Ida-Euroopas toimus aga just 17.sajandil feodaalse mõisamajanduse areng ja talupoegade pärisorjastamine. 1760.- 1780.aastatest hakkas uusaja ühiskonnale ilmet andma tööstuslik pööre. 19.sajnadil kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine ja sellega seotud uus elulaad. Industriaalühiskonna areng tõi kaasa uute kapitalistlike majandusteooriate kujunemise, alternatiivsina neile aga sotsialismi oma paljude erisuundadega. Uus vaimumaailm Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.sajandi Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Selle kõrval tekkis aga õige pea ka uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Usuline ideoloogia jäi uusajal, erinevalt keskajast, ilmalikuga võrreldes tagaplaanile. Suurimaks
Põllumajanduses kujunesid uusaja alguseks välja väga suured erinevused Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Paljudes lääneriikides oli pärisorjus jäänud keskaega ning arengut mõjutasid kapitalistlikud suhted, mis inglise revol. Ajal viisid kodanliku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid feodaalsuhted., mille raames olid talupojad koormatud feodaalkohustustega. 19.saj. kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli masintootmine ning linnastumine. Uus vaimumaailm Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.saj. Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade. Selle kõrval tekkis ka uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad. Suurimaks kultuurialaseks ja ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvuslik liikumine, millele oli eeldused loonud juba keskajal aset leidnud rahvaste kujunemine. Üha
dominiiklased - tekkisid põhiliselt 13. sajandil. Ristisõjad tõid endaga kaasa paavsti positsiooni languse, sest ei suudetud püstitatud eesmärke täita. Paavsti autoriteet langes ja tema vastane kriitika suurenes. Ilmaliku võimu tähtsuse suurenemisega kaasnes ka võimu tsentraliseerimine. See tõi kaasa vaenu suurenemise Läänemaailma, Islami ja Bütsantsi vahel. Mis on uusaeg ja millal see algas. Majandusliku arengu erijooned uusajal, uus vaimumaailm, riik ja valitsemine, uusaja lõpp. Uusaega iseloomustab uus ilmalik ideoloogia, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonna korralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Uusaja alguseks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg oli kapitalismiajastu, tähistades uue majandussüsteemi võitu ja valitsemist. Kapitalistlike
Võrdlus Otsustasin teha oma võrdluse Rene Descartes'i ja George Berkeley kohta. George Berkely (1685-1753) oli Iiri filosoof. Ta esindas idealismi, nimetades oma arusaama immaterialismiks ning eitas mateeria olemasolu. Rene Descartes (15961650) oli aga Prantsuse filosoof, kes esindas interaktsionismi, arvates, et hing ja keha mõjutavad üksteist. Berkeley arvates võivad meil olla ideed, ilma et oleks väliseid objekte, seega pole materiaalsete kehade olemasolu eeldamine vajalik. Descartes aga ütleb, et aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm. Mõlema arvates saavad üksnes ideed olla teadvuse vahetuks objektiks. See on üks mõte Berkeley ,,Inimtunnetuse printsiipide" esimesest lausest, mille ta võttis üle Descartes'ilt ja Locke'ilt. Teine mõte on, et lihtsad ideed pärinevad algselt kas väl...
1.4. Keha ja vaim Kuidas on seotud keha vaim? Seni pakutud lahendused jagunevad kahte rühma: 1. Keha ja vaimu kahesus ehk dualism. René Descartes´i (prantsuse filosoof) arvates erineb ,,mõtlev asi" (ld k cogitas) , see tähendab inimes mõistus või teadvus, täielikult füüsiliste asjade- kehade- maailmast. Mõttel puudub ulatus, osad ja asukoht ruumis, erinevalt füüsilistest asjadest. Selle idee kohaselt eksisteerib kaks maailma: kehade maailm ja vaimumaailm. 2. Keha ja vaimu ühtsus. Selle vaate kohaselt on teadvus piisavalt keerulise närvisüsteemi omadus, mis tekib eluslooduse teatud arenguastmel- see on füüsikaline Psühholoogia 1 monism, mille kohaselt pole peale tuntud või veel avastamist vajavate füüsikaliste, keemilliste ja bioloogiliste nähtuste erilist vaimsete nähtuste maailma
Modernism · Dekadents langus. · 19.saj lõpul Prantsusmaal ,,Decadent" ,,Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid." · Elamisviis, mis lähtub arusaamast, et inimesed ei suuda mõista ja muuta maailma. - Nad on kõiges pettunud, tüdinud pessimism - Vastuolu rahuloleva, äritseva kodanlusega - Individualism - Põlgus rahvamasside vastu · Dekadents loob pinnase sümbolismile, estetismile kunst ei pea teenima moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, kunsti eesmärk on kunst ise. · Charles Baudelaire. 19.saj luulekogu ,,Kuja lilled" lootusetus, meeleheide; ''inetuse ja õnduse poeet'' Sümbolism · 19.saj Prantsusmaa · Aluseks Platoni õpetus · Reaalne maailm on näiline, ajutine, vaid ideaalse maailma peegeldus. Ideaalne maailma on reaalse taga, on hinge- või vaimumaailm; seda ei saa mõistusega tunnetada, vaid väljavalitud (kunstnikud) tunnetavad seda ning annavad...
Sissejuhatus 2 Teaduse arengu uued suunad 3 Tehnika võidukäik:elekter ja bensiin 4 Filmikunst:heli ja värv 5 Naised Ühiskondlikus elus 6 Uued Ajupesuvahendid 7 Haridus, Teadus, Kirjasõna 8 Muusika, Kunst, Teatri- ja FilmiKunst 9 Kasutatud kirjandus 10 1 Sissejuhatus Kultuur ehk vaimumaailm on inimese loova mõtte ja sellest ajenduva tegevuse tulemus. Diktatuuride ja demokraatia vastasseis 1920.-1930.aastail kandus üle ka kultuuri valdkonda. Teadus, tehnika, kirjandus, kunst ning teised kultuurialad pidid teenima riiguvõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Demokraatlikes riikides said kultuuritegelased rohkem võimalusi vabaks loominguks. Riigivõim ei võinud teha kultuuritegelastele otseseid ettekirjutisi nende loomingu
Uusaeg Mõistet hakkasid kasutama humanistid. Vastanduti kirikule, oluline oli vaba ja haritud inimene. Uusaja algus on erinevates riikides erinevad: 1453 türklased vallutasid Bütsantsi 1492 Kolumbus Ameerikasse, maadeavastused üldiselt. 1517 Reformatsioon Saksamaal 1640 Inglise revolutsioon Tulemused: 1) iseloomulik on riikidele kaubanduslik ja majanduslik areng, industriaalühiskonna areng. 2) Uus vaimumaailm, uus ideoloogia nim. Valgustuseks. 3) Uus mõtteviis e absolutism(piiramatu kuningavõim) 4) Vastandina absolutismile tekkis parlamentalism koos erakondadega. 5) Toimus palju revolutsioone (kuninga kukutamine või iseseisvumine) Puritanism Inglismaal 17. saj Ametlik oli anglikaani kirik. Osa Sotimaast oli katoliiklik, osa kalvinistlik. Iirimaa oli katoliiklik. Tekkis kalvinismi erivorm puritanism. Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid
· Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. · Manufaktuuride rajamine, palgatöölised. · Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. · Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. · Tulemusena tekkis industriaalühiskond see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. b) Uus vaimumaailm · Uus maailmavaade ja ellusuhtumine: · Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine.
Et no näiteks jumala silmas pole keegi ori. Aastal 313 saab kristlus lubatud usundiks, siis on keisriks Konstantiinus Suur- esimene ristiusku pöördunud keiser. : Nägi ilmutust, et taevast tekib mingi lahingu lipp ja saavutabki võidu. 361-362 on jälle tagakiusatud religioon, sest siis mingi valitseja suke. 392 saaab kristlusest rooma riigis peaaegu et ainuke lubatud usund, keelustatakse paganlikud overdused. Rooma riigi valdav religioon. Pagan- "mats" Alus, millele keskaegne vaimumaailm rajaneb: 1. Rooma riik ja õigus 2. Kreeka haridus- keskaja ideaalne haridus- 7 vabakunsti 3. Kristlus 4. Keldi, slaavi ja germaani rahvasterändamine. säilitavad vaimset pärandit? ? ladina keel sureb välja, tekkiva duued keeled. Clodovech- frangi pealik Germaanlaste sõjakusega võitleb keskajal kiris, kehtestati isegi päevad, millal kristlased võivad sõdida. 5. alates 7. sajandist tekib islam, kristlased peavad sellega arvestama hakkama.
Ja kehalist vabadust olla ei saa. Et meie keha määravad ära põhjus tagajärg seadus- me oleme ebatäiuslikud masinad kui millega sarnanev on inimesele madaldav. Descartes 17.saj pr ratsionalist inimese keha ei hoia käigus mingi vaimne või hingeline substants. Erinevus surnud ja elava inimese keha vahel on nagu tavaline masina värk- töötav kell, katkine äraelanud kell. Eraldas 2 sfääri: res extensa kehast väljajääv mõõdetav maailm res cogitans sees, vaimumaailm. On kaitstud materiaalse maailma eest. Järeldas, et need ei saa kunagi kokku. Ja et keha on kokku monteeritav. Kui oleks olemas vajalik oskusteavet. Inimest ei saa konstrueerida. Keha saab konstrueerida. On võimalik koostada inimese sarnaseid olendeid/masinaid roboteid. Tähtis on in mõtlev mina. Kogu lääne maailm on rajatud tehnoloogiale ja arengule. Nt keskajal oli euroopa mahajäänum kui nt Iraak. Roll oli kiimal. Tööstus revolutsioon muutis seda
Tähtsaim saavutus probleemi püstitamine. Tõid välja, et asjad ei ole terviklikud, vaid sisu ja vorm. Herakleitos muutumise üle mõtiskleja. Muutumine on vastandite võitlus. Leidis, et maailm pidevalt muutub. Sõda on kõikide isa ja valitseja. Sokrates inimese uurija. Inimene saab hakkama maailmas, kui tunneb iseennast. Ämmaemanda meetod ei tohi teadmist serveerida, kasuta täiendavaid küsimusi. Platon idealismi looja. Koopamüüt. Maailm jaguneb kahte suurde ossa- vaimumaailm ja materjaalnemaailm. Reaalne nähtav maailm sünnib ideede maailmast. Sellest sündinud esemed ei ole kahjuks ideaalsed. 3 tüüpi inimesi: usuvad jäägitult, mida näevad (massiinimesed), kõike mida näed ei usu(manipuleerijad 1 grupiga), ei usu mitte midagi (korra heitnud pilgu vaimumaailma). Arisoteles materjalismi rajaja. Keha ja vaim üks. Põhimõte, et maailm on ühtne ja mateeria sisaldab ideid ja idee vormib mateeriat. Asklepioa Kreeka meditsiini jumal
aastal 9 milj. Edaspidi oli natukene alla 10 miljoni. 1990. aastal on 9,2 miljonit. Tegelik põhihüpe kõrghariduse puhul tehtihi just Hrustsovi ajal. Seotuna hariduse ekspansiooniga on tema ajal ka olulised mõisted nagu ,,vaidlus füüsikute ja lüürikute vahel". Tol ajal esimest korda tõsisemalt hakatakse arutama selle üle, et millist haridust on vaja, praktilist või abstraktsemat üldharidust. Kokkuvõttes võib teema puhul öelda, et üldises plaanis vaimumaailm muutus avatumaks, oluliselt arenes edasi teadus ja mis puutub teaduse saavutustesse, siis kindlasti võib osutada ka tollastele NSVL kosmoseprogrammidele. 1957 saadeti esimene tehiskaaslane orbiidile, mis maailma jaoks oli väga suur sündmus ja 1961. aastal Gagarini lend on vaieldamatult oluline tähis. See näitas ka seda, et NSVL teadusel olid üsna suured saavutused, aga oli ka tollal üsna piisvav rahaline tugi.
Mis on uusaeg? · Maailmavaade, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärtuse ja vabadusega · Uus maailmapilt, uus ideoloogia · Alguseks loetakse: o 1453 Konstantinoopoli vallutamine o 1492 Kolumbuse Ameerikasse jõudmine o 1517 Luterliku reformatsiooni käivitumine o Suur Prantsuse revolutsioon o 1640 Inglise kodanlik revolutsioon Majandusliku arengu erijooned · Kapitalismiajastu uus majandussüsteem · Koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut · Kaubandussuhted laienesid · Maailmakaubanduse kujunemine · Kultuurialane koostöö, uute ideede levik Põllumajandus · Suured erinevused Lääne-ja Ida-Euroopa vahel · Lääne-Euroopas: o Pärisorjus kadunud o Kapitalistlikud suhted o Eraomandi teke o Feodaalsuhted · Ida-Euroopas: o Feodaalne mõisamajandus o Talupoegade pärisorjastam...
midagi ei eksisteeriks, sest Jumal tajub kõiki asju, seega hoiab Jumal kõike toimumas. Ning ta pooldas Jumala olemasolu veel sellepärast, et meie taju selgus ja ennustatavus näitavad, et need peavad olema antud. Substants on Descartes'i jaoks vahetult seotud füüsilise kehaga - vähemalt seni, kui see on elus. Ja samas kui füüsiline maailm, sealhulgas keha, on kirjeldatav matemaatiliselt ja järgib täpseid loodusseadusi, siis vaimumaailm on vaba püüdlema oma mõtete poole. Seda, et vaim pole determineeritud näitab meie võime kasutada keelt ja reageerida olukordadele ettearvamatult. Seda võimet ei saa taandada mehaanilistele printsiipidele ja seega, kui materiaalne maailm on taandatav matemaatilisele teadusele, siis inimhing vajab oma teadust. Berkeley aga eitab ainelist substantsi, ta leiab, et iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Kõikide objektide
Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli arg...
elutegevusse. Talupoegade kristianiseerimine oli sageli pealiskaudne ja suutis vaevalt katta arhailise ühiskonna sügavamaid traditsioonilise pedagoogika jooni. Nii kujunes nn rahvakristlus. Talupojad tundsid oma seisuslikku uhkust. Nad olid kindlad, et ilma nendeta ei saaks hakkama ükski teine seisus. 6.6 Keisri alam - Bütsants Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel, tänu sellele säilisid siin ka paljude antiikkreeklaste õpetused ja ideed, samuti teosed. Vaimumaailm avanes usklikule ikoonide kaudu. Ikoon kuulus igapäevaellu, nagu ka kirikusse ning mõjutas harmoonilist usuelu. Ikooni kummardamine oli üks õigeuskliku esma- seid vajadusi. Büstantsis oli kombeks lapsed kihlata väga vara ( tüdrukud 12 aastat, poisid 14 aastat). Abielulepingu sõlmimisel oli kreeka kirikus tähtis veel üks asjaolu: nõuti kinnitust, et pruut ja peigmees ei ole omavahel sugulased. Kirjandust läbib kaks lapsekuju: vallaslaps ja vaeslaps
Talupoegade kristianiseerimine oli sageli pealiskaudne ja suutis vaevalt katta arhailise ühiskonna sügavamaid traditsioonilise pedagoogika jooni. Nii kujunes nn rahvakristlus. Talupojad tundsid oma seisuslikku uhkust. Nad olid kindlad, et ilma nendeta ei saaks hakkama ükski teine seisus. 6.6 Keisri alam - Bütsants Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel, tänu sellele säilisid siin ka paljude antiikkreeklaste õpetused ja ideed, samuti teosed. Vaimumaailm avanes usklikule ikoonide kaudu. Ikoon kuulus igapäevaellu, nagu ka kirikusse ning mõjutas harmoonilist usuelu. Ikooni kummardamine oli üks õigeuskliku esma- seid vajadusi. Büstantsis oli kombeks lapsed kihlata väga vara ( tüdrukud 12 aastat, poisid 14 aastat). Abielulepingu sõlmimisel oli kreeka kirikus tähtis veel üks asjaolu: nõuti kinnitust, et pruut ja peigmees ei ole omavahel sugulased. Kirjandust läbib kaks lapsekuju: vallaslaps ja vaeslaps
