. Nii pole 
valutundlikud ajukude ja luud . 
Lülisamba struktuuridest ei ole valutundlik disk (vt. järnev joonis). Säsituumas puuduvad 
valutundlikud närvilõpmed täeilikult, neid on leitud võrus, kuid tõenäoliselt nad valu ei edasta. 
Diski haigestumise korral peab valu seepärast pärinema naaberstruktuuridest. Vedeliku süstimine 
fervesse diski annab aga valu nimmeosas. Valu põhjuseks on surve tagumisele pikisidemele. 
Valutundlikud on ka eesmine pikiside, liigesepinnad ja –kapsel. Valulik on närvijuur, mille ärritus 
kas väljasopistunud diski või osteofüüdi poolt on radikuliidi põhjus. Valuallikaks on ka 
nimmelihaste spasm, mis tavaliselt kaasub selgroo talitlushäiretele ja radikuliidile. 
 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
15 
 
2. SELJAVALU HAIGUSLIKUD PÕHJUSED 
1. Infektsioonid 
Infektsioonist tingitud valu progresseerub aeglaselt, kuid muutub rängaks. See esineb ka 
puhkamise ajal ja suureneb liikumisel. 
Infektsiooniga võib kaasas käia palavik ja kaalukadu . Bakteriaalsed nakkused võivad 
kahjustada luud (osteomüeliit), lülidevahelisi kettaid (diskiit) või  liigeseid ( septiline artriit). 
Bakterite allikaks võib olla infektsioon nahas, kuseteedes, suuõõnes või ükskõik millises 
läbivas haavas . 1-2% juhtudest saavad inimesed infektsiooni seljaoperatsioonilt. 
 
2.  Luukasvajad e. luutuumorid ja vähk 
Vähk, mis haarab lülisamba nimmeosa, võib põhjustada isu kaotust ja kaalukadu juba enne 
seljavalu algust. Valu progresseerub kiiresti. Nimmeosa haaravad  vähivormid pärinevad tavaliselt 
teistest organitest, näiteks eesnäärmest meestel ja rinnast naistel. Kõige tavalisemaks vähivormiks, 
mis saab alguse seljakudedes, on luuüdivähk e. multimüeloom. 
Valu esineb öösiti või selili lamades . Valu tekib selle tulemusena, et laienenud kasvaja ja 
sellega seotud põletik suruvad sejanärvid kokku. Samas ei teat, miks on mõned selgroo 
healoomulised kasvajad öösiti valulikumad kui päeval.  
 
3. Selgroo põletikud 
Kui selja hommikune jäikus kestab tund või vähem, siis on see arvatavasti põhjustatud 
mehaanilisest häirest. Kui jäikus kestab aga mitu tundi, võib see viidata lülisamba põletikulisele 
artriidile ehk spondülartropaatiale. 
Väidetavalt on ainult umbes 10% alaseljavaludes põhjustatud sellest põletikust. Selgroo 
põletikuline artriit paneb valgud ja valged verelibled, mis võitlevad vereringes infektsiooiga, 
ründama seljastruktuure. Liigeste vooderdus , sünoovium, paistatab ja halvendab liigutusi. 
Spondülaaratropaatia puhul reageerib organism põletikule ladestades kaltsiumi põletikulistesse 
kudedesse. Selle lõpptulemusel võivad selgroo lülidevahelised liigesed kokku sulanduda ja 
sidemed e. ligamendid lubjastuda. 
 
Reumatoidartriit  (RA) on tavaline põletikuline artriit, mis haarab kõige rohkem käte ja 
jalgade liigeseid ning lülisamba kaela piirkonda. Lääne meditsiinile teadmata põhjusel jätab see 
põletik aga puutumata selja alaosa. 
Psoriaatilise artriidi (PA) vorm areneb osadel (kuni 7%) tavalist nahahaigust – psoriaasi – 
põdevatel inimestel. Põletikuline seljavalu ilmub tavaliselt kas koos nahahaigusega. Mõningatel 
juhtudel aga palju varem – vahel isegi kümneid aastaid enne kui ilmnevad psoriaatilised 
nahakahjustused.  
Anküloseeriv spondüliit (AS) võib kahjustavalt tabada ainult ristluuliigeseid või levida läbi 
lülisamba kogu pikkuse selgroo kaela piirkonda. AS on haigus, mis ei haara ainult liigeseid, vaid 
sellega kaasneb tihti tugev silmapõletik (iriit). Kui see jäetakse ravimata, võib tulemuseks olla 
pimedaks jäämine.  
Põletikulise soolehaiguse artriit (PSA) esineb inimestel, kes põevad haavandilist koliiti ja 
Crohni tõbe. Nende lülisamba haiguslikud tunnused on samasugused kui AS põdejatel. 
Reiteri sündroomi (RS) sümptomiteks on silma sidekesta põletik (konjuktiviit), kuseteede  
põletik ( uretriit ) ning artiit, mis kahjustab selja ja alajäsemete liigeseid. RS võib sisaldada ka 
palavikku, kaalukadu ja pärastlõunast väsimust. Iseloomulik nahalööve ilmub peopesadele ja 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
16 
jalataldadele, samuti peenise otsale. Klamüüdia infektsiooni – nakkust kuseteedes – seostatakse RS 
algusega ja haigel võivad areneda selle sündroomi kõik sümptomid ja märgid.  
 
Esinemissageduse järgi on AS ja RS rohkem meeste haigus. Viimane esineb rohkem noortel 
täiskasvanud meestel. PA ja RSA esinevad aga võrdselt meestel ja naistel.  
 
Valu asukoha järgi erinevad artriidid samuti. Bilateraalset, mõlemas küljes esinevat ristluuliigese 
valu seostatakse AS ja PSA-ga ning see on liiegespõletiku algne asukoht. 
RS ja PA puhul võib esineda ristluuliigese valu ja selja jäikus ühes küljes, aga need võivad selja 
nimmeosa kahjustada ka nii, et ei haara kaasa ristluuliigeseid. 
 
4. Vähemlevinud seljavalu sündroomid 
Fibromüalgia (F) on pehmekoe valusündroom, mida iseloomustab üldine lihastevalu:  
krooniline valu keha mitmes pehmes piirkonnas, kaasa arvatud selja nimmeosa. Kuid see ei ole 
seotud lihase, luu või kõhre struktuuriliste hälvetega. F-ga seotud pidev valu ja krooniline väsimus 
takistavad selle alla kannatajatel oma täit töövõimet saavutamast.. See toob endaga kaasa ka 
pingepeavalud, ärritunud soole sündroomi ja madala vererõhu. 
Reumatoloogi juures käijatest vastab F kriteerimitele umbes 15% patsientidest, kusjuures 
kannatajateks on enim naised, just noored ja keskealised. Pooltel juhtudel näib F algus järgnevat 
mingile vigastusele, ülemäärasele füüsilisele tegevusele või emotsionaalsele ja psüühhilisele 
stressile. Valu võib olla järeleandmatu, kestes kuni kakskümmend aastat, kuid võib olla ka rändav 
ning kasvada ja kahaneda. 
Väsimus on samuti F eristav omadus ning selle haiguse käes kannatajad kaebavad tihti  rahutu  
une ja hommikuse kurnatuse üle. Külm või rõske ilm, füüsiline ja vaimne ülekoormus, täielik 
tegevusetus , stress, mensturatsiooni ja halb uni raskendavad F-t. Sümptomid paranevad mõõduka 
tegevuse, sooja kuiva ilma ja massaaži puhul. 
F diagnoosimine põhineb teiste seisundite välistamisel. Piirkonnad, mis on komplemisel 
valusad ja millele viidatakse kui valupunktidele, asuvad kõige tavalisemalt õlgade ülapiiril, 
põlvedel, küünarnukkidel ja selja nimmesosas. Väljaspool neid piirkondi ei ole mingit valu. 
F  raviks on enamalt juhult puhkus ja lõdvestumine. Patsient võib küll tööle jääda, kuid peaks 
vältima ülemäärast väsimust. Liikumine ja sirutusharjutused parandavad lihaste talitlust. Hästi 
mõjub soojendusravi. Valuvaigisteid kasutatakse patsiendi soovil ja tugevate valude korral. 
 
Üldine lihaste pinge kroonilise ärevuse ja stressiga inimestel põhjustab valu ning seda nähtust 
on hakatud nimetama pingemüosiidi sündroomiks (PS). Väidetavalt põhjustavad allasurutud 
emotsioonid nagu ärevus ja viha  verevoolu vähenemise lihastesse ning selle tagajärjeks on 
hapnikupuudusest tulenev valu, mida tuntakse ka isheemiana. 
Sellise kroonilise valu kontrolli all hoidmiseks on tarvis vähendada ärevust ja kaotada 
väsimus. Tihti ei kaogi valu enne, kui patsient pole üle saanud oma vihast kellegi või millegi vastu 
(näiteks ülemus) või töökohta vahetanud või teiste stressirohkete probleemidega hakkama saanud. 
 
Alaseljavalu on tavaline müofastsiaalvalu sündroomi (MFS) sümptom. MFS on 
lokaliseeritud lihase sidekirmes tekkiv valu ootamatu alguse ja käivituspunktidega. Valu kandub 
edasi käivituspunktist eemale. Raviks valuvaigistid , lihaste jahutamine ja sirutamine. 
 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
17 
5.  Murrud ja mõranemised osteoporoosi (luuhõrenemise) puhul 
Selline seljavalu paikneb keset selga lülisamba kohal. Esinemine eeskätt kõrge vanuse ja 
väikse kehakaaluga suitsetavatel, varem luumurde omanud naistel, kellel ka perekondlik soodumus  
osteoporoosiks. Murrud rinnaosas põhjustavad nn. „leseküüru“. 
Parim ravi on vältimine. 
 
6.  Kramplik valu, mis lähtub teistest elunditest, näiteks emakas, peensool, 
kusejuha, jämesool, sapipõis jne. 
Seda laadi selja valukrampe seostatakse krampidega vastavates haigetes elundites. 
  
7.  Seljavalud raseduse ja mensturatsiooni ajal 
...võivad olla tingitud hormonaalsetest muutustest, mis muudavad ka ligamentide ja liigeste 
paindlikkust vaagnas või on lihtsalt mehaaniline  probleem vaagnasse lisandunud raskuse tõttu. 
Surve vaagna toetavatele struktuuridele ja nimmekõveruse märgatav suurenemine ( lordoos ) 
pingutab toetavaid lihaseid. 
Probleeme saab ennetada, kui viiakse end enne lapse kandmist heasse füüsilisse vormi. Valud 
kaovad peale sünnitust. 
Seljavalu, mis langeb kokku naiste menstruaaltsükliga, võib olla seotud endometrioosiga, 
haigusega, mille puhul emakat vooderdav kude (endomeetrium) esineb väljaspool emakaõõnt. 
Esinemine sagedamini 20-ndate lõpus, 30-ndate alguses. Diagnoosimine toimub laparoskoopia abil 
ja ravi suu kaudu medikamentidega. Antud haigus võib viia viljatuseni. 
 
 
 
 
 
3. SELJAVALU PSÜHHOLOOGILISED PÕHJUSED 
 
On tähele pandud, et osade inimeste halb rüht on tingitud ka vanemaarmastuse puudmisest. 
Neid on kogu eluks jäänud piinama veendumus: „Mind ei armastata kunagi sellisena, nagu ma 
olen, tähendab tuleb olla teistsugune“. 
Madal enesehinnang tekitab sellisel inimesle psühhofüüsilise refleksi, tema õlavöötme 
lihased lähevad pingesse ning inimene hakkab ennast kühmu tõmbama. Selline asend tuleneb 
loomsest ellujäämisinstinktist või lihtsalt hirmust. Ebaloomuliku rühiga kohanemine toob kaasa 
pöördumatuid muutusi luudes ja kudedes, areneb välja radikuliidivalusid tekitav  osteokondroos , 
mille levinumaks vormiks on selgroo lülidevaheliste ketaste väljasopistused ja purunemised.  
Dr. Thomas  Hanna on veendunud, et vähese armastuse all kannatavatel lastel on 
haigestumisrisk märksa suurem kui armastatud lastel.5  
Edaspidi satub inimene otsekui nõiaringi: kui tema rüht on muutnud stabiilselt halvaks, on tal 
raske vabaneda negatiivsest eneseprogrammeeringust ja ainult ime võib selle ringi murda. 
Thomas Hanna on välja töötanud terve rea harjutusi, kus töö õlavöötmega aitab vältida 
haigusi, suurendab enesekindlust ja puhastab reflektoorse mälu kunagistest solvumistest.   
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
18 
 
4. KUIDAS SELJAVALU RAVIDA 
1.  Kas alaselja ravimine on üldse võimalik 
Tuntud arstide väitel pole tänapäeval andmeid selle kohta, et mingisugune ravimeetod  
kiirendaks seljavalude möödumist. Samas on teaduslikult põhjendatud ravisoovitused ühisel 
seisukohal, et arsti ülesandeks on leida adekvaatne valuravi ägeda seljavalu perioodiks – niikauaks, 
kuni seljavalu ise üle läheb.1 
2. Kuidas ja millal kasutatakse medikamente lääne meditsiinis 
Reeglina kasutatakse ravimisel valuvaigisteid vaid juhtudel, kui valu talumine on võimatu või 
kui valu takistab selja liikuvuses hoidmist. 
Esimeseks valikuks  on tihti sellised  mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu 
ibuprofeen või paratsetamool . Kõik mittesteroidsed põletikuvastased ained kahjustavad aga mao 
limaskesta. Seda olenemata sellest, kas kasutada tablette, süste või suposiide. 
 
Kõige levinuma artriidi vormi – osteoartriidi e. spondüloosi – meditsiiniline ravi sisaldab 
tavaliselt analgeetikume (valuvaigisteid) ja mõnel juhul medikamente, mis toetavad organismi 
katseid kahjustatud kõhrkudet uuesti üles ehitada. Enamik neid ravimeid ei vähenda üksnes 
efektiivselt valu, vaid alandab ka põletikku. Probleem seisneb aga selles, et paljud analgeetikumid  
(kaasa arvatud aspiriin ja ibuprofeen) põhjusatavad mao ärritust, mis võib viia veritsemiseni, ning 
samal aja ei tee need midagi, et aidata kulunud kudet uuesti üles ehitada.6
Kummaline lugu on see, et kuigi ravimifirmad tulevad välja üha uute põletikuvastase 
toimeaine uute versioonidega, pole osteoartriit enamasti põletikuline. Veelgi enam, esineb 
tõendeid, et kui panna põletikuvastased pillid kõhrerakkudega kultuuri, halvendavad need 
paranemisprotsessi. Seega leevendatakse küll valu, kuid tõenäoliselt halvendatakse 
paranemisprotsessi ning lõpetatakse signaalid, et teil on liigesevalu... Need ei kõrvalda haiguse 
põhjust ja võivad tegelikult seda isegi halvendada .7
 
Paljud artriidi raviks kasutatavad medikamendid takistavad organismis vitamiinide ja 
mineraalainete imendumist. Seega ei mõjuta need medikamendid ebasoodsalt mitte üksnes 
mitmesuguseid elundkondasid, vaid jätavad organismi ka ilma eluliselt tähtsatest toitainetest. 
  
Spondülaartropaatia (põletikuline artriidi) ravi mõtteks on vähendada valu ja suurendada 
liikuvusulatust. NSAIDid (mittesteroidsed põletikuvastased ravimid) vähendavad põletikku ja 
hõlbustavad liikuvust, kuid ei ravi haigust ega väldi lubjastumist. 
Reiteri sündroomi saab ravida antibiootikumidega, kuid vaid see on efektiivne vaid haiguse 
varases staadiumis . 
Psoriaatilise nahahaiguse (psoriaasi) pindmisel ravil võib olla kasulik mõju liigesepõletiku 
vähendamiseks. 
Põletikulise soolehaiguse ohjeldamine võib samuti liigesepõletiku sümptomite puhul 
kasulikuks osutuda. 
 
Viimase aastakümne uuringud on näidanud, et esineb looduslikke ühendeid, mis toetavad 
kahjustatud kõhre taastamist: praegusel hetkel on kõige paljutõotavam glükosamiin.    
 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
19 
3.  Toitumine ja põletikuvastased dieedid 
On täheldatud tõesti, et toiduvalikul ja dieetidel on võime aidata inimesi, kellel on nimmeosas 
krooniline põletikuline seisund. Just viimastel aastatel on hakanud ilmuma kirjutisi, mis annavad 
toitumissoovitusi artriidi leevendamiseks. 
Dr. D.Borenstein tunnustab paastu- ja vegetaardieete ning pöörab tähelepanu põletikku 
kandva organismi suurenenud tundlikkusele mõnede toiduinete vastu. Samas aga peab ta 
olulisimaks siiski mitte niivõrd mõnede toiduainete välistamist dieedist, kui just teatud, oluliste 
toiduainete lisamist. Eriti on juttu just oomega-3 rasvhapete (kalaõlid) soodsast mõjust põletike ja 
valu vaigistamisel. 
Sama efekti annavad ka taimsed õlid: linaseemneõli, kuningakepiõli ja kurgirohuõli (vt. huvitav 
vihje p.4.6.). 
4. Ravivõimlemine ja harjutused seljale 
Seljavalu ravitakse liikumisega 
Voodirežiim aeglustab paranemist ning seetõttu seda üldiselt ei soovitata . Erakordselt oluline 
on võimlemine. Eri allikates soovitatakse hoida nii üldist füüsilist vormi kui ka teha spesiifilisi 
seljakorsetti tugevdavaid harjutusi, samuti venitusharjutusi. Võimlemisharjutused parandavad 
lihaste verevarustust ja aitavad ära hoida pingete kuhjumist seljas, seega vältida seljavalu. 
Reas riikides on märgatud, et seljavaludega inimese jaoks on kiire tööle tagasi pöördumine 
oluliseks faktoriks. Seetõttu on neis riikides loodud võimalused käia tööl osalise tööajaga ägeda 
seljavalu perioodil, et vältida haigete kojujäämist. 
 
Kuldkala harjutus 
Dr. Katsuzo Nishi, Jaapani kuulus terviseteadlase, kõige kuulsam tervisevõte on kuldkala 
harjutus8. Selle sooritamiseks heitke suhteliselt kõvale pinnale selili, pange käed kuklale 
sõrmseongusse ja jalad teineteise kõrvale, toetage need vastu mööblit või seina ja hakake 
imiteerima kala, liigutades puusi kahele poole. Õige soorituse korral muutu selg nimmepiirkonnas 
kuumaks. Algul piisab pooleminutisest harjutamisest. Kui liigutus on omandatud, tuleb harjutust 
sooritada kaks minutit hommikul ja õhtul. Harjutsele järgneb lõdvestus:kõverdage jalad, toetage 
tallad põrandale, sirutage käed üles ning raputage käed ja jalad lõdvaks. 
Kuldkala harjutus parandab lülisamba vigu ja vereringet ning närvisüsteemi, soolestiku, 
mkasa, neerude, naha, aju ja südame tööd. 
 
Seljalihaste tugevuse hindamiseks 
saab kasutada järgmist testi, kus kõhuliasendist (padi kõhu all) tuleb tõsta maast lahti pea. käed ja 
ülakeha. Hinnangud on järgmised: 
5 – kui tõstate ülakeha maksimaalsele vastupanule vaatamata (abiline surub labakäega tugevasti 
teie seljale abaluude vahel); 
4 – kui tõstate ülakeha kergele vastupanule vaatamata (abilise surve väiksem); 
3 – kui tõstate ülakeha ilma vastupanuta; 
2 – kui suudate tõsta vaid pea ja õlad, mitte ülakeha; 
1 – kui te eis suuda tõsta pead ega õlgu, palpeeritav võib olla vaid seljasirutajate pinge.9
 
Kõhulihaste tugevuse hindamiseks on test, kus seliliasendist (kõverdatud põlvedega lamades) 
püütakse iseseisvalt tõusta istumisasendisse. Hinnangud on järgmised: 
5 – kui sooritate testi käed kuklal; 
4 – kui sooritate testi käed risti rinnal; 
3 – kui sooritate testi ettesirutatud kätega; 
2 – kui te ei suuda sooritad testi ka ettesirutatud kätega; 
1 – kui esineb vaid palpeeritav kõhulihaste pinge või puudub seegi. 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
20 
5. Kirurgiline ravi 
Kirurgilist ravi saab rakendada põhiliselt radikuliidi korral, kui närvijuurt komprimeerivad 
väljasopistunud disk või lülisamba luulised osad. 
Nimmevalude puhul tuleb operatiivne ravi arvesse väga harva. Operatsioon võetakse tänapäeval 
ette vaid olukorras, kus muud vahendid ei aita ning patsiendi tungival soovil. 
Tuntud kirurg Rein Zupping on öelnud: „Kõige parem kirurgilise ravi kandidaat on hea 
närvisüsteemiga, positiivse suhtumisega, arste ja meditsiini usaldav patsient. Sellistel inimestel on 
ka ravitulemused palju paremad kui kõhklevatel ja kartlikel inimestel.“ 10
 
 
 
6.  Tervendajad ja rahvameditsiin 
 
Massöör Sulev Pullmann on öelnund, et „terve selg püsib kolmel vaalal“.11 Need on: 
1)  liikumine = võimlemine ja tervisesport 
2)  vaimutöö = opaalhingamine, jooga ja mediteerimine 
3)  toitumine = normis kehakaal ja eestimaise eelistamine. 
Samuti kinnitab S.Pullmann, et seljavalu puhul ei ole mõtet teha klassikalist massaaži ainult 
õlavöötmele või kaelapiirkonnale. Lülisammas on tervik ning seda pole võimalik tervendada ositi. 
 
Ajakirjas Tervendaja (juuni 2007) ilmus hiljuti kirjutis, kus üks lugejatest soovib retsepti 
kroonilise reumatoidartriidi käes vaevlejale: 
„Olen selle haigusega väga tuttav. Tahan soovitada seda, mis on aidanud mind. Tuleb võtta 
pool tundi pärast hommikusööki 1 sl linaseemneõli ja peale süüa üks õun. Nii tuleb teha kaks 
nädalat ja siis kaks nädalat vahet pidada. Minul läks kergemaks pärast kolmandat kuud. Tarvitasin 
linaseemneõli vaheaegadega viis aastat. Pärast seda pole enam ravi järele vajadust tundnud “. 
 
 
 
 
 
 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
21 
5. IDA-MEDITSIIN RAVIB SELJAVALU 
1. Refleksoloogia e. tsooniteraapia 
Jalataldadel asuvad selgroo refleksipunktid kummagi talla siseserval, kulgedes  suure varba  
alt peaaegu kannani. Seda joont sõrmedega töödeldes saab leida üles iga valuliku punkti ja seda siis 
masseerida. Joone ülemine ots varba lähedal on ekvivalentne selgrooga õlgade tasandil. 
Kui esinevad seljavaevused, näiteks lumbaago, tuleb töödelda lisaks veel aju- ja 
endokriinsüsteemi punkte. Et keha lihastik on skeleti suhtes toetav ja vastassuunas mõjuv süsteem, 
luues kõik liikumised, milleks keha on võimeline, on ka lihased seljavaludega tegelemisel tähtsad. 
Kasuks tuleb lihaste massaaž, neid tuleb hõõruda sõrmedega üsna sügavalt, liikudes lihastega risti. 
Seljavalu võib olla tingitud mingist probleemist kusagil mujal kehas, näiteks halvast rühist, 
pingul lihastest või isegi lampjalgsusest. Neist võimalustest tuleb olla teadlik ja pakkuda ravi, mis 
tegeleb probleemi kui tervikuga , mitte ainult ühe osaga. 
Kasuks tuleb võimlemine ja kõndimine aitab lõdvestada ja tugevdada seljaga seotud lihaseid. 
Kiire kõnd on väga hea, ent sörkjooks ei tarvitse ilmtingimata kõige parem rohi olla, mõnel juhul 
võib sellest koguni kahju sündida. 
Et leevendada valu seljas, eriti alaseljas, võtavad refleksoloogid sageli käsile jalalihased . 
Reie tagumisi lihaseid tuleb masseerida suruvate ja tõmbavate liigutustega , esmalt ühe käega, siis 
teisega. Läbi tuleb masseerida kogu reis puusast põlveni. Niimoodi  masseeritakse mõlemat jalga, 
keskendudes igale „tihkele“ piirkonnale, see aitab parandada üleüldist toonust ja kõrvaldada 
seljavalu põhjusi. 
Osteoartriidi ja reumatoidartriidi puhul tuleb kahjustatud osade refleksialasid masseerida ja 
tasakaalu säilitamiseks on tähtis töödelda kogu keha refleksipunkte. Selles suhtes on 
endokriinsüsteem üks tähtis osa. 
Väga tõhus on reumatoidartriidi ravis organismis endas  neerupealise koores toodetud 
kortisoon. Selja alasosas, esimese ja teise lumbaalselgroolüli vahel on refleksipunkt, mida võib 
vajutada . Algul käib selle punkti leidmine vea ja eksituse meetodil, aga kui see tabatud on 
(ligikaudu 5cm sabakondist ülespoole), tuleb seda kergelt vajutada, survet järk-järgult suurendades 
ja hoida niimoodi paar sekundit. Seda tuleb mitu korda korrata. Peale reumatoidartriidi aitab see ka  
muude hädade korral nagu astma ja bursiit. 
Artriidi puhul on oluline lihaste seisund. Lihaseid tuleks masseerida vajutades neid 
sõrmedega kas haiges piirkonnas või selle lähedal. Massaaž peab käima risti lihasega ja sügavalt, 
kuid esialgu võib see põhjustada ebamugavust ja valu. Paljud praktikud peavadki massaaži 
refleksoloogia rakendamisel tähtsaks toetavaks tehnikaks. 
 
2.  Hiina meditsiini diagnoosi ja ravi võtted. 
 
Mida on Hiina-meditsiinil seljahaigetele pakkuda. 
Kaks põhilist eelist: 
Esiteks on see täies ulatuse  looduslik ravi, mis aitab leevendada valu, kuid soodustab ka 
liigesekudede tervenemist. Teiseks on  Hiina meditsiinil palju põhjalikum, koheselt mõistetav 
nägemus liigesevalu põhjustest ja sellest, kuidas seda ravida. 
Enamikule meist ei anna vähimalgi määral aimu , mida see tähendab või mida me ise saame 
teha, kui me loeme järgmist diagnoosi: „kõige tõenäolisemaks algpõhjuseks osteoartriidi puhul on 
kondrotsüüdi mitoos koos proteoglükaanide ja tüüp II kollageeni  suurenenud sünteesiga“.  
Hiina meditsiin põhineb nägemusel inimkehast kui mikrokosmilisest miniatuurist  looduslikus  
maailmas. Seega on Hiina meditsiini keel seesama keel, mida me kasutame iga päev, et kirjeldada 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
22 
meid ümbritsevas maailmas toimuvaid sündmusi. Tänu sellele suudame paremini mõista oma 
seisundit ja vastutada oma elu ja hea tervise eest. 
 
Valu põhjustab blokeering. 
Hiina meditsiini järgi on valu tagajärjeks, mille on põhjustanud blokeering või takistus, mida 
Hiina keeles nimetatakse bi.  Kui kehas esineb qi ja vere vaba vool ilma mingi pidurduse või 
tõkketa, ei ole kehas valu. Kui vaba vool puudub, tekib valu. Seega on valu lihtsalt qi ja vere vaba 
voolu puudumise tunnetamine . 
Qi ja vere vaba voolu puudumisel on kaks peamist põhjust: 
1.  kas pidurdab, blokeerib või tõkestab miski qi ja vere sujuvat voolu läbi kanalite 
(meridiaanide) ja soonte 
2.  või on kehas qi'd ja verd ebapiisavalt, et suuta sujuvat ja vaba voolu säilitada. 
 
Esimesel juhul on vaba voolu puudumine nagu ummistunud toru. Vesi ei saa vabalt voolata, 
sest miski tõkestab torus voolu füüsiliselt. Teisel juhul on kas ebapiisavalt qi'd, et verd liikuma 
lükata, või ebapiisavalt verd, et katkematut voolu säilitada. Seda võib võrrelda oja kuivamisega 
hilissuvel, kui oja kahaneb lahutatud vee lompideks, mis enam kokku ei voola . Samasugune on 
puudulikust verest tingitud vaba voolu puudumine. 
Seega on hiina meditsiini praktiseerija esmane töö kindlaks määrata qi ja vere vaba voolu 
puudmise põhjus ning seejärel kindlustada ravi, mis aitaks seda taastada. 
 
Kui bi tõkestus jääb piirkonda püsima, takistab see ümbritseva koe vajalikku toitumist. Kui 
lihastes ei õnnestu saada vajalikku toitu, eriti aga verd, hakkavad nad närtsima, kuivama ja kokku 
tõmbuma. Lihaste all mõeldakse Hiina meditsiinis kõõluseid, ligamente ja muud sidekudet, seega 
võib lihaste kokkutõmbumine alatoitumuse tõttu viia võimetuseni painutada ja sirutada kahjustatud 
liigest (liigeseid). 
Samamoodi võib kestev bi või tõkestus takistada luude vajalikku toitumist. Selle tagajärjel 
võivad luud moonduda. Moondumisprotsessi kiirendab või halvendab viivitav kuumusetõkestus, 
mis mõjub luudele väga kahjustavalt. 
 
 
Blokeeringute põhjustajad 
Hiina meditsiinis peetakse reumaatilise bi põhjuseks tüüpiliselt blokeeringut kas tuule, 
külma, niiskuse või kuumuse tõttu – need on bi-sündroomide neli põhitüüpi. Tuul, külm, niiskus 
või kuumus võivad kehasse tungida väljastpoolt, kuid need võivad tekkida ka seesmiselt, eriti 
niiskus ja kuumus. Samas ei pruugi haiguse põhjuseks olla ei välimine ega seesmine põhjus. 
Enamik reumaatilise bi või tõkestuse juhtumeid ongi seotud tuule, külma, niiskuse ja/või 
kuumuse patogeenidega (faktoritega). Neid tõkestusi komplitseerivad tihti veel teised  faktorid , mis 
on seotud qi ja vere vaba vooluga: qi seiskus, vere staasis ja limasõlmed. 
 
Mõnikord pole liigesevalu põhjuseks mitte tõkestus (bi), vaid lihtsalt qi ja vere piisava hulga 
puudumine, mistõttu need ei saa liigeseid tervena hoida ning qi ja vere vaba voolu säilitada. Seda 
võib tüüpiliselt näha just vanematel patsientidel. Hiina meditsiinis on haigusekategooriad, mida 
nimetatakse 40-aastane õlg ja 50-aastane ranne. Neil juhtudel muutub valu tüüpiliselt hullemaks, 
kui inimene on mõnda aega puhanud. Kuni me puhkame, talletatakse veri maksas ning qi'd ei 
suunata jäsemetesse. Seega saavad lihased vähem toitu ning qi ja vere vool ei ole kuigi vaba. Kui 
me püüame pärast puhkamist liigest kasutada, on see esialgu valulik ja kange . Sellegipoolest 
soodustab liikumine iseenesest qi ja vere voolu. Kui qi ja veri voolavad üha rohkem läbi liigese, 
siis valulikkus ja jäikus kaovad. 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
23 
Sellisel juhul võib liigne treening või ülepingutus olukorda halvendada. Igasuguse tegevusega  
kaasneb  qi ja vere tarbimine. Kuna tegevus tarvitab qi'd ja verd samamoodi, nagu auto kasutab 
bensiini, viib ületarbiminine igasuguste qi ja vere puudulikkusega seotud sümptomite 
halvenemiseni. Kuigi kerged harjutused ja liikumine leevendavad qi ja vere puudulikkusest 
põhjustatud valulikkust ja jäikust, teevad rasked harjutused ja ülepingutus olukorra hullemaks. 
Kuna qi'd ja verd tarbitakse just päeval, halvenevad niisugused sümptomid tihti õhtul või öösel 
pärast seda, kui me oleme qi ja vere pika päeva jooksul ära tarvitanud. 
 
 
Organid , mis kontrollivad blokeeringute põhjustajaid, qi ja vere tootmist. 
Hiina meditsiini järgi on kolmeks olulisimaks organiks  neerud , põrn ja maks. Hiina 
meditsiini järgi on neerud elu aluseks. Jaapani meditsiini järgi on olulisimaks põrn. Põrn vastutab 
tarbitud toidust ja joogist muundatud qi ja vere tootmise eest.  
 
Põrn 
Hiina meditsiini järgi hakkab põrn vananemisprotsessi tõttu nõrgenema umbes 30-ndate 
eluaastate keskel.  Kui qi'd ja verd on ebapiisavalt, võib see tekitada liigesevalu kahel peamisel 
põhjusel: 
●  Esiteks kaitse-qi, mis kaitseb keha välispinda kuue keskkonnaekstsessi sissetungi eest ja 
mida toodetakse seedimisel saadud toitainetest. Kui esineb põrna nõrkus ja tühjus, võib 
sellega kaasneda kaitse-qi puudulikkus, mistõttu tuul, külm, niiskus ja kuumus võivad 
põhjustada kehas bi-sündroomi. 
●  Teiseks ei taga põrna tühjusest tekkinud ebapiisav qi enam vere ja kehavedelike liikumist. 
Samuti pole piisavalt verd, et toita ja tervena hoida töötavaid lihaseid ja sooni .. 
 
Tegurid, mis viivad põrna tühjuse või puudulikkuseni, on ülepinge, ülemäärane verekaotus, 
muretsemine ja painajalik mõtlemine ning ebaõige toitumine. Kuna põrn mängib keskset rolli qi ja 
vere tootmises, võib liigne qi tarvitamine ja/või verekaotus põrna välja kurnata. Et naised kaotavad  
verd regulaarselt igal kuul menstruatsiooni ajal, on nad põrna tühjusele altimad kui mehed. See 
pakub mõnetist selgitust, miks naistel – eriti noorematel – on suurem kalduvus reumaatilisteks 
vaevausteks kui samaealistel meestel. 
Peamiseks põrna kahjustajaks on aga ebaõige toitumine. Toortoidu ja jahutatud toidu 
ülemäärane tarbimine kahjustab põrna, samuti suhkru ja maiustuste ning niiskete , lima tekitavate 
toitude liigne söömine (näiteks piim, juust, jogurt, õlid- rasvad , nisujahutooted, enamik puuvilju ja -
mahlu, tomatid, enamik pähkleid jne.). Raskemini seeditavad toidud tekitavad tühjale ja nõrgale 
põrnale ülekoormuse ja kahjustavad seda veelgi. 
Seega toit on tähtis faktor, kui liigesevalu (alaseljas) mitmete reumaatiliste haiguste puhul on 
seotud qi ja vere tühjuse või niiskuse ja lima esinemisega. 
 
Neerud. 
Alaselg või lumbaalne e. nimmepiirkond öeldakse olevat neerude eluase. Neerud valitsevad 
luid , luuüdi ja liigeseid. Neerude tühjust või nõrkust seostatakse sageli alaselja valulikkuse ja 
valuga ning seda võib seostada ka lülisamba valu ja deformatsiooniga. Kui neerud hakkavad pärast 
40-ndat eluaastat vananemisprotsessi tõttu nõrgenema, toob see kaasa luude ja liigeste probleemide 
suurenemise. 
Üldiselt enamikul inimestel, kel on süsteemseid luu-ja liigesepõletikke (näiteks 
reumatoidartriit), esineb Hiina meditsiini kohaselt mõni põrna ja/või neerude tühjuse element. 
 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
24 
Maks. 
Maks on Hiina meditsiinis kolmas sisus , mida reumaatiliste bi-sündroomidega sageli 
seostatakse. Kuigi luud ja liigesed on seotud neerudega, on ka maksal liigestele tugev mõju just 
seetõttu, et maks kontrollib qi korrapärast levimist kehas ja maksa vastavuseks on lihased. 
Maksa jaotamise funktsiooni kahjustavad kõige kergemini just emotsionaalsed põhjused, 
eriti just stress ja frustratsioon. Näiteks tahab frustratsiooni puhul meie qi küll voolata, kuid 
asjaolud ei luba – me surume oma tunded alla. Tekib nn. maksadepressioon ja qi seiskus, mis 
võivad kaasa tuua suure hulga terviseprobleeme, s.h. ka reumaatilisi. Maksa haigestumine võib 
lõpuks kahjustada ka neerusid, sest vere puudulikkus viib lõpuks ka neerudes talletatava essentsi 
(eluenergia) puudulikkuseni. 
 
Ravi Hiina meditsiinis põhineb eristamisemudelitel. 
Hiina meditsiinis põhineb ravi pigem individuaalsel diagnoosil kui lääne meditsiini järgi 
nimetatud haigusel.  
Üldiselt võib öelda, et kui lääne meditsiinis vaadatakse  patsienti (läbi), et  ära tunda  (ja 
diagnoosida konkreetset haigust), siis ida-meditsiinis vaadatakse haiget, et  näha (kõiki eristavaid 
sümptomeid). Haige küsitlemisele läheb tihti rohkem aega. Arvesse võetakse mitmeid patsiendi 
esmapilgul „vähetähtsaid“ omadusi, mis lääne arsti poolt tihti märkamata jäävad. Haige 
diagnoosimeetodi abil pannakse sümptomite gruppidest kokku mudel, mis saab diagnoosi ja ravi 
aluseks. 
Tulemuseks on, et kaks ühesuguse haigusega (näiteks reumatoidne artriit) patsienti võivad 
saada erinevat Hiina meditsiinilist ravi, sest nende haiguste eristamismudelid on erinevad. Nii 
näiteks võib ühel olla põletik tingitud tuulest, külmast ja niiskusest koos põrna yang-tühjusega. 
Teisel aga on haigus tingitud neeru yin-tühjusest. 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
25 
 
3. Jaapani Meridiaanide Shiatsu 
See on sügavalt lõdvestav teraapia, kus diagnoos pannakse peamiselt kõhu ja selja 
kompamise teel ja arvestades kõik neidsamu üksikasju patsiendi välimuses ja olekus, mida jälgib 
ka Hiina meditsiin.  
Terapeut määrab patsiendi energia hetkeseisundi ehk sho, s.t. teeb kindlaks inimese organite 
energeetilised tasakaalutused ja tõkestused. Eristatakse nii püsivaid probleeme, mis avalduvad 
kõhul, kui ka igapäevaseid takistusi, mis avalduvad seljal . Nii leiab kogenud terapeut kiiresti nii 
neerude, põrna, maksa kui ka teiste selja- ja liigesevalusid mõjutada võivate organite puudulikkuse 
(kyo e. energiatühjuse) või ülepinge (jitsu e. eneriga kuhjumine). 
Seejärel töödeldakse vastavaid tsoone ja energiakanaleid, et vabastada blokaadid ja 
ülepinged ja  täita tühjuse piirkonnad. Sisuliselt näidatakse kuhjunud-blokeerunud  energiatele tee, 
kuhu liikuda , vabastades seeläbi pinges tsoonid ning võimaldades organitele normaalset 
funktsioneerimist. See on nagu mäng kevadise sulaveega. Energia, nagu vesigi, liigub sinna, kuhu 
on kerge liikuda peale tõkete eemaldamist.  
Teraapiat aeg-ajalt korrates „saab organism aru ja talle tuleb meelde“, kuidas peab õieti 
töötama. Seega suudab shiatsu kiiresti (näiteks ilma pikkade ravimtaimekuurideta) taastada 
energiate liikumise ning seeläbi organite töö taastumise ja organismi normaalse funktsioneerimise. 
Jaapani meditsiin on oma alused saanud 
küll Hiina meditsiinist, kuid shiatsu teooriad 
erinevad traditsioonilisest Hiina meditsiinist 
veelgi suurema lihtsuse ja tänapäevase 
praktilisuse poolest. Nii on energiakanalid 
shiatsu  meistrite poolt tunnetatud lihtsamateks 
ja sujuvamateks – nende arvates ei saa energia 
liikuda mööda teravaid nurki ja sik-sakke 
(vt.kõrvalasuv pilt). Samuti liigub shiatsu-
teooria järgi energia vaid suunaga kehast ja 
jäsemetest väljapoole (Hiina meditsiinis 
kahesuunaline liikumine vastavalt ying-yang 
elundile). 
Lisaks meridiaanide kulgemisele on 
siatsu'le omane keha organitele vastavad 
energeetilised tsoonid kõhul ja seljal. 
Olulisimate organite - neerude ja põrna – 
tsoonid asuvad seljal just nimmepiirkonnas.    
Diagnoosimisel ja ravil on shiatsu-
terapeudi ainsaks „ relvaks “ tema teadmised-
kogemused, energiate tunnetus ning enda ja 
kõiksuse  qi. Ravi algab ja toimub juba 
diagnoosimisel. Mugav on see, et raviseansiks 
ei pea patsient lahti riietuma . Ühe raviseansi 
pikkus on võrreldav klassikalise massaaži seansiga ning sõltub läbivaatuse ja ravi ulatusest. 
Väidetakse, et artriidi puhul on see ülimalt kasulik ravimeetod. Kindlasti on üheks 
positiivsuse põhjuseks just shiatsu stressi ja pingeid lõdvestav omadus.  Shiatsu on domineeriv 
arstiteadus Jaapanis . Euroopas on seda viimasel aastakümnel laialdaselt hakatud õppima 
Inglismaal, Prantsusmaal ja nüüd ka Eestis. Ka Soomes on mitmeid shiatsu koole, kuid sealne 
koolkond kaldub pigem heaolu-massaaži kui teraapia valdkonda. 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
26 
 
4. Selgroolülide mõjupiirkonnad psüühhilisest vaatevinklist 12 
 
Igale selgroo lüli probleemiga seostatakse ka tõenäoline psühholoogiline põhjus. 
Üldiselt seob ida-meditsiin olulisemaid organeid emotsioonidega järgmiselt: 
  neerud  -  hirm 
  maks – viha 
  põrn – mõtlemine/muretsemine 
  kopsud – lein /kurbus 
  süda – rõõm/hirm 
 
Huvitav on neid põhjuseid võrrelda nimmeosa lülide füüsiliste mõjupiirkondadega (tabel peatükis 
2.7.) ja näha milliseid füüsilisi haigusi põhjustavad erinevad psüühilised probleemid. 
 
Nimmelülid  Tõenäoline põhjus 
Tervendav enesesisendus  
Armastuseigatsus ja üksindusevajadus. 
Olen kaitstud Kõiksuses ja elu armastab ja 
L1 
Kindlusetus 
kannab mind 
Kinnijäämine lapsepõlve kannatusse. Väljapääsu  Ületan mulle mu vanemate poolt seatud 
L2 
ei paista 
piirid ja elan omal jõul. Nüüd on minu kord 
Loobun läinust. Armastan end ja o ma 
L3 
Seksuaalne ärakasutamine. Süütunne, 
kaunist seksuaalsust. Olen kaitstud. Mind 
Enesepõlgus. 
armastatakse. 
Seksuaalsuse tõrjumine. Majanduslik 
Armastan end sellisena, nagu olen. Minu 
L4 
ebakindlus . Töökohaga seotud hirmud. 
oma jõud on see, millele toetun,.- Olen igas 
Jõuetusetunne. 
mõttes kaitstud. 
Kaitsetus, eneseväljendusraskused. Viha. 
Elurõõm kuulub mulle. Palun, mida vajan ja 
L5 
Võimetus rõõmustada. 
võtan selle rõõmuga vastu. 
Ristluu  
Olen ise oma elu vägi ja võim. Loobun 
S1-S4 
Võimu minetamine. Põikpäine, vana viha. 
läinust ja võtan ohjad hellalt enda kätte. 
Armastan end ja toon oma ellu tasakaalu. 
Sabaluu 
Oled tasakaalust väljas. Sa ei oska järele anda.  Elan praegushetkes ja armastan seda 
Vana piina ikka ja jälle uuesti läbielamine. 
inimest, kes ma olen. 
 
 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
27 
LÕPPSÕNA 
 
Nii kui taime areng algab ja sõltub juurest, nii on inimese alaselg see juur ja tüvi, millele 
inimese elu toetub . Siit algab kõik, siia toetub kogu inimese energia ja heaolu.  Ja haigused saavad 
tihti alguse just alaseljast. 
Haige seljaga inimene hakkab abi otsima  pigem  hilja kui õigel ajal. Valuga harjub pikapeale 
ära, kuigi pinges õlavööde, peavalu ja tulitav nimmepiirkond on ohumärgid. Edasi on kaks 
võimalust: kas inimene hakkab ise mõtlema või paneb suhtumist muutma süvenenud haigus. 
Massöör saab siinjuures vaid teavitada patsienti olukorrast ja tekkinud ohtudest. 
 
Meil räägitakse ka avalikkuses üha sagedamini liikumise vajalikkusest ja tervislikest 
eluviisidest. Kas aga saadakse aru „kolme vaala“ lihtsast mõttest. Liikumisele, toitumisele ja 
vaimsetele distsipliinidele on hakatud üha rohkem tähelepanu pöörama, kuid tihti jäävad need 
pigem  moodsa harrastuse (oma ego rahuldamise) vormi ning otsustaval hetkel kipub inimene 
ikkagi vana ja tervist kahjustava malli järgi käituma. 
 
Millised siis ikkagi on massaaži võimalused alaselja vaevuste leevendamiseks. Klassikaline 
massaaž on ja jääb pigem lõõgastavaks ja verevarustust parandavaks abinõuks. Kui patsient oma 
mõtlemist ja eluviise ei muuda, siis kestab massaaži kasutegur vaid paar tundi. Inimest saab aidata 
vaid siis, kui ta ise abi küsib. Minnes üle „piiri“ ning püüdes muuta inimese saatust vastu tema 
enese tahtmist võib massöör kahjustada pigem ennast. Seega jääb vaid leppida asjaoluga, et meist 
igaühel on õigus valida endale oma elu ja saatus. 
 
Meditsiin  on poole sajandiga tohutult arenenud. Siirdatakse südameid, neere ja – nagu ütles 
Sulev Pulmann – „...jumal teab mida kõike veel“.  
Lülisambaga on teine lugu: seda ei anna uue ja parema vastu välja vahetada. Ja võib-olla ongi 
hea, et kõik ostetav ja müüdav pole. 
  
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 
28 
 
KASUTATUD KIRJANDUS 
 
                                                 
1 „Alaselja ravimine on/pole võimalik“. Katrin Gross-Paju Artikkel, ajakiri Moodne meditsiin, 
veebruar 2003 
2 „www.tiitilves.ee“, taastusraviarst Tiit Ilves’e kodulehekülg 
3 „Seljavaludest priiks“, Dr. Jenny Sutcliffe, sari Marshalli teabekataloog, Sinisukk2000 
4 „Selg terveks kümne minutiga“, Marion Randall, Odamees 2004 
5 „Psühhotraumad räsivad selga“. Artikkel, ajakiri Tervendaja, jaanuar 2007 
6 „Toitumissoovitused artriidi leevendamiseks“, M.Patten ja J.Ewin,  Ersen 2001 
7 „Hiina meditsiin ravib artriiti“, B.Flaws ja D.Frank, Ersen 2000 
8 „Energiakanalid korgivabaks“. Artikkel, ajakiri Tervendaja, aprill 2007 
9 „Terve selg ja terve kael “, Riina Saarma, Sünnimaa 2006 
10 „Nimmevalud ja radikuliit“. Rein Zupping, sari Teadus ja tervis, Valgus 1990 
11 „Korras selg püsib kolmel vaalal“. Artikkel, ajakiri Tervendaja 2006 
12 „Tervenda end ise“, Louise L.Hay, Egregor 1997 
 
 
LISAD 
 
1.  „Alaselja ravimine on/pole võimalik“, Katrin Gross-Paju Artikkel, ajakiri Moodne meditsiin, 
veebruar 2003 
2.  „Selga saab ravida kõrvade ja kõhu massaažiga“, Artikkel, ajakiri Tervendaja, jaanuar 2007  
3.  „Korras selg püsib kolmel vaalal“, Artikkel, ajakiri Tervendaja, oktoober 2006 
4.  „Psühhotraumad räsivad selga“. Artikkel, ajakiri Tervendaja, jaanuar 2007 
Lahemaa Tervisekool 2007 
 
Valdo Herzmann 
Referaat „Alaselja vaevused“ 
 
Kadri Herzmann 

Document Outline

• SISUKORD
• SAATEKS
• SISSEJUHATUS
  • Terminitest ja ajaloost
  • Selg – saladuslik tsoon ?
  • Arvud ja paradoksid
• SELJAVALU MEHHAANILISED PÕHJUSED
  • Alaselga mõjutavad lihased
    • Kes ja kuidas haigestuvad
    • Lihase venitus, kramp, trauma
    • Selgroo talitlushäired valu põhjusena
    • Lülisamba degeneratiivsed muutused
    • Lülidevahelise ketta väljasopistumine ja ishias (kiirguv ist
    • Pirnlihase sündroom.
    • Nimmevalude ja –radikuliidi teised põhjused.
    • Lülisamba nimmeosast kanduvad valud
    • Kui selg valutab, siis mis teeb valu tegelikult
• SELJAVALU HAIGUSLIKUD PÕHJUSED
  • Infektsioonid
    • Luukasvajad e. luutuumorid ja vähk
    • Selgroo põletikud
    • Vähemlevinud seljavalu sündroomid
    • Murrud ja mõranemised osteoporoosi (luuhõrenemise) puhul
    • Kramplik valu, mis lähtub teistest elunditest, näiteks emaka
    • Seljavalud raseduse ja mensturatsiooni ajal
• SELJAVALU PSÜHHOLOOGILISED PÕHJUSED
• KUIDAS SELJAVALU RAVIDA
  • Kas alaselja ravimine on üldse võimalik
    • Kuidas ja millal kasutatakse medikamente lääne meditsiinis
    • Toitumine ja põletikuvastased dieedid
    • Ravivõimlemine ja harjutused seljale
    • Kirurgiline ravi
    • Tervendajad ja rahvameditsiin
• IDA-MEDITSIIN RAVIB SELJAVALU
  • Refleksoloogia e. tsooniteraapia
    • Hiina meditsiini diagnoosi ja ravi võtted.
    • Jaapani Meridiaanide Shiatsu
    • Selgroolülide mõjupiirkonnad psüühhilisest vaatevinklist
• LÕPPSÕNA
• KASUTATUD KIRJANDUS