Teine maailmasõda konspekt (0)

Teine maailmasõda 1. september 1939- 2. september 1945 Vaata ka: https://www.slideshare.net/uhisgum/teine-maailmasda-6795626 http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Teine-maailmas%C3%B5da.pptx Teise maailmasõja põhjused: 1. Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja  tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi. 2. Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt Itaalia agressioon Etioopia  ja Albaania vastu; Jaapani agressioon Hiina vastu jne) 3. Lääneriikide lepituspoliitika (nt mittereageerimine Saksamaa poolsele Versailles`i  rahulepingu rikkumisele; Müncheni kokkulepe) suurendas Saksamaa agressiivsust. 4. MRP sõlmimine 23.august 1939, millega NSV Liit ja Saksamaa jagasid mõjusfäärid  (vallutatavad alad) Ida-Euroopas ning lepiti kokku Poola likvideerimine. 5. Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee.
6. NSV Liidu soov levitada kommunismi ning taastada impeerium oma endises ulatuses. Saksamaa ja tema liitlased: Saksamaa ja Nõukogude Liit. Alates 1939 augustist  (MRP) kuni Saksamaa poolse kallaletungini 
NSV Liidule 22.juunil 1941 võib neid kahte riiki pidada liitlasteks (nt Poola vallutamisel), kuigi otsest
sõjalist liitu ei sõlmitud. Samas ei kuulutanud lääneriigid 1939 septembris Stalinile sõda, lootes 
arvatavasti varsti puhkevale Saksa-Nõukogude sõjale.  Saksamaa ja Itaalia. 1930.aastate teisel poolel alanud Itaalia ja Saksamaa koostöö viis nende vahel 
nn Teraspakti sõlmimiseni 1939 mais. Sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist  sõjategevuses
toetama. Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939, kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri
liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940 kevadel ja suvel 
läänerindel Prantsusmaa ja Suurbritannia vastu, kuulutas ka Itaalia Prantsusmaale sõja (kuigi sõjalist 
tähtsust see enam ei omanud).  Saksamaa ja Jaapan. Ühised huvid viisid Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahelise Kolmikpakti 
sõlmimisele 1940 septembris. Leppega kohustuti üksteist toetama juhul, kui neid ründab mõni 
suurriik (kedagi konkreetselt nimetamata), kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Pakti üks 
peamisi eesmärke oli hoida USA Teisest maailmasõjast eemal. Samas oli see oluline ka Saksamaale, 
saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu NSV Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941 sõtta ei 
astunud). Saksamaa ja väikeriigid.  Kolmikpaktiga liitus aja jooksul ka teisi riike: Slovakkia (mis oli tekkinud 
seoses Tšehhoslovakkia likvideerimisega ning oli Saksamaast sõltuvuses nukuriik), Ungari, 
Rumeenia ja Bulgaaria. Väikeriigid ühinesid Kolmikpaktiga peamiselt hirmust Moskva ees. 
Rumeeniat tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi NSV Liidule kaotatud Bessaraabia.  1941 suvel liitus sõjaga NSV Liidu vastu ka Soome (1941-1944 nn Jätkusõda), saamaks revanš 
kaotuse eest Talvesõjas 1939-1940 (Jätkusõtta astumise provotseeris NSVL, kes Soome territooriumit 
esimesena pommitas).


Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine: Inglismaa + USA + NSV Liit Teise maailmasõja alguses moodustasid Hitleri vastase koalitsiooni tuumiku Suurbritannia koos 
oma asumaade ja dominioonidega ning Prantsusmaa. Samas aktiivset sõjategevust Saksamaa vastu
kuni 1940 kevadeni ei arendatud (peeti nn Kummalist sõda).  Põhjused: 1. lääneriikide lootus Saksamaaga siiski kokkuleppele jõuda  
2. teisalt kardeti NSV Liidu otsest sekkumist Saksamaa poolel, sest aastatel 1939-1941 võib neid kahte siiski pidada liitlasteks.  1940 suvel sundis Saksamaa pärast edukat välksõda Lääne-Euroopas Prantsusmaa kapituleeruma 
ja sõjategevuses Saksamaa vastu jäid osalema vaid Inglismaale evakueeruda suutnud prantsuse 
üksused kindral de Gauelle juhtimisel.  1940-1941 toimus peamine võitlus Inglismaa ja Saksamaa vahel. Hitleri sõjaplaan Suurbritannia 
vastu kandis nimetust „Merelõvi“. Sõjategesvus kandus Mandri-Euroopast peamiselt merele, 
õhuvõitlusele ning kolooniatesse.  Kuigi USA veel avalikult sõjategevusse ei sekkunud, tihenes tema koostöö Inglismaaga ning seisnes 
eelkõige nn lend-lease`is (tööstustoodete, toiduainete ja relvade tarnimine tasuta või võlgu USA 
liitlastele, nimetus tuleb USA Kongressis vastu võetud seaduse kohaselt, millega volitati presidenti 
andma ainelist abi igale riigile, kelle toetamine näis presidendile oluline USA kaitsmise seisukohalt). 
USA tunnetas küll Saksamaa ja Jaapani ohtlikuse kasvu, kuid avaliku arvamuse sunnil oldi siiski 
otsesest sõjategevusest eemal.  Detsembris 1941 ründas Jaapani USA Vaikse ookeani tähtsaimat sõjaväebaasi Pearl Harbour`i  ja 
USA sekkus sõjategevusse. 1941.aasta 22.juunist alustas Saksamaa sõjategevust NSV Liidu vastu. Hitleri sõjaplaan NSV Liidu 
vallutamiseks kandis nimetust „Barbarossa“. Endistest liitlastest olid saanud seoses Saksamaa 
kallaletungiga vaenlased. Tõenäoliselt ennetati sellega venelaste rünnakut paari nädala jagu, sest ka 
Nõukogude Liidus oli välja töötatud strateegiline plaan nimega „Groza“ sõja korral Saksamaa ja ta 
liitlastega. Lõppeesmärk oli Euroopa vallutamine.  See sündmus viis ka suhete paranemiseni lääneriikide ning NSVL vahel.  1. Atlandi Harta.  Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja 
Suurbritannia (peaminister W.Churchill) poolt 1941 augustis sõlmitud Atlandi harta (sõlmiti Atlandi 
ookeanil sõjalaeva pardal).  Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted.   Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning   tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus.  Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu 
senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu).  2. Konverentsid    .  


Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja 
Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud 
tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis. 1. Teherani konverent: 1943 lõpus toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid  Churchill, Stalin ja Roosevelt   Otsustati pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias   NSVL'i sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast    NSVL kohustus peale Saksamaa purustamist kuulutama sõja Jaapanile  Lepiti kokku Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes  USA ja SB tunnustasid NSVL 1941.a piire – st Baltimaad sattusid uuesti NSVL 
võimu alla 2. Jalta konverents: 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents,  kust võtsid taas osa Stalin,  Churchill ja Roosevelt.  Kooskõlastati Saksamaa purustamine “ ning sõjajärgne maailmakorraldus ”   Vormistati lõplikult sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel  Määrati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht (1945 
San Francisco) - - 24. okt 1945 jõustus ÜRO harta (põhikiri) 3. Potsdami konverents: Potsdami konverents toimus 1945. aasta 17. juulist 2. augustini  Potsdamis Cecilienhofis osalesid USA, SB ja NSVL esindajad (Harry Truman,  Jossif Stalin ja
Winston Churchill ning hiljem värske peaminister Clement Attlee)   Arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi   määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete 
liitlaste kontrollimiseks,   saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla   esitasid Jaapanile ultimaatumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. Teise maailmasõja sõjategevus 1939-1942: 1.septembril 1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat (sks k Blitzkrieg; suurte motoriseeritud 
üksuste kasutamine, mida õhust toetas lennuvägi ning jalaväe ülesandeks oli ümberpiiratud vaenlaste 
vastupanukollete hävitamine) kasutades Poolat.  17.septembril tegi sama NSV Liit ning kuu lõpuks oli poolakate vastupanu murtud.  Kuigi Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja (3.sept), siis reaalset sõjategevust ei 
toimunud (nn Kummaline sõda ; sks k Sitzkrieg; 1939 sept – 1940 mai).  Aprillis 1940 vallutasid Saksa väed Taani ja alustasid Norra vallutamist. Rootsi oli neutraalne riik. 10.mail 1940 lõpetasid sakslased lääneriikide Kummalise sõja ja alustasid sissetungi Hollandisse, 
Belgiasse ja Prantsusmaale. Kirde-Prantsusmaal  (Dunkerque´i piirkond) ümberpiiratud Briti ja osa 
Prantsuse üksused (üle 340 tuhande mehe) evakueeriti suure päästeoperatsiooni käigus Inglismaale. 
Charles de Gauelle juhtimisel loodi Inglismaale evakueeritud Prantsuse üksustest vastupanuliikumine 
Vaba Prantsusmaa.  Prantsuse valitsus kapituleerus 22.juunil 1940    Riigi põhja- ja lääneosa okupeeriti Saksa vägede poolt. 


 Okupeerimata Prantsusmaa (nn Vichy Prantsusmaa) juhiks oli marssal P.Petain, kes tegi 
sakslastega koostööd.  Samal ajal viis NSV Liit omalt poolt lõpule MRP lepingu - juunis 1940 okupeeris NSV Liit Eesti, 
Läti, Leedu ja vallutati Rumeenialt Bessaraabia ning Põhja-Bukoviina ning annekteeriti (e vägivaldselt
liideti) need alad oma koosseisu. 1941. a 22. juunil tungib Saksamaa kallale Nõukogude Liidule vastavalt plaanile “Barbarossa”.  Sügisel vallutatakse Baltikum, Valgevene, suur osa Ukrainast  Detsembris jõutakse Moskvast 25-30 km kaugusele, algavad lahingud Moskva pärast, kus 
esimest korda pannakse sakslaste pealetund seisma  Leningradi Leningrad sattus piiramisrõngasse 1941. aasta septembris.  Leningradi blokaad - oli Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. 
Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. See oli Teise maailmasõja üks 
kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest[ 1942. aastaks olid Saksamaa ja tema liitlased vallutanud järgmised alad:  Euroopas Poola (1939); Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa  (1940); Jugoslaavia, Kreeka (1941); sakslased olid võitluses NSV Liidu vastu jõudnud kuni 
Volga jõeni ja Kaukaasiani.    Aafrikas üritasid Saksa ja Itaalia üksused vallutada Egiptust ja saada oma kontrolli alla  Suessi kanal.  Aasias ja Okeaanias Jaapan oli hõivanud briti valdused (Hongkong, Malaisia, Singapur, 
Birma); jaapanlaste poolt oli üle võetud Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad (Vietnam, Laos, 
Kambodža); vallutatud Hollandi Indoneesia; USA-lt Filipiinid; enamus Vaikse ookeani 
saarestikke ning ohustati juba Briti Indiat ja Austraaliat. Murrang Teises maailmasõjas 1942-1943 saabus sõjategevusse pööre, kus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaõnn kadus ning edukat 
vastupealetungi alustasid Hitleri-vastase koalitsiooni väed.  Tähtsamad lahingud:  El-Alameini lahing (1942 Põhja-Afrikas Egiptus). Britid lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed 
ning sundisid neid 1943 Põhja-Aafrikast lahkuma. See võimaldas liitlastel viia 
lahingutegevuse üle Itaaliasse ja viis lõppkokkuvõttes Mussolini kukutamiseni ning Itaalia 
sõjast väljaastumiseni (Saksamaa okupeeris seepeale Põhja- ja Kesk-Itaalia ning rinne jäi 
Itaalias sisuliselt  kuni 1945 alguseni pidama.     Midway merelahing
(1942 Vaiksel ookeanil Midway atolli lähedal) USA merevägi purustas suurema osa 
Jaapani lennukikandjaid. See võimaldas haarata ameeriklastel enese kätte initsiatiiv õhus 
ning alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte 
lauspommitamist.  Stalingradi lahing (1942-1943 vahetusel). Lõppes sakslaste edukas pealetung idarindel. 
Saksa väekoondis Stalingradi all piirati sisse ja purustati; ligikaudu 130 000 meest langes 
vangi. Algas NSVL vägede pealetung idarinde kõikides lõikudes ning sakslased alustasid 
taganemist.  Kurski lahing (1943) Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus üritati võtta 
Kurski piirkonnas kotti sinna koondatud nõukogude väegruppi.


 Teise rinde avamine. Põhja-Prantsusmaal Normandias 6.juunil 1944 toimus Liitlasvägede 
(britid, prantslased, poolakad ja USA ning teiste riikide üksused) maabumine (D.Eisenhoweri 
juhtimisel), mis sundis sakslasi suve lõpuks Prantsuse ja Belgia alad loovutama ja 
keskenduma oma piiride kaitsmisele. Hitler oli sunnitud tooma idarindelt lisavägesid, mis 
kergendas nõukogude pealetungi. Operatsioon kandis nimetust „Overlord“.  Aatompommi-rünnakud Hiroshima (6.aug) ja Nagasaki vastu (9.aug 1945) USA tahtis 
rünnakuga vältida dessandiga kaasnevaid suuri inimkaotuseid ja hirmutada ning kiirendada 
Jaapani kapituleerumist. Rünnaku tagajärjel hukkus Hiroshimas 70 tuhat ning Nagasakis 30 
tuhat ning hiljem haavadesse ja kiiritustõppe 340 tuhat inimest. Lääne-Euroopas 1939-1940 hästi toiminud sakslaste välksõja taktika kukkus sõjas NSV Liiduga 
läbi. Sõda “barbaarse” NSV Liiduga erines tunduvalt sõjategevusest Lääne-Euroopas:   Venemaa territooriumi suurus venitas välja rinde;   korralikud teed puudusid;   põletatud maa taktika kasutamisega hävitasid venelased tööstusettevõtteid, mis oleks võinud
kasu tuua Saksa sõjaväe varustamiseks;   sakslastel puudus spetsiaalne varustus “vene külmaga” võitlemiseks;   NSV Liidu pool sõdis vahendeid valimata (hoolimatus inimkaotustest; NKVD üksused 
takistasid omade taganemist tulega, aktiivne partisanisõda jne). Saksamaa probleemid:  Saksamaal polnud inim- ja majanduslikke ressursse pidamaks pikalevenivat sõda. Suurim 
puudus oli naftast (ainus võimalus seda saada oli Rumeeniast); katsed tungida Bakuu ja 
Kaukaasia naftaväljadeni ebaõnnestusid.  Saksamaa liitlaste nõrkus: Itaalia majanduslik ja sõjaline tase oli nõrk ja nii tuli Hitleril oma 
liitlast pidevalt toetada; ka Jaapani sõjalis-tööstuslik potentsiaal jäi Saksamaast tunduvalt 
maha.  USA sekkumine sõtta andis liitlaste käsutusse tohutud majanduslikud ressursid: USA suutis 
majanduslikult ja sõjaliselt toetada ka oma Euroopa liitlaseid (näiteks lend-lease`ga antav abi 
Suurbritanniale ja NSV Liidule).  Liitlasvägede (Inglismaa ja USA) strateegilise pommitamisega suudeti purustada tuntav osa 
Saksa sõjatööstusest ja transpordist ning tekitada sakslastes kaotusmeeleolusid. Sakslaste poolt
okupeeritud aladel alanud vastupanuliikumine (partisanivõitlus, sabotaaž, ülestõusud, 
sakslaste vastane propaganda jne) sidus Saksa vägesid ning tekitas suuri materiaalseid- ja 
inimkaotuseid.  Saksamaa ebaõnnestunud poliitika vallutatud aladel: massiliste repressioonide (nt juutide 
vastane holokaust, slaavi rahvaste represseerimine jne) kasutamisega häälestati enese vastu ka 
need, keda oleks saanud kasutada kommunismivastasel võitlusel. Holokaust: Adolf Hitler ja tema juhitud natsionaalsotsialistid käsitasid juute ühe Saksa rahva põhivaenlasena. 
Pärast Hitleri võimuletulekut 1933. aastal algas Saksamaal riiklikult organiseeritud juutidevastane 
vägivald. Mitme seadusega piirati juutide kodanikuõigusi, neil keelati astuda riigiteenistusse ning 
piirati nende võimalusi osaleda ühiskondlikus ja majanduselus. Natsionaalsotsialistid pidasid juudiks 
igaüht, kelles oli juudi verd. Juudina kohtlemiseks piisas ka sellest, kui üks vanavanematest oli juut. Algas juutide väljarändamine Saksamaalt, kuid seda takistas nii rahapuudus kui ka teiste riikide 
soovimatus vastu võtta suurel hulgal juudi pagulasi. Saksamaa survel ja eeskujul piirati juutide õigusi 


ka Saksamaa autoritaarsetes liitlasriikides Itaalias, Ungaris, Rumeenias jm. Juutide massiline 
mõrvamine algas teise maailmasõja ajal ja eriti pärast sõja algust NSV Liidu vastu. Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald
Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini. Suuremad koonduslaagrid olid 
Oswiecimi (Auschwitzi), Maidaneki, Treblinka, Buchenwald 
jt.https://et.wikipedia.org/wiki/Holokaust Teises maailmasõjas kannatasid ka mustlased, poolakad, ukrainlased, valgevenelased ja 
venelased jt rahvad.  Ida-Euroopa rahvaid pidas Hitler üldse alaväärtuslikuks. Genaraalplaan „Ost“ nägi ette asustada 
ümber enam kui 30 miljonit venelast ja teistest rahvustest inimesi, et saada vaba maad sakslastest 
asunikele. Rahvaste ümberasustamist ei kavandatud mitte ainult Ida-Euroopas – nii oli olemas ka kava
viia osa hollandlasi Ukrainasse. Siiski mõistab enamik teadlasi holokausti all üksnes teise maailmasõja ajal juutide vastu toime 
pandud genotsiidi; laiemas mõistes on holokaust igasugune genotsiid. Teise maailmasõja tulemused: 1. 8.mail Euroopas Saksamaa ja 2.septembril 1945 Aasias Jaapani kapitulatsiooniga lõppenud  Teises maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, haavata sai 35 miljonit ning 
ligikaudu 3 miljonit inimest jäi teadmata kadunuks. 2. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holokaust,  strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). 3. Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile.
4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng.
5. Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike  (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. 6. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku  läänemaailma liidriks. 7. Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste  Organisatsioon), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36). 8. Tekkis NSV Liidust sõltuvate kommunistlike riikide süsteem Ida-Euroopas.
9. Nõrgenesid koloniaalimpeeriumid (nt Prantsusmaa, Suurbritannia, Holland jt), mis  võimaldas nende asumaadel alustada võitlust iseseisvuse eest. 10. Kujunes välja külm sõda USA juhitud demokraatlike lääneriikide ja Moskva juhitud  kommunistliku Idabloki vahel. Nürnbergi kohtuprotsess toimus 20. november 1945 – 1. oktoober 1946. Süüdistus vallutussõdade 
pidamises ja sõjaroimades ning inimsusevastastes kuritegudes esitati 24 inimesele. 12-le määrati 
surmanuhtlus, 3-le eluaegne vangistus  Neutraalsed riigid II maailmasõjas: Kordamisküsimused: 1. II maailmasõja põhjused
2. II maailmasõja tulemused


3. Saksamaa suhted:  NSV Liiduga  Itaaliaga  Jaapaniga 4. Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine (kes osalesid, mida otsustati)  Atlandi Harta  Teherani konverents  Jalta konverents  Potsdami konverents 5. Holokaust
6. Nürnbergi kohtuprotsess
7. Sõjaplaanid
8. Mõisted: Kummaline sõda, Jätkusõda, lend-lease`i, partisan, Suur isamaasõda, mõjusfäär,  koonduslaagrid, revanšismi, kapituleeruma,