õige kehahoid – tervis ja ilu (1)

SISUKORD
SISSEJUHATUS ………………………………………………………………………………………………..3
1.LÜLISAMMAS .....................................................................................................................................4
1.1. Lülisamba ehitus ja kuju ……………………………………………………………………...……….4
1.2. Lülisamba funktsioon…………………………………………………………………………………..5
1.3. Seljalülide ehitus………………………………………………………………………………………..6
1.4. Õige kehahoid ………………………………………………………………………….………………..7
2. SELJAAJU JA SELJANÄRVID……………………………….…………………….…………………………9
3. RÜHIVIGADE PÕHJUSED JA KUJUNEMINE ……………………………………………………………10
3.1. Rühivead ……………………………………………………………………………………………….10
3.1.1. Sundasend ……………………………………………………………………………………..…10
3.1.2. Osteoporoos ……………………………………………………………………………………….11
3.1.3. Lordoos …………………………………………………………………………………………… 11
3.1.4. Skolioos ……………………………………………………………………………………………12
3.1.5. Küfoos ……………………………………………………………………………………………...13
4. RÜHIVIGADE DIAGNOSTIKA ………………………………………………………………………………14
5. RÜHIVIGADE KOMPLIKATSIOONID ………………………………………………………………………15
5.1. Seljavalu …………………………………………………………………………………………………15
5.2. Radikuliit …………………………………………………………………………………………………15
5.3. Diski prolaps …………………………………………………………………………………………….15
5.4. Selgroo jäigastumine …………………………………………………………………………………..16
5.5. Selgroopõletik …………………………………………………………………………………………..16
5.6. Hingamishäired ………………………………………………………………………………………...16
6. RÜHIVIGADE ENNETUS JA RAVI …………………………………………………………………………17
7. HINGELINE REHABILITATSIOON …………………………………………………………………………19
KOKKUVÕTE …………………………………………………………………………………………………….20
KASUTATUD ALLIKAD ………………………………………………………………………………………….21
LISAD ………………………………………………………………………………………………………………22
SISSEJUHATUS
Oma lõputöö teemaks valisin “Õige kehahoid – tervis ja ilu”, kuna sellele teemale minu arvates juhitakse liiga vähe tähelepanu, samas, eriti viimaste aastate jooksul, kus nii lapsed kui ka täiskasvanud veedavad suure osa oma ajast sundasenditest- olgu siis tool või arvuti ees, on rühihäired muutunud väga aktuaalseks.
Meie kehahoiak on kogu me olemisviisi peegeldus. See reedab, kuidas me elus oleme ja kuidas me maailmale näkku vaatame – kas võtame näiteks häbeliku hoiaku, houdes end elust kõrvale, või seisame sirgelt, talle ausalt otse vaadates. Me ei saa halba kehahoiakuharjumust siiski muuta lihtsalt püüdega teistsugune olla, kedagi teist matkides või mingit erilist kehaväljendust saavutada püüdes.
Jälgides iseennast ja mind ümbritsevaid inimesi, võib tihti märgata, kui valesti me seisame istume või kõnnime. Paljud inimesed ei anna endale aru, et vale kehahoiak ei ole puhtalt esteetiline probleem, vaid sellest võivad kujuneda ka väga paljud haigused ja tervisehädad.
Käesoleva lõputöö eesmärk on seletada kui tähtis on jälgida enda kehahoiakut, et ennetada paljude haiguste tekkimist või nende olemasolul leevendada neid.
Oma töö esimeses osas annan lühikese ülevaate lülisamba ehitusest, selle ülesannetest. Töö teises osas kirjutan seljaajust ja seljanärvidest. Kolmandas osas on loetletud rühivigade põhjused. Neljandas osas on tutvustatud rühivigade diagnoosimise võimalused.Lõputöö viies osa räägib rühivigade komplikatsioonidest. Kuuendas osas on tutvustatud võimalused, kuidas ennetada rühivigu. Viimane, seitsmes osa, on pühendatud haigete hingelisele rehabilitatsioonile.
1. LÜLISAMMAS
1.1. Lülisamba ehitus ja kuju
Keerulise ehitusega lülisammas peab täitma mitmesuguseid funktsioone ning taluma erinevaid pingeid ja koormusi. See koosneb 34 üksteise peal paiknevast luulisest lülist, mis on eraldatud kõhreliste lülivaheketaste ehk diskide abil. Sammast aitavad koos hoida lülidevahelised fassettliigesed ja tugevad sidemed. Tulemuseks on konstruktsioon, mida iseloomustab nii tugevus kui painduvus . Keerukast ehitusest hoolimata on lülisammas luustiku kõige kergemini vigastatav osa, mis peab taluma küllaltki suurt koormust. Seetõttu on seljavalu väga sagedane vaevus .
1.2. Lülisamba funktsioon

• Toetab pead ja muudab skeleti jäigaks.
  

• Teeb võimalikuks inimese püstise asendi.
  

• Kaitseb seljaaju, mida läbivad peaaju teiste kehapiirkondadega ühendavad närviteed.
  
• On kinnituskohaks lihastele ja roietele.
  
• Pehmendab lööke.
  
• Teeb võimalikuks keha erinevad liigutused.
  

1.2.1. Lülisamba osad

• Seitsme kaelalüli ülesandeks on toetada ja tasakaalustada pead.
  
• Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega, moodustades rinnakorvi. Viimane võimaldab kopsude liikumist hingamisel ja kaisteb rindkereõõnes paiknevaid elutähtsaid organeid.
  
• Selja alumine osa koosneb viiest nimmelülist, mis on ühendatud ristluuga.
  
• Ristluu moodustub viiest omavahel kokkukasvanud lülist. See on ühendatud vaagnaga, tagades luulise kaitse kusepõiele ja suguelunditele.
  
• Lülisamba alumises osas paiknev õndraluu kujutab endast rudimentaarset saba. See on tekkinud neljast omavahel kokkukasvanud lülist ja inimese puhul tähtsust ei oma.
  

1.3. Seljalülide ehitus
Tüüpiline seljalüli koosneb viiest erinevast osast.

• Lülikeha koosneb käsnollusest, mida ümbritseb kompakta ehk plinkolluse-nimeline väliskiht. Viimane on väga tugev ja meenutab välimuselt elevandiluud. Kuna keharaskus kandub lülisambalt puusade kaudu jalgadele , ületavad alumised seljalülid mõõtmetelt ülemisi, et suurema koormusega paremini toime tulla.
  
• Lülikaartest moodustuv selgrookanal kaitseb selles paiknevat seljaaju.
  
• Lülikehast lähtub kolm luulist jätket – vasak ja parem ristijätke ning ogajätke, mis on tunda ka lülisamba kompimisel. Nee don kinnituskohaks lihastele ja ligamentidele.
  

1.4. Õige kehahoid
Esmamulje inimesest loob suurel määral rüht. Hea kehahoiuga inimese profiil on seistes kergelt laineline. Pea-, selja- ja istmikukumeruse äärmised punktid asetsevad enam-vähem ühel joonel ja rinnakorvi kontuur on eespolt kõhu eesmist pinda läbivat vertikaali. Tpetades selja vastu seina, saab veenduda kas pea, seljakumerus ning puusavööde asetsevad õigesti. Kehaosade õige paiknemine üksteise suhtes tagab kõikide organiet normaalnse funktsioneerimise. Lülisamba õige asendi korral on rindkereelundid kaitstud ning kopsud ja süda saavad normaalselt funktsioneerida. Vaagna õige asetus on vajalik seal paiknevate organite kaitseks ja normaalseks tööks.
(Hermlin,2001)
Hea seisuasend koormab võimalikult vähe sidemeid, lihaseid ja liigeseid. Et kehaosad on heas tasakaalus, on sellist asendit kerge hoida ka pikema aja jooksul ning väsimust ei tunta.
Rüht on asend milles keha hoiab gravitatsiooni jõule vastu end sirgena kui inimene seisab, istub või lamab. Selline asend on lülisambale neutraalne või kõige kergem, mugavam asend.

• Õige asend
  
• Hoiab luud ja liigesed oiges asendis ja vahekorras, nii et lihaseid kasutatakse õigesti
  
• Aitab vähendada liigespindade ebanormaalset kulumist, mis võib viia liigespõletikeni
  
• Vähendab lülisamba ja liigese ligamentide ülekoormust
  
• Hoiab ära lülisamba fiksatsiooni ebanormaalses asendis
  
• Hoiab ära väsimuse teket, kuna lihaseid hakatakse kasutama palju efektiivsemalt, mis võimaldab kehal vähem energiat tarbida 
  
• Hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid
  
• Hoiab ära seljavalu ja lihasvalud
  
• Aitab kaasa heale väljanägemisele
  

Rühihäired mõjutavad siseorganite tegevust, on mitme funktsionaalse häire põhjuseks ning võivad soodustada täiskasvanuna mõnegi haiguse kujunemist. Kõige hullem on see, kui lapse õlad hakkavad alla langema ja selg kaela peale suruma . «Algavad kaelavalud ja ebamugavustunne seljas . Laps väsib kiiremini, ei saa kooliülesannetega hakkama. Konkreetseid haigusi nagu polegi, aga lapsed kaebavad halva enesetunde üle,» selgitab ortopeed. Vanemas eas hakkab kimbutama selja- või kaelaradikuliit.
2. SELJAAJU JA SELJANÄRVID
Üks lülisamba olulisi ülesandeid on kaitsta selgrookanalis paiknevat seljaaju. Viimane kujutab endast ühenduslüli peaaju ja perifeerse närvisüsteemi vahel, toimetades tundeaistingud närvilõpmetest edasi ajju ja saates sealt vastuseks lihastegevust regu-leerivaid korraldusi. Kui lülisamba vigastusega kaasneb ka seljaaju või närvijuurte kahjustus, võib tekkida valu või isegi halvatus praktiliselt igas kehapiirkonnas. Ishias ehk istmikunärvivalu tekib närvi pitsumisest kohas, kus see väljub selgrookanalist. Pitsumise põhjuseks on sageli purunenud lülivaheketas. Kuna seljaaju vigastus võib kaasa tuua drastilisi tagajärgi, on see piisav argument oma selja eest hoolitsemiseks
3. RÜHIVIGADE PÕHJUSED JA KUJUNEMINE
Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, vaid mitmesugustest põhjustest tulenevalt võib muutuda elu jooksul paremaks või halvemaks. Rüht sõltub skeleti seisundist, eluolustikulistest tingimustest, üldisest füüsilisest arengust.
Lülisamba deformatsioonide põhjused saab liigitada kahte rühma: kaasasündinud ja omandatud.
3.1. Rühivead
Lülisamba kuju sõltub lülide kujust , lülivaheketaste paksusest ja elastsusest, sidemete pingest, lihaste toonusest. Kui lapse lülisammas ja lihased ei arene normaalselt, muutub kehahoid. Kõrvalekaldumused normaalsest kehahoiust võivad olla otsesuunas ja külgsuunas. Lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosa suurnunenud või vähenenud loomulikke kumerusi, samuti külgkõverdusi nimetatakse rühivigadeks.
3.1.1. Sundasend
Tihti peavad inimesed igapäevtöös taluma suuri füüsilisi koormusi. Kestval või korduval toimimisel tekivad kudedes muutused, mis tulevad ilmsiks alles mõne aja pärast.
Kutsekahjustuste puhul tekib lihastes alguses ebamugavustunne, väsimus, valu ning vähene lihastalitluse häire. Hiljem ilmnevad juba ka orgaanilised muutused.
Tööst põhjustatud luu- ja lihaskonna haiguste kliiniliste tunnused on närvivalud, kaela- ja seljavalud, lihasvalud, liiges - ja kõõlusvalud. Füüsilisest ülekoormusest põhjustatud kutse­haigusi tuleb ette nt ehitajatel, laadijatel, remondilukkseppadel, krohvijatel, kaevuritel ja metsatöölistel.

• Tüüpilised vead töötamisel: töötamine ettekummardatud sundasendis, korduv ülakeha pööramine, raskuste ebaõige teisaldamine.
  
• Tagajärjed: seljavaevused, nimmepiirkonna radikulopaatia, skolioos.
  

3.1.2. Osteoporoos
Osteoporoos on skeleti süsteemne haigusseisund, millele on iseloomulik luude vähenenud mass ja luukoe mikroarhitektoonika häirumine, koos selle tagajärjel tekkiva luude hapruse suurenemise ja luumurruohuga (WHO definitsioon)
Osteoporoosi võib nimetada "vaikseks epideemiaks" kuna luude hõrenemine ei põhjusta mingeid kaebuseid enne luumuru teket ja osteoporoosi pole võimalik enne diagnoosida, kui pole mõõdetud luude tihedust. Seetõttu jäävad paljud osteoporoosi juhud diagnoosimata enne, kui tekivad nn. haprusmurrud murrud väga väikese trauma järel.
3.1.3. Lordoos
Lülisamba ülemäärast nõgusust tuntakse lordoosi nime all. Nõgusselgsuse puhul on vaagna kalle muutunud ning tegemist on lülisamba nimmeosa lliigse kõverdumisega ettepoole. Vaagna asendi muutsed võivad olla seotud vaagnat tasakaalustavate, eelkõige kõhu- ja tuharalihaste nõrkusega. Nõgusselgusus võib tekkida ka tüsedatel inimestel. Neil on keha raskuskese ettepoole paigutunud ja seda tasakaalustatakse nimmepiirkonna ülepainutusega.
3.1.4. Skolioos
Skolioos on omamoodi meditsiiniline mõistatus - keegi ei tea, mis seda põhjustab. See haigus võib olla pärilik, nii et sageli on perekonnas mitu selgrookõverdusega inimest. Tüdrukutel esineb seda haigust sagedamini kui poistel. Sageli on selgrookõverdus kujunenud tasapisi juba varasest lapsepõlvest peale, aga kuna protsess on nii aeglane, diagnoositakse haigus alles 10—14aastaselt. Skolioosi puhul kõverdub selgroog aegamööda küljele, muutudes S- kujuliseks . Kui kõverdus on suur, võib see kahjustada isegi inimese hingamist ja südametööd.
3.1.5. Küfoos
Lülisamba liigset kumerust tuntakse küfoosina. see võib olla kaasa sündinud, kuid sagedasem põhjus on pikaajalisemates rühihäiretest tingitud seljalihaste venimine ja nõrkus. Küfoos võib tekkida ka osteoporoosi tagajärjel,eriti vanemas eas lastele. Küfoos või küür on ülemäärane rinnakurvatuuri suurenemine. Kui vaadata last kõrvalt, siis märkate et ülakeha  on küürus ja alaselja kurv on suurenenud - selg on sisse kaldunud. Mõned  küfoosid on normaalsed Kui küfoos on suurem kui 50°,siis on tegemist ebanormaalsusega. Enamus lastevanematest seostub selle lapse "halva rühiga", kuigi lapsele sirget istumise meelde tuletamise ja/või püsti tõusmisel probleem säilib. 
4. RÜHIVIGADE DIAGNOSTIKA
Läbivaatus
K]ige paremini suudab rühti vaadelda ortopeed. Kuid rühihäirete ennetamise seisukohalt tuleb pidada oluliseks ise oma rühi kontrolli ja vaatlemise oskust. Abiks on rühivaatluse ja hindamise skeemid .
Vt. Lisa 1 ja Lisa 2.
Röntgendiagnostika
Tavalistest uuringutest on vajalik teostada röntgenülesvõtted lülisambast. Kui aga tekkib kahtlus trauma tõttu lüli murrule või pahaloomulisele kasvajale, siis on vajalik koheselt teotada röntgen uuring. Röntgenpildid näitavad  lülisamba luulist osa, ega näita pehmeid kudesid. Alati annavad arstile seljast tehtud röntgenülesvõtted  palju informatsiooni, kui on võimalik võrrelda erinevatel ajajärkudel teostatud röntgen ülesvõtteid. Need näitavad lüli degeneratsiooni arengu astet ja ulatust. Röntgen ülesvõtted on tavaliselt esimene samm seljaprobleemide lahendamisel ja aitab otsustada edasiste uuringute vajalikkuse üle.
Magnetresonantsuuring
Magnetresonantsuuring on kõige üldisem seljauuring, kus skänner kasutab kiirguse magnetlaineid. Kujutis seljast  tekkib kiht kihilt ja annab pildi lülidest, närvides ja lülidevahelisest kõhrekettast. Erinevad pildid selja kihtidest on võimalik teostada ka ristilõikeliselt ja võimaldab selgelt jälgida kõhreketast: Uuring on patsienti säästev, selleks ei ole vaja kasutada erilisi protseduure. Pildilt on võimalik näha tüüpilist kõhreketta songa külg ja ristivaates.
MRU on parim võimalus jälgida selja anatoomilisi struktuure, avastamaks anatoomilisi iseärasusi, mis võivad olla seljavalude põhjustajad. MRU võib näidata haiguslike muutusi, kuid patsiendil ei esine mingeid kaebusi.
Kompuutertomograafia
On röntgenuuring, mis sarnaneb MRU-le. Uuring näitab aga paremini luulisi struktuure ja võimaldab avastada luulistest muutustest tekkinud seljaprobleemide põhjusi.
5. RÜHIVIGADE KOMPLIKATSIOONID
5.1. Seljavalu
Seljavalu võib olla tingitud halvast lihastoonusest, ülekaalust (just keskkoha rasvumine), raskest füüsilisest tööst või elustiilist. Lihaste haigused ja traumad annavad samuti seljavalu. Halva lihastoonuse ja ülekaalu korral langeb lülisambale liigne koormus, sest ta peab keha õiges asendis hoidma ja ajapikku tekivadki lülisambas püsivad muutused, mis tekitavad valu. Pideva raske füüsilise töö korral on küll lihased hästi treenitud , kuid kergesti võib raskeid asju valesti tõstes lülivahekettad ära nihestada ning selle korral suruvad lülivahekettad närvidele ja põhjustavad tugevat valu ja raskemal juhul isegi jalgade halvatust. Pideva vale istuva asendi korral vajub selg samuti ära ja põhjustab valu.
5.2. Radikuliit
Nimmevalu ja ka radikuliit paranevad harilikult iseenesest. 80-90% möödub valu 6 nädala kestel, olenemata sellest, missugust ravimeetodit kasutatakse või kas üldse ravitakse. Paljudel juhtudel valu aga kordub. Iseloomulik on, et esimestel atakkidel valutab ainult nimmeosa ning hiljem kiirgub valu jalga, st. tekib radikuliit.
Kui radikuliit on kestnud 6-8 nädalat ja ravi pole andnud tulemusi, tuleb arvesse operatsioon, kus eemaldatakse närvijuurt komprimeerinud väljasopistunud lülivaheline ketas. Nimmevalu kirurgiliselt enamasti ei ravita.
5.3. Diski prolaps
Lülisammas koosneb lülikehadest, mis omavahel liigestuvad. Lüliketaste vahel on pehmekoelised vahekettad ehk diskid . Vigastuse korral võib vaheketas ehk disk oma õigest asendist välja sopistuda, põhjustades survet närvijuurtele või seljaajule ning sellega kaasnevat valu.
5.4. Selgroo jäigastumine
Haigus eelistab lülisammast. Areneb liikuvuse piiratus , mis on tingitud liigespindade liitumisest ja liigese muutumisest liikumatuks. Samuti tekivad selgroolülidele luulised jätked, mis omavahel liitudes fikseerivad liigese ja takistavad selle normaalset tööd. Vahel kaasub lülisamba sidemete lubjastumine kaltsiumi ladestumise tõttu.
5.5 Selgroopõletik
Põletik selgrood võib esineda ka põletikuna väikestes kõrvallülides, kõhredes või lihaste kinnituspunktides pikki selgroogu. See võib põhjustada jäigastumist ristluudes, rinakorvis või kaelas. Need vaevused tulevad sageli eriti teravalt esile peale pikemat rahus olemist, nagu näit. peale öist magamist või sügavas toolis istumist. Öösiti peab patsient sageli sobivamat positsiooni otsima , et vähendada valusid, millest tuleneb öine magamatus .
5.6. Hingamishäired
Põletik võib esineda lülides rinnaluu ja roiete vahel, pindluu ja rinnaluu vahel või selgroo ja roiete vahel. See võib kujuneda valurikkaks, eriti sissehingamisel ja öösiti. Pikema aja järel viib selline põletik rinnakorvi jäigastumise ning hingamisvõime vähenemiseni.
6. RÜHIVIGADE ENNETUS JA RAVI
Töö ja puhkus
Töötades on tähtis pidada meeles, et aeg-ajalt tuleb teha puhkepausid (tõusta püsti, liikuda , venitada ).
Reziim
Parim tulemus seljavalude puhul saadakse, julgustades patsienti püsima jalul ja jätkama igapäevaseid toiminguid valu lubatud piirides. Voodireziim on vajalik vaid siis, kui tugev valu seda tingimata nõuab, sest paigalolek aeglustab paranemist.
Tugev, keha kumerusi järgiv madrats hoiab selja mugavas asendis. Magamisraskuste korral võib lamada selili , padi põlvede all, või külili, padi põlvede vahel.
Dieet
Toidu ja toitumisega seotud info arvestamine on üha enam vajalik oma tervise säästmiseks ja hoidmiseks. Tasakaalustatud segatoit rahuldab füsioloogiliselt normaalse ja terve inimese kõik vajadused ja aitab ennetada haiguste tekkimist.
Võimlemine
ravivõimlemine, vesivõimlemine, jooga jne
Seljavalusid aitab ennetada pidev selja ja kõhulihaste treening , kõvem magamisalus, sirge istuv ja seisev asend ja õiged raskete asjade tõstmisvõtted- selg alati sirge.
Ravivõimlemise eesmärk on kiirem tervenemine ja töövõime taastamine.
Ravivõimlemist viib läbi ravivõimlemise instruktor ja seda teostatakse kas individuaalselt või väikestes rühmades. Ravivõimlemine kujutab endast erinevaid kehaliste harjutuste komplekse, sõltuvalt haigusest ja inimese üldseisundist.
Massaaz
Lihaspinget ja valu vähendab massaaž ja riidesisse mähitud jääkott, mida hoitakse valulikus piirkonnas 10-20 minutit. Lisaks tuleb alustada esimesel võimalusel (nii kui valu juba vedi liigutada laseb ) seljalihaseid treenivate harjutustega ning hea tulemuse saamiseks tuleb harjutusi teha aastaid.
Küfoblastika ehk lülikeha tõstmine normaalsesse asendisse
Minimaalse invasiivse toimega on küfoblastika, kus kasutatakse ortopeedilisi baloone ja luu tsementi et tasakesi tõsta kokkuvajunud lülikeha oma normaalsesse asendisse.Enne operatsioone teostatakse täpsemad diagnostilised uuringud, et lokaliseerida murru või deformatsiooni asukoht. Küfoplastika eelised on: Tunduv seljavalu vähenemine Tunduv elukvaliteedi tõus Tunduv liikuvuse paranemine Tunduv igapäevase elu ja tööga toimetuleku paranemine Niikui iga kirurgiline vahelesegamine on seotud riskiga ja kompikatsioonide tekkega, kuid neid saavad neurokirurgid ja selja ortopeedid vähendada, kui probleemidega pöördutakse varem arstib poole. Tuleb meeles pidada,et iga patsient ei ole kanditaat küfoblastikale.
Ortoosid ( korsetid)
Praegu valmistatakse Eestis kõvast plastist Boston-korsette, harvemini kasutatakse ka pehmet ehk Soft -korsetti. Alaselja valude korral on soovitav kanda selja tugibandaazi, spetsiaalsest elastsest riidest ( neopreen ) valmistatud korsett , millel on sees plastik toed .
Haigele individuaalse korseti valmistamine algab sellega, et tema kehalt võetakse kipsist negatiiv. See protseduur on küll natuke märg, aga positiivi tegemiseks vajalik. Positiivilt eemaldatakse skolioosinähud (selgroo kõverdus, torsioon) ja valatakse supraleenist korsett. Korseti kandmist alustatakse mõnest tunnist päevas, kuid juba viiendal päeval peaks korsetti kandma 23 tundi ööpäevas. (Üks tund jääb haigele hügieeniga tegelemiseks ja võimlemiseks, võimlemisharjutused ja ujumise määrab ravikehakultuuri arst.)
7.HINGELINE REHABILITATSIOON
Kehalised defektid, mis moonutavad keha väliskuju, kajastuvad inimese psüühilises subjektiivses elamuses reeglina väga intensiivselt. Peamist osa etendavad seejuures ühelt poolt defekti põhjustatud liikumise ja tegevuse piiratus, teiselt poolt aga kaasinimeste suhtumine defektisse ning selle kandjasse. Haige subjektiivses tunnetuses on esiplaanil oma teistest erinevuse tajumine , domineerib alaväärsustunne ja kõrgenenud tundlikkus ümbruskonna suhtumise ja käitumise suhtes. Ühel osal inimestest areneb välja passiivne kohanemine: huvide ahenemine, enessesulgumine, sotsiaalstete kontaktide piiramine. Domineerivaks on depressiivse kallakuga meeleolu, sellel võib olla ka pahuruse või sensitiivsuse nüanss. Teine osa defektiga isikuid arendab aga välja käitumislaadi, mida võib hinnata defekti psühholoohiliseks, ülekompenseerimiseks: haige on väliselt bravuurse käitumisega, oma defekti trotsiv, püüab esineda sellest üleolevana, teistega võrdväärsena.
Aigus lülitab inimese harjumuspärasest elust välja, ta peab katkestama enda jaoks vajaliku töö, ei saa enam tegeleda asjadega, mis pakkusid talle varem rõõmu.
Haigus toob kaasa rollimuutuse, seda nii peres kui ühiskonnas.
Tuleb viia haige inimese mõtted eemale, proovida teda kuidagi tegutsema saada – pesema , habet ajama , sööma jne. Teha tema eest vaid seda, mida ta tõesti teha ei suuda.
Tegutsedes võib haige leida, et millegi tegemine on meeldiv, see lubab tal näha, et ta saab millegagi hakkama.
On asju, mida ei saa muuta – haigust, raviprotsessi, vajalikku protseduuri. Kui hooldatav on nende pärast vihane , siis see on loomulik reaktsioon . Tuleb aidata tal seda koormat taluda. Aidata tal kanda kõiki neid raskeid tundeid- viha, ärevust ja kurbust ja olla talle igati toeks . ( Soots , 1999)
KOKKUVÕTE
Selle töö eesmärk oli näidata, kui tähtsat rolli mängib inimese elus hea kehahoiak, millised terviseprobleemid võivad tekkida rühi- ja lülisambahäirete korral.
Tuua välja erinevad diagnoosimise meetodid ning pakkuda rida võimalusi rühihäirete ennetamiseks ja/või leevendamiseks.
Loodetavasti paneb käesolev töö inimesi pöörama oma kehahouile suuremat tähelepanu. Tervisehädade ennetamine on tunduvalt kergem, kui nendest vabanemine siis, kui nad on juba tekkinud.
Hingeliselt allasurutud hoolealuse motiveerimine võib olla esialgu raske. Kuid olles talle raskel ajal toeks, on võimalik muuta patsiendi suhtumist endasse, tekkinud olukorrasse. Hästi sujuv koostöö on edu võti.
Ilus ja sirge rüht on inimese hea enesetunde üks koostisosadest. See, mida me peeglist näeme, mõjutab suurel määral ka meie käitumist ja mõtteviisi. Peame alati leidma enda jaoks aega, et muuta midagi oma elus positiivsemaks.
KASUTATUD ALLIKAD:
Delavier, F. (2004) Jõu, ilu ja tervise anatoomia naisele. Kirilille kirjastus
Hermlin, K. (2001) Kehahoiu ABC. Tartu Ülikooli kirjastus, 92 lk
Inimese füsioloogia ja anatoomia (2001) Tallinn, Medicina
Johnsen, V. , Sykehus V.-A. Morbus Bekhterev. Juhatuseks patsientidele. 27 lk.
Lidell, L. , Thomas , S. (1985) Tallinn, Eesti raamat
Liikumine ja meditsiin (1998) Tallinn, Medicina
Loogna, N. , Loogna, G. (1999) Füüsiline töö ja ülekoormushaigused. Tallinn
Õe käsiraamat (2001) Tallinn, Medicina
Saarma, J. (1985) Meditsiinipsühholoogia. Tallinn, Valgus
Saarma, R. (1999) Terve selg ja terve kael . Sünnimma, 72 lk.
Soots, A (1999) Inimeste reaktsioonid haigusele ja käitumine haiguse ajal. Tartu
Sutcliffe, J. (2000) Seljavaludest prii. Sinisukk
LISAD
Lisa 1. Rühivaatluse ja hindamise skeem kõrvaltvaates (Hermlin 2001)
Lisa 2. Rühivaatluse ja hindamise skeem tagantvaates. (Hermlin 2001)
23