Saksa Liit Vabariik 1. Saksamaa lõhenemine Põhjused : · Saksamaa jagamine 4 riigi vahel · Okupeeritavate riikide erinev poliitika (lääne ja ida vahel) · Berliini Blokaad · Tekkis 2 riiki 1949. aastal : Lääne tsoonis Saksa Liit Vabariik , ida tsoonis Saksa Demokraatlik Vabariik. · Saksamaa lõhenemine oli üks peamine probleem, kogu külma sõja ajal 2. Saksamaa Liit Vabariigi valitsemine · Parlamentaarne vabariik. Kantsler on valitsuse juht, tal on täidesaatev võim · Seadusandlik võim kuulub parlamendile, mis koosneb kahes kojast (riigi nõukogu ja Riigipäev) · I kantsleriks Konard Adenauer 3. Majandus · Sotsiaalne turumajandus ettevõtlus vaba konkurents · Taastati elamispind, muutus kiiresti heaolu ühiskonda · Töötu abirahad, puuetega inimeste toetused, võimetud said abi 4. Välispoliitika · Jagunes kolmeks perioodiks : 1) 50 60. aastad : Hallesteini doktriin,...
Saksamaa Liitvabariik Sisukord Saksamaa pärast II MS lõppu Saksamaa lõhenemine Majandus Välispoliitika Kasutatud materjal Saksamaa pärast II MS lõppu 4 okupatsioonitsooni Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA, Suurbritannia või Prantsuse sõjaväeadministratsioon, ida-tsoonis aga võimutses Nõukogude sõjaväeline juhtkond Okupeeritud alade üldjuhtimine läks üle nõukogule, kuhu kuulusid kõigi nelja poole esindajad Rahulepingu sõlmimine venis tänu erimeelsustele Saksamaa suhtes Saksamaa pärast II MS lõppu Roheline - Suurbritannia Sinine - Prantsusmaa Oranz - USA Punane - Nõukogude Liit Saksamaa lõhenemine Tekkisid 2 riiki: Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik 1949. parlamendivalimised ja Saksa Liitvabariigi PS Esimene kantsler oli Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi vapp ja lipp Saksa Demokraatliku vabariigi lipp ja vapp Majandus Kantsleri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse parandamine Alus oli sotsiaals...
Külma sõja põhjused : a)kahe vastandliku maailmavaate, demokraatia ja kommunismi vastasseis b)NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias c)Marshalli plaani käivitamine USA poolt d)Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine Milliste "relvadega" sõditi külma sõja ajal ? Üritati üksteist rohkem üle trumbata igal alal nt: majanduses ja relvastuses. Oli vastasseis kommunismi ja demokraatia pärast. Kõige rohkem vaenutsesid USA ja NSV Liit ja kartuses, teine võib igal hetkel rünnata hakkati tootma massihävitusrelvi, milleks olid ka ABC relvad (atomic , biological , chemical). Mõisted : Trumani doktriin -1947. USA presidendi seisukoht, kus toetatakse vabade rahvaste püüdeid sise- ja välissurve vastu. Marshalli plaan -1947. Nägi ette Euroopa taastamist USA abil. Berliini blokaad -1948. NSV Liit üritas blokeerida lääneliitlaste kontrolli all olevaid Berliini sektoreid. Saksamaa lõhenemine -1949. Lääne-Saksamaal moodus...
USA 1950.-1970. aastatel · Hea majanduslik seis · Tagas paljudes Lääne-Euroopa riikides majandusliku õitsengu · Võeti vastu palju seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks · Tõsiseks vastaseks NSVL · 1970. toimus pööre konservatiivse majanduspoliitika poole Mustanahaliste olukord · Lõunaosariikides jätkus mustanahliste diskrimineerimine · Ei lubatud võtta vastu seadusi, mis tagaksid neegritele valgetega võrdsed õigused · Koolid olid eraldi · 1960. murrang paranes · Kooliteedele seati armeeüksused, et turvaliselt kooli saaks Kommunismi leviku pidurdamine · Osales Korea ja Vietnami sõjas · NSVL-iga võidurelvastumine Reaganoomika · Ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine · Ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine · Maksude alandamine · Vabaturumajandus · USA üliriigiks Saksamaa lõhenemise põhjused: · Berliini ja Saksamaa territooriumi jagamine okupatsioonideks · NSVL-i poolt k...
Kahepooluselise maailma kujunemine, külma sõja osapooled ning selle avaldumisvormid.- Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne maailm. OSAPOOLED- NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja- Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Teisel pool oli- USA ja teised turumajanduslikud riigid (nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV jne). Idabloki poole oli kommunistlik diktatuur. (võim ühe partei käes) ja Lääne pool valitses üldjuhul demokraatia. Berliini blokaad (24. juuni 1948 –12. mai 1949) ja Saksamaa lõhenemine- Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks Ajendiks oli rahareformi läbiviim...
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
Berliini kriisid Berliini blokaad 1948-1949 Oli üks esimesi suuremaid kriise Külma sõja ajal Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses tsoonis läbi viidud rahareform See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda oma piirkonnaga majanduslikult siduda Vastuseks sulges NSVL maismaa- ja raudteed, välismaailmaga peeti ühendust õhu kaudu Tulemus Saksamaa Liitvabariik jäi iseseisvaks haldusüksuseks Saksamaa lõplik lõhenemine: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonis Saksa DV Berliini ülestõus 1953 Ida-Berliini ehitustöölised alustasid streiki, mis kasvas massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa Lääneriikidel puudus plaan kuidas olukorraga toime tulla ja ülestõusnud jäeti saatuse hooleks Nõukogude vägede komandör kuulutas välja sõjaseisukorra Kokku hukkus tuhatkond inimest Lõplikult ei õnnestunud NSLV olukorda Kesk- ja Ida-Euroopas muuta ...
Raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast(piiride sulgemine jne) Külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist idasaks...
Saksa Liitvabariik · 1945 jagati Saksamaa okupatsiooni tsoonideks > Sbr, Pr, USA, NL · Lääne Saksamaa alal tekkisid erakonnad > CDU(Kristlik-Demokraatlik Liit), CSU(Kristlik-Sotsiaalne Liit), SPD(Sotsiaaldemokraatlik Partei), FDP(Vaba Demokraatlik Partei) · 1947 kujuneb läänes ühtne majandus · 1948 rahareform läänesektoris > Berliini blokaad samal ajal · 1949 läänes parlamendivalimised + Lääne Saksa Liitvabariigi PS · Saksamaa lõhenemine · Sots.turumajandus = Riik loob tingimused majanduse jaoks, vaba turg, ,,Heaolu kõigile" seda viljeldi 50.-60.aastail > Riigi jõuline majandusareng, kõrge elatustase · 60.aastate teisel poolel majanduskasvu langus > 70.aastate naftakriis · 69-82 olid võimul Sotsiaaldemokradid > seejärel Kristlikud demokraadid · Hallsteini doktriin = SLV suhtleb ainult nende riikidega, kellel puuduvad suhted SDVga · Idapoliitika Sots.demid sõlmisid lepingud Poola, NSVL, Ida-Saksamaaga ja ...
BERLIIN KÜLMA SÕ J A A J A L SOLVEIG SAAR EVA-JOHANNA VALKIAINEN GRETE RAUDAM EELLUGU • INGLISMAA, PRANTSUSMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID JA NÕUKOGUDE LIIT JAOTASID SAKSAMAA JA BERLIINI OKUPATSIOONITSOONIDEKS • SEE JAOTUS PIDI KEHTIMA KUNI UUE, DEMOKRAATLIKU SAKSAMAA LOOMISENI • USA KOOS LÄÄNERIIKIDEGA JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA MILLAL? • BLOKAAD- 24. JUUNI 1948 – 12. MAI 1949 • ÜLESTÕUS- 16. – 17. JUUNI 1953 • KRIIS- 4. JUUNI – 9. NOVEMBER 1961 KELLE VAHEL? • BLOKAAD -SAKSAMAA, NSV LIIT, USA • ÜLESTÕUS -SAKSAMAA DEMOKRAATLIKU VABARIIGI EHITUSTÖÖLISED (IDA- SAKSAMAA) JA SAKSAMAA VALITSUS, NÕUKOGUDE SÕJAVÄGI • KRIIS - NSV LIIT JA SAKSAMAA LIIDUVABARIIK (LÄÄNE- SAKSAMAA) MIKS? • BLOKAAD- USA LÄÄNERIIGID JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA NING RAHAREFORMI LÄBIVIIMINE • ÜLESTÕUS- RAHULOLEMATUS VILETSATE ELUTINGIMUSTE ÜLE • KRIIS- LÄÄNE- ...
Külm Sõda Trumani doktriin- 1974a USA presidendi H. Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan- 1947a Marshalli pakutud Euroopa taastamise kava. Berliini blokaad- 1948a NSVL i katse takistada lääneliitlaste juurdepääsu lääne berliini Saksamaa lõhenemine- 1949a mai saksamaa jagunemine kaheks riigiks. Saksamaa liitvabariigiks ja saksa demokraatlikuks vabariigiks. ÜRO- 1945a asutatud Ühendatud rahvaste organisatsioon. Külm soda- lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikale veninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi algas 1946 ja lõppes 1991 (USA ja NSVL-i ja nende liitlaste vastasseis) 09.02.1946. Stalini kõne Moskvas 05.03.1946 Churchilli kõne Fultonis Külma sõja põhjused: -Vastandlikud ideoloogiad -aatomirelva olemasoli nii USA-l , kui NSVL-il -USA tõus peale II-MS juhtivaks riig...
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1.Külm sõda -- mida tähendab? Tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid kaks süsteemi: demokraat- lik ja totalitaarne (kommunistlik,juhtis NSV Liit). Kuigi otsest relvakonflikti USA või teiste lää- neriikide ja Nõukogude Liidu vahel ei toimunud, oli mõlema poole lõppeesmärk vastasleeri allutamine ning selleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Külmaks sõjaks nimetatakse otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliiti- lise ja luuretegevuse üksteise vastu. 2. Raudne eesriie Läänemaailma mõju piiramine idabloki riikides. Oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest erinevate abinõudega,nagu piiride hermaatiline sul- geminee, vaba teabevoolu takistamine, salapolitsei kontroll, tsensuur. Oli Külma sõja saavu- tus. 3. Berliini blokaad 24.06.1948 - 12.05.1949 suurimaid rahvusvahe...
Rahulepingud Sm liitlastega sõlmiti 1947 ja Pariisi konverentsi otsuste põhhjal, Jaapaniga kehtestati ragu 1951 a. San Fransisco lepinguga. Sm ja Austria jagati 4 okupatsiooniks NSVL, USA, SBR ja Pr vahel. Rahulepingut ei sõlmitud Sm'ga ning okupatsioon kestis 1994 a. *kriipsuta läbi valed (joon on all)* a) kahe vastandliku maailmavaate, dem, ja kom vastasseis; b) ÜRO asustamine; c) NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias; d) Marshalli plaani käivitamine USA poolt; e) Berliini blokaad ja Sm lõhenemine. Trumani doktriin Harry S. Trumani seisukoht, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks Nõuk. Liidu mõjusfääri. Marshalli plaan kava, mille andis välja George Marshall, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad seda nimetatakse Külma sõja alguseks. Sm lõhenemine Sm lõhenes 1949 a. mais: L-Sm a...
Külm sõda Külma sõja põhjused: Kahe vastandliku maailmavaate, demokraatia ja kommunismi vastasseis NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias Külma sõja relvad: Majandus, poliitika, ideoloogia, propaganda Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, mis toetas vabu rahvaid nii välis- kui ka sisesurve vastu. Marshalli plaan USA välisministri George Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA abi sõjas kannatanud riikidele. Berliini blokaad NSVL-i katse sulgeda side lääneliitlaste ja Lääne-Berliini vahel. Saksamaa lõhenemine 1949. a. Kuulutati Lääne-Saksamaal Saksamaa Liitvabariik, NSVL-i okupatsioonis Saksamaa Demokraatlik Vabariik ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi rahu ja julgeoleku säilitamiseks Euroopas. Korea 1950. algus olukord jäi samaks, Põhja-Korea kommunistlikuks, Lõuna-Korea demokraatlikuks Lähis-Ida 1956 Suessi kanal Egiptusele, Lähis-Idas kehtestati N...
Miks puhkes külm sõda? Teises maailmasõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud. Võib väita, et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud. Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu. Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ni ng asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks võimsaks riigiks oli Nõukogude Liit , kes seevastu pooldas kommunismi ja idapoolset mõtteviisi.Ideoloogilised erinevused NSVL -i ja USA vahel põhjustasid pikaleleveninud vastasseisu,mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, sellest arenes välja Külm sõda. Saksamaa lõhenemine algas, kui Hitleri-vastased koalitsiooniriigid jagasid Saksamaa omavahel neljaks okupatsioonitsooniks. NSV Liidu...
,,Saksamaa" Saksamaa lõhenemine toimus 1949 aastal, kui kuulutati välja Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Lõhenemisel oli kolm põhjust: a) Külm sõda b) NSVL soovis Saksamaad oma mõjusfääri c) Prantsusmaa soov näha Saksamaad tükeldatuna KristlikDemokraatliku Liidu juhina sai Saksa Liitvabariigi kantsleriks Konrad Adenauer. NSV Liidu okupatsioonitsoonis kuulutati välja Saksa DV. Konrad Adenaueri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine. Kava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika, mis tähendab, et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida...
Berliini kriisid Berliini blokaad 24. juuni 1948 12. mai 1949 Blokaadi ajendiks oli rahareform Lääne- Saksamaal Uus vääring kehtestati ka Lääne-Berliinis NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga NSVL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast: elektrist, kütusest ja toiduainetest NSVL-i eesmärk oli ise Lääne-Berliini varustada, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse USA tagas õhusilla abil Lääne-Berliini varustamise NSVL oli sunnitud blokaadi lõpetama 324 päeva möödudes Saksamaa lõplik lõhenemine: läänes kuulutati välja Saksa LV, idas Saksa DV Berliini ülestõus 1953. a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki Massimeeleavaldus Rahutused kogu Ida-Saksamaal, mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte Lääneriigid olid lubanud vastuhakku kommunismile toetada, kuid tegelikult ei olnud kindlat plaani rahva abistamiseks Kommunistlikud võimukandjad s...
NL alustas, ei lubanud Lääne-Berliini kaupu vedada, õhusild Kahepooluseline maailm * Saksamaa lõhenemine * lõpetati NSVL poolt * 1961 Berliini müür Idablokk: juht NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, BERLIINI KRIIS 1953 Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Ida-B & Lä-B, kommunitslikust kapitalistlikku liiduvabariigid: juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia *Lääne- ja Ida-Berliin NL võimu alla 9.02.1946 Stalini kõne Moskvas ...
,,Miks puhkes külm sõda?" Teine maailmasõda (1939-1945) toimus peamiselt liidus olevate riikide USA, Prantsusmaa, Inglismaa,Venemaa ja kolmipaktis olevate riikide Saksamaa, Jaapani ning Itaalia vahel. Sõjas kannatasid kõik riigid, ning paljud inimesed hukkusid. Sõjas mängis väga suurt rolli riikides olev majanduskriis ning relvastuse tihe uuendamine. Viimane mainitust põhjustas teise maailmasõja lõpu, kuna NSVL ja USA tülis olnud Nõukogude riik mõistis et ei suuda oma vananenud relvastusega USA vastu ja otsustas et NSVL ei näe USA-s enam omale ohtu. Teine maailmasõda lõppes üldiselt öeldes USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa liidu võiduga, ning kolmikpaktis olevate riikide kaotusega. Sõja lõpp tulemuseks jäi siiski Hitleri enesetapp, saksamaa ning jaapani purustamine. Teises maailmasõjas mõjus Saksamaale väga halvasti ka riigi lõhenemine mille käigus jagunes Saksamaa kaheks erinevaks r...
AJALUGU KT PT 15-17. Mõisted: Raudne eesriie-NSVL katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Külmsõda-NSVL ja USA vahel toimunud sõda kus otsest kontakti üksteisega ei toimunud vaid toimus poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus. Trumani doktriin-Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitka juhhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise,kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan-George Marshalli kava mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad-Üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külmasõja ajal. Berliini müür-Jagas Saksamaa kaheks:Ida-Saksamaaks ja Lääne-Saksamaaks. Tehti selleks et Ida-Saksamaalt ei põgeneks inimesi Lääne-Saksamaale. Kõik kes üritasid seda teha oli käsk maha lasta. Heaoluühiskond-Ühiskond,kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Massihävitusrelvad- Suure häbitamisvõimega relv...
Kordamisküsimused kontrolltööks 9. klassile II maailmasõda 1) II Maailmasõja eeldused ja põhjused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Versaille süsteem oli ebapüsiv ei toiminud, 1930 aastate lõpus olukord halvenes. 2) Selgita mõisted (pikem selgitus): a) Kummaline sõda- Tegevusetu vastasseis inglaste, prantslaste, ja sakslaste vahel. b) Talvesõda- Sõda soome ja NSV vahel c) Anschluss- Saksamaa ühendamine austriaga d) Holokaust- Juutide hävitamine ja genotsiid, e) Atlandi harta- Hitleri vastase koalitsooni kujunemine f) Kolmikpakt- 1936.a.nov Saksamaa Jaapani antikominterni pakt, hiljem ühines Itaalia g) Koonduslaager- Tapeti 11milj inimest, kellest 5-6milj olid juudid h) lend-lease´i leping- USA Varustas FRA, NSV ja GB sõjatehnikaga i) Barbarossa plaan (nord mitte süd)- Hitler tegi välksõja plaan, saksa armee 3 grupp...
Trumani doktriin- USA president Harry Truman seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär George Marshalli poolt pakutud kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. NATO- lääneriikide üks tähtsaim sõjaline ja poliitiline liit Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon. Berliini blokaad- 1948 NSVL takistas lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne- Berliini, lääneriigid aga korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna kütuse ja toiduainetega. ÜRO- Hitleri- vastase koalitsiooni kuulunud riikide liit, mille peaeesmärgiks oli ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine ja rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel elualadel. Külm sõda- USA ja NSVLi vaheline vastasseis, ei toimunud otsest sõjategevust. ABC- relvad- aatomi-, bioloogilised- ja keemilised r...
Rahustamispoliitika-lääneriikide tegevusetus põhines lootusel,et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispol. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette.müncheni sobbing- tsehhoslovakkia liitmiseks,kaitseleping pr-ga,Hitler väitis et tsehhid olevat sudeedimaal elavaid sakslasi tagakiusanud.1938 sept. nõudis Hitler Sudeediaa loovutamist,kuid tsehhid ei nõustunud ja olid valmis sõdima. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja va...
Uusaja üldiseloomustus + daatumid 1) ... Uusaja arengujooned 1) Pärast reformatsiooni jagunes senine ühtne katoliku kirik erinevate ristiusu suundade vahel (Skandinaavia ja Eesti luterlikud, Lõuna ja Lääne Euroopa katoliku kirik, Inglismaa anglokanide riigid) 2) 16saj. Euroopa poliitilist kaarti iseloomustas võimas Poola-Leeduriik, Türgi piiride Kesk- Euroopani, killustatud Saksamaa ja Itaalia 3) 1618-1648 toimus Euroopa 30a. sõda, sõja põhjuseks Euroopa usuline lõhenemine ning tagajärjeks oli selle lõhenemise püsimine ning selgete riigipiiride väljakujunemine. 4) 19saj. algul muutus Euroopa poliitilne kaart. Poola-Leedu riik oli jagatud Venemaa, Preisi ja Austria vahel. Eesti alad olid Vene Impeeriumi koosseisus. Tekkis Suurbritannia ja Iirimaa suur Ühendkuningriik. Saksamaa ja Itaalia alad ühendati terviklikeks riikideks 19saj. II poolel. Valgustus Valgust...
Lähisajaloo õpiku kokkuvõte lk 7-30 UUS JÕUDUDE VAHEKORD MAAILMAS teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas, USA läks majandusliku arengu poolt teistest riikidest ette teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit (saavutas ülevõimu suures osas Ida-Euroopas ja Aasias) riikides, kuhu teise maailmasõja päevil jõudis punaarmee kehtestati kommunistlik diktatuur stalinliku NSV liidu näol lääne mõju nendes riikides piirati nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast KÜLMA SÕJA ALGUS teise maailmasõja lõpus USA ja NSV liidu suhete jahenemine hullem peale Jaapani ja Saksamaa purustamist puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle 40 aasta ei olnud füüsiline sõda, vaid poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel nimetati külmaks sõjaks ei olnud ...
1. Millised olid teise MS tagajärjed? Palju inimohvreid(ka tsiviilelanikud), suured purustused (hävisid linnad, inimeste kodud), Rahulepingud(Jalta, Potsdam ja pariisi rahu), asutati ÜRO(eesmärk luua õiglane maailmakorraldus ja lahendada rahvusvahelisi probleeme)- 2. Selgita mõisted ja too näiteid: Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi Trumani doktriin- USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga Marshalli plaan- USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamisesks Berliini blokaad- NSV Liidu takistamine lääneliitlaste juurdepääsu nende kontroll all olevasse Lääne-Berliini. Saksamaa lõhenemine- Saksamaa läänepoolsest alast sai Saksa Liitvabariik ja Idapoolsest alast Saksa Demokraatlik Vabariik. Raudne eesriie-NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Massihävitusrelvad-suure hävitusvõimega relvad, mille ...
Reformatsioon. · on usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16 saj. · Usulise uuendusliikumise tulemusena eraldusid katoliiklikust protestantlikud harud · Nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik Põhjused: - ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla - vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Augsburgi usurahu: - 1526.a vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku - 1555.a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemine. "Kelle valitsus,selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele - Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luretliku kirikuteenistuse alused Reformatsioon Eestis: - 1521.a jõudis usupuhastus Saksamaalt Vana-Liivi...
Külm sõda kas seda oleks võinud ära hoida? Pärast Teist maailmasõda muutusid jõudude vahekorrad maailmas. Eriti võimekaks muutusid USA (eesotsas Trumaniga), kes oli demokraatliku ja läänemeelse mõtteviisiga ja Nõukogude liit (eesotsas Staliniga), kes oli kommunismi truu pooldaja. Raske on kahel nii vastastikuse ideoloogiaga võimekal riigil rahumeelselt maailmas eksisteerida. Kuigi Teises maailmasõjas tehti veel koostööd, näitas sõjale järgnev, et USA-l ja NSV Liidul on veel palju erimeelsusi lahendada. Suured ideoloogilised erinevused põhjustasid kahe suurriigi vahel pikaajalise vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. See ideoloogiline ja majanduslik konflikt kannab nime Külm sõda. Kas see võitluseta sõda oli paratamatu või oleks seda võinud ära hoida? Pärast Teist maailmasõda pinged USA ja NSV Liidu vahel aina kuhjusid. Mõlemad riigid teadsid, et neid võib oodata sõda. Loomulikult tuli teisest p...
1.Too näiteid võidurelvastumisest? * 1945 võeti USA-s kasutusele tuumapomm * 1949 NSVL omas tuumapommi *USAs ja NL loodi vesinikpomm * 1950 NSVL kontinentidevahelised raketid * täiustati massihävitusrelvade liike 2.Mida sisaldas tähesõja programm? USA tähesõja programm – katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu 3.Selgita mõisted, dateeri: ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945, eesmärk rahvaste ühendamine, et vältida sõdu Trumani doktriin – 1947 välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve eest Marshalli plaan – 1947 Euroopa taastamine ja USA ulatuslik abi osutamine kannatanud riikidele. NATO – 4 .04.1949 sõjaline liit Berliini blokaad – 1948 üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal Saksamaa lõhenemine – 1949 mai Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ja NL okupatsioonialadel loodi Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV) raudne eesriie – NL...
Miks puhkes külm sõda Arutlus 1. Millised riigid olid Teise Maailmasõja võitjad ja kaotajad 2. Miks laguneb Teise Maailmasõja võitjate ühisleer? 3. Kuidas toimus Saksamaa lõhenemine? 4. Milliste abinõudega asus USA piirama kommunismi levikut? 5. Anna hinnang Teises maailmasõjale järgnenud rahvusvahelistele suhetele. Teine Maailmasõda lõppes 2.sept.1945. Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud.Võib väita et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud . Teise maailmasõja üheks sõditjate pooleks olid Saksamaa,Itaalia ja Jaapan ja nende vastased USA,Prantsusmaa,Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas.Paljud seni rikkad ja võimsad riigid kad...
Ajalugu 1. II Ms põhjused (millal oli jne.?) II algas 1.sept 1939.a. Saksamaa rünnakuga Poola vastu. · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepinguga. · Rahustamispoliitika- lääneriikide lootus, et diktatuurid rahunevad maha. · Rahvasteliidu suutmatus tgada rahu ja lahendada riikidevahelisi konflikte. · NL- u unistus kommunismi mõjuvõimu laiendamisest ja maailma revolutsiooni läbiviimisest. · Saksamaa oli huvitatud koloniaalvaldustest, tahtsid laiendada oma eluruumi. · Hispaania kodusõda (relvade proov) 2. Saksamaa sammud sõja vallapääsemiseks. · 1935.a. tühistas Versailles' rahulepingu. · Lõi uuesti lennuväe ja sõjalaevastiku. · 1935.a. astus välja Rahvasteliidust. · 1935.a. ründas Itaalia Etioopiat (vallutas) · 1936.a. viis Hitler oma väed Reini tsooni. · 1936.a. sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. ...
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1. Millal toimusid järgmised sündmused? Selgita. Saksamaa lõhenemine - 1949. aasta mais. Saksamaa jagunes: Lääne-Saksa ala ehk Saksamaa Liitvabariik ja Ida-Saksa ala ehk Saksa Demokraatlik Vabariik. ÜRO loomine - 1945. See oli Ühinenud rahvaste Organisatsioon, mille eesmärgiks oli luua rahumeelne ja õiglane maailmakorraldus, julgeolek ning samuti taheti arendada rahvusvahelist koostööd erinevatel elualadel. NATO loomine - 1949. See oli lääneriikide üks tähtsamaid poliitilisi ja sõjalisi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioone, mis loodi selleks, et omavahel liidus olnud riigid toetaks üksteist ega ründaks omaenda liitlasi. Berliini blokaad - 1961. See oli Lääne-Berliini ja Ida-Berliini lahutav müür, mis ehitati, et takistada idapoolseid inimesi lääne poolele põgenemast. Nürnbergi protsess - 19451949. See oli kohtuprotsess, kus mõisteti süüd sõjasüüdlaste üle. Euroopa Söe-jaTeraseühendus - 1951. See oli riikidevaheli...
KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid. 5)hariduse tähtsustamine 6)teaduste areng, leiutiste ja avastuste tähtsustamine. Kompass, teleskoop 7)huvi ajaloo vastu 8)huvi ühiskonnas toimuva vastu, keskajal inimene ei tohtinud kedagi(kuningat) kritiseerida. Nüüd aga pidi inimene kritiseerima, pakuti välja lahendusi, ideede lahendamiseni aga ei jõutud. Renessansi ilmnemine erinevates valdkondades: Teadus: avastused ja leiutised trükikunst J.G...
Maailm pärast II maailmasõda. Külm sõda. USA ja Saksa Liitvabariik. 1. II Maailmasõja tagajärjed. Surma sai palju tsiviilelanikke Hävisid mitmed kultuurehitised Inimesed surid nälga Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju Oskad nimetada ka vähemalt 3 territoriaalset muutust Euroopas pärast II Maailmasõda (õp. lk. 10). Saksamaa ida poolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule Albaania sai iseseisvaks Osa Soome aladest läks NSV liidule Milliseks muutus uus jõudude vahekord maailmas? Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning haaras lääneriikide seas liidripositsiooni Millised otsused võeti vastu Saksamaa suhtes? 2. Külm sõda (mõiste seletus, osapooled, valdkonnad, a...
2. maailmasõja tagajärjed, sealhulgas Eestile (lähiajalugu 1 lk 158 - 159, eesti ajalugu 2 lk 95) 1) Seninägematud purustused ja inimkaotused ligi 60 miljonit. Holokaust (Holokausti päev 27. jaanuar) - juutide massiline tagakiusamine ja hävitamine natslikul Saksamaal ja Saksamaa okupeeritud aladel 1933. - 1945. aastani. Tapeti umbes 6 miljonit juuti. 2) Vaatamata Atlandi hartale ei järgnenud õiglast maailmakorda. Sealhulgas kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv maailmasning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. 3) Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhenemine ning Külma sõja algus. 4) Algas koloniaalsüsteemi lagunemine: 1945 - 1990 tekkis juurde 98 uut riiki. 5) Hitleri vastasest koalitsioonist loodi ÜRO 1945. aastal (51 asutajariiki ja praegu on 194 riiki). 24. oktoober on rahvusvaheline ÜRO päev, kuna 1945 jõustus sel päeval ÜRO põhikiri. 6) Muutus maailma, sealhulgas Euroopa poliitiline kaart. Eesti 1) omariik...
Berliini blokaad(1948-1949)- Külma sõja algus. Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. NSV liit hakkas kõik teed blokeerima,mis viivad Lääne-Berliini. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt. Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb). Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks. Kuuba kriis(1959-1962)- Kahe üliriigi USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi. Sõlmib NSVL-ga lepingu. USA-le see ei meeldinud ning kuulutas sõjalise blokaadi. Kriis lahenes rahumeelselt, kus peale läbirääkimisi vi...
Sotsialismileeri kuulusid 9 Euroopa riiki ja 4 Aasia riiki. Tekkis selle tulemusel, et NSVL sundis okupeeritud aladel sotsialismi ideoloogiat järgima. Sotsialismileeri iseloomulikud jooned: 1) Raudne eesriie (1945) eraldas Euroopa ja NSV Liidu alad nii-öelda eesriidega. Eesriide tagune ida osa kuulus täielikult NSVL mõju alla. Seal oldi sunnitud järgima sotsialismimudelit. (kulges Ida-Saksa, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Välja jäävad Jugoslaavia ja Albaania!) 2) Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) (1949) Nõukogude Venemaa ja Rahvademokraatlike maade loodud nõukogu, millega saavutati kontroll sotsialismileeri riikide majanduse üle. Nõukogu peakorter asus Moskvas, st kõik otsused arutati lõplikult läbi seal. Marshalli plaan (1948) Trumani doktriini esimene rakendus. USA pakkus laostunud Euroopale (17 riigile) abi. Plaaniga taheti Euroopa üles ehitada luue...
KÜLM SÕDA (1945-1990) Rahvusvahelised suhted pärast II MS Iseloomulikud jooned: 1. Sotsiaal leeri tekkimine 1945-1950: Sõjaliste blokkide, majandus organisatsioonide tekkimine. + raudne eesriie 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine 3. Kriisid 1948/49...1980 4. Pingelõdvendusperiood (1970nd) 5. Perestroika NSVL sotsialismi leeri lagunemine 1980..1987-1990 1950 Stalinism hakkab survestama Ida-Euroopat Hitleri vastase koalitsiooni tuumikriigid: USA, prants, inglis, venemaa RAUDNE EESRIIE 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linn...
Ajaloo kordamisküsimused 1. Suur ülemaailmne majanduskriis: põhjused, abinõud (New Deal) ja tagajärjed. Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon, mis enamikes riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi USAs. Pikim majandussurutis 20. sajandil. Kriis kestis 5 aastat. Põhjused: ületootmine (kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta) esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu New Deal ehk Uus Kurss- kontroll panganduse üle, loodi uusi töökohti, riik hakkas majandust ja kaubandust reguleerima, sotsiaalhoolekanne. Tagajärjed: levis üle maailma tuhanded ettevõtted läksid pankrotti miljonid inimesed jäid töötuks 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Suurbrita...
Teine MS II Maailmasõja põhjused ·poliitilised ·majanduslikud ·ideoloogilised 1)Rahulolematus Versaille rahulepinguga (Saksamaa rahulolematus) Rahvasteliit ei tulnud toime rahu tagamisega (sõjaliste tülide lahendamine) Lääneriikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes NSV Liidu plaan laiendada kommunismivõimu 2)Saksamaa vajadus kolooniate järele, tooraine ja turu allikad Saksamaa vajadus sõjatööstuse arenguks NSVL soov tugevdada sõjaväge materiaalselt 3)Saksa rahva vajadus eluruumi järele NSVL kommunistliku idee laiendamine läänes * Saksamaa põhistrateegia: Saksamaa püüdis kõigepealt purustada lääneriigid, et kindlustada oma tööstuspiirkondi, enne kui asuda täitma peaülesannet: vallutada Ida-Euroopa ja purustada Venemaa. Saksamaa sammud II MS valla päästmiseks 1.1935 a. - Saksamaa tühistas ühepoolselt Versaille lepingu (kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõj...
1 II. KÜLM SÕDA: Külma sõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus. Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ...
Külm sõda. Raudne eesriie Lähiajalugu II § 24 Teema nimetus ka: kahepooluseline maailm Kordamine - Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. Vt kaarti lk 6 USA, NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustasid Rahvusvahelise Sõjatribunali, mis 1945 novembrist - 1946 oktoobrini pidas Nürnbergi protsessil kohut sõjaroimarite üle. ...
Külm sõda Ül2 Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada. Lisaks olid suureks mõjutajaks Marshalli plaani käivitamine USA poolt ning Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine. Ül3 Kahepooluselise maailma kujunemine, tuumasõjaoht, võidurelvastumine, uute sõjalis- poliitiliste liitude teke (NATO), ,,raudse eesriide" kujunemine ja erinevad kriisid ning lokaalsed sõjad (Berliini kriisid ja Vietnami sõda) Ül4 a. ABC relvad- massihävitusrelvad, mis olid atomic, biological, chemical. b. kolmas maailm majanduslikult vaesed ja sisepoliitilistes raskustes riigid, keda üritati külma sõja ajal ära kasutada. c. sotsialistliku orientatsiooniga riigid- riigid, mis apelleerivad sotsialistlike riikide toetusele, valitseb kommunistlik partei. ...
Läänebloki riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa, saksamaa liitvabariik, teised parempoolsed kapitalistlikud riigid. Turumajandus. Idabloki riigid: nsvl, saksa dem vabariik, kõik Ida-Euroopa vasakpoolsed riigid. Plaanimajandus. Raudne eesriie - ida-bloki riigid ja läänebloki riigid pidasid omavahel ideoloogilist e maailmavaatelist sõda, mida nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otselises sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel, mõjuvõimu suurendamises, majanduse arendamises jne, see kestis üle 40 aasta. Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama trumani doktriiniks. Marshalli ...
Mis kuupäeval tähistati Nõukogude Liidus (ja praegu Venemaal) Suure Isamaasõja lõppu? (kuupäev, kuu) 09.05 Mis aastal toimus Saksamaa lõplik lõhenemine kaheks erinevaks riigiks? 1949 Millal tehti katse taastada Eesti riiklik iseseisvus, kui sakslaste kaotus II maailmasõjas oli ilmne? (kuu, aasta) 09.1944 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Teherani konverents? 1943 Mis aastal toimus Ungari ülestõus? 1956 Mis aastal loodi NATO? 1949 Mis aastal loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu? 1949 Mis aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseliit, millega pandi alus Euroopa Liidule? 1952 Millal kapituleerus Jaapan II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 02.09.1945 Millal heideti ameeriklaste poolt aatompomm Hiroshimale? (kuupäev, kuu, aasta) 06.08.1945 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Potsdami konverents? 1945 Mis aastal loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon? 1955 Millal kapituleerus Saksamaa II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 08.05.1945 M...
Kt teemad: 1. Kahepooluselise maailma kujunemine: II MS tagajärjed · Surma sai palju tsiviilelanikke · Hävisid mitmed kultuuriehitised · Inimesed surid nälga · Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. uus jõudude vahekord maailmas · USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. · NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. raudne eesriie - oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. Piirata lääne mõju nendes maadest, st eraldedas nad muust maailmast. külm sõda - oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis,...
Ajaloo Kontrolltöö Ettevalmistus (ptk. 5-7) • Töövihik lk. 13 ül. 4 ja 5 4. Mis eesmärki täitsid varauusajal järgmised avalikud hooned? Kirik - Palvetamine Raekoda - Raadi kokkusaamise koht, raad tegi seal linna üle otsuseid Hospidal - Haigla, vaestele ja vigastatutele abi andmine Kirjuta kolm põhjust, miks ümbritseti linna müüriga. 1. Sisenejate ja väljujate kontrollimiseks 2. Maksude kogumine (pole võimalust linnast lahkuda) 3. Kaitse vaenlaste ja sissetungijate eest Mis asjaolud soosisid tulekahju kiiret leviku varauusaegses linnas? 1. Üksteiste lähedal asuvad majad 2. Puidust ehitatud majad 5. Võrdle elu linnas ja maal varauusajal ja kaasajal. Sarnane 1. Rohkem tööd kui maal (pealinnas eriti) 2. Tervisele kahjulikum kui maal elades 3. Linnas on rohkem inimesi kui maal Erinev 1. Linn oli räpane 2. Müürid olid linnade ümber 3. Majad olid tehtud puidust • Kirikulõhe ehk Suur Skisma aastaarv Suur kirikulõhe ehk Suur ...
Ajalugu 2. maailmasõja lõpp ja tagajärjed (juuniküüditamine), sealhulgas Eestile (inimkaotused jms). Euroopa poliitiline kaart, Pariisi rahulepingud. Sõja lõpp seninägematud purustused ja inimkaotused, ligi 60 miljonit hukkunut. Vaatamata Atlandi hartale ei kujunenud õiglast maailmakorda ning kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv ning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. Euroopa ja kogu maailma lõhenemine ning Külm sõja algus. Koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine, tekkis juurde 98 uut riiki. Hitleri vastasest koalitsioonist loodi 1945. aastal ÜRO. Euroopa poliitiline kaart Baltimaad NSV võimu all, Soome territoorium väikesem, Saksamaa territooruim jagatud. Juuniküüditamine 14. juuni 1941, küüditati üle 10 000 inimese. Eestile omariikluse häving ning iseseisvuse kaotamine 51 aastaks. Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Saksa okupatsioon 1941-1944, teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Tohutud inimkaotused (ligi 1/4 ra...
1.Kes kuulusid keskajal vaimuliku seisusesse? 2.Mida tähendab kirikuinstitutsioon? Millised olid vaimulike ametid? Asutuste, organisatsioonide ja ametikandjate süsteem, mis tegeleb ristiusu ja jumalasõna levimatmise ja teenimisega. Piiskop(koguduse ülevaataja), preester(riituste läbiviija), paavst(katoliku kiriku pea) 3.Mida kujutasid endast kloostrid ja millega seal tegeleti? Suletud asutus, kus nunnad ja mungad elasid, palvetasid ja töötasid. 4.Võrdle erinevaid mungaordusid (benediktiinid, tsistertslased, dominikaanid ja frantsiskaanid). *Benediktiinid mustad kuued/rüü, ,,Mustad mungad", Itaalias 6. sajand, Benedictuse järgi, paastumine, kloostrist ei lahkutud, jõukad. *Tsitertslased valge rüü, must põll, Prantsusmaal 11. sajand, põlluharimine, Citeaux, reeglid, peamiselt maal. *Dominikaanid kerjusmungad, Hispaanias, haridus aja parim, sõja vastased, jõukate hulgast, loobusid varandusest, valge nahk+must kuub, ,,Issanda koerad"...
1.Varauusaegsed leiutised ja nende mõju ühiskonna arengule. *Paber ja trükikunst-trükiraamatuid võis toota palju ja kiirsti, suurenes inimeste arv, kes seda endale lubada said. *Kompass- võimaldas määrata suunda ka rannikust kaugel. Ladina puri-võimaldas sõita vastutuult, kasutati koos raapurjega. Karavell sobib ookeanisõiduks, suur purjepind, tormikindlam ja kergemini manööverdatav. Karavellil purjetasid maadeavastajad Indiasse ja Ameerikasse. *Mehaanilised kellad- paigutati kirikuste ja raekodade tornidesse. *Pealtvoolu vesiratas- pani liikuma sepalõõtsad. *Püssirohi, püssid, püstolid, suurtükid- Tulirelvad loodi 14.saj alguses, suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru, toru täideti püssirohuga ja süüdati süütenööriga. Püssiga tabas vaenlase kiiremini ja kaugemalt kui külmrelvaga. Püssi sihtimiseks ja laengu süütamiseks oli vaja kahte meest. 2. Renessanss ja humanism Itaalias ja Põhja-Euroopas. Olulisemad esindajad. Antiikajale ise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
