Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Külm Sõda (2)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA:
1. Külm sõda:
1.1. Külma sõja kujunemine:
  • Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas “Teise rinde” avamise küsimustes jne.
  • Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid:
  • Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas
  • NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas.
  • Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid “saladuses”, siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J. Stalin veebruaris ; W. Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). (Vt. ka õpik lk.48-50)
  • Lõpliku hoobi rahulikule kooseksisteerimisele panid:
  • NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva - meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). (Vt.ka õpik lk.52-53)
  • erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes.

  • Külma sõja mõiste:
    • Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures;vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises ( NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes ).
    • Külma sõja vastandiks on “kuum sõda”- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel.
    • Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus).
    • Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega.

    1.3. Külma sõja osapooled:
    • NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia , Bulgaaria , Jugoslaavia , Albaania ), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja- Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas ( Kuuba ) ja Aafrikas.
    • Samas polnud Idabloki riigid alati ühtsed ning aeg-ajalt loobusid osad neist järgimast Moskva poliitilist joont (näiteks Hiina RV, Rumeenia ja Jugoslaavia, Albaania).
    • Kõigile neile olid iseloomulikud:
    • diktatuurirežiimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte)
    • “sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga)
    • kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi , ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle
    • tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega)
    • plaani- ja käsumajandus
    • kultuuri ideologiseeritus
    • ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus

    • USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid.
    • Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi , mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili, Pakistan jne.).

    • Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e.kolmanda maailma riigid (Esimene maailm- kapitalistlikud riigid Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas; teine maailm- sotsialistlikud riigid). Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides.
    • Siiski kõik riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950-1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne).

    2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses):
  • Potsdami konverents : (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes.
    2.2. Trumani doktriin : (1947) (Vt. ka õpik lk.52):
    • See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht.
    • See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile (abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning NSV Liidu territoriaalsete nõudmistega sõjas neutraalseks jäänud Türgile), millest nähtus Moskva soov laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas USA anda edaspidigi abi neile riikidele, keda Moskva ohustab.

    2.3. Marshalli plaan: (1948-52) (Vt. ka õpik lk.60; 63-64):
    • Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule.
    • Samas pakkusid Ühendriigid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas.
    • Abist loobus ise Soome (kes oli langenud NSVL mõju alla ehk finlandiseerunud) ja Hispaaniale ei pakutud (kuna seal võimutses diktaatorina F. Franco ).

    2.4.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Külm Sõda #1 Külm Sõda #2 Külm Sõda #3 Külm Sõda #4 Külm Sõda #5 Külm Sõda #6 Külm Sõda #7 Külm Sõda #8 Külm Sõda #9 Külm Sõda #10 Külm Sõda #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 169 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hispaaniast Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt, hea õppimiseks või spikri valmistamiseks

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    quak profiilipilt
    quak: Aitäh, aitas!
    16:34 18-02-2013
    m.k_09 profiilipilt
    m.k_09: Korralik
    19:38 28-08-2016


    Sarnased materjalid

    15
    docx
    Külm sõda
    13
    doc
    Külm sõda
    30
    docx
    II MS ja Külm sõda
    12
    odt
    Külm sõda
    14
    odt
    KÜLM SÕDA
    7
    doc
    Külm sõda
    5
    rtf
    Külm Sõda
    4
    doc
    Külm Sõda





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun