Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Skolioos-noorte seas (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on skolioos?
Tartu Ülikool
Kehakultuur
Kehaline ja kasvatus AÜ IV
Skolioos kooliealistel lastel
Tartu 2011
SISUKORD
  • Sissejuhatus.................................................................................................1
  • Mis on skolioos?.........................................................................................2
  • Skolioosi vormid.........................................................................................3
  • Skolioos noorte seas....................................................................................4
  • Skolioosi tagajärjed.....................................................................................5
  • Ravi noortele...............................................................................................6
  • Kokkuvõte...................................................................................................7
  • Kasutatud kirjanudus...................................................................................8
    SISSEJUHATUS
    Esmamulje inimesest loob suurel määral tema kehahoid ehk rüht. Kehahoid pole püsiv ja
    muutumatu, seda mõjutavad nii meeleolu, tervis, kuid kindlasti skeletisüsteemi areng ja kehaline vormisolek. Õige kehahoid tagab meile sirge selja ja terve lülisamba ning kindlustab siseorganitele kõige paremad tingimused funktsioneerimiseks (Maidsaar 2008).
    Antud teema on valitud, kuna skolioos on noorte hulgas vaga laialdaselt levinud terviseprobleem ning antud referaadiga näidata selle probleemi olemust noorte seas.
    Mis on skolioos?
    Normaalselt on lülisammas horisontaaltasapinnas sirge, skolioosi korral on see kõverdunud ühele küljele. Mõnikord on tegemist kaasasündinud seisundiga, kuid tavaliselt on põhjuseks asjaolu, et üks jalg on teisest lühem ja lülisamba kõverdumine püüab seda erinevust tasakaalustada. Võimalik on ka vaagnatelje kaldest ja erinevast lihaste tugevusest tingitud skolioosi teke. Termin skolioos kirjeldab seisundit, kus lülisamba kurv on ebanormaalne , kuid see ei ole haigus ega diagnoos . Skolioosi võib põhjustada kaasasündinud, omandatud või degeneratiivsed muutused lülisambas, kuid enamus skolioosi juhtumitel ei ole põhjus teada ja seda tuntakse idiopaatilise skolioos nime all. Tavaliselt areneb skolioos lülisamba rinnaosas (ülaseljas) või rinna-nimmeosas so. rinnaosa ja nimmeosa ( alaselja ) vahel. Skolioosi kurv võib areneda kui üks kõverus (C tähe kujuline) või kui kaks kõverust (S tähe kujuline).
    Skolioosi vormid
    Eristatakse palju skolioosi vorme, parem on eristada nelja põhilist vormi:
  • Kongenitaalne skolioos on suhteliselt harv skolioosi vorm, kaasasündinud lülide mittetäieliku formeerumise tõttu tekkivad noores eas deformatsioon lülisambas
  • Neuromuskulaarne skolioos võib tekkida seljalihaste nõrkuse, neuroloogiliste haiguste tagajärjel muutuvad lülisamba normaalsed kurvid . See vorm tekib enamasti nendel inimestel, kes ei saa kõndida tänu neuromuskulaarse aparaadi probleemidele (lihaste, närvide, seljaaju või peaaju omavahelise töö häirumise tõttu - lihas atroofia, aju insuldi tagajärjel) Seda skolioosi vormi võib ka kutsuda müopaatiliseks skolioosiks.
  • Degeneratiivne skolioos. Skolioos võib areneda elu jooksul, kui lülisamba liigesed moonduvad ja sunnivad lülisammast kõverduma. Mõnikord kutsutakse seda ka vanemaealiste skolioosiks
  • Idiopaatiline skolioos. Kõige sagedasem ja üldisem skolioosi vorm, mis areneb tavaliselt noorukitel ja eriti seda nooruki kasvuspurdi perioodil. Sellepärast kutsutakse seda skolioosi vormi ka nooruki skolioosiks.
    Skolioos noorte seas
    Skolioos on selja kõverdumine küljele, mida näeb selga tagantpoolt vaadates(vt. joonis 1).
    Kõverus voib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Kerget lülisamba kõverdumist esineb üsna sageli ja seda peetakse tavaliseks asummeetraiks (Terviseleht2008).
    Kasvueas, kui lihas on veel treenimata ja nõrk, kujuneb sellest valja rühihäire - üks abaluu
    tõuseb ülespoole, teine vajub allapoole. Tavaliselt tõuseb see õlg, mille peal kotti kantakse. Kui me õigel ajal ei märka ega tee ravivõimlemist, võib selline rühihäire üle minna vildakselgsuseks. See on
    kull suuremate laste haigus, kuid toenaoliselt hakkavadki hilisemad seljahadad valja kujunema just raske koolikoti kandmisest algklassides (Kodutohter 2000:19).
    Kiiresti kasvavatel lastel võib skolioos eriti süveneda (Ravimi omaduste kokkuvõte 2008).
    Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S- tahe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Kui nihkes olevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad, võib ka rinnakorvi kuju muutuda. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või nooruki kasvueas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei norgene(Eesti Lihasehaigete Selts 1998).
    Mõnel teismelisel võib skolioosi silmaga märgata. Vahel on selgroo kõverdus naha, vahel on
    uks õlg teisest kõrgemal. Sageli aga polegi seda nii lihtne märgata (Terviseweb 2008).
    Kui arst kahtlustab skolioosi, tehakse tavaliselt röntgenpilt, mis näitab täpselt, mil määral on
    selgroog kõverdunud. Kõrvalekallet mõõdetakse kraadides . 10-15kraadise kõverduse puhul ei ole enamasti tarvis midagi ette võtta, peale regulaarse kontrollimise kuni täiskasvanuks saamiseni. Kui kõverdus on 20-40 kraadi, soovitab ortopeed tõenäoliselt korsetti. 40- 50 kraadise kõrvalekalde puhul on enamasti vajalik kirurgiline sekkumine (Terviseweb 2008).
    Joonis 1 Skolioos (Tiit Ilvese Taastusravi 2008).
    Kasvueas lastel ja noortel võib skolioos välja kujuneda mõne kuu jooksul. Tüüpilise näitena võib selja kõverdumine alguse saada käsivarre tõstmise või liigutamise raskusest. Ainuke viis, kuidas seda teha, on painutada end ühele küljele – tõstetavast käest eemale – vabastades niimoodi käsivarre kehast. Iga kord, kui tahetakse kätt tõsta või liigutada, kordub sama liigutus, muutudes pikapeale harjumuseks, millega käsivarred, jalad ja kael kohanevad.
    Alguses on lapse voi noore inimese selg üsna pehme ja teda saab kergesti aidata normaalsesse
    asendisse tagasi. Skolioosi arenedes aga jääb selg üha enam kinni valesse asendisse ja selga ei saa enam täiesti sirgu ajada (Eesti Lihasehaigete Selts 1998).
    Poistel on suurem tõenäosus lapseliku või noorusliku skolioosi tekkeks, aga tüdrukutel on
    suur võimalus teismeeas tekkivaks skolioosiks (Wikipedia 2008).
    Skolioosi põhjused võivad olla: kaasasündinud lülide arenguhäired; neuro-muskulaarsed
    hädad (seljaaju vigastus, mitmesugused halvatusega kulgevad haigused); lülisamba traumad;
    lülikehade luulised kasvajad ; kõige sagedamini esineb nn. idiopaatiline ehk iseenesest tekkinud skolioos, seega põhjus teadmata. Skolioosi voib veel tingida alajasemete erinev pikkus, alajäsemete liigeste jäikus või radikuliit (Teviseleht 2008).
    Osal juhtudest on seisundi põhjus tundmatu, osal kaasneb see muude seljahaigustega. Selja
    ehituse muutust peab kahtlustama siis, kui selg ei lähe ettepainutamisel sirgeks (Tervise käsiraamat)
    Tabel 1 Skolioosi tagajärjed (autori refereering Eesti Lihasehaigete Selts 1998).
    Skolioosi tagajärjed + Seletus
    • Halb istumisasend
    Kui selg on kõver või kõveraks muutumas, siis on tasakaalu hoidmine raskem. Istmikupooltele langeb erinev raskus, kui toetatakse end vaid ühele poolele. Tasakaalu hoidmiseks kasutatakse kaela- ja erinevaid kehalihaseid, mille tõttu on
    need valusad. Kannatatakse väsimuse ning lihaste valulikkuse all ja soovitakse heita pikali .
    • Vähenenud käeliigutused
    Tihti osutub vajalikuks toetada end ühele käsivarrele tasakaalu hoidmiseks. Seega käsivarrest saab „toekasi“ ja aktiivseteks liigutusteks jaab üle vaid teine kasi.
    Tihti kompenseeritakse seljakõverust mõne muu kohaga selgroos, et hoida silmi horisontaalselt . Pea võib vajuda ühele poole, eriti kui ka kaela ja kuklalihastel on jõud vähenenud. Nii võib pea rippuda ühel küljel, kusjuures lihased muutuvad sellel poolel lühemaks. Samamoodi võivad ka kuklalihased lüheneda, kui kumera seljaga istutakse pikemat aega. Pea lükatakse kuklasse, et ettepoole näha. Selle liigutusega muutuvad kuklalihased lühemaks.
    Alumised ribid võivad suruda näiteks puusaluudele ja hõõruda vastu vaagnaluu
    ülemisi otsi. See istmikupool, kuhu keharaskus toetub, võib hakata valutama. Skolioosi raske
    vormi omandanud inimesed suudavad istuda ainult mõned tunnid päevas. Teised heidavad
    pikali päeva jooksul mitu korda.
    • Alanenud hingamis - ja südamefunktsioon
    Kui skolioos süveneb ja selg muutub kõverast asendist jäigaks, võib jäikus ja rinnakorvi
    muutunud kuju alandada hingamise- ja südametegevusfunktsioone. Tavaline rinnakorvi
    laienemine sisse-väljahingamisel on nii palju häiritud, et hingamine ja kõhimine on
    raskendatud. Sellega kaasneb suurem kopsupõletikurisk.
    • Muutunud kehakuju
    Mõnedel inimestel on raske leida head puhkeasendit lamamiseks. Sellepärast on neil
    vaja erimadratsit ja erinevaid patju lamamiseks. Asendi vahetamine voodis on raskendatud.
    • Psüühilised reaktsioonid
    Kõver selg võib mõjutada last või noorukit ka psüühiliselt. Kehalise puude tõttu kogevad
    paljud, et nad on teistsugused kui kaaslased. Kõver selg tekitab lastes tunde, et nad torkavad
    silma. See on ebamugav ning mõjutab lapse ja noore enesehinnangut negatiivses suunas. Kui inimene on väga kõver ja istub ratastoolis halvasti, kasutab ta palju energiat nii füüsiliselt
    kui psüühiliselt ainult istumise ning tasakaalu hoidmise peale, lisaks sellele veel voib-olla valu ja väsimusega võideldes.
    Skolioosi ravi noortele
    Skolioosi raviks on kaks võimalust: korsett ja seljaoperatsioon, esimene valitakse tavaliselt väiksematele lastele, teist soovitatakse juba veidi vanemale. Valik langetatakse siiski vastavalt skolioosi ulatusele ja arenemisele, selleparast on tehtud seljaoperatsiooni ka näiteks 10-aastastele lastele (Eesti Lihasehaigete Selts 1998). Ravi eesmärgiks on veel muuta külgsuunas kõverdunud lülisammas sirgemaks, tugevdades ning venitades selja lihaseid ja liigesesidemeid (Tugeva selja harjutusi 2007:84). Vaatamata ravimeetodile on tähtis, et ravi alustatakse õigel ajal vastavalt lapse üldisele ja tema selja seisundile. Kui ravi alustatakse liiga vara, toob see lapsele või noorele kaasa põhjendamatuid raskusi, ravi liiga hilja alustamine tähendab aga piiratud ravitoimet. Põhimõtteliselt otsustatakse ravi ajastus individuaalselt, aga erialainimeste hulgas on ka erinevaid seisukohti. Näiteks operatsiooni asjus arvavad mõned, et kõige parem tulemus saavutatakse , kui opereerida võimalikult varakult peale 10. eluaastat . Teised jälle arvavad, et mida vanemaks lapsed saavad, seda kehaliselt arenenumad nad on ja seda parem on ka tulemus. Iga otsus langetatakse siiski kokkuvõtva hinnangu põhjal lapse või noore haiguse arengukäigule ja süvenemisele, hingamise- ja südamefunktsioonile jt. faktoritele (Eesti Lihasehaigete Selts 1998).
    Kokkuvõte
    Kõik rühiprobleemid algavad halbadest harjumustest. Lisaks harjumustele on põhjused ka
    psühholoogilised. Skolioos areneb välja pika aja jooksul ja seda eriti nooremate seas, mis muudab selle ka rohkem laste kui täiskasvanute haiguseks. Seda ka seetõttu, et enne kahekümnendat eluaastat toimub luustiku arenemine.
    Kasutatud kirjandus
    1.Janes, H. Terviseteejuht. Tallinn: kirjastus Valgus 1988 lk.479
    2. Kodutohter (2000) koide 6, lk.48-49./Ajakirjas/
    3. Sutcliffe, J. Tugeva selja harjutusi. Tallinn: kirjastus Koolibri 2007 lk.93
    4. Tervise kasiraamat. Tallinn: kirjastus Medicina 2005. lk. 567
    5. Terviseleht , Kui skolioosiravi nouab korsetti. [WWW]
    6. http://www.terviseleht.ee/200011/11_skolioosiravi.php (17.01.08)/Internetis/
    7. Terviseportaal Inimene, Skolioos [WWW]
    8. http://www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=383 (17.01.08) /Internetis/
    9. Tiit Ilvese Taastusravi, Skolioosi vormid [WWW]
    http://www.tiitilves.ee/mypage/index.html (05.02.2008) /Internetis/
    10. Wikipedia, Prevalence (Tolgitud)[WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Scoliosis
    (08.02.2008)/Interetis/
  • Vasakule Paremale
    Skolioos-noorte seas #1 Skolioos-noorte seas #2 Skolioos-noorte seas #3 Skolioos-noorte seas #4 Skolioos-noorte seas #5 Skolioos-noorte seas #6 Skolioos-noorte seas #7 Skolioos-noorte seas #8 Skolioos-noorte seas #9 Skolioos-noorte seas #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor simone5 Õppematerjali autor
    skolioosi noorte seas,nende probleem ja võimalikud pöhjused laste seas

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Rüht ja lülisammas-skolioosi liigid
    7
    docx

    Rüht ja lülisammas, skolioosi liigid.

    lülisamba kompimisel. Need on kinnituskohaks lihastele ja ligamentidele. Lülisamba liikumise seisukohalt on tähtsad fassettliigesed ja lülivahekettad e. diskid. Igal lülil on neli fassettpinda, mis paiknevad ristijätkete ülemisel ja alumisel küljel. Nende vahendusel seondub iga lüli sellest ülal- ja allpool paiknevaga. 5 Mis on skolioos ? Skolioos on selja kõverdumine küljele, mida näeb selga tagantpoolt vaadates. Kõverus võib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Kerget lülisamba kõverdumist esineb üsna sageli ja seda peetakse tavaliseks asümmeetriaks. Kasvueas, kui lihas on veel treenimata ja nõrk, kujuneb sellest välja rühihäire - üks abaluu tõuseb ülespoole, teine vajub allapoole. Kiiresti kasvavatel lastel võib skolioos eriti süveneda.

    Kehaline kasvatus
    Seljahaigused
    10
    doc

    Seljahaigused

    Kui gripp ja külmetushaigused välja arvata, on seljavalu arenenud tööstusriikides kõige sagedasem töölt puudumise põhjus. Ja isegi kui valu tööd ei sega, on tegemist ikkagi tüütu vaevusega Seljahaigused ja nendest põhjustatud valu on võrdselt levinud nii meeste kui naiste, nii vanade kui noorte seas. Seljavalu võib olla tingitud konkreetsetest haigustest või tekkinud halva rühi tagajärjel. Enamik seljavaludega inimesi ei kahjusta oma lülisammast ühekordselt, mille järgi tekivad seljavalud. Tavaliselt on tegemist korduvate väikeste traumadega, mis liituvad. Tänapäeva tingimustes muutub meie töö iseloom tunduvalt tänu arvutite kasutusele tulemisega. Kui sada aastat tagasi oli kiki lihasgruppe haarav raske füüsiline töö vajalik

    Kehaline kasvatus
    Skolioosi harjutuskava
    8
    doc

    Skolioosi harjutuskava

    Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Muutuda võib ka rinnakorvi kuju, seda juhul kui nihkesolevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või noorukieas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei nõrgene. Üheks skolioosi arenemise põhjuseks võib pidada harjumust toetada end ühele jalale. Seistes on põhiraskus tugevamal jalal, mille tagajärjel vaagen asetseb viltu ja see aitab skolioosi arenemisele kaasa. Kasvueas lastel ja noortel võib skolioos välja kujuneda mõne kuu jooksul, sest alguses on lapse või noore inimese selg üsna pehme ja teda saab kergesti aidata normaalsesse asendisse tagasi

    Kehaline kasvatus
    õige kehahoid – tervis ja ilu
    23
    doc

    õige kehahoid – tervis ja ilu

    ........................................................................................10 3.1.1. Sundasend .....................................................................................................10 3.1.2. Osteoporoos ....................................................................................................11 3.1.3. Lordoos ......................................................................................................... 11 3.1.4. Skolioos .........................................................................................................12 3.1.5. Küfoos ............................................................................................................13 4. RÜHIVIGADE DIAGNOSTIKA ..........................................................................................14 5. RÜHIVIGADE KOMPLIKATSIOONID .................................................................................15 5.1. Seljavalu .

    Tervise edendus
    Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo te
    14
    doc

    Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo�te

    kiroteraapia, akupunktuur, jooga, vesiravi. Ortoosid: ülesandeks deformatsioonide korrigeerimine või ära hoidmine (skolioos, küfoos), immobiliseerida valulikku või ebastabiilset segmenti (luumurd, spondülolistees), kaitsta opereeritud lülisammast. Tservikaal ortoosid – spondüloos, nikastus, stabiilne vigastus, esmaabi Tservikotorakaalortoosid - operatsiooni järgne, stabiilne murd, pärast halo ortoosi Tservikotorakolumbosakraal ortoosid – idiopaatiline skolioos Torakolumbosakraal ortoosid - stabiilne T ja L murd, stabiilne pehme koe vigastus, selja immobiliseerimine T8 ja L4 vahel Lumbosakraal ortoosid - mehhaaniline alaseljavalu, kui valu ägeneb nimme ekstensioonil, operatsioonijärgne Sakroiliakaal ortoosid - nimme-ristluu valu, rasedus nimme-ristluu valuga 8 5. SPORDITRAUMAD Ägedad ja kroonilised

    Traumatoloogia ja ortopeedia
    Haigusõpetuse eksami küsimused
    40
    odt

    Haigusõpetuse eksami küsimused

    Paljudele on püsiraviks küllaldane 1 tbl iga nädal või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul. Ravim viib kusihappe kusega välja, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks. Kõige tõhusam ägeda podagrahooravi on liigesesse süstitud steroidhormoon. Soovitused: deet, rohke aluseline vesi, valuvaigistid, kuumavat liigest jahutada, mitte sobivaid toite süüa. Diski prolaps, spinae bifida, skolioos ja Pehterevi tõbi? DISKI PROLAPS- ehk lülivaheketta väljasopistumine. Vahel võib vaheketas ehk disk oma õigest asendist välja sopistuda, põhjustades survet närvijuurtele või seljaajule ning kaasneb tugev valu ja isegi võimetus liigutada. Võib juhtuda ka sportimisel ( pallimängud, raskusalad) või raske füüsilise töö tegemisel või järsul liigutamisel. Sagedamini tekib lülisamba kaela või nimmeosas. Sümptomid: kergel juhul võib esineda

    Meditsiin
    Alaselja vaevused-referaat
    28
    pdf

    Alaselja vaevused (referaat)

    1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 SISUKORD SISUKORD .............

    Meditsiin
    Laste tervis-lastekaitse-terviseedendus
    126
    pdf

    Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

    liiklusvigastus, vigastus tule ja vingugaasi toimel.  Põletused.  Uppumine.  Mehaaniline lämbus (võõrkeha, toidutüki või maosisu hingamisteedesse aspireerimisest või varingu alla jäämisest).  Külmumus.  Kukkumine.  Vigastus elektrivoolu toimel. Milleks investeerida vigastuste ennetamisesse?  Vigastused on peamised surmapõhjused 5-44aastaste seas.  Suured sotsiaalsed kulud (Norra – 19% GDP tahtmatute vigastuste kulu)  Tohutu potensiaal ennetuseks – 500 000 surma aastas, olenemata, kui kõik riigid oleksid turvalisemad.  Efektiivsed ennetusmeetodid on olemas.  See on teostatav – mõned Euroopa riigid kuuluvad maailma kõige turvalisemate maade hulka. Moodulid  Kukkumised, põletused, uppumised, mürgistused.  Laste ja eakate väärkohtlemine.  Liiklusvigastused.

    Lapse tervise edendamine




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun