1.Kollektiivse julgeoleku organisatsiooniks oli Rahvasteliit, mille ülesanne oli tagada maailmarahu.(Ei laseks riikide vahelistel tülidel sõjaks kasvada.) Ei andnud soovitud tulemusi, sest: 1. mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale (USA, Saksamaal kui I maailmasõja agressorriik, Nõukogude Liit) 2. 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu 1935; Jaapan hõivab territooriumid Hiinas 1931; NSVL kallaletung Soome vastu 1939 jne.) 3. Rahvasteliidul puudusid relvajõud ja ta sõltus otsuste elluviimisel suurriikidest, kes suhtusid sageli nendesse kohustustesse vastumeelselt. Rahvasteliidu kaks tähtsaimat liiget, Suurbritannia ja Prantsusmaa, ei tahtnud eriti sanktsioone rakendada ja veel
8 p Iga esitatud pingekolle annab 1 p, koos iseloomustusega 2 p. 1. pingekolle: Sudeedimaa konflikti olemus: Saksamaa taotleb sakslaste ühendamist ühte riiki. 2. pingekolle: Etioopia (Abessiinia) konflikti olemus: Itaalia esineb agressorina. 3. pingekolle: Hispaania konflikti olemus: Teise maailmasõja peaproov 4. pingekolle: Mandzuuria (Kirde- Hiina) konflikti olemus:Jaapan esineb agressorina 4. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p Saksamaa Itaalia NSVL 2, 3, 4, 9, 11 1,6, 7, 10 5, 8, 12 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö
8 p Iga esitatud pingekolle annab 1 p, koos iseloomustusega 2 p. 1. pingekolle: Sudeedimaa konflikti olemus: Saksamaa taotleb sakslaste ühendamist ühte riiki. 2. pingekolle: Etioopia (Abessiinia) konflikti olemus: Itaalia esineb agressorina. 3. pingekolle: Hispaania konflikti olemus: Teise maailmasõja peaproov 4. pingekolle: Mandzuuria (Kirde- Hiina) konflikti olemus:Jaapan esineb agressorina 4. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p Saksamaa Itaalia NSVL 2, 3, 4, 9, 11 1,6, 7, 10 5, 8, 12 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö
Rahvasteliitu 6.3. Kuidas suhtub karikatuuri autor Rahvasteliitu? Mille põhjal otsutasite? Näeb rahvast organina, kes suudab sõda ära hoida. 6.4. Mis aastal Rahvasteliit loodi? 1920 6.5. Kus asus Rahvasteliidu peakorter? Sveitsis Genfis 6.6. Kas Rahvasteliit suutis oma eesmärgi saavutada? Põhjendage. Ma arvan, et ei, kuna mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale, hõivas enamasti Euroopa riike, 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale, RL-i mannetust ja jõuetust näitas otseselt II MS-i puhkemine, mis viis organisatsiooni sisulisele lagunemisele 7. Keda on fotol kujutatud? Franklin Delano Roosevelt 7.2. Nimetage fotol toodud isiku ajalooline tähtsus. Ta koostas suure tegevuskava New Deal, mille eesmärk oli ergutada tööstust ja luua uusi töökohti ning see tal õnnestus. Peale
Ajaloo kontrolltöö Küsimused: 1. Milles väljendus demokraatlik laienemine pärast esimest maailmasõda? 2. Iseloomusta üht demokraatliku riiki (USA, Inglismaa, Saksamaa). 3. Millised olid 1929-1933 aastate majanduskriisi põhjused? 4. Dawes plaan. 5. Mis iseloomustab autoritaarset diktatuuri? 6. Mis iseloomustab demokraatlike riikide ja diktatuuririikide majandust, ühiskondliku elu ja poliitikat, kultuuri ja ideoloogiat? 7. NSV Liit (Lünktest). 8. Itaalia ja Saksamaa (Allikaülesanded). Vastused: 1. a) sõja võitnud demokraatlike riikide autoriteedi kasv ja demokraatliku riikide arvu suurenemine sõja järel järsult. Uued riigid valisid demokraatia. b) Demokraatlikes riikides võeti vastu seadusi, millega süvendati/laiendati demokraatiat. Nt: anti naistele valimisõigus. 2
Rahvusvahelistes suhetes domineerisid lääneriigid (NATO ja Euroopa Liit), eriti aga USA. Ühendriigid üritasid ka 1990-ndatel lühikest aega mängida politseiniku rolli demokraatia kaitsjana maailmas (näiteksvälja edukalt lõppenud Lahesõda Iraagi ja selle diktaatori S.Husseini vastu 1991.a.). · Külm sõda lõppes demokraatlike ning turumajanduslike riikide võiduga plaanimajanduslike diktatuuririikide üle, näidates viimaste ebamajanduslikkust ning sisemist nõrkust demokraatia puudumise tingimustes. 7. Muutused maailma poliitilisel kaartil. 20.sajandi lõpu pingekolded: Vt.õpik lk.145-154. Peep Reimer
rahvuskonflikte. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, millest rahvas oli tüdinenud. d) Ülemaailmselt tekkinud majanduskriis, millest demokraatlikud riigid ei suutnud kiiresti välja tulla. Järjest suuremat populaarsust hakkasid võtma radikaalid, kes lubasid, et võimule saades löövad nad korra majja. Enamikes Euroopa riikides hakati üle minema diktatuurile. 2. Diktatuuririikide tunnused võrdluses demokraatlike riikidega. Valdkond Dem.riigi tunnused Autoritaalse riigi Totalitaarse riigi tunnused tunnused Ühiskondlik 1) Võim kuulub rahvale 1) võim ühe isiku või väikese rühma käes , elu ja 2) Rahvas osaleb riigi reeglina kujuneb isikukultus poliitika valitsemises, valimiste ja 2) Sunniviisiline hääletamine või mingil muul
lahendamine läbirääkimiste teel. ○ Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused, põliselanike õiglane kohtlemine, inim- ja narkokaubandus, relvakaubandus, ülemaailmne tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. ○ Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis. ○ Lagunes, sest ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agresiivsusele (Jaapani kallaletung Hiinale, NSVL ja Soome jms). 2. Saksamaa reparatsioonide küsimus ○ Saksamaa ja kaudselt kogu maailmamajanduse viisid tasakaalust välja Saksamaa suured reparatsioonid. ○ Kuigi reparatsioonide suurused räägiti korduvalt üle ei võtnud Saksamaa liitlaste nõudmisi vastu ja nende pealesundimiseks okupeeriti Duisburg ja Düsseldorf. ○ Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahelise lepingu, millega loobusid vastastikku reparatsiooninõuetest.
peale veto (keeld), sellega oli võimalik nurjata nt RL poolt kohandatud sakntsioone mõne agressorriigi vastu. 2) mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale (USA, Saksamaa 26-34.a lahkus ise, Nõukogude Liit 34-39.a visati välja agressiooni pärast Soome vastu) 3) hõlmas peamiselt Euroopa riike, Ladina-Ameerikast üksikud liitujad, Aasias ja Aafrikas iseseisvaid riike käputäis. 4) 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu 1935, Jaapan hõivab territooriumid Hiinas 1931, NSVL kallaletung Soomele 1939 jne) Versailles' süsteem ja selle lagunemine: VERSAILLES' RAHU SÕLMITI 28.JUUNIL 1919. Rahulepingu tingimused: 1) Saksamaa loovutas piirialad, okupeeriti Reini jõe vasak kallas, Saarimaa 15.a Rahvasteliidu haldusesse, Saarimaa söekaevandused Prantsusmaa kasutusse.
asjaolud. Muutused ühiskonnas tõid kaasa töölisklassi esilekerkimise. Tõõlised ja naised said valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Esimeses maailmasõjas kaotanud riigid pettusid Versailles` süsteemis, kuna riigipiiride kehtestamisel ei arvestatud paljude riikide ja rahvaste huve. Tulevaste diktatuuririikide rahva rahulolematus parteide paljususe suhtes oli heaks ettekäändeks, et kehtestada ühe partei süsteem. Kui maailma tabas majanduskriis, püüdsid tulevased diktaatorid oma rahvast veenda, et nende valitsemisajal ei pea keegi millestki puudust tundma. Peamised diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel olid NSVL, Saksamaa ja Itaalia. Venemaa diktatuuririigiks muutumise üks ajenditest oli majanduslik kaos. Sealne tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele. 1921
poliitikat. 1920-1922.a. olid suhted küllaltki normaalsed. Venemaale olid sellel ajal head suhted Eestiga vajalikud (Eesti oli tollal peaaegu ainsaks vahendajaks Venemaa ja muu Euroopa vahel). Alates 1922.aastast suhted uuesti pingestusid. 3. Eesti välispoliitika rahvusvaheliste suhete teravnemise tingimustes 1930.aastatel: Alates 1930.aastate algusest teravnesid maailmas rahvusvahelised suhted: - Euroopas suurenes lisaks olemasolevatele (N: Itaalia, NSVL) diktatuuririikide arv (N: natsionaalsotsialistliku diktatuuri kehtestamine Saksamaal 1933). Diktatuurid on oma olemuselt palju agressiivsemad, kui demokraatlikud riigid. - Maailmas tekkis mitmeid konfliktikoldeid (Jaapan okupeeris Kirde- Hiina; Itaalia vallutas Rahvasteliidu liikme Etioopia 1935 1936). 7
võidurelvastumine, endised vaenlased alustasid läbirääkimisi desarmeerimiseks ; 1991 leppisid USA ja NL kokku strateegilise ründerelvastuse vähendamise osas kuni 1/3 võrra ; lakkas eksisteerimast bipolaarne maailm, sõjaliselt muutus maailm ühepooluseliseks ; rahvusvahelistes suhetes domineerisid Lääneriigid, eriti USA ; sõda lõppes demokraatlike ning turumajanduslike riikide võiduga plaanimajanduslike diktatuuririikide üle. -Muutused Eur poliitilisel kaardil 20.saj lõpus: NL asemel 15 iseseisvat riiki ; Jugoslaavia lagunemine(alates 1992- Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro) ; Tšehhoslovakkia asemel Tšehhi ja Slovakkia-1993.
konflikti, milles osalemisest ise ei oldud huvitatud); Saksamaa lahkus ise 1934.a. (liikmeks sai 1926.a.); Nõukogude Liit visati välja 1939.a. agressiooni pärast Soome vastu (liige 1934.a.). RL hõlmas peamiselt Euroopa riike; Ladina-Ameerikast liitujaid oli üksikuid ; Aasias ja Aafrikas oli iseseisvaid riike käputäis. 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu; Jaapani kallaletungi vastu Hiinas; NSVL kallaletungi vastu Soomes jne.). RL-i mannetust ja jõuetust näitas otseselt II MS-i puhkemine, mis viis organisatsiooni sisulisele lagunemisele. RL-i järglaseks sai II MS-i lõpul rajatud ÜRO. Peep Reimer 3 4. Saksamaa reparatsioonide küsimus
- 1991.a. leppisid USA ja NSVL kokku ründerelvastuse vähendamise osas kuni 1/3 võrra. Lääneriigid tulid NSVL rahaliselt appi tuumarelvade likvideerimisele, sest neil endil selleks raha ei olnud. - Külma sõja lõppedes lakkas eksisteerimast senine kahepooluseline maailm. - Rahvusvahelistes suhetes domineerisid lääneriigid, eriti USA. - Külm sõda lõppes demokraatlike ning turumajanduslike riikide võiduga plaanimajanduslike diktatuuririikide üle. Sellega näitadi viimaste ebamajanduslikkust ning sisemist nõrkust demokraatia puudumise tingimustes. 5. Selgita mõisteid: Trumani doktriin USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Trumani doktriini väljakuulutamist peetakse külma sõja alguseks. Marshalli plaan (Euroopa Taastamise Programm) USA 1947.a. algatatud
- demokraatia tunnused o valimised o seadusandlus, õiglane kohtusüsteem o kodankuõigused ja –vabadused - diktatuuri tunnused o üks juht, isikukultus o tsensuur o kodankuõiguste ja –vabaduste puudumine o leviku põhjused (lk 86-87) pettumine demokraatlikus korralduses (majanduslikud raskused) 2 3 4 o lk 87 vaatan diktatuuririikide jagunemist o loen mingi itaalia saksamaa venemaa kohta (a la hitleri võimule tulek jne) Mingid kordamisküsimused - Maailm Esimese maailmasõja järel (Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad; Rapollo koostööleping, Locarno konverents; Briand-Kellogi pakt; sõjajärgne majanduskriis, 1920. a majanduslik tõus, majanduskriis 1929-1933. aastatel (Roosevelti „New Deal“), Komintern;
1930. aastail 1) demokraatia laienemine 1) demokraatia ja diktatuuri põhijooned 2) demokraatlikud ja 2) demokraatia Ameerika Ühendriikide mittedemokraatlikud liikumised näitel 3) demokraatia Suurbritannia ja 3) autoritarism Itaalia näitel Prantsusmaa näitel 4) totalitarism NSV Liidu ja Saksamaa 4) diktatuuririikide vägivallapoliitika: näitel näljahäda Ukrainas, repressioonid, rassipoliitika Saksamaal 8 Eesti Vabariik 1) Vabadussõda 1) 1. detsember 1924 2) Asutav Kogu: maareform ja 2) Eesti Vabariigi poliitikud K. Päts. põhiseadus J. Tõnisson, A. Larka, J
konflikti, milles osalemisest ise ei oldud huvitatud); Saksamaa lahkus ise 1934.a. (liikmeks sai 1926.a.); Nõukogude Liit visati välja 1939.a. agressiooni pärast Soome vastu (liige 1934.a.). 33* RL hõlmas peamiselt Euroopa riike; Ladina-Ameerikast liitujaid oli üksikuid ; Aasias ja Aafrikas oli iseseisvaid riike käputäis. 34* 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu; Jaapani kallaletungi vastu Hiinas; NSVL kallaletungi vastu Soomes jne.). 35* RL-i mannetust ja jõuetust näitas otseselt II MS-i puhkemine, mis viis organisatsiooni sisulisele lagunemisele. RL-i järglaseks sai II MS-i lõpul rajatud ÜRO. . Versailles`i süsteemi lammutamine Saksamaa poolt (Vt. ka õpik lk.160-163): 48* 1933.a. alguses sai Saksamaal kantsleriks A
poliitikat. 1920-1922 olid suhted küllaltki normaalsed, sest Venemaale olid sellel ajal head suhted Eestiga vajalikud (Eesti oli tollal peaaegu ainsaks vahendajaks Venemaa ja muu Euroopa vahel). Alates 1922.aastast suhted uuesti pingestusid. Alates 1930.aastate algusest teravnesid maailmas rahvusvahelised suhted. Euroopas suurenes lisaks olemasolevatele (nt Itaalia, NSVL) diktatuuririikide arv, kelle välispoliitika oli agressiivne. Maailmas tekkis mitmeid uusi konfliktikoldeid (Jaapan okupeeris Kirde-Hiina, Itaalia vallutas Etioopia 1935 1936). Rahu tagamiseks Pariisi rahukonverentsil loodud Rahvasteliit (1920) ei suutnud agressoreid taltsutada ning riikidevahelisi kriise reguleerida. Natsi-Saksamaa hakkas likvideerima talle Versailles`i rahuga peale pandud kohustusi, alustas
4. 1930´aastatel välispoliitiline seisund ebasoodne, sest Pr-d ümbritsesid 3 diktatuuririiki (Sxm, Itaalia, Hispaania). Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: · Pr ja NSVLi lähenemine (Idapakti sõlmimise kava, 1935 vastastikuse abistamise leping suunatud Sxm vastu) · lähenemine Ing-le (N: neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmine Saksamaale koos Ing-ga Münchenis 1938) 5. Diktatuuririikide iseloomulikud jooned (Saksa, Itaalia, NSVL näitel) · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana- Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised
liikmesriikide vahel. Versailles´i süsteemi kokkuvarisemine- süteem varises kokku sest: RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone mõne agressorriigi vastu. · Mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale · RL hõlmas peamiselt Euroopa riike; · 1930-ndatel ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale · RL-i mannetust ja jõuetust näitas otseselt II MS-i puhkemine, mis viis organisatsiooni sisulisele lagunemisele. Saksamaa relvastumine- 1933. a. lõpul lahkus Hitler Rahvasteliidust, väites demagoogiliselt, et see ei suutvat täita oma peamist eesmärk - saavutada täielikku desarmeerimist. Konverentsi istungid kaotasid igasuguse mõtte olukorras, kus Jaapan oli asunud sõjateele ja Saksamaa teadaolevalt relvastus. Etioopia okupeerimine- 1936. a
..................... ....... .................................................................................................................. ................ .................................................................................................................. ................ Alates 1930.aastate algusest teravnesid maailmas rahvusvahelised suhted. Euroopas suurenes lisaks olemasolevatele (nt Itaalia, NSVL) diktatuuririikide arv, kelle välispoliitika oli agressiivne. Maailmas tekkis mitmeid uusi konfliktikoldeid (Jaapan okupeeris Kirde-Hiina, Itaalia vallutas Etioopia 1935 1936). Rahu tagamiseks Pariisi rahukonverentsil loodud Rahvasteliit (1920) ei suutnud agressoreid taltsutada ning riikidevahelisi kriise reguleerida. Natsi-Saksamaa hakkas likvideerima talle Versailles`i rahuga peale pandud kohustusi,
.................................. 2) ................................................................................................................................................ 3) ................................................................................................................................................ 36 II ÜLESANDED 1. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused 1.1. Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö
annaabi.ee 
