Teine maailmasõda - lahingud, konverentsid (3)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

4 HEA

Lõik failist

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945:
1. Blokid II maailmasõjas:

Saksamaa ja tema liitlased:

Alates 1939.a. augustist (MRP-st) kuni Saksamaa poolse kallaletungini NSVL -le 22.juunil 1941.a. võib neid kahte riiki pidada liitlasteks (näiteks Poola vallutamisel), kuigi otsest sõjalist liitu ei sõlmitud. Samas ei kuulutanud lääneriigid 1939.a.septembris Stalinile sõda, lootes arvatavasti varsti puhkevale Saksa-Nõukogude sõjale.
1930.ndate teisel poolel alanud Itaalia ja Saksamaa koostöö viis nende vahel nn. Teraspakti sõlmimiseni 1939.a. mais; sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama . Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939.a., kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940.a.kevadel ja suvel Läänerindel Prantsusmaa ja Inglismaa vastu, kuulutas ka Itaalia Prantsusmaale sõja (kuigi sõjalist tähtsust see enam ei omanud ).
Ühised huvid viisid Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahelise Kolmikpakti sõlmimisele 1940.a. septembris. Leppega kohustuti üksteist toetama juhul, kui neid ründab mõni suurriik (kedagi konkreetselt nimetamata), kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Pakti üks peamisi eesmärke oli hoida USA II maailmasõjast eemal; samas oli see oluline see ka Saksamaale, saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu Nõukogude Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941.a. sõtta ei astunud ).
Kolmikpaktiga liitus aja jooksul ka teisi riike: Slovakkia (mis oli tekkinud seoses Tšehhoslovakkia likvideerimisega ning oli Saksamaast sõltuvuses), Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria . Väikeriigid ühinesid Kolmikpaktiga peamiselt hirmust Moskva ees, Rumeeniat tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi NSV Liidule kaotatud Bessaraabia. 1941.a. suvel liitus sõjaga NSV Liidu vastu ka Soome (1941-1944 nn. Jätkusõda) saamaks revanši kaotuse eest Talvesõjas 1939-1940 (Jätkusõtta astumise provotseeris siiski NSVL, kes Soomet esimesena pommitas).

Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine:

II maailmasõja alguses moodustasid Hitleri vastase koalitsiooni tuumiku Suurbritannia (koos oma asumaade ja dominioonidega) ning Prantsusmaa. Samas aktiivset sõjategevust Saksamaa vastu ei kuni 1940.a. kevadeni ei arendatud (nn. Kummalist sõda). Seda tingis osalt lääneriikide lootus Saksamaaga siiski kokkuleppele jõuda ja teisalt kardeti NSV Liidu otsest sekkumist Saksamaa poolel, sest aastatel 1939-1941 võib neid kahte siiski pidada liitlasteks.
1940.a. suvel sundis Saksamaa pärast edukat välksõda Lääne-Euroopas Prantsusmaa kapituleeruma ja sõjategevuses Saksamaa vastu jäid osalema vaid Inglismaale evakueeruda suutnud prantsuse üksused kindral deGauelle juhtimisel.

1940-1941.a. toimus peamine võitlus Inglismaa ja Saksamaa vahel (kandudes Mandri-Euroopast peamiselt merele ja õhuvõitlusele ning kolooniatesse). Kuigi USA veel avalikult sõjategevusse ei sekkunud , tihenes tema koostöö Inglismaaga ning seisnes eelkõige nn. lend- lease `is (tööstustoodete, toiduainete ja relvade tarnimine tasuta või võlgu). USA adus küll Saksamaa ja Jaapani ohtlikuse kasvu, kuid avaliku arvamuse sunnil oldi kuni Jaapani kallaletungini USA Vaikse ookeani tähtsama sõjaväebaasi Pearl Harbour`i vastu 7.detsembril 1941.a. siiski otsesest sõjategevusest eemal.
1941.a. 22.juunist oli sõjaga Saksamaa vastu seotud ka NSV Liit. Endistest liitlastest olid saanud seoses Saksamaa kallaletungiga vaenlased (väidetavalt ennetanud sakslased venelaste rünnakut). See sündmus viis ka suhete paranemiseni lääneriikide ning NSVL vahel (näiteks USA lend-lease`iga antav abi NSVL-le).
Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA ( president F.D. Roosevelt ) ja Inglismaa ( peaminister W. Churchill ) poolt 1941.a. augustis sõlmitud Atlandi Harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja põhimõtted; mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted; mõlemad lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist; lubati taastada kõigi II maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin , kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu).
Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel II maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis.

Sõjategevuse iseloomustus: Vt.õpik lk.4-39.

Murrang II maailmasõjas:

Kuni 1941.a. lõpuni Saksa armee kaotusi sisuliselt tundma ei pidanud. Välksõjataktikat kasutades viidi peaaegu kõik operatsioonid edukalt lõpule. Tagasilöögi osaliseks said sakslased ainult võitluses Suurbritanniaga, keda ei õnnestunud põlvili suruda ning ebaedu tuli taluda ka pealetungil idarindel, kus Saksa väeosad paisati tagasi Moskva alt (detsembris 1941.a.)
1942.aastaks olid Saksamaa ja tema liitlased vallutanud / alistuma sundinud :
Euroopas
Poola (1939); Taani, Norra, Holland , Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa (1940); Jugoslaavia , Kreeka (1941); sakslased olid võitluses NSV Liidu vastu jõudnud kuni Volga jõeni ja Kaukaasiani
Aafrikas
üritasid Saksa ja Itaalia üksused vallutada Egiptust ja saada oma kontrolli alla Suessi kanal
Aasias ja Okeaanias
Jaapan oli hõivanud briti valdused (Hongkong, Malaisia , Singapur , Birma); jaapanlaste poolt oli üle võetud Prantsuse Kagu- Aasia kolooniad (Vietnam, Laos, Kambodža); vallutati Hollandile kuuluv Indoneesia ; USA-lt Filipiinid ; enamus Vaikse ookeani saarestikke ning ohustati juba Briti Indiat ja Austraaliat.
Samas saabus 1942.-1943.a. sõjategevusse pööre, kus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaõnn kadus ning edukat vastupealetungi alustasid Hitleri- vastase koalitsiooni väed:
Murrangulised lahingud II maailmasõjas:

El- Alameini lahing (1942.a. Põhja- Afrikas Egiptus )

Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja-Aafrikast lahkuma . See võimaldas liitlastel viia lahingutegevuse üle Euroopasse / Itaaliasse ja viis lõppkokkuvõttes Mussolini kukutamiseni ning Itaalia sõjast väljaastumiseni (NB! Saksamaa okupeeris seepeale Põhja- ja Kesk-Itaalia ning rinne jäi sisuliselt 1945.aastani pidama .

Midway merelahing (1942.a. Vaiksel ookeanil Midway atolli lähedal)

USA merevägi purustas suurema osa Jaapani lennukikandjaid. See võimaldas haarata ameeriklastel enese kätte initsiatiiv õhus ning alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte lauspommitamist.

Stalingradi lahing (1942.a.-1943.a. vahetusel)

Lõppes sakslaste edukas pealetung idarindel. Saksa väekoondis Stalingradi all piirati sisse ja purustati; ligikaudu 130 000 meest langes vangi. Algas NSVL vägede pealetung idarinde kõikides lõikudes ning sakslased alustasid taganemist.

Kurski lahing (1943.a.)

Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus üritati võtta Kurski piirkonnas kotti sinna koondatud nõukogude väegruppi.

Teise rinde avamine (Põhja-Prantsusmaal Normandias 6.juunil 1944.a.)

Liitlasvägede (britid, prantslased, poolakad ja USA ning teiste riikide üksused) maabumine Prantsusmaal sundis sakslasi suve lõpuks Prantsuse ja Belgia alad loovutama ja keskenduma oma piiride kaitsmisele. Hitler oli sunnitud tooma idarindelt lisavägesid, mis kergendas nõukogude pealetungi.

Murrangu põhjused:

Lääne-Euroopas hästi toiminud sakslaste välksõjataktika kukkus sõjas NSV Liiduga läbi (Hitler lootis juba sügiseks Moskva vallutada).
Sõda “barbaarse” NSV Liiduga erines tunduvalt sõjategevusest Lääne-Euroopas: Venemaa territooriumi suurus venitas välja rinde; korralike teede puudumine; põletatud maa taktika kasutamisega hävitati tööstusettevõtteid, mis oleks võinud kasu tuua Saksa sõjaväe varustamiseks; sakslastel puudus spetsiaalne varustus “vene külmaga” võitlemiseks; NSV Liidu pool sõdis vahendeid valimata ( hoolimatus inimkaotustest; NKVD üksused takistasid omade taganemist tulega jne.)
Saksamaal polnud inim- ja majanduslikke ressursse pidamaks pikalevenivat sõda; suurim puudus oli naftast (ainus võimalus seda saada oli Rumeeniast); katsed tungida Bakuu ja Kaukaasia naftaväljadeni ebaõnnestusid.
Saksamaa liitlaste nõrkus- Itaalia majanduslik ja sõjaline tase oli nõrk ja nii tuli Hitleril oma liitlast pidevalt toetada; ka Jaapani sõjalis-tööstuslik potentsiaal jäi Saksamaast tunduvalt maha.
USA sekkumine sõtta andis liitlaste käsutusse tohutud majanduslikud ressursid ; USA suutis majanduslikult ja sõjaliselt toetada ka oma Euroopa liitlaseid (näiteks lend-lease`ga antav abi Suurbritanniale ja NSV Liidule) (Vt.ka diagramm õpik lk.20).
Liitlasvägede (Inglismaa ja USA) strateegilise pommitamisega suudeti purustada tuntav osa Saksa sõjatööstusest ja transpordist ning tekitada sakslastes kaotusmeeleolusid.
Sakslaste poolt okupeeritud aladel peetud vastupanuliikumine (partisanivõitlus; sabotaaž; ülestõusud; sakslaste vastane propaganda jne.) sidus Saksa vägesid ning tekitas suuri materiaalseid ja inimkaotuseid.
Saksamaa ebaõnnestunud poliitika vallutatud aladel. Massiliste repressioonide kasutamisega häälestati enese vastu ka need, keda oleks saanud kasutada kommunismivastasel võitlusel. (Vt.ka Saksamaa poliitika vallutatud aladel … õpik lk.23-27) jne.

Saksamaa poliitika vallutatud aladel ja suhtumine sakslastesse: Vt.õpik lk.23-25.

Vastupanuliikumine Saksamaal: Vt.õpik lk.25-27.

Liitlaste konverentsid II maailmasõja ajal: (Vt. ka õpik lk.35-38)

Oma tegevust II maailmasõja ajal koordineerisid Hitleri-vastase koalitsiooni peamised osapooled USA, Suurbritannia ja NSV Liit kolmel suurel konverentsil :

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Teine maailmasõda - lahingud-konverentsid #1

Teine maailmasõda - lahingud-konverentsid #2

Teine maailmasõda - lahingud-konverentsid #3

Teine maailmasõda - lahingud-konverentsid #4

Teine maailmasõda - lahingud-konverentsid #5

Teine maailmasõda - lahingud-konverentsid #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

204 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Linzuke18 Õppematerjali autor

1939-1945

teine maailmasõda itaalia saksamaa hitler midway merelahing stalingradi lahing kurski lahing teherani konverents jalta konverents potsdami konverents

Sarnased õppematerjalid

docx

Teine maailmasõda konspekt

Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted.  Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning  tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). 2. Konverentsid. Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. 1. Teherani konverent: 1943 lõpus toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid Churchill, Stalin ja Roosevelt  Otsustati pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias

11.klassi ajalugu

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

Kategoriseerimata

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

Kategoriseerimata

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

11.klassi ajalugu

doc

Teine maailmasõda

juunis 1942 said sakslaste ja itaallaste väed lüüa Põhja-Aafrikas El-Alameini lahing > Saksamaa taganes Euroopasse; novembris 1942 murdis Punaarmee Stalingradi all sakslaste piiramisrõngast välja ja alustas vastupealetungi; juunis 1943 peatati Idarindel sakslaste pealetung Kurski kaarel ja nüüdsest läks pealetungi initsiatiiv Punaarmee kätte. V Holocaust ja Saksamaa "uus kord" Ida-Euroopas (lk 98-101) VI Liitlaste konverentsid: Teherani konverents 1943(novembri lõpul- detsembri algul) · Osalesid Roosevelt (USA), Churchill (Ing) ja Stalin (NSVL) (kuni siiani oli Stalin keeldunud tippkohtumist pidamast proovides isegi 1943.a. Saksamaaga separaatrahu sõlmida). · Konverentsi otsused: Saksamaalt nõuti tingimusteta kapituleerumist; Lääneriigid nõustusid "teise rinde" avamisega Lääne-Euroopas (seni olid USA ja

Ajalugu

docx

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

2  23.oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses.  21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar). 194  4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2  November-detsember – liitlaste Teherani konverents. 194  6.juuni – Normandia dessandiga avati teine rinne Prantsusmaal. 4  18.september – astus ametisse Otto Tiefi valitsus; ebaõnnestunud katse taastada Eesti iseseisvus.  November – Nõukogude väed vallutasid viimase vastupanukolde Saaremaal. 194  Veebruar – liitlaste Jalta (Krimmi) konverents. 5  30.aprill – Hitler sooritas enesetapu ümberpiiratud Berliinis.  8

Ajalugu

docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. 33* tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit, desarmeerimisprogrammid). 34* võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem revansitaotluste kasvule, Saksamaa agressivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II maailmasõja puhkemisele. 35* I maailmasõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid). 36* sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid. 2.1. VENEMAA 1917-1920: 2.1.1.Veebruarirevolutsiooni põhjused: (Vt. ka õpik lk.67-68) 24* Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda:

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda, põhjalik kokkuvõte

TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a

Ajalugu

Rohkem sarnaseid