TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 (0)

Q: Kui Nõukogude armees?

Vastus leiad õppematerjalist: TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

Q: Millised olid Eesti inimkaotused Teises maailmasõjas?

Vastus leiad õppematerjalist: TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui Nõukogude armees?
Millised olid Eesti inimkaotused Teises maailmasõjas?

17
V. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945:
Teise maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia:
Aasta
Olulisemad sündmused
1935

Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht.
Inglise-Saksa mereväeleppega alustati laevastiku taasloomist Saksamaal.

1936

Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni.

1938

11.märts – Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria Anschluss .
29.september – Müncheni konverents ; Tšehhoslovakkia loovutas Sudeedimaa .

1939

Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale; Tšehhoslovakkia likvideerimine.
Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel.
23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine.
1.september – Saksamaa ründas Poolat; Teise maailmasõja algus.
3.september – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale; Kummalise sõja algus.
28.september – Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga.
30.november – Talvesõja algus Soome ja NSV Liidu vahel.

1940

Aprill – Saksamaa alustas Taani ja Norra vallutamist.
10.mai – Saksamaa alustas pealetungi läänerindel; Kummalise sõja lõpp.
14.juuni – NSV Liit alustas Eesti okupeerimist.
21.juuni – Nõukogude vägede juhtimisel toimus Eestis nn Juunipööre .
22.juuni – Prantsusmaa kapituleerumine .
6.august – Eesti inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu.
Kolmikpakti sõlmimine Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel.

1941

22.juuni – Saksamaa kallaletung NSV Liidule.
14.august – Atlandi harta sõlmimine USA ja Suurbritannia vahel.
Saksa okupatsiooni algus Eestis.
7.detsember – Jaapan ründas Pearl Harbour`i; USA astus Teise maailmasõtta.
Detsember – Moskva lahinguga peatati ajutiselt Saksamaa pealetung idarindel.

1942

4.-7.juuni – Midway merelahing USA ja Jaapani vägede vahel.
23.oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses.
21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar).

1943

4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane pealetungikatse idarindel.
November-detsember – liitlaste Teherani konverents.

1944

6.juuni – Normandia dessandiga avati teine rinne Prantsusmaal.
18.september – astus ametisse Otto Tiefi valitsus; ebaõnnestunud katse taastada Eesti iseseisvus.
November – Nõukogude väed vallutasid viimase vastupanukolde Saaremaal.

1945

Veebruar – liitlaste Jalta (Krimmi) konverents.
30.aprill – Hitler sooritas enesetapu ümberpiiratud Berliinis.
8.mai – Saksamaa kapituleerumine; Teise maailmasõja lõpp Euroopas.
Juuli-august – liitlaste Potsdami konverents.
USA aatompommirünnakud Hiroshima (6.august) ja Nagasaki (9.august) linnadele.
2.september – Jaapani kapituleerumine; Teise maailmasõja lõpp.

Rahvusvahelised sündmused Teise maailmasõja eel:

Saksamaa agressiivsuse kasv ja Austria Anschluss:
Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 tõi enesega kaasa ka riigi välispoliitika märgatavalt agressiivsemaks muutumise. Rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele – Wehrmacht`ile, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud tsooni (1936).
Hitleri esimeseks ohvriks sai naaberriik Austria, kes oli taotlenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel 1918, aga siis keelasid lääneriigid selle Versailles `i rahuleppega. Hitler, kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondamist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei. Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Ootamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11.märts 1938). Seejärel teostatud uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud . Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930.aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa ka sellele, et Itaalia oli loobunud oma senisest poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda Teiseks maailmasõjaks.

Müncheni konverents ja Tšehhoslovakkia likvideerimine:
Kriisi põhjuseks olid Saksamaa nõuded Tšehhoslovakkias elavate sudeedisakslastest vähemusrahvuse autonoomia laiendamiseks ning hiljem nõuded nendega asustatud alade liitmiseks Saksamaaga. Tšehhoslovakkia oli valmis oma iseseisvust kaitsma (surusid nt maha sudeedisakslaste mässukatse); samuti loodeti lääneriikide sekkumisele. Saksamaa omakorda ähvardas nõudmiste mittetäitmise korral alustada sõda. Probleemi lahendamiseks kutsuti Itaalia eestvedamisel 29.septembril 1938 kokku Müncheni konverents, kus osalesid Itaalia (B. Mussolini ), Saksamaa (A.Hitler), Suurbritannia (N. Chamberlain ), Prantsusmaa (E.Daladier). Lääneriigid olid võimaliku sõja kartuses nõus Saksamaale järele andma. Sellega loodeti Saksamaa maha rahustada. Samas soosis see Saksamaad esitama edasisi nõudmisi oma naabritele. Tšehhoslovakkia esindajaid kohale ei kutsutud ning hiljem olid need sunnitud lääneriikide survel sakslastele järele andma. Tegemist oli ka Locarno lepingu rikkumisega, mille järgi pidi Prantsusmaa olema Tšehhoslovakkia piiride garandiks. Müncheni sobingut on peetud ka Teise maailmasõja puhkemisele otseselt kaasa aidanud faktoriks. Tšehhoslovakkia lõplik likvideerimine viidi lõpule 1939 kevadel, kui suurem osa esialgu alles jäänud territooriumist (Böömi- ja Määrimaa) liideti Saksamaaga. Ülejäänust moodustati Slovakkia nukuriik või anti pisemaid alasid teistele naabritele (Poolale, Ungarile).

Klaipeda liitmine Saksamaaga:
Klaipeda e Memeli piirkond oli ajutiselt Saksamaast eraldatud I maailmasõja järel. Leedu, kes kasutas ära sisesegadusi Saksamaal ja Ruhri kriisi (1923-1924), liitis Klaipeda piirkonna oma riigiga 1923. Natsid hakkasid võimule pääsedes taas tungivalt nõudma nende endiste Saksamaa alade taasliitmist, mis Versailles`i leppega olid riigist eraldatud. Sõjalise rünnaku kartuses loovutas Leedu 1939 märtsis Klaipeda piirkonna Saksamaale.

Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine:
1939 kevadel alustas Saksamaa uut väljapressimiskampaaniat nüüd juba Poola vastu, nõudes viimaselt nn Poola koridori (mis oleks võimaldanud Saksamaal maismaaühendus saada oma Ida- Preisimaa aladega) ja nõusolekut Danzigi ühendamiseks (eraldatud Saksamaast Versailles`i rahuleppega; vabalinna staatuses ). Nähes Saksamaa järeleandmatust edasiste nõudmiste esitamisel, alustasid lääneriigid (Prantsusmaa ja Inglismaa) läbirääkimisi NSV Liiduga Saksamaa võimalikuks ohjeldamiseks. NSVL hakkas läbirääkimisi kasutama väljapressimiseks, nõudes lääneriikidelt nõusolekut nõukogude vägede sisseviimiseks Baltikumi, Poolasse ja Rumeeniasse. Samal ajal pidas NSVL ka salajasi kontakte Saksamaaga. Sarnased huvid (soov ajada agressiivset välispoliitikat) ja olud (diktatuur) viisidki Saksamaa ja NSVL kokkuleppe sõlmimiseni Saksa välisministri J.von Ribbentropi ja välisasjade rahvakomissari V.Molotovi vahel Moskvas 23.augustil 1939.
Leppe avalik pool käsitles mittekallaletungi lepet kahe riigi vahel ja majandusalast koostööd (eeskätt tooraine ja kütuse ostmist Saksamaa poolt, mida oli vaja sõdimiseks Läänes 1939-1940) ja salajase poolega jagati mõjusfäärid Ida-Euroopas (Saksamaale Lääne-Poola ja esialgu ka Leedu; NSV Liidule Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia; hiljem ka Leedu) ning lepiti kokku septembris alustatava Poola riigi likvideerimise suhtes.
Hitler vajas lepingut alustamaks “suurt sõda” Lääne-Euroopas (plaanid selleks olid koostatud juba 1937), ent selleks vajas ta aga seljataguse kindlustamist ( I maailmasõja ajal kogetu e kahel rindel sõdimise tulemus oli Saksamaale juba tuttav).
Stalinile polnud lääneriikidele surve avaldamine kasu toonud ning suhete parandamine Saksamaaga võimaldas tal hõivata Vene impeeriumi lagunemisel kaotsi läinud alad. MRP sõlmimine pani otsese aluse ka II maailmasõja puhkemisele.

Teine maailmasõda 1939-1945:

Teise maailmasõja põhjused:

Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi.
Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt Itaalia agressioon Etioopia ja Albaania vastu; Jaapani agressioon Hiina vastu jne).
Lääneriikide lepituspoliitika (nt mittereageerimine Saksamaa poolsele Versailles`i rahulepingu rikkumisele; Müncheni kokkulepe) suurendas Saksamaa agressiivsust.
MRP sõlmimine 23.august 1939, millega NSV Liit ja Saksamaa jagasid mõjusfäärid (vallutatavad alad) Ida-Euroopas ning lepiti kokku Poola likvideerimine.
Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee.
NSV Liidu soov levitada kommunismi ning taastada impeerium oma endises ulatuses.

Saksamaa ja tema liitlased:
Alates 1939 augustist (MRP) kuni Saksamaa poolse kallaletungini NSV Liidule 22.juunil 1941 võib neid kahte riiki pidada liitlasteks (nt Poola vallutamisel), kuigi otsest sõjalist liitu ei sõlmitud. Samas ei kuulutanud lääneriigid 1939 septembris Stalinile sõda, lootes arvatavasti varsti puhkevale Saksa-Nõukogude sõjale. 1930.aastate teisel poolel alanud Itaalia ja Saksamaa koostöö viis nende vahel nn Teraspakti sõlmimiseni 1939 mais. Sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama . Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939, kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940 kevadel ja suvel läänerindel Prantsusmaa ja Suurbritannia vastu, kuulutas ka Itaalia Prantsusmaale sõja (kuigi sõjalist tähtsust see enam ei omanud). Ühised huvid viisid Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahelise Kolmikpakti sõlmimisele 1940 septembris. Leppega kohustuti üksteist toetama juhul, kui neid ründab mõni suurriik (kedagi konkreetselt nimetamata), kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Pakti üks peamisi eesmärke oli hoida USA Teisest maailmasõjast eemal. Samas oli see oluline ka Saksamaale, saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu NSV Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941 sõtta ei astunud).
Kolmikpaktiga liitus aja jooksul ka teisi riike: Slovakkia (mis oli tekkinud seoses Tšehhoslovakkia likvideerimisega ning oli Saksamaast sõltuvuses nukuriik), Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Väikeriigid ühinesid Kolmikpaktiga peamiselt hirmust Moskva ees. Rumeeniat tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi NSV Liidule kaotatud Bessaraabia. 1941 suvel liitus sõjaga NSV Liidu vastu ka Soome (1941-1944 nn Jätkusõda), saamaks revanš kaotuse eest Talvesõjas 1939-1940 (Jätkusõtta astumise provotseeris NSVL, kes Soome territooriumit esimesena pommitas).

Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine:
Teise maailmasõja alguses moodustasid Hitleri vastase koalitsiooni tuumiku Suurbritannia koos oma asumaade ja dominioonidega ning Prantsusmaa. Samas aktiivset sõjategevust Saksamaa vastu ei kuni 1940 kevadeni ei arendatud (peeti nn Kummalist sõda). Seda tingis osalt lääneriikide lootus Saksamaaga siiski kokkuleppele jõuda ja teisalt kardeti NSV Liidu otsest sekkumist Saksamaa poolel, sest aastatel 1939-1941 võib neid kahte siiski pidada liitlasteks. 1940 suvel sundis Saksamaa pärast edukat välksõda Lääne-Euroopas Prantsusmaa kapituleeruma ja sõjategevuses Saksamaa vastu jäid osalema vaid Inglismaale evakueeruda suutnud prantsuse üksused kindral de Gauelle juhtimisel. 1940-1941 toimus peamine võitlus Inglismaa ja Saksamaa vahel, kandudes Mandri-Euroopast peamiselt merele , õhuvõitlusele ning kolooniatesse. Kuigi USA veel avalikult sõjategevusse ei sekkunud, tihenes tema koostöö Inglismaaga ning seisnes eelkõige nn lend- lease `is (tööstustoodete, toiduainete ja relvade tarnimine tasuta või võlgu USA liitlastele ). USA adus küll Saksamaa ja Jaapani ohtlikuse kasvu, kuid avaliku arvamuse sunnil oldi kuni Jaapani kallaletungini USA Vaikse ookeani tähtsama sõjaväebaasi Pearl Harbour`i vastu 7.detsembril 1941 siiski otsesest sõjategevusest eemal. 1941.aasta 22.juunist oli sõjaga Saksamaa vastu seotud ka NSV Liit. Endistest liitlastest olid saanud seoses Saksamaa kallaletungiga vaenlased (tõenäoliselt ennetati sellega venelaste rünnakut paari nädala jagu). See sündmus viis ka suhete paranemiseni lääneriikide ning NSVL vahel (nt USA lend-lease`iga antav abi NSVL-le). Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA ( president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W. Churchill ) poolt 1941 augustis sõlmitud Atlandi harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted. Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus . Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin , kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit mitmetel kahepoolsetel kohtumistel ja kolmel Teise maailmasõja ajal toimunud tippkohtumisel Teheranis, Jaltas ja Potsdamis.

Teise maailmasõja sõjategevus 1939-1942:
1.septembril 1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat (sks k Blitzkrieg ; suurte motoriseeritud üksuste kasutamine, mida õhust toetas lennuvägi ning jalaväe ülesandeks oli ümberpiiratud vaenlaste vastupanukollete hävitamine) kasutades Poolat. 17.septembril tegi sama NSV Liit ning kuu lõpuks oli poolakate vastupanu murtud . Kuigi Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja (3.sept), siis reaalset sõjategevust ei toimunud (nn Kummaline sõda ; sks k Sitzkrieg ; 1939 sept – 1940 mai). Prantslased lootsid alanud sõjas vastu Saksa piiri ehitatud Maginot`kaitseliini tugevusele ning Saksamaa omakorda Sigfriedi liinile. Samal ajal surus NSV Liit sõjaga ähvardades 1939 septembris Balti riikidele peale nn baasidelepingud, mille kohaselt paigutati Eesti, Läti ja Leedu territooriumile nõukogude väed. Soome lükkas NSV Liidu territoriaalsed nõudmised tagasi ja pidi oma iseseisvust kaitsma nn Talvesõjas (30.nov 1939-13.märts 1940).
Aprillis 1940 vallutasid Saksa väed Taani ja alustasid Norra vallutamist. 10.mail 1940 lõpetasid sakslased Kummalise sõja ja alustasid sissetungi Hollandisse, Belgiasse ja Prantsusmaale. Kirde-Prantsusmaal (Dunkerque´i piirkond) ümberpiiratud Briti ja osa Prantsuse üksused (üle 340 tuhande mehe) evakueeriti suure päästeoperatsiooni käigus Inglismaale. Charles de Gauelle juhtimisel loodi Inglismaale evakueeritud Prantsuse üksustest vastupanuliikumine Vaba Prantsusmaa. Prantsuse valitsus kapituleerus 22.juunil 1940 ning riigi põhja- ja lääneosa okupeeriti Saksa vägede poolt. Okupeerimata Prantsusmaa (nn Vichy Prantsusmaa) juhiks oli marssal P.Petain, kes tegi sakslastega koostööd. Samal ajal viis NSV Liit omalt poolt lõpule MRP lepingu. Juunis 1940 okupeeriti Eesti, Läti, Leedu ja vallutati Rumeenialt Bessaraabia ning Põhja- Bukoviina ning annekteeriti (e vägivaldselt liideti) need alad oma koosseisu.
1942.aastaks olid Saksamaa ja tema liitlased vallutanud järgmised alad:
Euroopas
Poola (1939); Taani, Norra, Holland , Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa (1940); Jugoslaavia , Kreeka (1941); sakslased olid võitluses NSV Liidu vastu jõudnud kuni Volga jõeni ja Kaukaasiani.
Aafrikas
üritasid Saksa ja Itaalia üksused vallutada Egiptust ja saada oma kontrolli alla Suessi kanal.
Aasias ja Okeaanias
Jaapan oli hõivanud briti valdused (Hongkong, Malaisia , Singapur, Birma ); jaapanlaste poolt oli üle võetud Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad (Vietnam, Laos, Kambodža); vallutatud Hollandi Indoneesia; USA-lt Filipiinid ; enamus Vaikse ookeani saarestikke ning ohustati juba Briti Indiat ja Austraaliat.

Murrang Teises maailmasõjas:
1942-1943 saabus sõjategevusse pööre, kus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaõnn kadus ning edukat vastupealetungi alustasid Hitleri-vastase koalitsiooni väed.
Lahingu koht ja aeg
Tähtsus
El-Alameini lahing (1942 Põhja- Afrikas Egiptus)
Britid lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943 Põhja-Aafrikast lahkuma. See võimaldas liitlastel viia lahingutegevuse üle Itaaliasse ja viis lõppkokkuvõttes Mussolini kukutamiseni ning Itaalia sõjast väljaastumiseni (Saksamaa okupeeris seepeale Põhja- ja Kesk-Itaalia ning rinne jäi Itaalias sisuliselt kuni 1945 alguseni pidama.
Midway merelahing
(1942 Vaiksel ookeanil Midway atolli lähedal)
USA merevägi purustas suurema osa Jaapani lennukikandjaid. See võimaldas haarata ameeriklastel enese kätte initsiatiiv õhus ning alustada Vaikse ookeani saarestike tagasivallutamist ning Jaapani saarte lauspommitamist.
Stalingradi lahing (1942-1943 vahetusel)
Lõppes sakslaste edukas pealetung idarindel. Saksa väekoondis Stalingradi all piirati sisse ja purustati; ligikaudu 130 000 meest langes vangi. Algas NSVL vägede pealetung idarinde kõikides lõikudes ning sakslased alustasid taganemist.
Kurski lahing (1943)
Luhtus sakslaste viimane suurpealetung idarindel, kus üritati võtta Kurski piirkonnas kotti sinna koondatud nõukogude väegruppi.
Teise rinde avamine (Põhja-Prantsusmaal Normandias 6.juunil 1944)
maabumine Prantsusmaal sundis sakslasi suve lõpuks Prantsuse ja Belgia alad loovutama ja keskenduma oma piiride kaitsmisele. Hitler oli sunnitud tooma idarindelt lisavägesid, mis kergendas nõukogude pealetungi.
Aatompommi-rünnakud Hiroshima (6.aug) ja Nagasaki vastu (9.aug 1945)
USA tahtis rünnakuga vältida dessandiga kaasnevaid suuri inimkaotuseid ja hirmutada ning kiirendada Jaapani kapituleerumist. Rünnaku tagajärjel hukkus Hiroshimas 70 tuhat ning Nagasakis 30 tuhat ning hiljem haavadesse ja kiiritustõppe 340 tuhat inimest.
Lääne-Euroopas 1939-1940 hästi toiminud sakslaste välksõja taktika kukkus sõjas NSV Liiduga läbi. Sõda “barbaarse” NSV Liiduga erines tunduvalt sõjategevusest Lääne-Euroopas: Venemaa territooriumi suurus venitas välja rinde; korralikud teed puudusid; põletatud maa taktika kasutamisega hävitasid venelased tööstusettevõtteid, mis oleks võinud kasu tuua Saksa sõjaväe varustamiseks; sakslastel puudus spetsiaalne varustus “vene külmaga” võitlemiseks; NSV Liidu pool sõdis vahendeid valimata (hoolimatus inimkaotustest; NKVD üksused takistasid omade taganemist tulega jne).
Saksamaal polnud inim- ja majanduslikke ressursse pidamaks pikalevenivat sõda. Suurim puudus oli naftast (ainus võimalus seda saada oli Rumeeniast); katsed tungida Bakuu ja Kaukaasia naftaväljadeni ebaõnnestusid.
Saksamaa liitlaste nõrkus: Itaalia majanduslik ja sõjaline tase oli nõrk ja nii tuli Hitleril oma liitlast pidevalt toetada; ka Jaapani sõjalis-tööstuslik potentsiaal jäi Saksamaast tunduvalt maha.
USA sekkumine sõtta andis liitlaste käsutusse tohutud majanduslikud ressursid : USA suutis majanduslikult ja sõjaliselt toetada ka oma Euroopa liitlaseid (näiteks lend-lease`ga antav abi Suurbritanniale ja NSV Liidule).
Liitlasvägede (Inglismaa ja USA) strateegilise pommitamisega suudeti purustada tuntav osa Saksa sõjatööstusest ja transpordist ning tekitada sakslastes kaotusmeeleolusid. Sakslaste poolt okupeeritud aladel alanud vastupanuliikumine (partisanivõitlus, sabotaaž, ülestõusud, sakslaste vastane propaganda jne) sidus Saksa vägesid ning tekitas suuri materiaalseid- ja inimkaotuseid.
Saksamaa ebaõnnestunud poliitika vallutatud aladel: massiliste repressioonide (nt juutide vastane holokaust , slaavi rahvaste represseerimine jne) kasutamisega häälestati enese vastu ka need, keda oleks saanud kasutada kommunismivastasel võitlusel.

Liitlaste konverentsid Teise maailmasõja ajal:
Ülesanne: Täida õpiku (lk 35 ja 37) abil tabel liitlaskonverentside kohta:
Konverentsi koht ja aeg
Osalised
Tähtsamad otsused
Teheran
Aeg: 28.nov – 1.dets 1943
Roosevelt (USA)
Churchill (Sbr)
Stalin (NSVL)
Saksamaalt nõuti tingimusteta kapitulatsiooni; lääneriigid nõustusid nn teise rinde avamisega Lääne-Euroopas (Prantsusmaal); arutati NSVL astumist sõtta Jaapani vastu; lääneriigid nõustusid põhimõtteliselt Balti riikide annekteerimisega NSVL poolt; arutati ÜRO loomisega seotud küsimusi.
Jalta (e Krimmi)
Aeg:
Potsdam
Aeg:

Teise maailmasõja tulemused:

8.mail Euroopas Saksamaa ja 2.septembril 1945 Aasias Jaapani kapitulatsiooniga lõppenud Teises maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, haavata sai 35 miljonit ning ligikaudu 3 miljonit inimest jäi teadmata kadunuks.
Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne).
Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile.
Kiirenes teaduslik-tehniline areng.
Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel.
USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes . USA muutus demokraatliku läänemaailma liidriks.
Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36).
Tekkis NSV Liidust sõltuvate kommunistlike satelliitriikide süsteem Ida-Euroopas.
Nõrgenesid koloniaalimpeeriumid (nt Prantsusmaa, Suurbritannia, Holland jt), mis võimaldas nende asumaadel alustada võitlust iseseisvuse eest.
Kujunes välja külm sõda USA juhitud demokraatlike lääneriikide ja Moskva juhitud kommunistliku Idabloki vahel.

Eesti Teise maailmasõja ajal:

Baasideajastu Eestis 1939-1940:
1939 septembri teisel poolel pärast Poola riigi likvideerimist ja jagamist asus NSVL MRP-d ellu viima ka Balti riikides. Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuse abistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid , tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. Analoogsed nõuded esitati ka teistele Balti riikidele ning Soomele. 28.septembril 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral.
Punaarmee sissemarss oktoobri keskel mõjutas olulisel määral Eesti sisepoliitikat. Uueks valitsusjuhiks (peaministriks) määrati Jüri Uluots. K.Päts üritas ebaõnnestunult laiendada senise valitsuse kandepinda ja kaasata koostöösse ka opositsiooni tegelasi ( erandiks välisministriks saanud tööerakondlane Ants Piip). Uus valitsus jätkas senist ebademokraatlikku juhtimisstiili . Vastavalt NSVL-Saksa kokkuleppele lahkus alates oktoobrist Eestist u 14tuhat baltisakslast ja arvestatav hulk “kadakasakslasi” (nn Umsiedlung ). Kasvasid majandusraskused, kuna kaupade eksport ja import oli sõjategevuse tõttu takistatud. Samal ajal aktiviseerusid eesti kommunistid , kes kasutasid ära Eesti võimude soovi mitte rikkuda suhteid NSVL-ga.
Eesti välispoliitika sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSV Liidust vaatamata sellele, et viimane teatas oma soovist austada väikeriigi iseseisvust. Oluliselt vähenesid kontaktid lääneriikidega (põhjuseks huvi puudus Ida-Euroopas toimuva suhtes, sest lääneriike erutasid pigem sündmused Euroopa südames ning Eesti allutatus NSV Liidule). Tihenes koostöö Läti ja Leeduga (põhjuseks sarnasused sise- ja välispoliitikas; kõik olid diktatuuririigid ja sõltuvuses NSV Liidust). Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga.

Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940:
Kasutades maailma tähelepanu koondumist sündmustele Lääne-Euroopas, hakkas NSV Liit MRP-d lõplikult ellu viima. 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed, tulistati alla Tallinn-Helsingi reisilennuk ning ultimaatumit esitades toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed. Analoogsed sündmused toimusid ka teistes Balti riikides.
Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Andrei Ždanovi juhtnööride järgi ning kasutades Eestis viibivat 80 tuhandet NSVL sõjaväelast hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni.
Ülesanne: Vastake õpiku (§21) abil järgmistele küsimustele:

Tooge näiteid selle kohta, et juunipöörde tegelikuks initsiaatoriks oli NSVL.
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................

Esitage oma arvamus, miks 21.juunil moodustatud uues valitsuses polnud esialgu ühtegi kommunisti (valitsuse liikmed olid kas parteitud või vasakpoolsed sotsialistid)?
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................

Tooge näiteid, miks olid 1940 juulis toimunud Riigikogu valimised ebademokraatlikud?
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................

Millised olid ebademokraatlikult moodustatud Riigivolikogu esimesed otsused?
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
Moskva viis MRP lõpule 1940 augustis, kui Eesti (6.augustil) koos teiste Balti riikide ning Bessaraabiaga inkorporeeriti (e annekteeriti) NSV Liidu koosseisu.

Nõukogude okupatsioon 1940-1941:
NSVL konstitutsiooni eeskujul võeti 1940 augustis vastu Eesti NSV põhiseadus , mille järgi:
Institutsioon
Uus nimetus
Juht (esimees)
Seadusandlik võim
Ülemnõukogu
Johannes Vares
Täidesaatev võim
Rahvakomissaride Nõukogu
Johannes Lauristin
Ainupartei
Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP)
Karl Säre
Linna- ja vallavalitsused
Täitevkomiteed
Politsei
Tööliste ja Talupoegade miilits
Eesti armee
Punaarmee 22.territoriaalne laskurkorpus
Eesti NSV võimudel puudus tegelik iseotsustusõigus ning kõik käsud saadeti Eestisse Moskvast. Nõukogude võimu kehtestamist aitasid ellu viia ka ruttu Eestisse saadetud tuhanded Venemaa eestlased ja vene rahvusest kommunistid.
Nõukogude võimu esimesel aastal natsionaliseeriti enamus ettevõtetest, majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele ning algas tööstuse eelisarendamine teiste majandusharude arvelt. Maareformi käigus riigistati kõik maavaldused. Talude maksimumsuuruseks määrati 30 hektarit; kõik sellest ülejääv jagati nn uusmaasaajatele (maatameestele ja kehvikutele) ning alustati ettevalmistusi kollektiviseerimiseks – loodi esimesed sovhoosid ja kolhoosid (9 tk). 1940 novembris teostatud rahareformiga eemaldati käibelt kroonid ja asendati need nõukogude rublaga. Sellele järgnes toidu- ja tööstuskaupade hinnatõus, elatustaseme langus ja krooniline defitsiit.
Koos vägivaldse liitmisega NSVL koosseisu algas Eestis kultuuri nõukogustamine ja laialdane kommunistlik propaganda: haridusasutustes alustati NSVL ajaloo, vene keele ja kommunistliku ideoloogia kohustuslikku õpetamist. Massiliselt levitati nõukogude autorite eesti keeled tõlgitud teoseid. Põlu alla sattusid senised “kodanlikud” ja “mandunud” kultuurivoolud ning soositi nõukogude võimu ja selle liidrite ülistamist igasugustes vormides. Hävitati varasemaid kultuuriväärtuseid (nt purustati mälestussambaid), keelati osa kirjandust ning suleti isetegevuslikke seltse. Kultuuritegelased, kes ei läinud uute võimude kiitmisega kaasa, sattusid põlu alla ja pidid loometööst loobuma või represseeriti.
NSVL alustas Eestis repressioone juba koos okupatsiooni algusega 1940 juuni keskpaigas, arreteerides Eesti poliitilise juhtkonna esindajaid (nt K.Päts viidi NSV Liitu juba enne Eesti inkorporeerimist), kõrgemaid sõjaväelasi ja politseinikuid, majanduseliidi hulka kuuluvaid ärimehi ja intelligentsi esindajaid. 1941 laiendati punast terrorit ning 14.juunil küüditati NSV Liitu u 11 tuhat inimest, kellest vaid vähesed eluga naasid.

1941.aasta sõjasündmused Eestis:
22.juunil 1941 tungis Saksamaa kallale oma endisele liitlasele NSV Liidule. Saksa vägede edasiliikumine oli sõja alguses väga kiire ning Nõukogude armee taganes sisulist vastupanu osutamata. Leedu ja Läti loovutati sakslastele 2 nädalaga. Rinne jäi 10.juulil lühikeseks ajaks pidama Kesk-Eestisse Pärnu-Viljandi-Emajõe joonele. Selle peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et kiire edasiliikumise tõttu vajasid Saksa väed aega varustuse ja lisajõudude järeletõmbamiseks. Rinde ajutine stabiliseerumine tõi enesega kaasa lahinguid ka nendel Eesti aladel, mis olid veel Nõukogude vägede kontrolli all: Nõukogude võimude poolt parteiaktivistidest ja mobiliseeritutest moodustatud hävituspataljonid teostasid Eestis nn põletatud maa taktikat, hävitades tööstusobjekte, sildu ja raudteid ning teostasid terrorit (neis hukkus u 2000 inimest). Varem ennast metsades peamiselt varjanud eesti metsavennad hakkasid rinde lähenedes ründama väiksemaid vene üksuseid ning suutsid u 20 väiksemas kohas võtta võim üle veel enne Saksa vägede kohalejõudmist. Metsavennad osalesid aktiivselt ka Tartu vabastamisel.
Soomest Eestisse saadetud eestlastest koosnev luurerühm „Erna”, mis pidi algselt andma teavet Punaarmee tegevuse kohta Põhja-Eestis, avastati peagi ning taganes rannikult Põhja-Järvamaale teel pidevaid lahinguid pidades neid jälitavate hävituspataljonidega. Saksa väed hõivasid Tallinna 28.augustil ning Lääne-Eesti saarte vallutamine viidi lõpule oktoobris 1941.

Saksa okupatsioon 1941-1944:
1941 aasta suvel kustus paljude eestlaste lootus omariikluse taastamisest. Saksa okupatsioonivõimud Eesti iseseisvust taastada ei kavatsenud ning Eesti alast moodustati kindralkomissariaat (kindralkomissariks K.S.Litzmann), mis oli allutatud Saksa Ida-alade ministeeriumile. Kindralkomissariaadi kõrvale loodi ka eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus (eesotsas Hjalmar Mäe), mille tegevus oli aga allutatud sakslastele. Kohalikku elu maakonna, linna ja valla tasandil juhtisid ametisse määratud eestlased, kes allusid lisaks Omavalitsusele ka saksa piirkonnakomissaridele.
Majanduse arendamisel oli okupatsioonivõimude peamiseks ülesandeks Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine. Eesti elanike varustamist peeti teisejärguliseks. Saksa võimud aitasid kaasa Eesti majanduse ja tööstusettevõtete ülesehitamisele sõjapurustustest. Erilist tähelepanu pöörasid saksa võimud põlevkivitööstusele ja keemiaettevõtetele. Nõukogude maareform tühistati ja tagastati maad nende endistele omanikele, aga maad sai kasutada rentnikena. Lisaks sellele kehtestati talupoegadele kohustuslikud müüginormid. Nõukogude võimude poolt natsionaliseeritud tööstusettevõtteid nende endistele omanikele ei tagastatud, vaid allutati Saksa riigimonopolidele. Sõja tingimustes langes Eestis elatustase ning vaatamata linnades kehtestatud kaardisüsteemile oli raskuseid toiduainetega varustamisel.
Okupatsiooniaastail hukkus Eestis asuvates saksa koonduslaagrites u 125 tuhat inimest, neist enamus nõukogude sõjavangid ja juudid . Eestlaseid hukkus repressioonides u 4-5 tuhat.

Eestlaste osalemine sõjategevuses:

Eestlased Nõukogude armees :
1941 suvel mobiliseeritud: Kuna sõjategevus jõudis Eesti alale vaid mõne nädalaga, jõudis Nõukogude võim mobiliseerida ainult 33 tuhat kutsealust Põhja-Eestist. Relvi kutsealustele ei usaldatud, vaid nad saadeti Põhja-Venemaa tööpataljonidesse, kus u 1/3 neist esimese talvega nälja ja raskete töötingimuste tõttu surid.
22.territoriaalne laskurkorpus: 1940 Eesti armeest kujundatud korpus võttis osa 1941 suve lahingutest, ent 7000 mehest kaotas langenute ja haavatutena u 2000 ning u 4500 meest andis ennast lihtsalt sakslastele vangi (enamik neis pääses Saksa vangilaagritest 1941 jõuludeks koju). Allesjäänud laskurkorpuse riismed viidi samuti tööpataljonidesse. 25tuhat Venemaale evakueeritud parteiaktivisti, spetsialisti ja töölist: Evakueeritud viidi peamiselt Uurali ja Volga jõe piirkonda ning Lääne-Siberi aladele , kus nende esialgne elukorraldus ja elamistingimused kujunesid väga raskeks. Evakueerituid rakendati eeskätt põllumajanduses, hiljem ka sõjatööstuse ettevõtetes.
8. Eesti laskurkorpus: ENSV võimukandjate palvel hakati Venemaal 1941 lõpul formeerima rahvusväeosa, mille koosseisust moodustasid eestlased ja Venemaa eestlased u 85-90%. Osa lihtkoosseisust ning kõrgematest ohvitseridest olid muudest rahvustest. Uus üksus formeeriti tööpataljonidesse saadetud eestlastest (k.a. 22.territoriaalse laskurkorpuse riismed) ning Venemaale evakueeritute baasil. Sõjategevuses osales 8. Eesti laskurkorpus 1942 detsember-1943 jaanuar Velikije Luki piiramisel, kus korpus kandis suuri kaotuseid ning 1200-2000 meest taas sakslaste poole üle läks. Rindele jõudis laskurkorpus taas 1944 suvel Eestis ning pärast Eesti vallutamist Lätis Kuramaa poolsaarel toimunud lahingutes 1945 kevadel.
b) Eestlased Saksa armees:
Eesti metsavennad: Metsavennad võtsid osa Eesti vabastamise lahingutes 1941 suvel ning osalesid ka Tallinna hõivamisel. Pärast sõjategevuse lõppu Eesti alal liitusid mehed kas vabatahtlike pataljonidega või läksid Omakaitsesse.
Omakaitse: Kaitseliidu laadne Saksa okupatsioonivõimude poolt loodud organisatsioon, mille ridadesse kuulus u 40 tuhat meest. Omakaitse tegeles Eestis tagala turvamisega ja korrapidamisega.
Ida- ja politseipataljonid : Need üksused moodustati 10-12 tuhandest vabatahtlikust ja nende ridadesse kuuluvaid mehi kasutati rindeüksustena Venemaal, tagalateenistusel ja võitluseks partisanide vastu (nt Valgevenes).
Eesti Leegion: Relva-SS raames 1942 vabatahtlikest moodustatud üksus, mille üks osa- “Narva” pataljon sõdis idarindel alates 1943 suvest . Leegioni hakati alates 1943 aastast saatma ka sundvärvatud eesti noormehi.
20. Eesti SS diviis : diviis moodustati Eesti Leegioni reorganiseerimisel 1944 algul, kui Punaarmee üksused olid Narva lõigul jõudnud Eesti piiridele. Diviisi mehed osalesid ägedates ja ohvriterohketes lahingutes Sinimägedel (Narvast läänes) ja Lõuna-Eestis.
6 piirikaitserügementi: 1944 jaanuaris kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni Saksa armeesse, mille tulemusena said relva kätte veel 38tuhat kutsealust, kellest moodustati 6 piirikaitserügementi. Neid rügemente kasutati peamiselt Peipsi äärsetes lahingutes ja Kagu-Eestis.
Ülesanne: Vastake õpiku (§22-23) abil küsimustele:

Miks teenis Teise maailmasõja ajal Saksa sõjaväes oluliselt rohkem eesti mehi, kui Nõukogude armees?
....................................................................................................................................
....................................................................................................................................

Mida tegid need eestlased, kes ei tahtnud kanda ei saksa, ega ka vene mundrit?
....................................................................................................................................
....................................................................................................................................

Miks toetasid eesti rahvuslikud ringkonnad eesotsas Eesti Vabariigi viimase peaministri Jüri Uluotsaga 1944 alguses üldmobilisatsiooni läbiviimist?
....................................................................................................................................
....................................................................................................................................

Milline sarnasus on 1944 septembris toimunud rahvuslike ringkondade ja Otto Tiefi valitsuse poolt teostatud taasiseseisvumisekatsel ja Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel 1918?
....................................................................................................................................
....................................................................................................................................

Miks võib Teist maailmasõda nimetada eestlaste jaoks vennatapusõjaks?
.....................................................................................................................................
......................................................................................................................................

Millised olid Eesti inimkaotused Teises maailmasõjas? Millest nii suured kaotused olid tingitud?
....................................................................................................................................
....................................................................................................................................
....................................................................................................................................

Kontrolltöö „Teine maailmasõda” teemad ja mõisted:

Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel: Saksamaa agressiivsuse kasv ja Austria Anschluss; Müncheni konverents ja Tšehhoslovakkia likvideerimine; Klaipeda liidendamine; MRP sõlmimine ja selle tagajärjed.

Teine maailmasõda: sõja põhjused; Saksamaa ja tema liitlased; Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine; sõjategevus 1939-1942; murrang Teises maailmasõjas ja murrangulised lahingud; liitlaste konverentsid Teise maailmasõja ajal ja nende tähtsus; Teise maailmasõja tulemused.

Eesti Teise maailmasõja ajal: baasideajastu 1939-1940 ja sellele iseloomulikud tunnused; Eesti okupeerimine ja annekteerimine; nõukogude okupatsioon 1940-1941 ja sellele iseloomulikud tunnused; 1941 suvesõda; Saksa okupatsioon 1941-1944 ja sellele iseloomulikud tunnused; eestlaste osalemine sõjategevuses; Teise maailmasõja mõju Eesti edasisele arengule.

Mõisted: Anschluss, lepituspoliitika, Poola koridor , MRP, Teraspakt , Kolmikpakt, Talvesõda , Jätkusõda, Kummaline sõda (Sitzkrieg), lend-lease, Atlandi harta, välksõda (Blitzkrieg), Vichy Prantsusmaa, annekteerimine ( inkorporeerimine ), strateegiline pommitamine, kolloboratsionism, holocaust, teine rinne, ÜRO, baasideajastu, Umsiedlung, Juunipööre, uusmaasaaja, hävituspataljon, metsavend, Erna salk.
Teine maailmasõda Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja : P.Reimer

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 28 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Remsik Õppematerjali autor

nsvl maailmasõda maailmasõdalähiajalugu sõjategevus hitler armee konverents okupatsioon tehhoslovakkia suurbritannia moskva pealetung

Sarnased õppematerjalid

docx

Teine maailmasõda konspekt

Teises maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, haavata sai 35 miljonit ning ligikaudu 3 miljonit inimest jäi teadmata kadunuks. 2. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). 3. Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng. 5. Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. 6. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaailma liidriks. 7. Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36). 8

11.klassi ajalugu

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

Kategoriseerimata

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

Kategoriseerimata

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

11.klassi ajalugu

doc

Teine maailmasõda - lahingud, konverentsid

ka õpik lk.40-41) 2.septembril 1945.a. Jaapani kapitulatsiooniga lõppenud II maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit; haavata sai 35 miljonit ning 3 miljonit jäi teadmata kadunuks. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holocaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne.). Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile $. Kiirenes teaduslik-tehniline areng. Muutus Euroopa poliitiline kaart- likvideeriti enne II maailmasõda eksisteerinud riike (Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaaailma liidriks. Vastavalt 1945.a. San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO, mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (Vt. ka õpik lk.36). Tekkis NSV Liidust sõltuvate satelliitriikide süsteem Ida-Euroopas. Nõrgenesid koloniaalimpeeriumid, mis võimaldas nende asumaadel alustada võitlust

Ajalugu

Teine maailmasõda aastate kaupa-sündmused-isikud-pildid-kaardid-videod

200

pdf

Teine maailmasõda aastate kaupa: sündmused, isikud, pildid, kaardid, videod

❧ Veebruar 1945 hävitas liitlaste õhuvägi Dresdeni, ohvriks langes umbes 500 000 inimest Berliini vallutamine ja Saksamaa alistumine ❧ Jaanuar – aprill 1945 Saksamaa taandumislahingud nii ida- kui läänerindel ❧ Algas „võidujooks“ Berliinile, mis otsustati jätta Punaarmee vallutada ❧ 30. aprill 1945 sooritas Hitler enesetapu ❧ 2. mai 1945 kapituleerus Berliin ❧ 8./9. mai 1945 kapituleerus Saksamaa ja lõppes Teine maailmasõda Euroopas https://www.youtube.com/watch?v=VGXPt0vT8Us Potsdami konverents ❧ 17. juuli – 2. august 1945 võitjariikide konverents ❧ Ida-Preisimaa NSV Liidule ❧ Saksa elanike sundevakueerimine ❧ 4-ks okupatsioonitsooniks ❧ Liitlaste Sõjaline Administratsioon ❧ reparatsioonimaksete kord ❧ Attlee, Truman, Stalin Jaapani purustamine ❧ Jaapan jätkas visa vastupanu ❧ 5. august 1945 kuulutas

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

· Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938. aastal, kui Austria liideti Saksamaaga (ansluss). Hitleri plaanid sellega aga ei piirdunud ning juba võttis ta eesmärgiks vallutada Tsehhoslovakkia ning Poola. Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks Saksamaa vastu Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased ja Suurbritannia seadis valmis sõjalaevastiku, ettevalmistusi saabuvaks sõjaks tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale leidis aga Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus

20. sajand maailmas

docx

II maailmasõda ja külm sõda

1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD:  STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel.  HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor.  CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid