Skolioos Ettekanne Skolioosi korral on tegemist lülisamba haigusliku kõverdumisega külgsuunas. Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Lülisamba haigusliku kõverdumise esinemissagedus on naistel 2% ja meestel vaid 0,5%. Haigus võib olla kaasasündinud, kuid sagedamini siiski omandatud. Õigeaegse raviga on tulemused head. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired
1. Mitmest lülist koosneb lülisammas? 33-34 lülist 2. Millisteks osadeks jaotatakse lülisammas? Kaela-, rinna- ja nimmepiirkond, (ristluu ja õndraluu) 3. Mitu osa on lülisamba kaela piirkonnas? Seitse, C1-C7 4. Mitu osa on lülisamba rinna piirkonnas? Kaksteist, T1-T12 5. Mitu osa on lülisamba nimme piirkonnas? Viis, L1-L5 6. Mitu osa on lülisamba ristluu piirkonnas? Viis, S1-S5 7. Mitu osa on lülisamba õndraluu piirkonnas? Neli-viis, Co1 8. Millised lülisamba osad on luuliselt kokku kasvanud? Ristluu ja õndraluu 9. Millistest osadest koosneb 1 lülisamba lüli? Üks lülisamba lüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest 10. Milline lülisamba lüli osa jääb ventraalselt ja milline dorsaalselt? Lülisambalüli keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt 11. Mis kulgeb läbi lülimulgu? Seljaaju 12. Mis kulgeb läbi lülidevahemulgu? Seljaajunärvid 13. Nimeta 3 erinevat tüüpi lülijätkeid?
1. Mis on rüht? Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse aktiivset ja passiivset rühti. 2. Aktiivne rüht seistes? Aktiivne rüht seistes - õige kehaasend, mille korral on lihased minimaalselt koormatud. Seistes on näha pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balanseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, jaotades keharaskuse jalataldale, vabastades põlveliigesed pingest (neid ette-taha loksutades), sirutades end lülisambast kuni kuklani lae suunas, pöörates õlad taha-alla ja vabastades nad pingest (tõstes üles ja lastes vabalt alla) ja hoides lõuga paralleelselt põrandaga. 3. Kuidas hingamine on seotud rühiga? Hea rüht võimaldab diafragma tööd, sügavat ja aeglast hingamist
Väätsa Põhikool Rühivead Referaat Koostaja: Eneli Nilbe 9.klass 2015 Mis on rüht? Rüht on harjumuslik kehahoid istumisel, liikumisel ja seismisel. Mis on peamised rühivead? • Lordoos ehk nõgusselgsus • Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas • Küfoos ehk kumerselgsus Rühivigade tekkepõhjused? 1. Kaasasündinud (5-10%) 2. Ülekaal 3. Nõrk või assümmeetriline lihastoonus 4. Halvas asendis istumine, sundasendid 5. Lõdvad lihased, hooletu seismine 6. Luustumishäired 7. Stress ja emotsionaalsed probleemid 8. Liigutakse vähe 9. Magatakse kõrge peaalusega 10.Raskuste kandmine ühel õlal 11.Mitte püsivad kehahoiud 12.Seljavalu Head rühti iseloomustab:
parandavad rühti. Halvast rühist tingituid rühiprobleeme on erinevaid ja toon need välja ka oma referaadis. 2 Rüht Rüht on harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel ja liikumisel. Üldpildi saab lihtsalt pingevabalt seisvast inimesest. Samuti sõltub rüht luustikust, lihaskonna toonusest ning emotsioonidest. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaastaks, järgneb säilitav periood. Pärast 55.60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Seega tuleks rühi korrigeerimisega algust teha noorukieas, kui tugi-liikumisaparaat on kõige vastuvõtlikum uutele kehaasenditele. Korralik rüht hoiab meil kontrolli all ja kasu tervisele on ulatuslik. Meie luud ja liigesed püsivad
on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes-liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balansseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Seda võib saavutada teadliku ja kontrollitud tegevusega. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, surudes suurevarba otsa vastu aluspinda, vabastades põlveliigesed pingest (neid ette-taha loksutades), pingutades kergelt tuharalihaseid ja tõmmates kõhtu sisse, sirutades end lülisambast kuni kuklani lae suunas, pöörates õlad taha-alla ja vabastades nad
4. M. levator scapulae asukoht: kulgeb 4 ülemise kaelalüli Processus transversus' te Tuberculum posterius' telt (4 iseseisva kimbuna?) alla lateraalsele, kus kinnitub Scapula Margo medialis' e ülemisel osal ning osalt ka Angulus superior' il (vt. paremp. joonist - vasakpoolne tumedam riba). f-n: 1) tõstab Scapula Angulus superior' i, millega soodustab Angulus inferior' i liikumist mediaalsele lülisamba suunas; 2) fikseeritud Scapula korral langetab lülisamba kaelaosa taha; 3) ühepoolsel kontraktsioonil langetab lülisamba kaelaosa vastavalt oma asukohale kas paremale või vasakule. 5. M. serratus posterior superior asukoht: lame ja suht. õhuke lihas, kaetud M. rhomboideus' e poolt; kulgeb 2 ülemise rinna- ja 2 alumise kaelalüli Proc. spinosus' elt alla lateraalsele, kus kinnitub 2. - 4
SISUKORD SISSEJUHATUS ..............................................................................................................3 1.LÜLISAMMAS .....................................................................................................................................4 1.1. Lülisamba ehitus ja kuju ...........................................................................................4 1.2. Lülisamba funktsioon...............................................................................................5 1.3. Seljalülide ehitus.....................................................................................................6 1.4. Õige kehahoid.........................................................................................................7 2.SELJAAJU JA SELJANÄRVID............................................................................................9 3
lülisambas püsivad muutused, mis tekitavad valu. Pideva raske füüsilise töö korral on küll lihased hästi treenitud, kuid kergesti võib raskeid asju valesti tõstes lülivahekettad ära nihestada ning selle korral suruvad lülivahekettad närvidele ja põhjustavad tugevat valu ja raskemal juhul isegi jalgade halvatust. Pideva vale istuva asendi korral vajub selg samuti ära ja põhjustab valu. Kõrgelt alla hüpates ja jalgadele maandudes või seljale kukkudes võib saada lülisamba põrutuse või isegi lülide murru, mis annab tugeva seljavalu või osalise halvatuse. Lisaks selja muutustele võivad seljavalu anda ka siseorganite haigused nt neeruhaigused. Sagedasemad põhjused: Lihaste ülevenitus Lihasspasm Osteoartroos Ishias ehk radikuliit Osteoporoos ehk luuhõrenemine Lülivaheketta prolaps Seljatrauma Neerukivitõbi Püelonefriit Haruldasemad põhjused: Fibromüalgia Kasvajad või nende metastaasid selgroolülides
Rühivead Rühivea liigid • Küfoos • Lordoos • Skolioos • Lameselgsus • Kõverkaelsus Küfoos ehk kumerselgus • Tahapoole suunatud lülisamba kõverdus rinna- ja ristluuosas • Kujuneb välja 21-22 eluaastaks • Õlad ripuvad ette alla • Ettevõluv kõht • Pea painutatud ette alla • Lihaskonna toonus: • Rinnaosa lihased ülepinges • Selja ülaosa lihased ja selgroosirgestajad alatooonuses Lordoos ehk nõgusselgus • Lülisamba kõverdus kumerusega ettepoole • Kujuneb välja 12 eluaastaks • Rõhutatud nimmenõgusus • Vaagnavöö painutatud liigesed ette • Lihaskonna toonus:
1. KORDAMISKÜSIMUSED SKELETISÜSTEEMIST 1. Nimetage skeleti funktsioone (3) Toetada ja kaitsta keha, teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu. 2. Nimetage lülisamba osad ja lülide arv nendes kaelaosa 7 kaelalülist rinnaosa 12 rinnalülist nimmeosa 5 nimmelülist ristluuosa 5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad ristluu õndraosa 45 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu 3. Roideid on inimesel 12 paari ja vastavalt kinnitumisele jagunevad:
Rüht ja rühihäired Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Rüht sõltub luustikust, lihaskonna toonusest ning indiviidi eluviisist. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.-7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaasta. Pärast 55.-60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse
spinalis o M. quadratus lumborum o M. semispinalis o Mm. intertransversarii · Kere samapoolset rotatsiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. iliocostalis o M. longissimus o M. spinalis · Kere vastaspoolset rotatsiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. semispinalis o M. multifidus o Mm. rotatores · Lülisamba ülemises ja alumises kaelaosas (e. pea ja kaela) fleksiooni teostavad lihased (ülemises e. suboktsipitaalses osas - atlanto-oktsipitaalliigestes ja atlanto-aksiaalliigestes ning alumises osas - lülidevaheliigestes) teostavad lihased o PEA m. rectus capitis anterior m. longus capitis o KAEL M. sternocleidomastoideus M. longus colli M
(Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr katab luude liigesepindu. Luuüdi täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. ) 10. Luude liigid: Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu,reieluu). Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). Lameluud e. plaatluud (rinnak, puusaluu). Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid Õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 11. Pidevühenduste liigid Fibroossed ühendused: · Sideliidused (sidemed). · Õmblused (koljuluude vahel). · Tappühendused (hambajuurte vahel). Luulised ühendused: · Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu).
Silindrist keskosa nim. diafüüsiks. randme luud Diafüüs on seest õõnes ja täidetud luuüdiga. (punane luuüdi säsiaines (valmist. vererakke) · Lameluud ehk plaatluud rinnak, abaluu, ja kollane luuüdi (rasvarikas) toruluu õõnes) puusaluu Episüüfikõhr; liigse kõhr; luuümbris ehk · Segaluud lülisammas (lülisamba keha on periost; Plinkaine ümbritseb käsnainet; ehituselt lühike luu, kaared ning jätked lameluud ja pikad · Joonis lk 25 luud) · Pneumaatilised ehk õhku sisaldavad luud otsmikuurge, ülalõuaurge 10
N:kodarluu- randmeliigeses. 2.)Sadul ehk rübiliigese puhul toimub liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje.. Nt pöidla randme-kämbla liiges. 10.Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Kõige vabam ja liikuvam liiges on keraliiges ! 1.)Keraliiges-toimub liikumine mistahes telje umber(õlaliiges) 2.)Keraliigese erivarjant pähkelliiges(puusaliiges) 3.)Keraliigese erivarjant lameliiges( randme-kämblaliiges) 11.Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa Kaelalülide keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne
Alaseljavalu on levinud tervisehäire. Seljavalu võib jagada ägedaks ja krooniliseks valuks. Äge valu paraneb tavaliselt kahe nädalaga. Krooniliseks loetakse seljavalu, mis kestab üle 46 nädala või kui see kordub. Äge seljavalu võib tekkida vale liigutuse või ülemäärase raskuse tõstmise järgselt (töötraumad, sporditraumad jne.). Kroonilise seljavalu põhjuseks võib olla harjumuspärane väär kehaasend, lülisamba staatiline ülekoormus (töö istuvas asendis või püstijalu). Nii äge kui ka krooniline alaseljavalu võib olla ka ohtliku halva prognoosiga haiguse sümptomiks. Need seisundid on vaja õigel ajal diagnoosida ja ravida. Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. (Vaher 2010). Sagedasemad seljavalu põhjused: Lülisamba lülide vahelt väljuvate närvide survekompressioon Lihaste ülevenitus Lihasspasm
.........6 7. Kokkuvõte...................................................................................................7 8. Kasutatud kirjanudus...................................................................................8 SISSEJUHATUS Esmamulje inimesest loob suurel määral tema kehahoid ehk rüht. Kehahoid pole püsiv ja muutumatu, seda mõjutavad nii meeleolu, tervis, kuid kindlasti skeletisüsteemi areng ja kehaline vormisolek. Õige kehahoid tagab meile sirge selja ja terve lülisamba ning kindlustab siseorganitele kõige paremad tingimused funktsioneerimiseks (Maidsaar 2008). Antud teema on valitud, kuna skolioos on noorte hulgas vaga laialdaselt levinud terviseprobleem ning antud referaadiga näidata selle probleemi olemust noorte seas. Mis on skolioos? Normaalselt on lülisammas horisontaaltasapinnas sirge, skolioosi korral on see kõverdunud ühele küljele. Mõnikord on tegemist kaasasündinud seisundiga, kuid tavaliselt on põhjuseks
Algab: kahe alumise kaela- ja kahe ülemise rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-5. roidele. Funkts: tõstab roideid ALUMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS- Algab: rindkere-nimme sidekirmelt 2 alumise rinna- ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt Kinnitub: 4le alumisele roidele Funkts: langetab roideid ROMBLIHAS Algab: 2he alumise kaelalüli ja 4ja ülemise rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: abaluu mediaalsele servale Funkts: tõmbab abaluid ja kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole ABALUUTÕSTUR Algab: 4ja ülemise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: abaluu ülemisele nurgale Funkts: tõstab abaluid üles SELJALAILIHAS Algab: 5e alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere-nimme sidekirmuselt, niudeluuharjalt ja 3lt alumiselt roidelt Kinnitub: õlavarreluu väikeköbrukese harjale Funkts: toimides õlaliigesele tõmbab õlavart taha mediaalsele ja roteerib sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt TRAPETSLIHAS
Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. 9. luude liigid: a) Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu). b) Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid e) Õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused: · Sideliidused (sidemed). · Õmblused (koljuluude vahel). · Tappühendused (hambajuurte vahel). b) Luulised ühendused: · Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu).
fokuseerimisel) o tekib: vale valgustuse korral , õhu liikumisel silmadest mööda (peakohal ventilatsioon, otsene õhuliikmine puhurist) Carpal tunnel syndrome (Karpaalkanali e randmekanali sündroom) o sümptomid: valu randmes ja labakäes, käe tuimus/suremine, labakäe kohmakus ja nõrkus, o tekib: korduvliigutuste tegemisel, väheste puhkepauside korral, ergonoomiliste töövõtete mitte kasutamisel. Lisaks on veel olemas : Vertebral syndrome- lülisamba sündroom Respiratory/pulmonary syndrome- hingamisteede ja kopsu sündroom Thoracal Syndrome- rindkere sündroom Selgroog · Selgroo ülesanne: o Selgroo külge kinnituvad selja- ja kõhulihased, millede ülesandeks on sirutada ja stabiliseerida lülisammast, osaleda roiete tõstmisel, selgroo pööramisel. Seega on selja hoidmisel tervena oluline treenida nii selja- kui ka kõhulihaseid. Selgroo lülidevahekettad e diskid
sügavamaks ja avaramaks. Õlas. Õlaliiges on väga pude, lihtne vigastada, aga võimaldab meil palju liikuda. Puusaliiges aitab meil püsti olla, aga peab vaeva nägema, et ta hästi liiguks. Liigesekettad paiknevad kujult mittesobivate liigesepindade vahel; need jaotavad liigeseõõne kaheks osaks. Rinnaku-rangluu liigeses olev pidevketas - väga hästi liikuv liiges, sobitab pindu omavahel. Põlveliigeses esineb võruketas/menisk 2 tükki ühes põlveliigeses. Lülisamba lülikehade vahel lülivahekettad, inimese selja seisund sõltub millised on lülivahekettad, annavad lülisambale hea liikuvuse, peavad olema kenasti paigas. Sidemed. Põlves sidemed on kollageenkiududest moodustunud, fikseerivad struktuurid, seovad kokku, annab hea liikuvuse, aga vähe turvet. Seesamluu põlves, väga likuv. Kummagil jalal on seesamluu pöid, esimese pöialuu all on 2 väikest seesamluud, et toetada suure varba poolset osa ja suunata lihastööd. 93
1. Mis on rüht? Rühiks nimetatakse harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse passiivset ja aktiivset rühti. 2. Aktiivne rüht seistes Õige kehaasend, kus lihsaed on minimaalselt koormatud. 3. Kuidas hingamine on seotud rühiga? Loomulik hingamine sõltub kehaasendist ja emotsioonidest. Hea rüht võimaldab diafragma tööd, sügavat ja aeglast hingamist. Stressi puhul keha läheb küüru ja hingamine muutub kiiremaks. 4. Mis on lülisamba füsioloogilised kõverused? - Kujunevad 6-7a, kinnistuvad 19-20a, säilivad 45-50a 1. Toetab pead 2. Muudab skeleti jäigaks 3. Teeb võimalikuks püstise asendi/ keha erinevad liikumised 4. Pehmendab lööke 5. Töötab kui keha amortisaator 6. Kaitseb seljaaju 7. Lihaste ja roiete kinnituskohaks 5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul? Kui raskusjõud mõjub vertikaalselt, siis inimkeha töötab kõige optimaalsemalt. 6
rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa trapets- ja romblihas ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Õige rüht Hoiab luud ja liigesed oiges asendis ja vahekorras, nii et lihaseid kasutatakse õigesti Aitab vähendada liigespindade ebanormaalset kulumist, mis võib viia liigespõletikeni Vähendab lülisamba ja liigese ligamentide ülekoormust Hoiab ära lülisamba fikatsiooni ebanormaalses asendis Hoiab ära väsimuse teket, kuna lihaseid hakatakse kasutama palju efektiivsemalt, mis võimaldab kehal vähem energiat tarbida Hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid Hoiab ära seljavalu ja lihasvalud Aitab kaasa heale väljanägemisele Aktiivne rüht Aktiivne rüht seistes - õige kehaasend, mille korral on
lülisammas kokku vajunud, kõht lõtv, abaluud tiivataolised ja teineteisest eemaldunud, õlavööde ebasümmeetriline. Tegelikult sõltub rüht ka keha asendist ja tasakaalust, sest inimene peab keha asendit erinevate tegevuste puhul pidevalt kohandama. Rühi jälgimine võib esmapilgul tunduda tarbetu, kuid tegelikult on õige rüht paljuski inimese hea enesetunde aluseks. Hea rüht aitab vältida lihaspingeid ja -valu, väsimust, liigeseprobleeme, pea- ja seljavalu. Lülisamba füsioloogilised kõverused hakkavad välja kujunema siis kui laps hakkab kõndima ja kinnistuvad 19.-20. eluaastaks. Täisealisena on rühti raske muuta, kuna sageli on tekkinud luulised muutused, kuid kasvueas on rüht hõlpsasti parandatav, sest sel ajal omandatud harjumused ja ka teadmised panevad aluse igapäevasele kehahoiakule ning sellest tulenevalt aitavad vältida erinevaid rühihäiretest tingitud probleeme- sealhulgas ka skolioosi teket. RÜHITREENING
hambajuurte ja sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa: Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs.täpsemalt raamat lk 27 joonis. 12. Nimeta liigese abiseadeldised,igale näide esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokk- ehk `sarniirliiges ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 14. Nimeta kaheteljelised liigesed: Ellipsoid ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed: Keraliiges, erivariant lameliiges( rangluu ja abaluuliiges 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arv: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12),
. Nt pöidla randme-kämbla liiges. 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited. Kõige vabam ja liikuvam liiges on keraliiges ! 1. Keraliiges-toimub liikumine mistahes telje umber(õlaliiges) 2. Keraliigese erivarjant pähkelliiges(puusaliiges) 3. Keraliigese erivarjant lameliiges( randme-kämblaliiges) 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud. Lülisammas koosneb 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraluuossa. 17. Lülisamba lüli ehituse põhimõte. Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu
kannataks. Tema teooriad olid oma ajast ees ning on nüüd laialdast tõestust leidnud. ,,Oluline pole mitte see, mida te teete, vaid see kuidas te seda teete." Joseph H. Pilates Pilatese süsteemi võtmeelemendid: · Lühikeste lihaste pikendamine ja nõrkade lihaste tugevdamine · Liikumise kvaliteedi parandamine · Keha stabiliseerimise eesmärgil keskendumine lülisamba rühilihastele · Õppida õigesti hingama · Ka kõige väiksemate liigutuste kontrollimine · Keha liikumisjõudude õigesti mõistmine ja arendamine · Vaimne lõõgastumine Pilatese süsteemi eristab teistest harjutuste tüüpidest peamiselt selle terviklik lähenemisviis ning õige rühi saavutamise nimel vaimu ja keha ühendatud treenimine. Pilatese süsteem haarab kogu keha, mitte eraldi probleemseid piirkondi
(info õpikust) Plokkliiges sõrmelühlid, tiguliiges (küünarluu/õlavarreluu) Ratasliiges (nt küünarliigese üks osa) 15. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Ellipsoid- ehk munaliiges (randmeliiges) Sadulliiges (nt pöial) 16. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Keraliiges (nt õlaliiges), pähkelliiges (nt puusaliiges) ja lameliiges (nt randme- kämblaliiges) 17. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud! (info õpikust) Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: kaelaosas 7, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5 ja õndraluuosas 4-5 lüli. 18. Lülisambalüli ehituse põhimõte. (info õpikust) Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju.
Kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges liigutused ümber frontaal- (painutus, sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges sadulliiges liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges 15. Kolmeteljelised liigesed Keraliiges liikuimine ümber kolme telje. Täheldatakse ka koonusliikumist. Nt õlaliiges. 16. Lülisamba osad 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa 17. Lülisamba lüli ehituse põhimõte iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad
põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 10.Luude liigid: a) Toruluud e. pikad luud (õlavarreluu). b) Käsnluud e. Lühikesed luud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, abaluu, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid e) Pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused: Sideliidused (sidemed). Õmblused (koljuluude vahel). Tappühendused (hambajuurte vahel). b) Luulised ühendused: Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). Niude-, istmiku- ja häbemeluu.
Rühivead Kairo Kuuse Rühivead on näiteks: Dünaamiline ( liikumisel ) Staatiline (seismisel ) Küfoos (kumerselgsus ) Lordoos (nõgusselgsus) Skolioos(lülisamba kõverdumine külgsuunas ) Lameselgsus Kõverkaelsus Rühivigade tekkepõhjused Kaasa sündinud 5-10% à Kõverkaelsus (tuharseisus) à X ja O jalgsus à Seljaaju funktsionaalsed häired, mis tingivad erineva lihastoonuse à Luustumishäired, mis tingivad luude ja lülisamba vale arengu à Nägemispuue, mis soodustab küfoosi teket Ülekaal Nõgusselgsuse soodustaja à Nõrk lihatoonus à Soodustab lamppöia teket VALE JALATS JA LAI RIIETUS à Liiga kõrge konts soodustab lordoosi à Lohvakas riietus soodustab lohakat kõnnakut ja lõtva kehahoidu HARJUMUSED à Valed asendid seismisel, istumisel, lamamisel à Raskuste kandmine ühel õlal, käes à Sundasendid tegevustes ( näit
FIBROOSSED(sideliidus, mille hulka kuuluvad sidemed ja leedevahekiled, õmblused koljuluuvahel, tappühendused hambajuurte ja sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 96.Liigese ehitus (joonis 27 õpikutes) 97.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 98.Nimetage üheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Plokk- ehk `sarniirliiges (sõrmede lülivahelised liigesed) ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 99.Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Ellipsoid ehk munaliiges (kodarluu- randmeliigeses) ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 100. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Keraliiges, erivariant lameliiges
......................................................................................... 7 2. Kes ja kuidas haigestuvad ................................................................................................... 7 3. Lihase venitus, kramp, trauma ............................................................................................ 9 4. Selgroo talitlushäired valu põhjusena ............................................................................... 10 5. Lülisamba degeneratiivsed muutused ............................................................................... 11 6. Lülidevahelise ketta väljasopistumine ja ishias (kiirguv istmikunärvivalu) ..................... 12 7. Pirnlihase sündroom.......................................................................................................... 12 8. Nimmevalude ja radikuliidi teised põhjused................................................................... 13 9
. 5 Allikad.................................................................................................................... 7 2 Kadi Hinrikus Seljalihased SELJA LAILIHAS (musculus latissimus dorsi) Tegemist on inimkeha suurima pindalaga lihasega ning paikneb ta selja alumises osas. Saab alguse lülisamba rinna-, nimme-(alaselg) ja ristluuosalt ning kinnitub õlavarre ülaosale. Ülesandeks on tuua õlavart (toimides õlaliigesele) ala ning langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. Harjutus: Sirutus hõlmab kogu seljapiirkonda. Leba palli peal, seljalihased lõdvestunud. Venita ülaselja lihaseid, surudes kätega kergelt kuklale. Nagu öeldud tegemist suurima ülakeha lihasega. Erinevad allatõmbed plokil laia haardega ja
komplikatsioon, või tuleneb teatud ravimite mõjust. SÜMPTOMID Osteoporoos on iseenesest asümptomaatiline inimene võib kannatada haiguse all, ilma et ta selle olemusest teadlik oleks. Sümptomid tulevad esile ainult siis, kui luustik on murdude tekkimiseks kriitilise piirini nõrgenenud. Kõige tavalisem osteoporoosile viitav haigustunnus on vanuse kasvuga kaasnev kehapikkuse lühenemine. · Kujunevad välja lülisamba püsivad väärarengud: · skolioos (vildakseglsus) · küfoos (kumer- ehk küürselgsus) Luu hõrenemine tekitab lülisamba rabenemise, mistõttu lülidevahelised kõhrkettad suruvad hapraks muutunud luu kokku ning sellest tulenevalt hakkab inimese kehapikkus vähenema. Kuigi iga luu võib igal hetkel murduda, esineb kõige enam
Sadul ehk rübiliiges Liikumine samuti ümber frontaal-ja sagitaaltelje Nt: Pöidla randme-kämblaliiges 14. Nimetage kolmeteljelised liigesed, näited Keraliiges Liikumine toimub kõigi kolme telje ümber Nt. Õlaliiges Lameliiges Võib toimuda tühine rotatsioon Nt: Randme-kämblaliiges 15. Amfiartroosi mõiste. Näide esinemise kohta Amfiartroos Liigesed, kus liikumine on vähene. Nt. Kanna-ja käeluu vahel 16. Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud Kaelalüli 7 Rinnalüli 12 Nimmelüli 5 Ristluu 5 Õndraluu 4 Lülivaheketas 23 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Igal lülisambalüli kaarel on kaks lülisälku
jalakäija raskete vigastustega. Esmalt on tõenäoline, et vigastatud on jäsemed, vaagen ja kolju. Teiseselt kolju ja rindkere. KOKKUPÕRGE Kaks autot on omavahel kokku põrganud, või teisel, ja väga levinud juhul, auto on sõitnud vastu takistust. Kokkupõrge on toimunud eest alla 25°. Sellisel juhul on tegemist väga suurte energiatega, mis omavahel kokku on saanud ning eeldatavalt on ohvrite vigastused tõsised. Suure tõenäosusega on vigastada saanud: näo-kolju, lülisamba kaelaosa, rindkere, vaagen ja jäsemed. TAGANT OTSASÕIT Üks auto on teisele tagant otsa sõitnud. Selles autos, millele tagant otsa sõideti võib kohata kõige enam lülisamba kaelaosa vigastusi. KÜLJELT SISSESÕIT Üks auto on sõitnud teisele otsa küljelt. Tõenäoliselt on vigastatud aju-kolju, rindkere, vaagen ja jäsemed. ÜMBER PAISKUMINE Auto on paiskunud ümber ja jäänud lõpuks kas: ratastele, küljele või katusele püsima. Kindlasti peab
liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endst tihedast luuainest (plinkainest) toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 9. luude liigid: a) Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu). b) Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, abaluu, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõikide eelpool nimetatud luude tunnuseid. e) Pneumaatilised luud e. õhku sisaldavad luud (otsmikuluu, oimuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused: Sideliidused (sidemed, luudevahekiled). Õmblused (koljuluude vahel). Tappühendused (hambajuurte ja -sompude vahel). b) Luulised ühendused:
tüüpiline toruluu Õlaliiges on organismi liikuvaim ja samas kõige kergemini nihestuv liiges Randmeluid on kaheksa, kliiiniliselt olulisim on lodiluu, selle murde on sageli raske röntgenülesvõttelt avastada ja selle paranemine võtab aega Randmeluudega liigestuvad kämblaluud, neid on viis VAAGNAVÖÖTME Click icon to add picture LUUD Luustikuline vaagen koosneb puusaluudest, mille seob ühtseks võruks lülisamba luude hulka kuuluv ristluu ja eest häbemeliidus Kumbki puusaluu on moodustunud kolmest luust niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu Niudeluu on neist suurim, liigestub ristluuga Häbemeluud seonduvad teineteisega kõhrelise häbemeliiduse ehk sümfüüsi abil Istmikuluul olevate istmikuõprudele toetud istuja keharaskus ALAJÄSEMETE Click icon to add picture LUUD Alajäsemed moodustavad: · Reieluud · Sääreluud · Pindluud
(vertikaaltelg: rotatsioon) Alumine kuklaliiges e. atlantoaksiaalne liiges (ratasliiges) - Kombineerub mitmest iseseisvast liigesest: keskel liigestuvad atlase fovea dentis ja axise dens (ratasliiges) ning lateraalselt atlase pr. articularis inferior ja axise pr. articularis superior (lameliiges) - Liikumised (kaheteljeline): Vertikaaltelg: rotatsioon Frontaaltelg: fleksioon-ekstensioon (sagitaaltelg: lateraalfleksioon) - Kuklaliigest tugevdavad peale lülisamba sidemete veel spetsiaalsed sidemed: lig. nuchae piirab kaela ja pea fleksiooni ning on kinnituskohaks mitmetele kaela lihastele. Kulgeb protuberantia occipitalis externalt 7nda kaelalüi pr spinosusele. 4 Lülisamba füsioloogilised kõverdused (sagitaalsuunalised) - On tingitud peamiselt lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivatest sidemetest, lihaspinget seejuures ei vajata: Lordoos e
toovad peremeesorganismile kasu" Lactobacillus rhamnosus, Enterococcus faecium Bacillus subtilis Joonis 1. Enterococcus faecium Esinevad looduslikult Suurendavad toiteväärtust Tagavad toidu parema väärindamise Suurendavad kalade ja krevettide kasvu ja ellujäämust Bacillus sp parandab vee kvaliteeti Väheneb keskkonna saastatus jääkainetega Vähendab ravimite kasutamise vajalikkust Vähendab lõheliste haigestumise riski lülisamba kokkupressimise sündroomi Ei tohiks kahjustada kala Peremeesorganismi poolt peab probiootikum olema vastuvõetav Peaks mõjuma vajalikus valdkonnas (suremus, kasv, haiguse resistentsus jne.) Probiootikum ei tohiks sisaldada virulentsus ega AB resistentseid geene Peab olema tehtud in vivo ja in vitro katsed Probiootikumide lisamine üksi ei taga veel kalade paremat elujõulisust, kasvu jne. Mitmed teised faktorid peavad olema samuti kontrollitud
Ülekaal Istuda heas asendis Olulised vanused rühihäirete Vale jalats Kehahoiak sirge tekkimiseks on 5 - 6 - 8 - 9 - 10 Luustumishäired Mitte liiga raske kott Emotsioonid Kaasasündinud Olemus Võimalikud tagajärged Lordoos ehk nõgusselg Lameselgsus Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas Nõgusselgseus Küfoos ehk ümarselgsus Kühmselgsus Peahoiak Peamised rühivead on:
alumine äär veenidest Peapööraja* Rinnak ja rangluu Oimuluu nibujätk Hoiab pead vertikaalasendis, sternocleidomastoideus kallutab pead tahha, pöörab vastassuunda Pea ja kaela pikklihas Kuklaluu Kaela ja rinnalülide Painutavad lülisamba kaelaosa, eesmine pind kallutavad küljele Trapetslihas* Rinnalülide Rangluu, õlanukk, Abaluu tõstmine ja langetamine, trapezius ogajätked, abaluuhari kesskjoonele lähendamine (kaela kuklatagusesidem sirutus) ed, kuklamügar
Sissejuhatus juhendaja Hevelin Kärp Miks on hea rüht meile oluline? Hea rüht kindlustab meie luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid. Ja loomulikult aitab kaasa heale väljanägemisel. Miks rüht üldse tähtis on? Õlgade, kaela, pea ning selja paigutus on olnud paljudele,eriti pikkadele inimestele probleemiks. Uuring näitab, et paljude inimeste poolt ihaldatud esteetiline kehaomadus on sümmeetrilisus
Tunnus: liigeses tekib valu, tursub, ei liigu normaalselt ja liiges jääb väär asendisse. Nihestuse korral teha alati ainult lahas. Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama. Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel. Liigeste vigastustesse suhtume samuti nagu luumurdudesse- kannatanu ootab talle kõige mugavamas asendis kiirabi. Esmaabiks sellistel puhkudel kasutame külma. 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED Lülisamba või vaagna vigastus võib tekkida sukeldumisel pea ees vastu veekogu põhja, autole tagantotsasõidul, kõrgusest seljalekukkumisel. Lülisamba vigastus on väga ohtlik, sest vigastada saab seljaaju, mille tagajärjeks on püsiv halvatus. Oluline pole lülisamba murd vaid lülisamba moodustatud luulises kanalis paiknev seljaaju kahjustuse võimalus. Lülisamba murdu pole võimalik diagnoosida väliolukorras Lülisamba murd
on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes-liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balansseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Seda võib saavutada teadliku ja kontrollitud tegevusega. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, surudes suurevarba otsa vastu aluspinda, vabastades põlveliigesed pingest (neid ette-taha loksutades), pingutades kergelt tuharalihaseid ja tõmmates kõhtu sisse, sirutades end lülisambast kuni kuklani lae suunas, pöörates õlad taha-alla ja vabastades nad
Häbemeliidus e. sümfüüs. Poolliiges e. hemiartroos. Liigesvõie ehk sünooviat. Teineteisega kuju poolest sobivaid liigespindu nim. kongruentseteks. Vastand nendele on inkongruentsed liigesed. Liigeste abiaparaadid on lisamoodustised, mis täiendavad liigespindu või liigeskihnu. Liigesesidemed e. ligamendid. Liigeskettad e. diskid. Liigesmokad e. kiudkõhrkoest äärised. Lihtliiges liigestub kaks luud. Liitliiges liigestub kolm või enam luud. Lordoos lülisamba ettepoole suunatud kumerus. Küfoos lülisamba tahapoole suunatud kumerus. Pööret sissepoole nimetatakse pronatsioon, pööret väljapoole supinatsioon. Saagõmblus esineb ajukolju luude vahel. Lameõmblus esineb näokolju luude vahel. Soomusõmblus esineb luude samanimeliste osade vahel. Pärgõmblus asub kiiruluude ja otsmikuluu vahel. Noolõmblus ühendab kiiruluid omavahel. Lambdaõmblus asub kuklaluu ja kiiruluude vahel. Lõgemed e
I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes?
I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes?
annaabi.ee 
