Üldiselt teatakse, et alaselja lülivaheketta kulumine või nihkumine ja sellest tingitud närvijuure ärritus põhjustab kiirguva valu jalga. Vähem teatakse, et kesk-ja alaselja segmentide hüpomobiilsus võib põhjustada närvijuurte nahaharude kaudu valu ka tuhara, puusa, kubeme, põlve või sääre piirkonnas. Ühes asendis püsimisel tekkiv seljavalu on võimalik seljalülide vaheliste liigeste (fasett-liigeste) "lukustumise" tunnus. Selg võib minna "kinni" suurima koormusega segmendis ka juhul kui vildakselgsust (skolioos) ei esine ja seljalihaste toonus on hea. http://www.seljaravi.ee/gfx/pilt14.gif. Selja pikemaajaline ülemääraste raskustega koormamine, eriti noorukieas, põhjustab sageli tõsiseid kroonilisi seljaprobleeme. Kui vähegi võimalik, tuleks seda vältida või tõsta sirge seljaga ning teisi appi paludes - raskust mitmele jaotades. Mida noorem iga,
Osteoporoos ehk Luudehõrenemine Erik Külasalu 9.A Õpetaja Anu Teppo 2010 Sümptomid · Tugev seljavalu. · Kaelavalu. · Lihasvalu. · Kergesti murduvad luud. · Hõredad luud. Ennetamine · Regulaarne igapäevane füüsiline koormus · Süüa piisavalt kaltsiumit ja D-vitamiini sisaldavaid toite. · D-vitamiin aitab kaltsiumil luudesse imenduda. Ravi · Kaltsium · D-vitamiin · Biosfonaadid aeglustab luukoe kadumist. Levik · Osteoporoos levib terve maailma peal, kuid põhjamaades rohkem, sest seal paistab vähem päiksest, mille tõttu inimene ei saa nii palju D-vitamiini kui lõunamaades. · Luuhõrenemise ehk osteoporoosi tõttu sandistub Eestis igal aastal suhteliselt rohkem inimesi kui enamikus teistes Euroopa riikides. Arstide sõnul on põhjuseks meie päikesevaene kliima ning kiiresti linnastunud elustiil. · Kõige rohke...
tõuseb ülespoole, teine vajub allapoole. Tavaliselt tõuseb see õlg, mille peal kotti kantakse. Kui me õigel ajal ei märka ega tee ravivõimlemist, võib selline rühihäire üle minna vildakselgsuseks. See on kull suuremate laste haigus, kuid toenaoliselt hakkavadki hilisemad seljahadad valja kujunema just raske koolikoti kandmisest algklassides (Kodutohter 2000:19). Kiiresti kasvavatel lastel võib skolioos eriti süveneda (Ravimi omaduste kokkuvõte 2008). Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tahe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Kui nihkes olevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad, võib ka rinnakorvi kuju muutuda. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis
Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel thorax- rinnakorv tuber- köber Tibia- sääreluu
ahven Ahven ehk harilik ahven on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala. Ahven on levinud peaaegu kogu Euroopas. Ta elab paljusugustes mage- ja riimveelistes veekogudes. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult. Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5–9 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Eesti järvedes on ahven koos haugiga kõige levinum kalaliik, samuti elab ahven peaaegu pooltes vooluveekogudes ja kõikjal rannikumeres
Beebi areng- teine elukuu Kuusalu Keskkool 10. klass Liisi Liivik ja Liisbeth Kallakmaa Areng Inimese areng tähendab süstemaatilisi muutusi munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Areng toimub sammhaaval. Kui kael muutub tugevamaks, jõuab beebi oma rasket pead üleval hoida. Seejärel, kui beebi on mugavalt kõhuli asendis, hakkab ta kätega ülakeha vähehaaval ülespoole tõstma. Nii tugevnevad selg ja ülakeha. See aitab tal omakorda ükskord istuma hakata. Samad lihased aitavad beebil edasi liikuda ning ühel heal päeval end ka püsti vinnata. Sel kuul ilmutab laps üha rohkem huvi ümbruse ja iseäranis inimeste vastu. Ta pöörab sageli pead ja vaatab häälte suunas ning näib pingsalt kuulatlevat inimeste juttu. Ta näib reageerivat ka rääkija hääletoonile ning mõnikord vastab ta kõnetusele naeratusega. Areneb ka lapse häälitsemine
EESTI MAGEVEEKALAD. Klass SÕÕRSUUD Selts silmulised Sugukond silmlased. ( ussitaolised, t täppi) MERISUTT. Ühevärvilised, mustrita. JÕESILM Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Suurem sõrmejämedune. OJASILM. Väiksem pliiatsijämedune mageveeline. Klass LUUKALAD Selts tuuralised (luukilbid, 4 poiset) TUUR. Esmapilgul meenutab ta natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5 rida luukilpe, mille vahel on tihedalt väikesi rombjaid plaadikesi. Pea on lamenenud ja koon terav. Pea alaküljel paikneb väike suu
1. Milline peab olema keha asend arvuti taga ? Vastata paari lausega. Keha asend peab olema vaba. Soovitatav on hoida liigesed neutraalses asendis, vältida painutusi ette, vältida äkilisi liigutusi, vältida pikajalist lihaspinget, vahetada sageli keha asendit, teha sageli lühikesi puhkepause, vältida tööd painutatud randmeliigesega. 2. Mis on ,,küünarnukireegel" ? Vastata paari lausega ,,Küünarnukireegel" tähendab seda, et randmeliiges peab otse olema, selg ja jalad peavad olema toetatud. 3. Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? Vastat paari lausega. Arvuti taga peavad inimesel käed olema nii, et õlavars ning käsivars oleksid 90 kraadise nurga all. 4. Kas käsivarred peavad olema toetatud ? JAH 5. Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? JAH 6. Mis on randmeliigese sündroom ? Kirjeldada paari lausega. Randmeliigese sündroom on pidev ja korduv randme painutamine. Randme
Vaatamata oma kõrgele vanusele on raamat väga viisaka väljanägemisega ning ilmselt väga vähe kasutatud. Tegemist on pehmekaanelise köitega, mille köitmisel on kasutatud kahte metallklambrit. Kattematerjal puudub ja valts on nähtamatu. 2. Jürgenson, T. (2007). Matkates neljal aastaajal. Tartu: Atlex. Raamat on A6 ja A5 formaadi vahepeal. Tegemist on pehmekaanelise liimköitega ning on näha, et raamatu kaas hakkab liimist lahti tulema. Kattematerjal puudub, selg kinnine ning valts nähtamatu. Raamat pole kiletatud, kuid kaante hea olukorra säilitamiseks võiks seda teha. Hea on see, et raamat on õiges püstasendis ning fikseeritud tugede vahel. 3. T. Arro, H. Joonuks, H. Kaal... jt. Matkatarkuste taskuraamat. (1978). Tallinn: Eesti Raamat. Raamat on A6 formaadis. Raamat on vana ning on näha veekahjustusi. Raamatul on lahtine kumerselg ja valts on nähtamatu. Samuti on õmmeldud sisublokk, mis hakkab koost lagunema
protuberantia mügar cortex koor crista hari radix juur curvatura kõverik ramus haru recessus sopis discus ketas regio piirkond dorsum selg retinaculum hoideside ductus juha rima pilu eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum foramen (for
corpus keha processus (proc.) jätke cortex koor protuberantia mügar crista hari curvatura kõverik radix juur ramus haru discus ketas recessus sopis dorsum selg regio piirkond ductus juha retinaculum hoideside rima pilu eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum foramen (for
Üldarendavad harjutused Jooks 0.5 ringi Jalgu ei lohista, 1) Üldkoormav Jooks, käte ringid ette 0.5 ringi päkkadel, ei harjutus Jooks, käte ringid taha 0.5 ringi tormata, pealagi üles 2) Lülisamba Tegevus kõnnil, rongas vertikaalselt ees 2x8 Pea otse, selg sirutusharjutus külghoides sirge, keha 1-4. Ronga tõstmine eest üles, tõus sirutatud, käed päkkadele sirged, lühikesed 5-6. Päkk-kõnd, rõngas ülal sammud 7-8. Laskumine täistallale, rõnga laskumine eest alla
Jõusaalikava Soojendus sõudeergomeetril 5-10 minutit Kätte kokku viimine trenažööril 3 X 8-12 (rind) Käsivarte kõverdused seistes trenažööril 3 X 8-12 (biitseps) Alla surumine seistes trenažööril 3 X 8-12 (triitseps) Jalapress masinal istudes 3 X 8-12 (jalad) Kõhuli lamades jalgade kõverdused trenažööril 3 X 8-12 (jalad) Laia haardega tõmbed pea taha istudes trenažööril 3 X 8-12 (selg) Seljatõmbed istudes masinal 3 X 8-12 (selg) Kangi tõsted maast 3 X 8-12 (selg) Hantlitega küljele tõsted seistes 3 X 8-12 (õlg) Jalgade tõsted pingil 3 X 8-12 (kõht) Kerekõverdused trenažööril 3 X 8-12 (kõht)
samuti eristas ning kui uuesti 7,5 mm proovisin, siis tajus katsealune ainult üht punkti. Mõõtmistulemused olid järgmised: Katsealune Mina Kehaosa Tulemus Kirjeldus Kehaosa Tulemus Kirjeldus Pea 3,75 mm Extremely sensitive Pea 7,5 mm Highly sensitive Selg 30 mm Somewhat sensitive Selg 60 mm Not very sensitive Käsivars 60 mm Not very sensitive Käsivars 15 mm Fairly sensitive Käelaba 3,75 mm Extremely sensitive Käelaba 3,75 mm Extremely sensitive Jalg 60 mm Not very sensitive Jalg 30 mm Somewhat sensitive
Tõmmake kätega üks põlv vastu rinda, seejärel tõmmake teist põlve, kuni tunnete kerget venitust alaseljas. Hoidke asendit kümme sekundit. Korrake harjutust 10 12 korda. Kõhulihased · Lebage kõhuli ning tõstke end küünarnukkide peale, kuni te tunnete kerget venitust kõhulihastes. Hoidke seda asendit 810 sek, siis lõdvestuge. Korrake harjutust 10 15 korda. Külgmised lihased · Istuge või seiske, jalad õlgade laiuselt laiali, selg ja kael normaalses asendis. Kummarduge aeglaselt ühele poolele, kuni tunnete kerget venitust ühes küljes. Hoidke seda asendit 810 sekundit, siis lõdvestuge. Korrake harjutust mõlemale poole 812 korda. Rinnalihased · Seiske, üks jalg teise ees, selg ja kael normaalses asendis. Kõverdage küünarnukud 90 kraadi all ning toetage kätega vastu seina. Kandke oma kehakaal tugijalale, kuni tunnete kerget venitust rinnalihastes.
Baltikumis. Valisin just sugukonna karpkalalased, kuna need liigid on kõige rohkem söögiks meie igapäevasel toidulaual. Liigikirjeldused Karpkalalised (Cypriniformes) on kiiruimsete klassi kuuluv selts kalu. Sellesse seltsi kuulub 5 (või 6) sugukonda, kokku 320 perekonna ja vähemalt 3250 liigiga. Suurim karpkalaliste sugukond on karplased ehk karpkalalased. Karplased ehk karpkalalased: Särg (Rutilus rutilus) kasvab 2535 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks. Neil on rohekas selg, küljed hõbedase läikega ja kõht valge, silmad ja uimed on punakat värvi. Särg on vähenõudlik kala, kes elab parvedena aeglase vooluga jõgedes, järvedes ja riimveelises rannikumeres. (I) Teib (Leuciscus leuciscus) elutseb kiire vooluga jõgedes ja ojades, läbivooluga järvedes ja rannikumeres. Ta on parvekala, kes suuri rändeid ei soorita. Ta on poolsiirdekala, kes kevadel tõuseb kudemiseks massiliselt jõgedesse ja ojadesse. Euroopa teib
· Hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid · Hoiab ära seljavalu ja lihasvalud 6 · Aitab kaasa heale väljanägemisele Rühihäired mõjutavad siseorganite tegevust, on mitme funktsionaalse häire põhjuseks ning võivad soodustada täiskasvanuna mõnegi haiguse kujunemist. Kõige hullem on see, kui lapse õlad hakkavad alla langema ja selg kaela peale suruma. «Algavad kaelavalud ja ebamugavustunne seljas. Laps väsib kiiremini, ei saa kooliülesannetega hakkama. Konkreetseid haigusi nagu polegi, aga lapsed kaebavad halva enesetunde üle,» selgitab ortopeed. Vanemas eas hakkab kimbutama selja- või kaelaradikuliit. 7 2. SELJAAJU JA SELJANÄRVID Üks lülisamba olulisi ülesandeid on kaitsta selgrookanalis paiknevat seljaaju. Viimane
Gesicht- nägu, das Ohren- kõrvad, der Mund- suu, die Lippen- huuled, der Bart- habe, der Körper- keha, die Brüste- rinnad, die Gesicht- nägu, das Ohren- kõrvad, der Mund- suu, die Lippen- huuled, der Bart- habe, der Körper- keha, die Brüste- rinnad, die Figur- figuur, der Bauch- kõht, das Herz- süda, der Arm-käsivars, der Rücken- selg, die Hüfte- puus, die Hand- käe laba, das Bein- Figur- figuur, der Bauch- kõht, das Herz- süda, der Arm-käsivars, der Rücken- selg, die Hüfte- puus, die Hand- käe laba, das Bein- jalg, der FuB- jalalaba, hell- hele, dunkel- tume, schmal- kitsas, breit- lai, spitz- terav, hässlich- kole, dünn- peenike, stark- tugev, jalg, der FuB- jalalaba, hell- hele, dunkel- tume, schmal- kitsas, breit- lai, spitz- terav, hässlich- kole, dünn- peenike, stark- tugev,
Lood ehk narratiivid on osa maailmast, mida luuakse ja räägitakse igapäevaselt. „Inimesed, tõlgendades ja mõtestades neid ümbritsevaid nähtusi ja sündmusi, teevad seda lugude jutustamise kaudu. Sotsiaalne maailm on täis lugusid ja need lood seovad mineviku, oleviku ja tuleviku omavahel. Selgus, et lugude jutustamine on indiviidi mina (self) kujunemise seisukohalt vältimatu sotsiaalne oskus ning identiteedi kujunemise põhiline meede“ (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 18). Inimestele on loomupärane sündmuste ja kogemuste mõtestamine ja tõlgendamine, millega luuakse tohutult erinevaid lugusid ehk narratiive, mis võivad olla tõlgendatud erinevatest vaatenurkadest. Inimesed on loomult seltsivad ning neil on vajadus suhelda. Oma kogemustest rääkimine on oluline, et saaks teha analüüsi vigadele ning järeldusi. Lugude jutustamine annab võimaluse õppida mineviku kogemustest või õpetada teisi.
Hallpõsk-pütt Peapealtpoolt, must, erkkollane pea, põsk triibuline, võib segi ajada tuttpüttiga, hallpõskpütt, puudub iseloomulik tutt, räägehääl, täielikult kohastunud vee, kuival maal ei liigu, pessa ronimine vaevaline, ujuvpesa. Haudeaeg 22-23 päeva. Keha tagaosas asetsevad jalad, head ujujad ja sukeldujad, toit kalad putukad ja koorikloomad, harv haudelind 3 kaitsekategooria. Jääkoskel 1,3 kg 90 cm tiibade siruulatus, valdavalt hele, tumeroheline pea, selg on must, emane on halli kehaga ja heleda pugualaga, nokk on hambuline ja otsas konksuga, kalatoiduline. Saabuvad märtsis, pesitseb puuõõnes, järvede jõgede ääres, suured pesakonnad -10 poega. Pojad seljas. 60-70 päevaselt pojad lendavad, lasteaiad, mitme pesa pojad. Siseveekogudelt lahkuvad isased suvel, emased lahkuvad novembris, jääga, talvituvad merel. Väiksearvuline eestis. Jahiliikide nimistus. Lauk 700-900g Siru 70-80cm. Nõgimust, nokk ja laup on valge
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.2 Küsimused: 1.Milline peab olema keha asend arvuti taga ? 2.Mis on ,,küünarnukireegel" ? 3.Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? 4.Kas käsivarred peavad olema toetatud ? EI, JAH 5.Kas randmeliiges peab olema painutatud ? JAH, EI 6.Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? EI, JAH 7.Mis on randmeliigese sündroom ? 8.Millises asendis peab olema selg ? 9.Milline on ergonoomiline tool ?- kirjeldada 10.Kas jalad peavad olema toetatud ? EI, JAH Vastused: 1.) Keha asend peab olema vaba 2.) Laud peab nii asetsema, et õlavars ja käsivars oleksid 90 kraadise nurga all 3.) Randmeliiges peab olema otse 4.) JAH 5.) EI 6.) JAH 7.) Pidev ja korduv randme painutamine, millega kaasneb sõrmede pingutatud hoidmine teatud asendis pikema aja jooksul võib rannet painutavate kõõluste ülepinge ja ärritusetõttu kiiresti tekitada 8
Kitsa haardega surumune Kitsa haardega surumune Allasurumised blokil pealthaardes Allasurumised blokil pealthaardes Allasurumised blokil köiega Allasurumised blokil köiega Hantli sirutused üle pea, istudes Hantli sirutused üle pea, istudes Küünarvarre kõverdused taha, hantliga Küünarvarre kõverdused taha, hantliga Ettekallutatult hantli sirutamine taha Ettekallutatult hantli sirutamine taha Teisipäev ( selg, õlad,) Lõuatõmme Reede ( selg, biitseps ) Kaldpingil hantliga ületõmme Lõuatõmme Plokil allatõmme sirgete kätega Kaldpingil hantliga ületõmme Alablokil tõmbed ülevalt taha Plokil allatõmme sirgete kätega Alablokil tõmbed ülevalt kitsa haardega Alablokil tõmbed ülevalt taha Alablokil tõmbed eest Alablokil tõmbed ülevalt kitsa haardega
Tunnikontroll nr 3 1.Milline peab olema keha asend arvuti taga ? 2.Mis on ,,küünarnukireegel" ? 3.Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? 4.Kas käsivarred peavad olema toetatud ? EI, JAH 5.Kas randmeliiges peab olema painutatud ? JAH, EI 6.Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? EI, JAH 7.Mis on randmeliigese sündroom ? 8.Millises asendis peab olema selg ? 9.Milline on ergonoomiline tool ? kirjeldada 10.Kas jalad peavad olema toetatud ? EI, JAH 1. Keha asend peab olema arvuti taga vaba. 2. Küünarnukireegel soovitav on, et küünarnukk oleks painutatud 90 kraadi. 3. Käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°. 4. JAH. 5. EI. 6. JAH. 7
LIIKUMINE …………………………………………………………………………… KASVAMINE ………………………………………………………………………….. VÄLISEHITUS Kehakuju: voolujooneline, külgedelt …………… (avaveekaladel), ………. või ruljas (põhjakaladel) Värvus:……… (avaveekaladel), ………. (taimestikuvööndis elavatel), ……. (troopilistel kaladel) – kaitsevärvus: selg ………., kõht ………… Kehakatted: …………………………………………………….. Kehaosad: pea, kere, saba pea - 1paar silmi, 1 paar ninasõõrmeid, suu, lõpusekaaned kere - küljejoon, uimed (kõhuuimed, rinnauimed, seljauim, pärakuuim) saba – sabauim MEELED JA MEELEELUNDID: nägemine – …………………… kuulmine – ……………………. tasakaal - ……………………… haistmine – …………………….
Aed-põõsalind puisniitudel, keegi jutustaks midagi ärevalt ja on ühtlaselt pruunikashall, väike lind. lehtvõsades, parkides ja *Aed-põõsaslind kiirelt. Alapool on heledam kui ülapool. aedades. Värvulised Laulu hääl on tal kärisev. Hallrästal Hallrästas on suur lind. Selg on Elutsevad puudub lauldes kõlavad viletoonid. hallrästal kastanpruun, pea ja kultuurmaastiku (Tsikk-tsikkk –tsikkk – heli) päranipuala hall, saba on pikk ja puistutes, must. Alapool kollakas, hõredate metsatukkades,
oma ülakeha paljastada. Su õlad näevad laiemad välja, kuna nad pole enam suunatud ette, vaid külgedele. Kõhulihased vabanevad lisapingest ning tegelikult ka soolesüsteem hakkab paremini tööle. Üleüldine enesetunne paraneb, peavalud ja väsimustunne vähenevad. Kõigepealt tuleks vaadata, kuidas probleem üldse alguse sai. Tänapäeva ühiskonnas soodustavad suurem osa tegevustest rühiprobleemide tekkimist: sa istud arvuti taga selg kõver, õlad ja kael ees. Autoga sõites hoiad samasugust pinges asendit ning jõusaalis selle vastu võideldes võib juhtuda, et vigastad oma liigeseid või lihaseid. Rühi parandamiseks pole absoluutselt vaja rakendada sama tehnikat nagu jõusaalis, sest treenitakse paindlikkust ning liigeste liikuvust, mitte lihaseid. Nüüd, et vältida vigastusi tuleks rangelt selja-, kaela-, õlaprobleemidega inimestel kindlasti külastada arsti. See võib
TEST-töötamine arvutiga I 1. Arvutiga töötamisel peavad jalad olema toetatud. Õige 2. Arvutiga töötamisel ei pea käsivarred olema toetatud. Vale 3. Arvutiga töötamisel peab randmeliiges olema painutatud. Vale 4. Milline peab olema keha asend arvuti taga? Vastata 4-5 lausega. Õige kehaasend arvutiga töötamisel: 1. Küünarnukireegel 2. Randmeliiges peab olema otse 3. Selg peab olema toetatud 4. Jalad peavad olema toetatud 5. Käsivarred peavad olema toetatud. Õige 6. Kas ergonoomilised soovitused töötamiseks sülearvutiga ja tahvelarvutiga on ... Sarnased töötamisele lauaarvutiga 7. Mis on randmeliigese sündroom? Kirjeldada 3-4 lausega. Kui töötatakse painutatud randmeliigesega, siis karpaalkanal aheneb. Tekib pidev surve keskpidisele närvile.
liigne koormus, sest ta peab keha õiges asendis hoidma ja ajapikku tekivadki lülisambas püsivad muutused, mis tekitavad valu. Pideva raske füüsilise töö korral on küll lihased hästi treenitud, kuid kergesti võib raskeid asju valesti tõstes lülivahekettad ära nihestada ning selle korral suruvad lülivahekettad närvidele ja põhjustavad tugevat valu ja raskemal juhul isegi jalgade halvatust. Pideva vale istuva asendi korral vajub selg samuti ära ja põhjustab valu. Kõrgelt alla hüpates ja jalgadele maandudes või seljale kukkudes võib saada lülisamba põrutuse või isegi lülide murru, mis annab tugeva seljavalu või osalise halvatuse. Lisaks selja muutustele võivad seljavalu anda ka siseorganite haigused nt neeruhaigused. Sagedasemad põhjused: Lihaste ülevenitus Lihasspasm Osteoartroos Ishias ehk radikuliit Osteoporoos ehk luuhõrenemine Lülivaheketta prolaps Seljatrauma Neerukivitõbi
1)Välisehitus: Nolgus keha on hirmuäratava välimusega. Ta keha on kohmakas. Pea on tal aga väga suur ja peas on tal aga palju luulisi kühme. Nolguse kehal soomuseid ei ole. Ta keha on hoopis kaetud luuplaatise või ogadega. Kui nolgus kätte võtta teeb ta madalat ja urisevat häält, püüdes inimest hirmutada. Uimed on tal kõrged ja suured, eriti rinnauimed, mis on eriti laiad. Lisaks niigi ebatavalisele välimusele on nolgus ka eredalt värvunud. Tema selg on hallikasroheline, millelt võib leida musti triipe. Küljed on tal kuldkollased ning leheroheliselt läikivad. Kõhu pool on roosakasoranzikas, kaetud valgete laikudega. Kuigi nolgusel on väga hirmuäratav välimus ei maksa teda siiski karta. 2)Toitumine: Nolgus on segatoiduline. Ta sööb hulkharjasusse, vetikaid, koorikloomi ja muid laevadelt heidetavaid jäätmeid. Vahel on ta ka röövtoiduline. Siis võib ta süüa ahvenaid, emakalu, räimi, kilu ja meripühvleid. 3)Eluviis:
Pikkadel tugevatel tagajäsemetel on 3 küünist ja eesjalgadel 2-3 küünist, küünised on neil kumerad, nende abil suudavad nad liikuda, mõnel on 3 varvast Karvad kasvavad kõhult selja suunas, et vihmavesi voolaks maha ja karv kuivaks Karvastik on tihe, paks, hallikaksroheline, mis muudab ta märkamatuks Elukoht ja levik Elavad troopiliste vihmametsade puude otsas Nad veedavad oma elu selg alaspidi ja ronivad niimoodi On aktiivsed öösel, siis ka toituvad Maapinnal on abitud Elavad Kesk- ja Lõuna- Ameerikas On väljasuremisohus metsaraie ja muude nende elukohti hävitavate tööde tõttu Toit Taimtoiduline loom, sööb marju, puude võrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti Väga harva läheb naaberpuule toitu otsima Talub hästi näljaaegu Pojad
1. VÄLJAASTE-KÜKID Eesoleva jala põlves on Lisada kätele mingi raskus kükis olles 90kraadine (nt hantlid). nurk, kükki astutakse algasendist puusadelaiusest harkseisust, tagumise jala kand ei toetu harjutuse sooritamise ajal põrandale, keha on sirge. 2. KOLMPEALIHASTE Jalad õlgade laiuselt Selg on täiesti sirge, TREENING harkis. Põlved lõdvestada kõverdage vaid ning veidi kõverdada, kõht küünarnukke, hantel tõmmata sisse, selg sirge. langetada üle pea taha.. Võtta mõlema käega Seejuures sirutada kael hantlist kinni ning tõsta üles, õlad alla. Jääda see üles otse pea kohale. mõneks ajaks sellesse
Just sellepärast on laiskloomad minu lemmikud. Kui paljud meist sooviksid praegu kodus omas voodis magada? Jah, ma usun, et enamus meist. Laiskloomad magavad ööpäevas keskmiselt 15 kuni 18 tundi. Kõlab nagu unistus, eks? Laiskloomad elavad nii terve oma elu ja nad võivad elada kuni 40 aastat, kuigi keskmiselt elavad nad siiski vaid 20-30 aastat. Laiskloomad on erilised. Mida tähendab eriline? Näiteks kasvab laiskloomade karv kõhult seljale, sest enamuse oma elust veedavad laiskloomad selg alaspidi ja sellise karvakasvuga voolab vesi kergemini maha ning karv kuivab kiiremini. Elust selg alaspidi tuleneb ka see, et laiskloomade siseelundid on teistpidi kui teistel loomadel. Päris veider, eks? Laiskloomad on ühed maailma kõige aeglasemad loomad, nad jooksevad, kui seda üldse saab nimetada jooksmiseks kuni 250 meetrit tunnis ja nende suurim liikumiskiirus on 2 meetrit minutis, puudel 3 meetrit minutis ja kiirustades või põgenedes kuni 4 meetrit minutis.
Jõuline ja pikk äär/teine keskmängija (4) on reeglina üks pikemaid ja tugevamaid mängijaid võistkonnas heade füüsiliste, eriti jõu, omadustega Üks tema tegutsemise põhifunktsioonidest on lauavõitluses osalemine nii rünnakul kui ka kaitses. Tema tegutsemise piirkond on kolme sekundi alas või selle ümbruses. Nii nagu kõik teised mängijad väljakul peab ta hästi palli valdama, olema täpne söötja ja murdma korvile nii nägu kui ka selg ees. Keskmängija (5) on võistkonna süda - ta juhib võistkondlikku kaitsetegevust ja on rünnakul tõeline tugisammas. Ta on pikim mängija ja nii nagu mängija 4, peab olema tugev lauavõitluses. Enamiku oma punktidest toob ta korvi lähedalt ja alt. Keskmängijal peavad olema head oskused mängida selg korvi. Treenerid peavad enamus aega pühendama visete õppimisele 1-1,5 meetri kauguselt korvist. Kuna lähivisete sooritamsel tehakse talle palju
Ülekoormus traumad 1. Põhjused 2. Vältimine 3. Soovitused õigeks tõstetehnikaks. Põhjused. Millest on tingitud ülekoormus ja traumad? Need on põhjustatud valest töövõttest. Mõningad näited. Liinitöötajal tekib selja ülekoorus, kui ta pöörab ainult oma keha ja siis hiljem on seljas valu. Traumad on tingitud näiteks kõrgelt kukkumisest. Müüjatel saab kõige enam ülekoormust selg ja jalad, kuna müüjad peavad klientide teenindamiseks olema püsti ikkagi enamjaolt. Traumad tekivad ka siis, kui ei kasutata vastavas töös õigeid töövahendeid. Kui on hästi palju tööd arvuti taga, näiteks sekretäridel,kontoritöötajatel siis neil tekib ülekoormus, kui ka traumad just alaseljale, kaelale, kätele, sõrmedele. Suur osa seljavigastusi saadakse raskuste tõstmisest kasutatakse mitte tugevaid jala seljalihaseid, vaid just nõrgemaid lihaseid
Tagajala põlv on maas. Pea kui kehapikendus on otse. Käskluse ,,valmis" asendis on puusavöö õlgadest pisut kõrgemal ja kõik neli toetuspunkti (käed ja jalad) võrdselt koormatud. Käskluse ,,start" korral jookse stardipakkudelt edasi nii, nagu jookseksid õlgadest ja pealaest läbi, asetades tõukejala pöia (varvas üles) enda alla toele. Püüa liikuda nii, et tekib tunne, nagu kukuks pikali. Joosta tuleb kogu aeg kõrgel päkal, varbad enda poole, selg on nõgus, kõht on õõnes ja pinges. Käed töötavad nii, nagu karatekad lõhuvad laudu. Kuna jooksu juhivad käed, tuleb kätetöö harjutusi teha paigal, kõndides, liikumisel ning erinevas rütmis. Pärast jooksu kindlasti teha jõuharjutusi jalgadele, kätele ja kerele (kõht, selg ja küljed). Alles peale neid harjutusi alustada painutuste ja venitustega, mis ennetavad hilisemaid võimalikke vigastusi. Kui selle reegli vastu eksitakse, võib tekkida lihaserebestus.
punased tähnid ning punakaspruuni või halliga ääristatud silmtäpid, i-l lähevad küljed tellispunaseks või tumepruuniks, tekivad terassinised marmoreeritud laigud, kõht muurub tumedaks või sidrunkollaseks, alalõuale kasvab kõhrest konks jätke, mis ei lase suud sulgeda. Meriforell: i-l tekib alalõuale väike kõhrjätke, kehal suureneb roosade tähnide hulk. Vikerforell: i-muutub tumedamaks, seljale tekib küür. Angerjas: kudemisrände algul selg muutub mustaks, küljed ja kõht hõbedaseks, silmad suurenevad tugevasti. Lepamaim: i-l kõht muutub punaseks, kurgualune mustaks, külgedel võib tekkida roheline vööt, peas valkjas hk, e-l võib olla peas nõrk pruunikas hk. Vimb: i-l selg läheb mustaks , kõht kollaseks, R ja K punakaskollaseks; peas, seljal , R ja K sisekülgedel peen hk. Ogalik: i-l selg muutub sinakasroheliseks, kurgualun ja rind punaseks,
Rohkem kui 80 % alaselja- ja kaelaprobleemidest on põhjustatud halva rühiga kaasnevatest lihaspingetest. Ebaõige kehahoiaku tõttu on lihaste lõõgastumine häiritud. See tõstab ekstravasaalset perifeerset vastupanu ja on üheks noorukiea hüpertensiooni põhjuseks. Passiivne rüht soodustab rühihäirete väljakujunemist 2 LÜLISAMMAS Inimese selg kujutab endast elus kudede keerukat kooslust. Rikkaliku verevarustusega selja ülesandeks on kaitsta organismi kõige olulisemat närviteed so. seljaaju. Lülisammas koosneb omavahel liigeste abil seonduvatest lülidest ja kõhretest, mida ümbritseb ja hoiab paigal lihaste, kõõluste ja sidemete võrgustik. Selline ehitus annab seljale ühteaegu nii tugevuse kui ka painduvuse. Tegemist on väga keeruka ja täpse konstruktsiooniga. Keerulise
Jalad peavad ulatuma täistallaga põrandale, põlved peaksid olema peaaegu 90- kraadise nurga all. Kui lapse jalad ei ulatu põrandani, peab jalgade alla panema kasti või pingi.. Et laps ei istuks koolitööd tehes õpikute ja vihikute kohal küürus, peab ka laud olema paraja kõrgusega, kindlasti mitte liiga madal. Sirge seljaga istuva lapse käe küünarvarred peavad ilusti lauale toetuma seega ei tohi laud olla ka väga kõrge. Laua taga peab istuma sirgelt, selg vastu seljatuge. Kindlasti ei tohi istuda ainult tooli eesmisel serval ega viltu või kõveras. Seljalihaste pinge hoiab ära õigel kaugusel ja sobiva suurusega seljatugi. Jälgima peab ka lapse istumise asendit. See et neile meeldib istuda jalad istumise all, ei tähenda, et nii võikski istuda. Ortopeed ütleb: ,, Lülisammas vajub kohe ära. Ja kui sel moel istumist pikalt jätkatakse, on esmalt tagajärjeks halb rüht, hiljem kujuneb välja vale selgrookõverus
Kuulitõuke tehnika areng läbi aegade Loovtöö Kuressaare 2012/13 Sisukord Sissejuhatus 1. Mis on kuulitõuge 1.1. Kuuli hoie 1.2. Pisut kuulitõuke ajaloost 2. Kuulitõuke tehnika areng läbi aegade 2.1. Paigalt kuulitõuge 2.2. Juurdevõtusammuga kuulitõuge 2.3. Selg ees kuulitõuge 2.4. Pöördega kuulitõuge 2.5. Hundirattaga kuulitõuge 2.6. Vähem kasutuses olevad kuulitõuketehnikad Kokkuvõte Sissejuhatus Töö käigus üritan uurida kuulitõuke erinevaid tehnikaid läbi aegade. Milliseid tehnikaid on kasutusel olnud ja milliseid tulemusi on tõugatud neid tehnikaid kasutades. 1.Mis on kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske siledapinnaline metallkuul nii kaugele kui võimalik
Ema Kadil polnud, sest ema suri kahe aasta eest kopsuvähki. Kadi oli kindel, et isa kassi koju ei lase ja Kadi peab kassi lihtsalt tänavale nälgima jätma. Kuid Kadi ei suutnud seda teha ja ta võttis kiisu koju. Kadi õnneks isa kodus polnud ja ta otsustas kassile natuke süüa ja juua anda. Kuid siis nägi Kadi, et isa pööras maja ette ning Kadi ei teadnud mida teha. Laps viis kiiresti kassi oma tuppa ja läks isale vastu. Kadi nägi, et isa oli kurb ja ta oigas, sest selg oli talle juba ammu valu teinud ja see läks aina hullemaks. Peale seljavalu oli isa oma tööd kaotamas ja sissetulekut enam perel polnud. Polnud enam söögirahagi, aga ta otsustas ikkagi küsida: ,,Isa ?!". ,,Jah, mis on kallis ?". Kadi vaatas nukralt põranda poole ja küsis siis kiire ja konkreetse häälega: ,,Kas ma võin endale kassi võtta?" Isa isegi mõtelnud ja vastas selgesõnaliselt: ,,EI!". Ja see oligi kõik. Kadi puhkes nutma ja jooksis oma tuppa
Rivistus, tunni tutvustamine, tervitamine Marss 8+8 Pöiasirutus! Rüht! Kõndimime päkkadel ja kannadel 8+8 Rüht! Kõnd päkkadel, poolkükis, kükis 8+8+8 Selg sirge! Kõnd kiirenevas tempos kuni jooksusammudeni 2 ringi Jooks, käte hood ja käte ringid ette/taha 8+8+8 Sirged käed! Jooks aeglustavas tempos kuni seisma jäämiseni 2 ringi Põlveringid poolkükis 8+8 Sooritada sisse ja väljapoole TUNNI PÕHIOSA 40 minutit
Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tähe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Muutuda võib ka rinnakorvi kuju, seda juhul kui nihkesolevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või noorukieas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei nõrgene. Üheks skolioosi arenemise põhjuseks võib pidada harjumust toetada end ühele jalale. Seistes on põhiraskus tugevamal jalal, mille tagajärjel vaagen asetseb viltu ja see aitab skolioosi arenemisele kaasa. Kasvueas lastel ja noortel võib skolioos välja kujuneda mõne kuu jooksul, sest alguses on
Kontrollige lähteasendi õigsust: peate nägema oma vasaku jala varbaid ning tundma teatavat pinget ja venitust kõikides parema jala lihastes. 3. Jagage kehakaal ühtlaselt mõlemale jalale ning hakake aeglaselt laskuma, painutades paremat põlve seni, kuni see peaaegu põrandat puudutab. Seejärel peatuge ning pöörduge aeglaselt lähteasendisse tagasi. Harjutust teha 7 korda. Seejuures tuleb hoolega jälgida, et selg oleks sirge, puusad poleks taha lükatud ning et vasak põlv asuks täpselt vasaku kanna kohal. 4. Sirge seis, jalad koos, käed langetada, ning, veidi puhanud, teha 7-8 kükki teise jalaga. Kätekõverdused 1. Selle harjutuse jaoks läheb tarvis madalat kindlat tuge -- taburetti, sohvaäärt või võimlemispinki. Mida madalamal on tugi, seda suuremat koormust saavad kõhu- ja kätelihased. 2. Toetuge sirgete kätega pingile
Üldarendavad harjutused(märkida vahend): harjutused pingiga Tunniandja nimi: Tunniandja kursus: TSKB-1 Kuupäev: 09.04.2015 Harjutuste toime Harjutuste kirjeldused Korduste arv Metoodilised märkused Organiseeritud 1) Rivistumine ühte viirgu, klassi tervitamine, tunniteema. Pealagi üles, selg sirgu, käed sirgelt, sõrmed tegutsemine rühmas kokku, pingutatud kehahoid. Riviharjutus Ümberrivistumine ühest viirust kahte viirgu ja tagasi seletamine, Jalgu ei lohista, pealagi üleval Üldarendavad harjutused 1) Üldkoormav harjutus Jooks ümber pingi, alustades pingi tagant vasakult paremale. Päkkadel, ei tormata.
IT alal töötavatel inimestel on ka suureks ohuks seljavalud ning muud liigeseprobleemid, mis tulenevad istumisest halvas asendis. Seljavalu on Euroopa Liidus peamine tööga seotud tervisekaebus (23,8%) ja uutes liikmesriikides kaebab selle üle märkimisväärselt rohkem töötajaid (38,9%). Selleks tuleks jälgida enda asendit tööpostil. Laua taga istudes peaksid jalad olema korralikult maas. Samuti peaks jälgima, et seljatugi oleks 100-100 kraadise nurga all, et selg ei oleks pideva pinge all. Klaviatuuriga töötades peaksid kindlasti käed olema võimalikult lähedal klaviatuuril ning, et see asuks otse sinu ees. Samuti peaksid klaviatuuriga töötades olema küünarnukid kõverdatud 80 kraadise nurga all. Klaviatuur peaks olema laual sel viisil, et õlad ja küünarnukid ei oleks pinges. Ekraan võiks olla silmade suhtes 45-70 sentimeetri kaugusel ning ekraani ülemine äär võiks olla silmadest umbes 5 sentimeetri kõrgusel.
neeruvaagna põletiku. Esimene kord ei saanud midagi süüa, kohe oksendasin kõik välja. Iga viie minuti tagant olid kõhu piirkonnas krambid. Tõsiselt, see oli JUBE. Teisel korral, oli sellesse haigusesse kaasatud ka põis. Iga kord kui wc minna tahtsin siis nutsin, sest nii valus oli. Aga õnneks läks see kiiremini mööda kui esimene kord. Nüüd annavad ka neerud tunda, aga ainult siis kui natuke külma saan siis selg valutab, ja sügavalt sisse hingates on ka valu tunda. Ühesünaga ma ei soovita sellist haigust kellegile. Ja kui tahate oma tervist hoida siis ikka pikkem jope selga, Et selg soojas oleks. J Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Neerud http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/erituselundkond/im ages/neerud.jpg
Keha pikkus 7090 cm, saba pikkus 3050 cm. Isendid võivad kaaluda 512 kg, maksimaalselt 15 kg emasloomad on isastest umbes ühe kilo võrra kergemad. Karusloom; karusnahk on tugev. · Eluviis Toitub kaladest, mügridest ja vähkidest. · Sigimine Poegib korra aastas, pesakonnas 24 poega. Särg Särg on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Särg kasvab 2535 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks. Särjel on rohekas selg, küljed hõbedase läikega ja kõht valge, silmad ja uimed on punakat värvi. Levika ja eluviis Särg on vähenõudlik kala, kes elab parvedena aeglase vooluga jõgedes, järvedes ja riimveelises rannikumeres, hoidudes enamasti kaldaäärsesse taimestikku. Kudemisperiood on aprillist maini. Latikas on karpkalaliste seltsi Latikas kuuluv kala. Suurus tavaliselt 3050 cm
Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Stiilimuutused Alates 1968. aasta Mexico City olümpiamängudest on tänu Ameerika meister Dick Fosbury poolt välja arendatud uuele hüppetehnikale kõrgushüppes toimunud revolutsioonilised muutused. Selg ees latile minek sai võimalikuks tänu samal aastal kasutusele võetud maandumismatile. Varustus Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid). Teises jalas võib sportlane kanda tavalist jooksukinga. Latt: Pikkus 3.98 m ja kaal 2 kg. Võib olla valmistatud puidust või plastikust. Postid: Peavad olema vähemalt 10 cm kõrgemad kui maksimaalne hüppekõrgus. Maandumismatt: Vahtkummist madrats. Sportlase eripära
Viies tase Hundirattaga kuulitõuge Seisti kuulitõukeringi tagumises otsas, näoga tõuke suunas. Siis sooritati vaba käega ,,hundiratas" , jäädi äratõuke asendisse ja tõugati. Selline tehnika andis veelgi suurema kuuli mõjutusmaa. Kuid kuna ratas kõrvale kuulub võimlemise valdkonda, siis kergejõustiku võistlusmäärused keelasid ,,hundirattaga" kuulitõuke ära. Video... http://youtu.be/EYC8YyaE0Ak Selg ees kuulitõuge Alustades ringi tagumisest äärest, selg tõuke suunas, saab käe kuuliga viia väljapoole ringi äärt. Seega pikeneb kuuli mõjutusmaa. Äratõukel saab aga kasutada täiuslikumalt puusa ja õlgade pööret. Sellise tehnikaga tõukas ka O`Brien (ameeriklane), kes võitis 1952. aastal OM tulemusega 17.41 ja 1956. a OM tulemusega 18.57. Ta täiustas tehnikat pidevalt. Video... http://youtu.be/gQzxqm0BFpc Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Stiilimuutused Alates 1968. aasta Mexico City olümpiamängudest on tänu Ameerika meister Dick Fosbury poolt välja arendatud uuele hüppetehnikale kõrgushüppes toimunud revolutsioonilised muutused. Selg ees latile minek sai võimalikuks tänu samal aastal kasutusele võetud maandumismatile. Varustus Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid). Teises jalas võib sportlane kanda tavalist jooksukinga. Latt: Pikkus 3.98 m ja kaal 2 kg. Võib olla valmistatud puidust või plastikust. Postid: Peavad olema vähemalt 10 cm kõrgemad kui maksimaalne hüppekõrgus. Maandumismatt: Peab olema vahtkummist madrats. Start
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
