Seljahaigused (2)

Kui gripp ja külmetushaigused välja arvata, on seljavalu arenenud tööstusriikides kõige sagedasem töölt puudumise põhjus. Ja isegi kui valu tööd ei sega, on tegemist ikkagi tüütu vaevusega Seljahaigused ja nendest põhjustatud valu on võrdselt levinud nii meeste kui naiste, nii vanade kui noorte seas. Seljavalu võib olla tingitud konkreetsetest haigustest või tekkinud halva rühi tagajärjel. Enamik seljavaludega inimesi ei kahjusta oma lülisammast ühekordselt, mille järgi tekivad seljavalud. Tavaliselt on tegemist korduvate väikeste traumadega, mis liituvad. Tänapäeva tingimustes muutub meie töö iseloom tunduvalt tänu arvutite kasutusele tulemisega. Kui sada aastat tagasi oli kőiki lihasgruppe haarav raske füüsiline töö vajalik inimkonna eksistentsiks, siis tänapäeval on lihaskoormus ümber jaotunud teistele lihasgruppidele.. Istuv töö arvuti taga nagu Trooja hobune: me ei suuda täiel määral tunnetada ohtu organismile. Muutused organismis avalduvad tunnetatavalt teatud aja jooksul.
Seljahaiguste ravi on viimaste aastakümnete vältel oluliselt muutunud. Varem peeti seljavigastuse või -valu puhul tähtsaks pikaajalist voodislamamist. Uuringud on aga näidanud, et liikumise piiramisest kasu pole. Kőikide alaselja valude ravis ei ole kiiret ega ka efektiivset ja universaalset ravimeetodit. Kuid krooniliste seljavalude vastu on vőimalik efektiivselt vőidelda, et parandada oma elukvaliteeti.
Eestlased on läbi paljude sajandite uskunud et jaanikastel olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu. Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata , mis pidi vältima seljahaigused – talurahva nuhtluse – ja aitama olla terve.
Seljavalu
Selg tasakaalustab keha luude, liigeste, lihaste ja närvide tööd. Kõik nende osade tegevused tasakaalustavad inimese kehaasendit ja liikumist. Seljal on mitu suurt kõverust (kaelas, selja üla- ja alaosas), mis aitavad seljal normaalselt liikuda , vastavalt vajadusele. Seljavalu on väga sage kaebus. Tavaliselt neli inimest viiest on oma elu jooksul vähemalt korra kaevanud seljavalu üle. Kõige sagedasemas seljavalu lokalisatsiooniks on alaselg- ristluu piirkond.
Seljavalu võib olla tingitud halvast lihastoonusest, ülekaalust (just keskkoha rasvumine ), raskest füüsilisest tööst või elustiilist. Lihaste haigused ja traumad annavad samuti seljavalu. Halva lihastoonuse ja ülekaalu korral langeb lülisambale liigne koormus, sest ta peab keha õiges asendis hoidma ja ajapikku tekivadki lülisambas püsivad muutused, mis tekitavad valu.
Pideva raske füüsilise töö korral on küll lihased hästi treenitud , kuid kergesti võib raskeid asju valesti tõstes lülivahekettad ära nihestada ning selle korral suruvad lülivahekettad närvidele ja põhjustavad tugevat valu ja raskemal juhul isegi jalgade halvatust.
Pideva vale istuva asendi korral vajub selg samuti ära ja põhjustab valu.
Kõrgelt alla hüpates ja jalgadele maandudes või seljale kukkudes võib saada lülisamba põrutuse või isegi lülide murru, mis annab tugeva seljavalu või osalise halvatuse . Lisaks selja muutustele võivad seljavalu anda ka siseorganite haigused nt neeruhaigused.
Sagedasemad põhjused:
Lihaste ülevenitus
Lihasspasm
Osteoartroos
Ishias ehk radikuliit
Osteoporoos ehk luuhõrenemine
Lülivaheketta prolaps
Seljatrauma
Neerukivitõbi
Püelonefriit
Haruldasemad põhjused:
Fibromüalgia
Kasvajad või nende metastaasid selgroolülides
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks:
Röntgen näitab lülisamba seisundit , luude hõrenemist ja kasvajaid. Müelograafia puhul süstitakse röntgenis nähtavat vedelikku seljaaju kanalisse ja see toob nähtavale kanali kitsenemised ja kasvajad.
Magnetresonantstomograafia näitab täpselt lülide ja lülivaheketaste seisundit.
Elektromüograafia hindab lihaste elektrilist tegevust ja toonust. Neeruhaiguste kahtluse korral teostatakse ka ultraheli .

Koduse ravi võimalused

Kõige sagedasemateks seljavalu põhjusteks on elustiil (vähene treenitus, vale asend istumisel ning raskete asjade tõstmisel jms), seega tuleks esmalt alustada koduse raviga ning pärast 6 nädalat on tavaliselt seljavalu möödunud.
Ravimitest sobivad valuvaigistid , nii suukaudu kui ka lokaalsete vahenditena (eriti ibuprofeen ja diklofenak , vioxx), mis leevendavad valu ja ühtlasi lõõgastavad ka lihaseid, samuti sobivad need neeruhaiguste korral.
Arsti ettekirjutusel väga pinges lihaste korral antakse ka lihaslõõgasteid. Lihaspinget ja valu vähendab ka massaaž ja riidesisse mähitud jääkott, mida hoitakse valulikus piirkonnas 10-20 minutit.
Lisaks tuleb alustada esimesel võimalusel (nii kui valu juba vedi liigutada laseb ) seljalihaseid treenivate harjutustega ning hea tulemuse saamiseks tuleb harjutusi teha aastaid.
Ka nõelravist võib seljavalu vastu abi olla ja seda võib teha siis, kui selg valutab, kuid ka siis, kui ei valuta . Kuid kõigepealt tuleb välja selgitada valude põhjus, et ei jääks ainult nõelravi peale lootma . Võib-olla vajab selg hoopis põletikuravi või operatsiooni. Kui nõelravi hetkel valu vastu aitas, võib jääda mulje, et nüüd ongi selg terve. Tegelikult see nii ei ole – nõelravi seljavalu põhjust ei ravi..
Väga ägedate valude puhul võib algul olla kasu kahe-kolmepäevasest voodiravist, kuid siis tuleb hakata võimalikult kiiresti liikuma. Pikaajaline lamamine võib soodustada haiguse muutumist krooniliseks.
Võimlemisprogrammi saab väljaõppinud füsioterapeudilt, sest omast tarkusest “vehkimine” toob kasu asemel kahju. Kui harjutusi ei tee, muutub selg kangeks ja lihased lähevad jäigaks. Ja kui siis äkilise liigutuse teed, tõmbad selja paigast ära, nagu rahvasuus öeldakse. Kindlasti ei sobi treeninguks hüpped ja kõik muu, mis selga põrutab. Joosta võib, kuid pehmel pinnasel. Võimelda soovitatakse kaks-kolm korda nädalas. Piisab , kui käia aeg-ajalt füsioterapeudi juures, et vanu ravivõtteid üle vaadata ja uusi juurde saada. Ka kodus peab venitus - ja lõõgastusharjutusi pidevalt tegema – eriti füüsilise töö tegijad ja sundasendis töötajad. Mõni ütleb: “Ma teen ju kogu aeg füüsilist tööd, ma liigun niigi!” Aga et lõõgastada ja venitada neid lihasgruppe, mis on pingesse läinud, on kindlasti vaja teha ravivõimlemist. Kui harjutusi ei tee, kasvavad lihaspinged iga päevaga, mis lõppkokkuvõttes moondab ka lülisammast – sellest tekivadki valud .
Seljavaludest on lahti saadud ka kangil rippumisega, ent see on sobiv ainult kergematel juhtudel. Venitusharjutused vähendavad lihaspinget ja aitavad parandada liigeste liikuvust. Sellega saab ära hoida lihasevalusid ja ennetada vigastusi. Ülemäärane lihaspinge tekitabki lülisamba muutusi, näiteks lülivaheketta purunemise, millest tekivad valud. Venitusharjutusi tuleb teha oskuslikult ja need füsioterapeudi juures ära õppida. Kindlasti ei või hakata jäiga seljaga rippuma – enne tuleb lihaspinged soojendusharjutustega maha võtta. Võib määrida soojendava geeliga või soojendada soojenduskotiga. Rippumise asjus tuleb küsida kindlasti arstilt nõu.    
Kroonilise seljavalu puhul võib lõõgastuseks kasutada ka massaaži, kuid ravivõimlemist see ei asenda. Kui on oskuslik massöör, võib ta lihaspingeid seljas vähendada. Massaaž on hea selleks korraks – parandab verevarustust, kuid ei tekita pikaajalist raviefekti.
Korrapäraselt võimeldes aga muutuvad lihased elastsemaks, et paremini liigutusi sooritada . Võimlemine säilitab õiget rühti, mis on seljavalude ärahoidmiseks või leevendamiseks väga tähtis.
Seljavalusid aitab ennetada pidev selja ja kõhulihaste treening , kõvem magamisalus, sirge istuv ja seisev asend ja õiged raskete asjade tõstmisvõtted- selg alati sirge.
Suurte vaagnaringi lihaste lőőgastamiseks vőib kasutada järgmist lőőgastavat harjutust:

• Aseta jalg üle teise jala pőlvele, hoia kätega pőlvest ja jalajalast 
  
• Sügaval sissehingamisel sirutame oma keha ja hoiame hinge kinni 7 sekundit. 
  
• Tähtis on keha sirge asend. 
  
• Aeglasel väljahingamisel viime kere ettepoole . 
  
• Kordame harjutust 6-7 korda. 
  

Seljalihaste lõõgastamiseks:

• Istudes laual tőstame jalad toolile, jalgade alla asetame midagi kőrgemat. 
  
• Kallutame keha ette, asetades küünarliigesest kőverdatud käed jalgade vahele. 
  
• Hingame sügavalt sisse ja surume selja sirgeks . 
  
• Hoiame hinge kinni ja säilitame surve 7 sekundit. 
  
• Seejärel:Hingame välja ja lőőgastume. 
  
• Surume küünarnukid alla pőranda poole niipalju, kui seda vőimaldab lődvestus lihasest. 
  
• Kordame harjutust uuest asendist.Harjutust teostame 3 korda.
  

Soovituslikud harjutused őlavöötmele

• Harjutused soorita tööpäeva jooksul 4-5 korda.
  
• studes toolil kallutame pea ühele poole, haarame pea samapoolse käega ja hoiame pea asendit kogu harjutuse sooritamise aja. 
  
• Teine käsi haarab tooli servast kinni. 
  
• Hingame sügavalt sisse ja kallutame sirgelt keha pea kallutuse suunas. 
  
• Hinge kinni hoides säilitame kalde 7 sekundit. 
  
• Hingame välja ja viime keha tagasi keskasendisse. Seejärel: 
  
• Haarame toolist kinni veidi kaugemalt , st. pőrandale lähemalt ja kordame harjutust algusest. 
  
• Kallutame uuesti koos sissehingamisega keha küljele. 
  
• Kordame harjutust 5-7 korda. 
  

Arsti poole pöörduge juhul, kui:
• seljavalule eelnes trauma
• seljavalule lisaks esineb ka lihaste halvatus (ei saa kätt või jalga liigutada, jäsemete tundlikkuse häire)
• seljavalu hakkas väga äkki
• vaatamata kodusele ravile esineb seljavalu kauem kui kuus nädalat
Skolioos e. lülisamba kõverdumine.
Normaalselt on lülisammas horisontaaltasapinnas sirge, skolioosi korral on tegemist lülisamba haigusliku kõverdumisega külgsuunas. Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele.
Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt lülisamba nimme- ja/või rinnaosa .
Osadel juhtudel aga jääbki haiguse põhjus ebaselgeks.
Skolioosi vormid
Eristatakse palju skolioosi vorme, parem on eristada nelja pőhilist vormi:
Kongenitaalne skolioos  on suhteliselt harv skolioosi vorm, kaasasündinud lülide mittetäieliku formeerumise tőttu tekkivad noores eas deformatsioon lülisambas
Neuromuskulaarne skolioos vőib tekkida seljalihaste nőrkuse, neuroloogiliste haigute tagajärjel muutuvad lülisamba normaalsed kurvid . See vorm tekib enamasti nendel inimestel, kes ei saa kőndida tänu neuromuskulaarse aparaadi probleemidele (lihaste, närvide, seljaaju vői peaaju omavahelise töö häirumise tőttu - lihas atroofia , aju insuldi tagajärjel) Seda skolioosi vormi vőib ka kutsuda müopaatiliseks skolioosiks.
Degeneratiivne skolioos. Skolioos vőib areneda elu jooksul, kui lülisamba liigesed moonduvad ja sunnivad lülisammast kőverduma. Mőnikord kutsutakse seda ka vanemaealiste skolioosiks
Idiopaatiline skolioos. Kőige sagedasem ja üldisem skolioosi vorm, mis areneb tavaliselt noorukitel ja eriti seda
Sümptomid ehk avaldumine
Haiguse algstaadiumis ei pruugi olla mingeid erilisi sümptomeid. Avaldumine on erinev vastavalt sellele, millises selgroo osas kõverdus on tekkinud. Patsiendi ettekummardamisel tekib skolioosi korral lülisamba pöörlemise tõttu rinna osa muutuse korral roide “küür” ja nimme osa moondumise tõttu nimmepiirkonnas lihasvall. Moondumisi mõõdetakse spetsiaalse riistaga -- skoliomeetriga. Skolioosi süvenemisega tekib õlgade asümmeetria: üks õlg on kõrgemal kui teine. Samuti võib tekkida lonkamine , mis on tingitud jäsemete erinevast pikkusest. Kaugele arenenud juhtudel, kui kaasneb rindkere deformeerumine, võiavd probleemiks olla hingamishäired ja südamepuudulikkus.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Haiguse diagnoosimist alustatakse alati välisest vaatlusest ja katsumisest, samuti lastakse painutada külgedele ja ette. 
O
n mőned üldised sümptomid, mis viitavad skolioosile. Iga seljavalu ei ole aga tingimata skolioosiga kaasuv :

Üks őlg vőib olla kőrgem kui teine őlg

Üks abaluu on kőrgem kui teine

Üks roidekaar ülatun rohkem välja kui teise poole roidekaar

Kui käed ripuvad kehatüvel vabalt alla, siis vőib ühel poolel olla rohkem ruumi käe ja keha vahel

Üks puus on kőrgemal vői ülatub rohkem valja

Pea ei asu vaagnaringi keskel

Vöökoht on ebaühtlane
Kindlasti on vajalikud röntgenülesvõtted ja/või kompuutertomograafia.

Ravivõimalused

Skolioosi ravimine oleneb kõverdumise astmest.
Kui organism on kasvamise lõpetanud ja skolioos on vähe väljendunud, siis on piisav ravikehakultuuri rakendamine, et seljalihased tugevaks võimelda.
Noorukitel ja puberteedieas lastel mõõduka skolioosi korral on soovitav spetsiaalse korseti kandmine, mis aitab ära hoida edasise kõverdumise. Siingi on oluline võimlemine ja ujumine .
Kirurgilist ravimeetodit rakendatakse kui skolioosi kurvid progresseeruvad väätamata ortoosi kasutamisele ja ravivőimlemisele vői nurk on liiga järsk. Kurvid üle 50° näitavad tendentsi suureneda iga aasta ja rinnaosa kurv üle 60° hakkab kahjustama südame ja kopsude normaalset funktsioneerimist. Kirurgiline korrigeerimine nendel juhtudel on tähtis, et hoida ära hilisemaid tősiseid terviserikkeid.
Operatsiooni pőhimőte on:
Operatsiooni tulemus

Prognoos

Mida nooremas eas skolioos tekib, seda suurem on progresseerumise oht. Skolioos süveneb ka peale kasvu lõppemist. Kaasasündinud skolioos progresseerub väga järsku kiire kasvuea perioodis . Kui on tekkinud lülisamba kõverdumine, siis see jääbki püsima. Võimalik on vältida kõverdumise süvenemist.

Ennetamine

Tuleb jälgida noorukite ja laste eluviise, et istumeseks oleks alati sobiv tool ning asend, kooliranits peaks olema alati 2 sangaga. Olulisel kohal on ka kehaline kasvatus ja sportimine.
Kaasasündinud ja närvihaigustest põhjustatud skolioos pole kahjuks võimalik ennetada. 
Kasutatud Kirjandus:

www.inimene.ee

www.kodutohter.ee

www. terviseleht .ee

www.tiitilves.ee
10