Teine maailmasõda 1. september 1939- 2. september 1945
Vaata ka:
https://www.slideshare.net/uhisgum/teine-maailmasda-6795626
http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Teine-maailmas%C3%B5da.pptx
Teise maailmasõja põhjused:
1. Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja
tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas
Saksamaal revanšismi.
2.
Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt Itaalia agressioon Etioopia
ja Albaania vastu; Jaapani agressioon Hiina vastu jne)
3.
Lääneriikide lepituspoliitika (nt mittereageerimine Saksamaa poolsele Versailles`i
rahulepingu rikkumisele; Müncheni kokkulepe) suurendas Saksamaa agressiivsust.
4.
MRP sõlmimine 23.august 1939, millega NSV Liit ja Saksamaa jagasid mõjusfäärid
(vallutatavad alad) Ida-Euroopas ning lepiti kokku Poola likvideerimine.
5. Sakslaste
eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee.
6.
NSV Liidu soov levitada kommunismi ning taastada impeerium oma endises ulatuses.
Saksamaa ja tema liitlased:
Saksamaa ja Nõukogude Liit. Alates 1939 augustist (MRP) kuni Saksamaa poolse kallaletungini
NSV Liidule 22.juunil 1941 võib neid kahte riiki pidada liitlasteks (nt Poola vallutamisel), kuigi otsest
sõjalist liitu ei sõlmitud. Samas ei kuulutanud lääneriigid 1939 septembris Stalinile sõda, lootes
arvatavasti varsti puhkevale Saksa-Nõukogude sõjale.
Saksamaa ja Itaalia. 1930.aastate teisel poolel alanud Itaalia ja Saksamaa koostöö viis nende vahel
nn
Teraspakti sõlmimiseni 1939 mais. Sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses
toetama. Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939, kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri
liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940 kevadel ja suvel
läänerindel Prantsusmaa ja Suurbritannia vastu, kuulutas ka Itaalia Prantsusmaale sõja (kuigi sõjalist
tähtsust see enam ei omanud).
Saksamaa ja Jaapan. Ühised huvid viisid Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahelise
Kolmikpakti
sõlmimisele 1940 septembris.
Leppega kohustuti üksteist toetama juhul, kui neid ründab mõni
suurriik (kedagi konkreetselt nimetamata), kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Pakti üks
peamisi eesmärke oli hoida USA Teisest maailmasõjast eemal. Samas oli see oluline ka Saksamaale,
saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu NSV Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941 sõtta ei
astunud).
Saksamaa ja väikeriigid. Kolmikpaktiga liitus aja jooksul ka teisi riike:
Slovakkia (mis oli tekkinud
seoses Tšehhoslovakkia likvideerimisega ning oli Saksamaast sõltuvuses nukuriik),
Ungari,
Rumeenia ja Bulgaaria. Väikeriigid ühinesid Kolmikpaktiga peamiselt hirmust Moskva ees.
Rumeeniat tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi NSV Liidule kaotatud Bessaraabia.
1941 suvel liitus sõjaga NSV Liidu vastu ka
Soome (1941-1944
nn Jätkusõda), saamaks revanš
kaotuse eest Talvesõjas 1939-1940 (Jätkusõtta astumise provotseeris NSVL, kes Soome territooriumit
esimesena pommitas).
Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine:
Inglismaa + USA + NSV Liit
Teise maailmasõja
alguses moodustasid Hitleri vastase koalitsiooni
tuumiku Suurbritannia koos
oma asumaade ja dominioonidega ning Prantsusmaa. Samas aktiivset sõjategevust Saksamaa vastu
kuni 1940 kevadeni ei arendatud (peeti nn Kummalist sõda).
Põhjused:
1. lääneriikide lootus Saksamaaga siiski kokkuleppele jõuda
2. teisalt kardeti NSV Liidu otsest sekkumist Saksamaa poolel, sest aastatel 1939-1941 võib neid
kahte siiski pidada liitlasteks.
1940 suvel sundis Saksamaa pärast edukat
välksõda Lääne-Euroopas Prantsusmaa kapituleeruma ja sõjategevuses Saksamaa vastu jäid osalema vaid Inglismaale evakueeruda suutnud prantsuse
üksused kindral de Gauelle juhtimisel.
1940-1941 toimus peamine
võitlus Inglismaa ja Saksamaa vahel. Hitleri sõjaplaan Suurbritannia
vastu kandis nimetust „
Merelõvi“. Sõjategesvus kandus Mandri-Euroopast peamiselt merele,
õhuvõitlusele ning kolooniatesse.
Kuigi
USA veel avalikult sõjategevusse ei sekkunud,
tihenes tema koostöö Inglismaaga ning seisnes
eelkõige
nn lend-lease`is (tööstustoodete, toiduainete ja relvade tarnimine tasuta või võlgu USA
liitlastele, nimetus tuleb USA Kongressis vastu võetud seaduse kohaselt, millega volitati presidenti
andma ainelist abi igale riigile, kelle toetamine näis presidendile oluline USA kaitsmise seisukohalt).
USA tunnetas küll Saksamaa ja Jaapani ohtlikuse kasvu, kuid
avaliku arvamuse sunnil oldi siiski
otsesest sõjategevusest eemal.
Detsembris 1941 ründas Jaapani USA Vaikse ookeani tähtsaimat sõjaväebaasi
Pearl Harbour`i ja
USA sekkus sõjategevusse.
1941.aasta 22.juunist alustas Saksamaa sõjategevust
NSV Liidu vastu. Hitleri sõjaplaan NSV Liidu
vallutamiseks kandis nimetust „
Barbarossa“. Endistest liitlastest olid saanud seoses Saksamaa
kallaletungiga vaenlased. Tõenäoliselt ennetati sellega venelaste rünnakut paari nädala jagu, sest ka
Nõukogude Liidus oli välja töötatud strateegiline plaan nimega „
Groza“ sõja korral Saksamaa ja ta
liitlastega. Lõppeesmärk oli Euroopa vallutamine.
See sündmus viis ka
suhete paranemiseni lääneriikide ning NSVL vahel.
1. Atlandi Harta.
Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja
Suurbritannia (peaminister W.Churchill) poolt 1941 augustis sõlmitud
Atlandi harta (sõlmiti Atlandi
ookeanil sõjalaeva pardal).
Leppega
sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted.
Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning
tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus.
Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu
senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu).
2. Konverentsid
.
Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja
Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud
tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis.
1. Teherani konverent: 1943 lõpus toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid
Churchill, Stalin ja Roosevelt
Otsustati pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias
NSVL'i sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast
NSVL kohustus peale Saksamaa purustamist kuulutama sõja Jaapanile
Lepiti kokku Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes
USA ja SB tunnustasid NSVL 1941.a piire – st Baltimaad sattusid uuesti NSVL
võimu alla
2. Jalta konverents: 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, kust võtsid taas osa Stalin,
Churchill ja Roosevelt.
Kooskõlastati Saksamaa purustamine “ ning sõjajärgne maailmakorraldus ”
Vormistati lõplikult sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel
Määrati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht (1945
San Francisco) - - 24. okt 1945 jõustus ÜRO harta (põhikiri)
3.
Potsdami konverents: Potsdami konverents toimus 1945. aasta 17. juulist 2. augustini
Potsdamis Cecilienhofis osalesid USA, SB ja NSVL esindajad (Harry Truman, Jossif Stalin ja
Winston Churchill ning hiljem värske peaminister Clement Attlee)
Arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi
määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete
liitlaste kontrollimiseks,
saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla
esitasid Jaapanile ultimaatumi tingimusteta kapituleerumise nõudega.
Teise maailmasõja sõjategevus 1939-1942:
1.septembril 1939 ründas Saksamaa
välksõjataktikat (sks k Blitzkrieg; suurte motoriseeritud
üksuste kasutamine, mida õhust toetas lennuvägi ning jalaväe ülesandeks oli ümberpiiratud vaenlaste
vastupanukollete hävitamine) kasutades Poolat.
17.septembril tegi sama NSV Liit ning kuu lõpuks oli poolakate vastupanu murtud.
Kuigi Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja (3.sept), siis
reaalset sõjategevust ei
toimunud (nn Kummaline sõda ; sks k Sitzkrieg; 1939 sept – 1940 mai).
Aprillis 1940 vallutasid Saksa väed
Taani ja alustasid
Norra vallutamist.
Rootsi oli neutraalne riik.
10.mail 1940 lõpetasid sakslased lääneriikide Kummalise sõja ja alustasid sissetungi
Hollandisse,
Belgiasse ja Prantsusmaale. Kirde-Prantsusmaal (Dunkerque´i piirkond) ümberpiiratud Briti ja osa
Prantsuse üksused (üle 340 tuhande mehe) evakueeriti suure päästeoperatsiooni käigus Inglismaale.
Charles de Gauelle juhtimisel loodi Inglismaale evakueeritud Prantsuse üksustest vastupanuliikumine
Vaba Prantsusmaa.
Prantsuse valitsus kapituleerus 22.juunil 1940
Riigi põhja- ja lääneosa okupeeriti Saksa vägede poolt.
Okupeerimata Prantsusmaa (nn Vichy Prantsusmaa) juhiks oli marssal P.Petain, kes tegi
sakslastega koostööd.
Samal ajal viis NSV Liit omalt poolt lõpule MRP lepingu - juunis 1940 okupeeris NSV Liit Eesti,
Läti, Leedu ja vallutati Rumeenialt Bessaraabia ning Põhja-Bukoviina ning annekteeriti (e vägivaldselt
liideti) need alad oma koosseisu.
1941. a 22. juunil tungib Saksamaa kallale Nõukogude Liidule vastavalt plaanile “Barbarossa”.
Sügisel vallutatakse Baltikum, Valgevene, suur osa Ukrainast
Detsembris jõutakse
Moskvast 25-30 km kaugusele, algavad lahingud Moskva pärast, kus
esimest korda pannakse sakslaste pealetund seisma
Leningradi Leningrad sattus piiramisrõngasse 1941. aasta septembris.
Leningradi blokaad - oli Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt.
Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. See oli Teise maailmasõja üks
kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest[
1942. aastaks olid Saksamaa ja tema liitlased vallutanud järgmised alad:
Euroopas
Poola (1939); Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa
(1940); Jugoslaavia, Kreeka (1941); sakslased olid võitluses NSV Liidu vastu jõudnud kuni
Volga jõeni ja Kaukaasiani.
Aafrikas
üritasid Saksa ja Itaalia üksused vallutada Egiptust ja saada oma kontrolli alla
Suessi kanal.
Aasias ja Okeaanias Jaapan oli hõivanud briti valdused (Hongkong, Malaisia, Singapur,
Birma); jaapanlaste poolt oli üle võetud Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad (Vietnam, Laos,
Kambodža); vallutatud Hollandi Indoneesia; USA-lt Filipiinid; enamus Vaikse ookeani
saarestikke ning ohustati juba Briti Indiat ja Austraaliat.
Murrang Teises maailmasõjas
1942-1943 saabus sõjategevusse pööre, kus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaõnn kadus ning edukat
vastupealetungi alustasid Hitleri-vastase koalitsiooni väed.
Tähtsamad lahingud:
El-Alameini lahing (1942 Põhja-Afrikas Egiptus).
Britid lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed
ning sundisid neid 1943 Põhja-Aafrikast lahkuma. See võimaldas liitlastel viia
lahingutegevuse üle Itaaliasse ja viis lõppkokkuvõttes Mussolini kukutamiseni ning Itaalia
sõjast väljaastumiseni (Saksamaa okupeeris seepeale Põhja- ja Kesk-Itaalia ning rinne jäi
Itaalias sisuliselt kuni 1945 alguseni pidama.
Midway merelahing
(1942 Vaiksel ookeanil Midway atolli lähedal)
USA merevägi purustas suurema osa
Jaapani lennukikandjaid. See võimaldas haarata ameeriklastel enese kätte initsiatiiv õhus
ning alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte
lauspommitamist.
Stalingradi lahing (1942-1943 vahetusel).
Lõppes sakslaste edukas pealetung idarindel.
Saksa väekoondis Stalingradi all piirati sisse ja purustati; ligikaudu 130 000 meest langes
vangi. Algas NSVL vägede pealetung idarinde kõikides lõikudes ning sakslased alustasid
taganemist.
Kurski lahing (1943)
Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus üritati võtta
Kurski piirkonnas kotti sinna koondatud nõukogude väegruppi.
Teise rinde avamine. Põhja-Prantsusmaal
Normandias 6.juunil 1944 toimus Liitlasvägede
(britid, prantslased, poolakad ja USA ning teiste riikide üksused) maabumine (D.Eisenhoweri
juhtimisel), mis sundis
sakslasi suve lõpuks Prantsuse ja Belgia alad loovutama ja
keskenduma oma piiride kaitsmisele. Hitler oli sunnitud tooma idarindelt lisavägesid, mis
kergendas nõukogude pealetungi. Operatsioon kandis nimetust
„Overlord“.
Aatompommi-rünnakud Hiroshima (6.aug) ja
Nagasaki vastu (9.aug 1945) USA tahtis
rünnakuga vältida dessandiga kaasnevaid suuri inimkaotuseid ja hirmutada ning kiirendada
Jaapani kapituleerumist. Rünnaku tagajärjel hukkus Hiroshimas 70 tuhat ning Nagasakis 30
tuhat ning hiljem haavadesse ja kiiritustõppe 340 tuhat inimest.
Lääne-Euroopas 1939-1940 hästi toiminud sakslaste
välksõja taktika kukkus sõjas NSV Liiduga
läbi. Sõda “barbaarse” NSV Liiduga erines tunduvalt sõjategevusest Lääne-Euroopas:
Venemaa territooriumi suurus
venitas välja rinde;
korralikud
teed puudusid;
põletatud maa taktika kasutamisega hävitasid venelased tööstusettevõtteid, mis oleks võinud
kasu tuua Saksa sõjaväe varustamiseks;
sakslastel puudus spetsiaalne varustus “
vene külmaga” võitlemiseks;
NSV Liidu pool
sõdis vahendeid valimata (hoolimatus inimkaotustest; NKVD üksused
takistasid omade taganemist tulega, aktiivne
partisanisõda jne).
Saksamaa probleemid:
Saksamaal
polnud inim- ja majanduslikke ressursse pidamaks pikalevenivat sõda. Suurim
puudus oli naftast (ainus võimalus seda saada oli Rumeeniast); katsed tungida Bakuu ja
Kaukaasia naftaväljadeni ebaõnnestusid.
Saksamaa
liitlaste nõrkus: Itaalia majanduslik ja sõjaline tase oli nõrk ja nii tuli Hitleril oma
liitlast pidevalt toetada; ka Jaapani sõjalis-tööstuslik potentsiaal jäi Saksamaast tunduvalt
maha.
USA sekkumine sõtta andis liitlaste käsutusse tohutud majanduslikud ressursid: USA suutis
majanduslikult ja sõjaliselt toetada ka oma Euroopa liitlaseid (näiteks lend-lease`ga antav abi
Suurbritanniale ja NSV Liidule).
Liitlasvägede (Inglismaa ja USA)
strateegilise pommitamisega suudeti purustada tuntav osa
Saksa sõjatööstusest ja transpordist ning tekitada sakslastes kaotusmeeleolusid. Sakslaste poolt
okupeeritud aladel alanud
vastupanuliikumine (
partisanivõitlus, sabotaaž, ülestõusud,
sakslaste vastane propaganda jne) sidus Saksa vägesid ning tekitas suuri materiaalseid- ja
inimkaotuseid.
Saksamaa
ebaõnnestunud poliitika vallutatud aladel: massiliste repressioonide (nt juutide
vastane holokaust, slaavi rahvaste represseerimine jne) kasutamisega häälestati enese vastu ka
need, keda oleks saanud kasutada kommunismivastasel võitlusel.
Holokaust:
Adolf Hitler ja tema juhitud natsionaalsotsialistid käsitasid juute ühe Saksa rahva põhivaenlasena.
Pärast Hitleri võimuletulekut 1933. aastal algas Saksamaal riiklikult organiseeritud juutidevastane
vägivald. Mitme seadusega piirati juutide kodanikuõigusi, neil keelati astuda riigiteenistusse ning
piirati nende võimalusi osaleda ühiskondlikus ja majanduselus. Natsionaalsotsialistid pidasid juudiks
igaüht, kelles oli juudi verd. Juudina kohtlemiseks piisas ka sellest, kui üks vanavanematest oli juut.
Algas juutide väljarändamine Saksamaalt, kuid seda takistas nii rahapuudus kui ka teiste riikide
soovimatus vastu võtta suurel hulgal juudi pagulasi. Saksamaa survel ja eeskujul piirati juutide õigusi
ka Saksamaa autoritaarsetes liitlasriikides Itaalias, Ungaris, Rumeenias jm. Juutide massiline
mõrvamine algas teise maailmasõja ajal ja eriti pärast sõja algust NSV Liidu vastu.
Holokausti käigus
hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald
Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi)
kuni 6,2 miljonini. Suuremad koonduslaagrid olid
Oswiecimi (Auschwitzi), Maidaneki, Treblinka, Buchenwald jt
.https://et.wikipedia.org/wiki/Holokaust
Teises maailmasõjas
kannatasid ka mustlased, poolakad, ukrainlased, valgevenelased ja
venelased jt rahvad.
Ida-Euroopa rahvaid pidas Hitler üldse alaväärtuslikuks.
Genaraalplaan „Ost“ nägi ette asustada
ümber enam kui 30 miljonit venelast ja teistest rahvustest inimesi, et saada vaba maad sakslastest
asunikele. Rahvaste ümberasustamist ei kavandatud mitte ainult Ida-Euroopas – nii oli olemas ka kava
viia osa hollandlasi Ukrainasse.
Siiski mõistab enamik teadlasi holokausti all üksnes teise maailmasõja ajal juutide vastu toime
pandud genotsiidi; laiemas mõistes on holokaust igasugune genotsiid.
Teise maailmasõja tulemused:
1. 8.mail Euroopas Saksamaa ja
2.septembril 1945 Aasias Jaapani kapitulatsiooniga lõppenud
Teises maailmasõjas
hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, haavata sai 35 miljonit ning
ligikaudu 3 miljonit inimest jäi teadmata kadunuks.
2. Sõja
ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holokaust,
strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne).
3. Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile.
4.
Kiirenes teaduslik-tehniline areng.
5.
Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike
(nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel.
6.
USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku
läänemaailma liidriks.
7. Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele
loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste
Organisatsioon), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36).
8. Tekkis NSV Liidust sõltuvate
kommunistlike riikide süsteem Ida-Euroopas.
9.
Nõrgenesid koloniaalimpeeriumid (nt Prantsusmaa, Suurbritannia, Holland jt), mis
võimaldas nende asumaadel alustada võitlust iseseisvuse eest.
10.
Kujunes välja külm sõda USA juhitud demokraatlike lääneriikide ja Moskva juhitud
kommunistliku Idabloki vahel.
Nürnbergi kohtuprotsess toimus 20. november 1945 – 1. oktoober 1946. Süüdistus vallutussõdade
pidamises ja sõjaroimades ning inimsusevastastes kuritegudes esitati 24 inimesele. 12-le määrati
surmanuhtlus, 3-le eluaegne vangistus
Neutraalsed riigid II maailmasõjas:
Kordamisküsimused:
1. II maailmasõja põhjused
2. II maailmasõja tulemused
3. Saksamaa suhted:
NSV Liiduga
Itaaliaga
Jaapaniga
4. Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine (kes osalesid, mida otsustati)
Atlandi Harta
Teherani konverents
Jalta konverents
Potsdami konverents
5. Holokaust
6. Nürnbergi kohtuprotsess
7. Sõjaplaanid
8. Mõisted: Kummaline sõda, Jätkusõda, lend-lease`i, partisan, Suur isamaasõda, mõjusfäär,
koonduslaagrid, revanšismi, kapituleeruma,
Kõik kommentaarid