Näiteks füüsilised kehad hõlmavad alati mingisuguse ulatuse ruumis nad võtavad ruumi, neil on mõõtmed. Neil on kindlad asukohad ruumis ja neid on võimalik jaotada osadeks. Kuid tema arvates ei hõlma inimese mõte ruumilist ulatust ja see ei koosne osadest. Mõttel ei ole oma asukohta ruumis. Sellepärast erinevadki omavahel füüsiliste kehade maailm ja inimese teadvus. Füüsiline maailm koosneb füüsilistest kehadest. Seetõttu on Descartesi arvates olemas kaks maailma vaimumaailm ja füüsiliste kehade maailm. Kuid teine lahendus keha ja vaimu ühtsuse probleemile leiavad tänapäeva teadlased ( psühholoogid ) seda, et teadvus tekib väga diferentseerunud närvisüsteemis, mis tekib eluslooduse teatud arengutasemel. Sellist seisukohta nimetatakse füüsikaliseks monismiks. Selle järgi ei eksisteeri mingit erilist vaimumaailma, vaid eksisteerivad tuntud ja seni veel avastamata füüsikalised, keemilised ja bioloogilised nähtused.
Näiteks füüsilised kehad hõlmavad alati mingisuguse ulatuse ruumis nad võtavad ruumi, neil on mõõtmed. Neil on kindlad asukohad ruumis ja neid on võimalik jaotada osadeks. Kuid tema arvates ei hõlma inimese mõte ruumilist ulatust ja see ei koosne osadest. Mõttel ei ole oma asukohta ruumis. Sellepärast erinevadki omavahel füüsiliste kehade maailm ja inimese teadvus. Füüsiline maailm koosneb füüsilistest kehadest. Seetõttu on Descartesi arvates olemas kaks maailma vaimumaailm ja füüsiliste kehade maailm. Kuid teine lahendus keha ja vaimu ühtsuse probleemile leiavad tänapäeva teadlased ( psühholoogid ) seda, et teadvus tekib väga diferentseerunud närvisüsteemis, mis tekib eluslooduse teatud arengutasemel. Sellist seisukohta nimetatakse füüsikaliseks monismiks. Selle järgi ei eksisteeri mingit erilist vaimumaailma, vaid eksisteerivad tuntud ja seni veel avastamata füüsikalised, keemilised ja bioloogilised nähtused.
Näiteks füüsilised kehad hõlmavad alati mingisuguse ulatuse ruumis – nad võtavad ruumi, neil on mõõtmed. Neil on kindlad asukohad ruumis ja neid on võimalik jaotada osadeks. Kuid tema arvates ei hõlma inimese mõte ruumilist ulatust ja see ei koosne osadest. Mõttel ei ole oma asukohta ruumis. Sellepärast erinevadki omavahel füüsiliste kehade maailm ja inimese teadvus. Füüsiline maailm koosneb füüsilistest kehadest. Seetõttu on Descartesi arvates olemas kaks maailma – vaimumaailm ja füüsiliste kehade maailm. Kuid teine lahendus keha ja vaimu ühtsuse probleemile leiavad tänapäeva teadlased ( psühholoogid ) seda, et teadvus tekib väga diferentseerunud närvisüsteemis, mis tekib eluslooduse teatud arengutasemel. Sellist seisukohta nimetatakse füüsikaliseks monismiks. Selle järgi ei eksisteeri mingit erilist vaimumaailma, vaid eksisteerivad tuntud ja seni veel avastamata füüsikalised, keemilised ja bioloogilised nähtused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
