Teine maailmasõda

7

docx

Teine maailmasõda konspekt

Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted.  Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning  tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). 2. Konverentsid. Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. 1. Teherani konverent: 1943 lõpus toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid Churchill, Stalin ja Roosevelt  Otsustati pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias

11.klassi ajalugu

7

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted.  Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning  tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). 2. Konverentsid. Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. 1. Teherani konverent: 1943 lõpus toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid Churchill, Stalin ja Roosevelt  Otsustati pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias

Kategoriseerimata

7

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted.  Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning  tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). 2. Konverentsid. Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. 1. Teherani konverent: 1943 lõpus toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid Churchill, Stalin ja Roosevelt  Otsustati pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias

Kategoriseerimata

7

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted.  Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning  tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). 2. Konverentsid. Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. 1. Teherani konverent: 1943 lõpus toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid Churchill, Stalin ja Roosevelt  Otsustati pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias

11.klassi ajalugu

5

doc

juunis 1942 said sakslaste ja itaallaste väed lüüa Põhja-Aafrikas El-Alameini lahing > Saksamaa taganes Euroopasse; novembris 1942 murdis Punaarmee Stalingradi all sakslaste piiramisrõngast välja ja alustas vastupealetungi; juunis 1943 peatati Idarindel sakslaste pealetung Kurski kaarel ja nüüdsest läks pealetungi initsiatiiv Punaarmee kätte. V Holocaust ja Saksamaa "uus kord" Ida-Euroopas (lk 98-101) VI Liitlaste konverentsid: Teherani konverents 1943(novembri lõpul- detsembri algul) · Osalesid Roosevelt (USA), Churchill (Ing) ja Stalin (NSVL) (kuni siiani oli Stalin keeldunud tippkohtumist pidamast proovides isegi 1943.a. Saksamaaga separaatrahu sõlmida). · Konverentsi otsused: Saksamaalt nõuti tingimusteta kapituleerumist; Lääneriigid nõustusid "teise rinde" avamisega Lääne-Euroopas (seni olid USA ja

Ajalugu

34

docx

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

2  23.oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses.  21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar). 194  4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2  November-detsember – liitlaste Teherani konverents. 194  6.juuni – Normandia dessandiga avati teine rinne Prantsusmaal. 4  18.september – astus ametisse Otto Tiefi valitsus; ebaõnnestunud katse taastada Eesti iseseisvus.  November – Nõukogude väed vallutasid viimase vastupanukolde Saaremaal. 194  Veebruar – liitlaste Jalta (Krimmi) konverents. 5  30.aprill – Hitler sooritas enesetapu ümberpiiratud Berliinis.  8

Ajalugu

23

docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. 33* tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit, desarmeerimisprogrammid). 34* võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem revansitaotluste kasvule, Saksamaa agressivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II maailmasõja puhkemisele. 35* I maailmasõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid). 36* sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid. 2.1. VENEMAA 1917-1920: 2.1.1.Veebruarirevolutsiooni põhjused: (Vt. ka õpik lk.67-68) 24* Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda:

Ajalugu

5

doc

Teine maailmasõda, põhjalik kokkuvõte

TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a

Ajalugu