Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda (3)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris

III. RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL:
  • I maailmasõja tulemusena:
  • said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris.
  • lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil).
  • muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes.
  • kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas.
  • Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse .
  • Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu.
  • Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne.

1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda:
  • I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena (näiteks Venemaaga seonduv).
  • Venemaa- I maailmasõja tulemusena toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Veebruarirevolutsiooniga 1917.a. Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Riigi jätkuv osalemine sõjas ja enamlaste Ajutist Valitsust õõnestav tegevus viisid enamlaste võimuhaaramisele 1917.a. oktoobris. Enamlaste poliitikast tingitud sisesegadused ja Saksamaa edukas pealetung 1918.a. alguses viis riigi jätkuva nõrgenemise ja lagunemiseni. Vene impeeriumist eraldusid:
  • Soome
  • Eesti
  • Läti
  • Leedu
  • Poola
  • Kõigi viie Venemaast eraldunud riigi puhul tuli iseseisvumist kaitsta ka relvajõul (näiteks Eesti Vabadussõda 1918-1920, teistel analoogne sündmustik).
  • Austria- Ungari: oli sõjaliselt nõrk kogu I maailmasõja jooksul. Riigis domineerisid poliitiliselt austerlased (e. sakslased ), samal ajal moodustasid valdava osa elanikkonnast hoopis slaavi päritolu rahvad . See viis rahvuslike vastuolude kasvuni riigis ja lõppkokkuvõttes kaotuseni sõjas, keisri kukutamiseni ja vabariigi väljakuulutamiseni, mis aga ei hoidnud ära riigi lagunemist:
  • Austria jäänukriik (pärast I maailmasõda üritati küll liituda Saksamaaga, kuid võitjariigid keelasid selle Saksamaa liigse tugevnemise kartuses . Austria ühendati Saksamaaga ajutiselt 1938-1945).
  • Tšehhoslovakkia
  • Ungari
  • Jugoslaavia (moodustati Serbia -Horvaatia- Sloveenia riikidest).
  • NB! Vt.ka Euroopa poliitilist kaarti kahe maailmasõja vahel õpik lk.91.
  • Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas (kaotsi läksid Palestiina , Liibanon , Süüria, Iraak - need territooriumid anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla).
  • Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile).

2. Pariisi rahukonverents 1919-1920 (Vt. ka õpik lk.88-92):
  • Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele. Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (selleks, et need ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid).
  • Versailles `i rahulepe (1919):
Sellega määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga:
  • Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid (Elsass- Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile , Poolale, Tšehhoslovakkiale).
  • Määratleti Saksa armee lubatud suurus-100tuhat meest.
  • Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee-sõjalaevu.
  • Reini jõe vasak kallas pidi jääma desarmeerituks- seal ei tohtinud viibida Saksa üksused ja sinna ei tohtinud ehitada kaitseehitisi.
  • Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli ( Klaipeda ) piirkond.
  • Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone-nende suurus jäi täpselt määratlemata.
  • Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid; nõrgestada Saksamaad selleks, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Rahuleppega saavutati soovitule hoopis vastupidine tulemus: reparatsioonide maksmisega nõrgestati Saksamaa niigi nõrka majandust ning viidi see kaosesse ning lõppkokkuvõttes viis see sisepoliitilise kriisini 20.ndate algul. Hiljem viis reparatsioonide maksmine Saksamaal suure majanduskriisi süvenemiseni ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa Hitleri võimulepääsemisele. Samuti teravdasid rahvusvahelist olukorda teised rahuleppe punktid, mis tekitasid sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada.
  • Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks.
  • NB! Enam-vähem analoogilised rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures ka riikide lagunemist (Vt.ka poliitilise kaardi muutumine):
  • 1919.a. Ungariga Trianoni leping.
  • 1919.a. Austriaga Saint-Germaini leping.
  • 1919.a. Bulgaariaga Neuilly leping.
  • 1920.a. Türgiga Sevresi leping.

3. Rahvasteliidu loomine 1920
  • Otsus Rahvasteliidu (RL) loomiseks ja organisatsiooni põhikiri võeti vastu Pariisi rahukonverentsil 1919.a., põhikiri
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda #1 Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda #2 Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda #3 Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda #4 Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda #5 Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda #6 Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda #7 Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda #8 Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 279 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor meredith Õppematerjali autor

Lisainfo

RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL:

Rahvasteliidu loomine 1920
Pariisi rahukonverents 1919-1920
Saksamaa reparatsioonide küsimus
Locarno konverents / lepped 1925
Briand-Kelloggi pakt 1928 Desarmeerimiskonverentsid

ajalugu , olukord pärast i maailmasõda , rahvasteliit

Mõisted


Kommentaarid (3)

metsavaim profiilipilt
metsavaim: VAjab rõvedat lisaprogrammi avamiseks ja selle laadimine võtab tund
21:54 11-10-2009
belladonnakillz profiilipilt
17:27 03-10-2009
raili0 profiilipilt
raili0: :)
15:59 12-01-2009


Sarnased materjalid

6
doc
Rahvusvahelised suhted 1930
6
doc
Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda
6
doc
Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda
15
doc
Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses
3
docx
Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel
1
doc
Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel
26
doc
Maailm Pärast Teist Maailmasõda
26
doc
Maailm pärast teist maailmasõda



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun