· Taljenõgusus · Põlveliiges · Hüppeliiges Poolkõhuli ehk Simsi asend: · Kõrv ja põsk · Voodipoolne õlg · Näopoolse käe küünarvars · Põlved · Sirutatud jala pöia välisserv Kõhuli asend: · Kõrv ja põsk · Õlgade eesmine piirkond · Rinnad · Mehel suguelundid · Naistel puusanukid · Põlved · Varbad Poolistuv ehk Fowleri asend: · Pea · Õlgade tagumine piirkond · Nimmepiirkond · Küünarliiges · Tuhara piirkond · Põlve õnnal · Kannad Tööergonoomika konspekt 4 Maie Timm Istuv asend: · Istmiku köbrud · Abaluude piirkond Tööergonoomika konspekt 5 Maie Timm
alalõualuud,sarnaluud,ninaluud. tuharalihased Suured Tõmbavad reit Selgroog-koosneb selgroolülidest ja nende vahel asuvad tuharalihased taha kõhres kattekesed. Selgroog jaotatakse piirkondadesse. käelihased Õlavarre kaks ja Painutavad kätt Kaelapiirkond(7l) kolm pea lihas ja liigutavad Rinnapiirkond(12),Nimmepiirkond(5),Ristluupiirkond(5k sõrmi. okkukasvand luud)õndrapiirkond(4-5) Jalalihased Reielihased, Liigutavad jalga. Käeluud-õlavarreluu, kodarluu, küünarluu, randmeluud, sääremarja kämblaluud,sõrmeluud. kakspealihas Jalaluud:reieluu,põlvekeder,sääreluu,pindluu,kannaluud,p öialluud,varbaluud
käitunimine. Kehaehitus HOBUSE KEHAOSAD. Eestpoolt tahapoole tunnustatakse üldiselt alljärgnevaid kehaosasid või punkte: pea koos ninamiku, ninasõõrmete, lõua, otsmiku, kukla ja põskedega; kael kägivao või vaskulaarse soone, kaelaharja ja lakaga; esijalad küünarnukkide, õlavarre, kämblaluude, randmeliigeste, sõrgatsite ja kapjadega; rinnak; õlad ja turi; rinnakorv; kõht ja selg; ja lõpuks tagaveerandid: nimmepiirkond, tagakülg, puusaliiges, laudjas, sabajuur või sabaroots, tuharad, reied ning tagajalad: sääred, põlveõndlad, kannakõõlused, sõrgatsid, sääreluud, sarvnaastud ja kabjad. HEA KEHAEHITUS Kui hobuse kehaosad on üksteise suhtes proportsionaalsed ja laitmatu kujuga, siis öeldakse, et loomal on hea kehaehitus. Igal tõul on erinevad suuruse ja kuju normid erinevate kehaosade jaoks. HOBUSE KEHA ESIOTS Hobuse keha esiotsa all mõtleme pead, kaela, pihta, turja ja esijalgu. Need hobused
voodil ·Enne tõstmist pean seisma jalad kergelt harkis, üks jalg teisest ettepoole asetatud, et tagada suurem toetuspind. ·Tõstmisel tuleb mul kasutada jala- ja alakehalihaseid, kõigepealt põlved kergelt kõverdada ja seejärel aeglaselt sirgu ajada ·Kasutan patsiendi teisaldamisel õiget haaramisviisi ·Haaran patsiendist alati tervet kätt kasutades ning püüan kindlaks teha piirkonnad, kust on võimalik kindlalt kinni haarata (nt. Nimmepiirkond) ·Patsiendil palun haarata minu ümbert kinni (nt. Turjast või õlgadest, kindlasti mitte kaelast) ·Teisaldamisel palun patsiendil ettepoole kummardada ja tõugata jalgadega (see hõlbustab patsiendi viimist isteasendist püstiasendisse) ·Tasakaalustan patsiendi raskust omaenda keharaskusega ·Enda jala toetan pööramisplaadile patsiendi jalgade vahele ·Patsiendi liigutamisel pööran oma jalga pööramisplaadil ratastooli suunas ja asetan Ta tasakesi ratastoolile istuma
hingake välja (kõht vajub alla). Jätkake sügavat ja kerget hingamist 10–15 minuti jooksul, püüdes kogu keha täielikult lõdvestada. Lamage seljal, jalad põlvedest painutatud. Asetage midagi pehmet nende alla, mis suudaks hoida jalgade raskust. Jätkake sügavat ja kerget hingamist 10–15 minuti jooksul, püüdes kogu keha täielikult lõdvestada. Lamage selili põrandal, käed ja jalad välja sirutatud ning nimmepiirkond vastu põrandat surutud. Sirutage! 5 Kadi Hinrikus Seljalihased Selili lamades tõmmake kord ühte, kord teist põlve kätega kõhu suunas. Tõmmake ühest jalast, kuni teine jalg on sirgelt maas. Selili lamades tõmmake kord ühte, kord teist põlve kätega kõhu suunas. Tõmmake ühest
eemaldajaid. 7.Harjutus Lähteasend.Sellililamang, jalad ees. 1-2. Jalgade kõverdus põlveliigesest. 3-4. Jalad harki. 5-6. Jalgade sirutus. 7-8. Too jalad kokku. Korda vastavalt võimetele Toime: arendab puusaliigese liikuvust, treenib reie eemaldajaid ja kõhulihaseid. 8.Harjutus Lähteasend.Sellililamang, üks jalg kõverdatult põrandal, teine sirge, käed kõhul. 1-4. Pinguta sisse hingates alakõhulihaseid ja tõsta sirge jalg aeglaselt üles (hoia nimmepiirkond kontaktis põrandaga). 5-8. Painuta pöida sellise ulatusega, et tunned venitust tagumistes reielihastes. Toime: Venitab hästi reie tagumise rühma lihaseid ja treenib kõhulihaseid. 9.Harjutus Lähteasend.Kõhulilamang, otsmik küünarliigesest kõverdatud kätel. 1-2. Tõmba alakõht sisse nabapiirkonda kergitades. 3-4 Tõsta sirged jalad põrandalt lahti Hoia asendit vastavalt võimetele kas 10, 20 või 30 sek. Ei tohi tekkida hingamispeetust. Toime: Treenib alaselja- ja tuharalihaseid.
1. Mitmest lülist koosneb lülisammas? 33-34 lülist 2. Millisteks osadeks jaotatakse lülisammas? Kaela-, rinna- ja nimmepiirkond, (ristluu ja õndraluu) 3. Mitu osa on lülisamba kaela piirkonnas? Seitse, C1-C7 4. Mitu osa on lülisamba rinna piirkonnas? Kaksteist, T1-T12 5. Mitu osa on lülisamba nimme piirkonnas? Viis, L1-L5 6. Mitu osa on lülisamba ristluu piirkonnas? Viis, S1-S5 7. Mitu osa on lülisamba õndraluu piirkonnas? Neli-viis, Co1 8. Millised lülisamba osad on luuliselt kokku kasvanud? Ristluu ja õndraluu 9. Millistest osadest koosneb 1 lülisamba lüli?
täielikult lõdvestada. 2. Selili lamades tõmmake mõlemaid põlvi kõhu suunas, nii et te venitate selja alaosa. Pärast seda minge aeglaselt tagasi esialgsesse asendisse ja korrake seda 10 korda. 3. Lamage seljal, jalad põlvedest painutatud. Asetage midagi pehmet nende alla, mis suudaks hoida jalgade raskust. Jätkake sügavat ja kerget hingamist 1015 minuti jooksul, püüdes kogu keha täielikult lõdvestada. Lamage selili põrandal, käed ja jalad välja sirutatud ning nimmepiirkond vastu põrandat surutud. Sirutage! 4. Lamage paremal küljel, sirutage vasak käsi pea kohale, painutage paremat jalga ja hoidke vasak jalg sirgena. Puudutage vasaku põlvega vasakut küünarnukki ja seejärel sirutage. Tehke seda harjutust ka parema põlve ja parema küünarnukiga 10 korda. Tähelepanu! Äkilise valu ilmnemisel lõpetage kohe harjutuste tegemine. Harjutusi jalgadele Need harjutused aitavad leevendada pikast istumisest tulenevat pinget ja jäikust jäsemetes. 1
Kui teid vaevab mõni nimetatud tervisehäire, on viimane aeg pöörata tähelepanu oma töökoha ergonoomiale. Praktilised nõuanded: · Pöörake tähelepanu oma tööasendile istumisasendile. Ärge istuge jalg üle jala, mille tagajärjeks on häiritud verevarustus ja tursed jalgades. · Arvutiga töötades hoidke õlad vabalt. · Oluline on laua ja tooli kõrguste suhe. Tool peab olema reguleeritud nii, et te istuksite õlad vabalt, selja nimmepiirkond toetatud, küünarnukid keha ligidal, küünarvarred horisontaalselt, käed toetatud lauale. Kui tooli õige reguleerimise korral jalad ei ulatu vabalt põrandale, tuleb kasutusele võtta jalatugi, vastasel juhul tooli iste avaldab survet reite alaküljele tekitades vereringe häireid jalgades. · Tool peab toetama alaselga. · Kuvar ja klaviatuur asetsegu otse ees, teie, kuvari ja klaviatuuri keskliin ühel joonel
Kinnastest kasutada suurema külma puhul tuulekindla pealisosaga labakindaid. Sokkidest kasutada villaseguseid või froteepõhjadega sokke, puuvillane tennisesokk ei kuulu talvevarustuse hulka. Jalanõudes kasutada võimalusel sisetaldu. Vajadusel saapakatteid (soojuse hoidmiseks ja jalatsite märgumise vältimiseks). Eraldi tuleks märkida riietuse suurust. On iseenesest arusaadav, et talvistes oludes peavad riided olema piisavalt pikad ja kõiki kehaosi katvad. Nii ei jää ette painutades nimmepiirkond, käsi üles tõstes aga talje piirkond, ega randmed paljaks. Suviste n.ö. vööni ulatuvate riietega võrreldes peaksid tõsisemates talveoludes ulatuma need puusadeni või isegi alla selle. Külmema ilma puhul võiks kasutada väljaulatuvate kehaosade (põlved, kõrvalestad, varbad, sõrmed) täiendavat soojustamist kõrvaklapid, saapakaitsed jm. Külmetamist soodustavad tuul, märjad riided, organismi üldine jahtumine. Sageli ei märgata, et kõrvalestad on juba külma saanud
Üks peamisi raskuste käsitsi teisaldamisest tulenevaid terviseprobleeme on seotud seljaga. Iga päev kaebavad 24% Euroopa töölistest selgroovalude ja 22% lihasvalude üle. Uutes liikmesriikides on need arvud vastavalt 36% ja 39%. Need tulenevad kahjustusest, kulumisest või traumast seljas asuvatele luudele, lihastele või muudele kudedele. Tavaliseimad kahjustused on nikastused, venitused, mõrad selgroolülis. Kõige ohustatum on selja nimmepiirkond. Seda oma paenduvuse ja keharaskuse kandmisest tuleneva koormuse tõttu. 4 Pildi allikas: (http://www.nurseuncut.com.au/bariatric-patients-nursing-care-specialist- equipment/) Vale tõstmistehnika ja kehahoiak viivad sageli alaselja valuni. Korduvad liigutused ülakehaga nagu tõstmine, painutamine ja pööramine mõjutavad seljavalu tugevust ja kordumist. Istuva elustiili tõttu muutuvad kõhu- ja reielihased nõrgaks
teadmiste ja oskuste tasemele 2. Tööga seonduvad ohud a. Tööõnnetuse võivad põhjustada Elektriseadmete rike Komistamine ja kukkumine töökohale tulles või sealt lahkudes Ebastabiilne töötool b. Tööga seotud haigestumist ja kutsehaigust võivad põhjustada Pidev istumine ühetaolises asendis ning üksikute kehaosade pidev koormus (lülisamba kaela- nimmepiirkond, õlavööde, küünarvarred, randmed) Pingeline töö silmadega ning halvad valgustustingimused Muud ebasoodsad keskkonnatingimused töökohal, nt tuuletõmbus, sobimatult madal või kõrge õhutemperatuur, müra Liiga suur töökoormus, pingeolukorrad tööl, liiga suur vastutus, mis võivad tekitada muutusi töötaja psüühilises seisundis 3. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise vältimine a. Tegevused enne tööd
toitude liigne söömine (näiteks piim, juust, jogurt, õlid-rasvad, nisujahutooted, enamik puuvilju ja - mahlu, tomatid, enamik pähkleid jne.). Raskemini seeditavad toidud tekitavad tühjale ja nõrgale põrnale ülekoormuse ja kahjustavad seda veelgi. Seega toit on tähtis faktor, kui liigesevalu (alaseljas) mitmete reumaatiliste haiguste puhul on seotud qi ja vere tühjuse või niiskuse ja lima esinemisega. Neerud. Alaselg või lumbaalne e. nimmepiirkond öeldakse olevat neerude eluase. Neerud valitsevad luid, luuüdi ja liigeseid. Neerude tühjust või nõrkust seostatakse sageli alaselja valulikkuse ja valuga ning seda võib seostada ka lülisamba valu ja deformatsiooniga. Kui neerud hakkavad pärast 40-ndat eluaastat vananemisprotsessi tõttu nõrgenema, toob see kaasa luude ja liigeste probleemide suurenemise. Üldiselt enamikul inimestel, kel on süsteemseid luu-ja liigesepõletikke (näiteks
Kael ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: 1) dorsaalset kaelapiirkonda; 2) külgmist kaelapiirkonda; 3) õlavarre-pea lihase piirkonda ventraalsel serval kulgeb kägivagu; 4) ventraalset kaelapiirkonda eristatakse alaosadena kõripiirkonda ja hingetorupiirkonda;5) kaela ja rinna vahel paikneb piht. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Selg luuliseks aluseks on rinna- ja nimmelülid ning laiuseks ristijätkete laius. Eristatakse: 1) rinnalülide piirkond 2) nimmepiirkond 3) turi rinnalülide ogajätketest moodustunud selja kõrgeim osa, jääb rinnalülide piirkonda. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak. Rinna kraniaalne piir kulgeb abaluu eest ning kaudaalse moodustab ka väliselt nähtav roidekaar. Eristatakse: 1) abaluupiirkond e. piht asub kraniaalselt 2) rinnakupiirkond esijäsemete vahel 3) roidepiirkond rinnakorvi külgseinad Kõht on laialdane kere piirkond, mis ulatub roiete sisepinnale kinnituvast diafragmast kuni
langust. Sellise häire korral toimub maksimaalne hüppeliigese dorsaalfleksioon jala toefaasi vertikaalmomendil just enne seda kui kand eemaldub põrandast. Kõnni hindaja peab jälgima, kas kanna eemaldumise ajal toimub piisavalt plantaarfleksiooni või mitte. Kõnni hindamine Patsiendi kõnni hindamine peab sisaldama ka alajäsemete hindamist. Oluline on meeles pidada et, pea, kaela, lülisamba rinna- ja nimmepiirkond mõjutavad kõndi isegi siis, kui ei esine patoloogiat alajäsemetes. Hindaja peab märkama keha iga segmendi funktsiooni ning eristama kõrvalekaldeid normaalsest. Skeleti-lihassüsteemi patoloogiad, mis mõjutavad kõndi, võivad olla tingitud lihaste nõrkusest, valust või muutunud liigesliikuvusest, mistõttu peab kõnni hindamisel nimetatud faktoreid arvesse võtma. Paljud patsiendid suudavad kohaneda automaatselt nende muutustega, kandes hoolt normaalse tundlikkuse eest ning arendades
Optimaalseks toitumusastmeks sellel skaalal loetakse 3,0 kuni 3,5 palli. Wildmani 5-pallilisest hindamissüsteemist on edasi arendatud vastavalt nende autorile A.J. Edmondsoni (1989) ja J.D. Fergusoni (1994) toitumuse hindamise süsteemid. Mõlemad süsteemid kasutavad viiepallilist skaalat 0,25 pallilise astmega. A.J. Edmondsoni poolt välja töötatud hindamisskeemis vaadeldakse kaheksat erinevat kehapiirkonda, mis on paigutatud kolme gruppi: 1) nimmepiirkond; vaadeldakse nimmelülide ogajätkeid, ogajätke ja ristjätke vahelist nurka, eraldi ristjätkeid ning ristjätketest moodustatud, tühimiku kohal asuvat "riiulit", 2) puusa- ja päraluunukid; hinnatakse ala puusa- ja päraluunukkide vahel ning ala puusanukkide vahel, 3) sabajuurepiirkond; hinnatakse sabajuure piirkonna aluse lohu sügavust. Lehmade toitumust hinnatakse eeltoodud kehapiirkondade vaatluse ja palpatsiooni teel
annaabi.ee 
