loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. *anglikaani kirik - jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga, õpetus oli protestantlik – missad olid inglise keelsed. Usuuuendusliikumine - katoliku kirik lõheneb, üks pool liitub luteri mõtetega, teine jääb samaks *Inkvisitsioon - kirikukohus Protestandid - pooldasid uusi uske Prantsusmaal - hugenotid, Inglismaal - puritaanid, šotimaal - presbüterlased Henry VIII - rajas anglikaani kiriku sp, et saada kiriku peaks. Anglikaani kirikus oli kuningas pea, tema määras kõrgemad vaimulikud. “Kelle võim, selle usk” - valitseja otsustas usu Madalmaades ususõjad, seal osalevad metsagöösid (maismaal vabadusvõitlejad) ja meregöösid (võitlesid merel hispaania laevastiku vastu, toetasid luterlust, olid protestandid) Vastureformatsioon - Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni Katoliku kiriku otsene vastutegevus:
väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad :anglikaanid , baptistid, arminiaanid , adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased , viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Õigeusk Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. saj., lõplik lahknemine toimus 1054. a. Lõhe peapõhjus oli, et Ida-Rooma ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusk on valdav Kreekas, Serbias, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küprosel, Venemaal, Valgevenes ja Gruusias. Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11
aru ja vajadusel ka mõista tema üle kohut. Thomas Hobbes esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Tema arvates on absolutistlik riigivõim õigustatud. John Locke'i peetakse liberalismi rajajaks. Ta pooldas parlamentlikku riigikorda. Tema arvates on võimu kõige olulisem ülesanne kaitsta omandit kui tsivilisatsiooni tekke alust. Presbüterlased puratanismi kogudus, kes arvasid, et kogudus peaks määrama oma etteotsa auväärsetest koguduste liikmetest vanemad - presbüterid, kes omakorda valiksid koguduse vaimulikud. Raskolnikud ehk vanausulised on jumalateenistuse endise korra pooldajad. Predestinatsioon - ettemääratus, inimese kui loodu sõltumine jumalast kui loojast. Uusaja iseloomulikud jooned: Majandus · Kapitalistliku majandussüsteemi võit · Erinev areng Lääne- ja Ida-Euroopas
kirikust. Iseloomulikmuad jooned: Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb osavalt ja rikastub. Iga kristlase saatus sõltub jumalast. Töö õilistamine, töö kultus. Kirikus nõuti kõige kõrvaldamist, mis meenutas katoliku kiriku rikkust ja toredust. Uued inimtüübid:töökas, kokkuhoidlik,kitsi,rõhutatult usklik,askeetlik,vaikiv, ei talunud elurõõmu avaldust. Pidas sobimatuks naeru, laulmist jne. Erivoolud:1.presbüterlased: koguduse eesotsas peaks seisma koguduse vanemad ja nemad peaksid valima koguduse vaimulikud.2.indipendendid:arvasid et kogudus peaks olema sõltumatu Parlamendi tekkimine: see kujunes normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus. Loodi 1265a. Koosnes kahes kojast alam ja lordide koda. 1688-kuulus revolutioon, 1689- õiguste bill. Friedrich Wilhelm(1713-1740)-Pühendas oma elu Preisi sõjaväe loomisele, rajas alalise armee, sõjaväe osad rajati üle terve riigi
Inglaste alad 17. sajandil 13 kolooniat • 17. sajandi jooksul rajasid Inglismaalt saabunud väljarändajad Ameerika idarannikule 12 kolooniat (Delaware, Pennsylvania, New Jersey, Connecticut, Massachusetts, Maryland, Lõuna- ja Põhja Carolina, New Hampshire, New York, ja Rhode Island); 1732 lisandus Georgia. • Need 13 kolooniat said ka Ameerika Ühendriikide asutajaks. • Põhja-Ameerikasse põgenesid Euroopast erinevate usulahkude esindajad-katoliiklased, baptistid, presbüterlased, puritaanid, kveekerid (3 viimast olid protestandid) • Alad, mis jäid Apalatši mäestiku taha jäeti indiaanlastele, nede hõivamine oli keelatud. Iseseisvumise põhjused • 18. sajandil pingestusid Inglismaa ja tema Ameerika kolooniate suhted: emamaa kohtles neid kui tuluallikat riigikassa täitmiseks. • Asumaadele pandi peale rasked maksud. • Inglismaa takistas sihilikult kolooniate majanduslikku arengut- kolooniad
18. Mida tähendab 1555. a sõlmitud Augsburgi usurahu? Mõlemad usud said võrdsed õigused. Alamatele valis usu valitseja. Kuidas on reformatsiooniga seotud Gent? Usupealinn, kus valitses kalvinism. 19. Protestandid on üldnimetus katoliku kiriku vastaste kohta, kes jagunesid kalvinistideks ja luterlasteks ning keda nimetati eri maadel erinevalt. 20. Kalvinistid on Sveitsi protestandid, kes lähtuvad Calvini õpetusest, mille kohaselt inimene peab tööd tegema ja kooliharidus on kohustuslik. Presbüterlased on kalvinistliku kiriku pooldaja Sotimaal. Puritaanid on kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal. Hugenotid on kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal. Luterlased on protestandid Saksamaal, kes lähtuvad luterlusest. Anglikaani kirik on kuningale alluv kirik, mille pea on kuningas 21. Kuidas olid kuningas Henry 8 isiklik elu seotud usupuhastusliikumisega Inglismaal? Ta kuulutas end kirikupeaks. Ta tahtis uuesti abielluda. 22
Millistel asjaoludel kujunes tooride ja viigide poliitiline liikumine? Restauratsiooniga taastati parlamendi ülemkoda. Parlamendi moodustasid kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (toetasid kuninga ja anglikaani kiriku tugevdamist) ja viigid (usuline tolerantsus ja vastu seis kuninglikule omavolile). kavalerid- kuninga toetajad, pikajuukselised ümarpead- parlamendi toetajad, lühikese soenguga, puritaanid independendid- äärmuslikud puritaanid, Cromwelli sõjavägi, parlamendi pool presbüterlased- parlament, mõõdukad puritaanid päraparlament- alamkoda, kus olid vaid independendid, mõistsid kuninga surma 1653- saatis Cromwell päraparlamendi laiali Stuartite estauratsioon- Stuartite dünastia taasatamine Parlamentarism- riigi valitsemisvorm Inglismaal * seadusandlik võim parlamendil * täitesaatev võim monarh + valitsus *isikuvabaduste austamine Õiguste bill, isikuvabaduste akt, suurvabadusekiri
Andreas Karlstadt kritiseeris pühapildikultust, ajendas pildirüüste (anabaptistid e taasristijad ristida täiskasvanuid) Thomas Müntzer pani aluse talupoegadele-linnakehvistule toetuvale suunale, jumalariik maa peal: võrdsus, võim lihtrahvale (Saksa talurahvasõda 1524-1526) Calvin töö austusväärsus ja vajalikkus, predestinatsiooni põhimõte jumal on kõik ette määranud (kalvinistid Pr hugenotid, Ing puritaanid, soti presbüterlased) Henry VIII lõi Roomast lahti, anglikaani kiriku teke Augsburgi usutunnistus ja usurahu Melanchthon emakeelne jumalatunnistus, 2 sakramenti, lihtne kirik, kiriku allutamine ilmalikule võimule Ususõdade tulemused. Seisuste esinduse asemel käis koos Notaablite Kogu Põhjused: poliitilised hugenotid absolutismivastased ringkonnad Pärtliöö: katoliiklased tapavad hugenotte (Prants.) - moodustati protestantlik konföderatsioon
elurõõmu avaldust. Sobimatuks peeti naeru, laulu, muusikat jm lõbutsemist. Inglise revolutsiooni ajal 1642 keelati ametlikult kõik teatrietendused. Hakati käima tagasihoidlikus mustas riietuses. Uus meestesoeng Ümarpead kodusõjas parlamendi poolt võitlejad (kavalerid kuninga pooldajad) Puritaanlased leidsid, et kirikus tuleb kaotada piiskopi ametikoht. Seega sattus uusreformatsioon kohe vastuollu kuningavõimuga. Piiskopivõimu asendamise osas läksid arvamused aga lahku: presbüterlased leidsid, et koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad presbüterid; independendid aga, et kogudused peavad olema sõltumatud. Inglise revolutsiooni ajal muutusid presbüterlased ja independendid usuvooludest poliitilisteks parteideks. Presb. olid ülekaalus parlamendis, independente toetasid põhiliselt ohvitserid. 1648. vastasseis kulmineerus indep. viisid läbi. Nn Pride'i puhastuse. Kolonel Pride'i juhtimisel
Birmingham Rahvused Peamiselt on suurbritannias rahvusteks Valged, kuid nende järel tulevad põhja aasjalased ning mustad. Rahvuste diagramm 100 80 60 40 20 0 92.1% Valged 2.0% Mustad 0.4% Hiinlased Religioonid Religioonid on Anglikaanlus, Roomakatoliiklus, presbüterlased, metodism, islam Ning muud vähemtuntud religioonid. Anglikaani RoomaKatoliku Presbüterlased Islam Metodistid Muud Geograafiline asend Briti saared asuvad Euroopa emamaa looderannikul
Stuartite dünastia-katkestas umbes 20a parlamendi tegevuse. Kavalesid (Charles I) ümarpead (Cromwell) lõppes kuninga surmaga 1649. 1649-1660 inglise vabariik. 1653-1659 cromwellide diktatuur (sõjaväele toetuv ainuvõim) 1660 taastati monarhia ja troonile kutsuti Stuartid, troonile tuleb Charles II (võimul 25a.) lubati ,,usuvabadust" kiustati katoliiklasi. Riigiametis seisid suurem osa anglikaanid. Kujunevad välja *viigid- sotimaalt pärit presbüterlased. Oldi Jamesi troonipärimise vastu (liberaalid) *toorid- iiri katoliiklased, riigitegelased ja maaomanikud Jamesi toetajad (konservatiivid) 1679s. võeti vastu dokument Habeas Corbud Act e. isikuvabaduse akt. 1688 kutsutakse inglismaa troonile Hollandist Oranje Wilhelm. Vastutasuks troonile pääsemise eest oli ta nõus vastu tulema seadustele mis kindlustaks demokraatliku valitsemis viisi. Sellega oli absolutismis katsed Inglismaal läbi kukkunud. 1689a
· Puritaanidel läks moodi tavapärane meestesoeng (mitte pikad juuksed ja lokid nagu enne) hakati kutsuma ümarpeadeks · Ümarpead parlamendi poolel võitlejad · Kavalerid ümarpeade vastased · Uus rõivamood ja soeng rõhutasid eitavat suhtumist feodaalühiskonna kommetesse ja ellusuhtumisse · Nõuti, et pühakodadest eemaldatakse kõik, mis meenutab katoliku kiriku rikkust (maalid, skulptuurid) o Kirik pidi muutuma lihtsaks ja odavaks Presbüterlased ja independid · Puritaanid jagunesid · Presbüterlased arvasid, et koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad(presbüterid) o Presbüterid omakorda peaksid valima koguduse vaimulikud, enne määras ametisse neid piiskop · Independid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud · Presbüterlased ja independid muutusid poliitilisteks parteideks · Presbüterlased domineerisid parlamendis · Independid domineerisid armees
osad kaubakompaniid; kalvinismis(mis ka ing.-l levis) oli keskseks predestinatsiooni-e ettemääratuse õpetus; edukus tähendas seda, et on suur tõenäosus taevasse ronida; inglise revolutsioon-1642; puritaanid nõudsid, et kaotataks piiskopi ametikoht. Seal tekkisid lahkhelid ühed arvasid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad presbüterid, kes valiksid vaimulikud. Teised arvasid, et kogudus peaks olema sõltumatu(independent). Presbüterlased ja independendid muutusid parteideks. Pride'i puhastusega(kolonel Pride) kõrvaldati presbüterlased, võim -> Oliver Cromwell'ile I-dite juht; I-si toetasid ohvitserid; moodustati mitmeid puritaanlikke sekte. 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal Independendid reorgunnisid sõjaväe, võitsid kodusõja(kunn oli kukutatud); 1647. a. anti välja ,,ettepanekute peatükid", mis oli I-de konstitutsiooniprojekt; valitsemisel pidi
kloostrid) · Hajamanufaktuur töölised töötasid kodus, said tooraine ja palga manufaktuuriomanikult. Väliskaubandus: algeliste aktsiaseltside teke kaubakompaniid, kellele riik andis väliskauplemise privileegi. Predestinatsioon kalvinistide ettemääratuse õpetus. Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust Ilmaliku kutsumuse õpetus tuleb järgida ilmalikku kutsumust, teha võimalikult hästi tööd Usuliste erimeelsuste tõttu kujunesid välja poliitilised suunad: Presbüterlased koguduse vanemad, presbüterid, ülekaal parlamendis kuni 1647. Independendid kogudused sõltumatuks ohvitseridest toetajad. Juht Oliver Cromwell. Pärast teost kodusõda Pride-i puhastus riigipööre, võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale. Reorganiseerisid sõjaväe, konstitutsiooniprojekt 1647 ,,Ettepanekute peatükid". Taotleti südametunnistuse vabadust, monarhilt kavatseti ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja. Peale teist
· Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin · Täiustas väljakujunenud õpetust veelgi · Pooldas jumalikku ettemääratust · Piirati lõbustusi · Reeituti ainult musta · Ei sallitud teiseusulisi · Elama pidi tagasihoidlikult ja alandlikult · Tekkis esimene usulahk kalvinism /Prantsusmaal-hugenotid,Inglismaal- puritaanid,Sotimaal-presbüterlased Reformatsioon Inglismaal: · Algatas kuningas Henry VIII (1509-47) · Soovis lahutada abikaasa Aragoni Katariinast · Tahtis abielluda Anne Boleyn'iga · Sündis tütar Elizabeth (hilisem Elizabeth I) · Anne hukati riigireetmise eest ei sünnitanud poega · Kokku 6 abikaasat · 1534- supremaatia akt ( Act of Supremacy) · Inglismaa kuningas kuulutati kirikupeaks · Tekkis Inglismaa ehk anglikaani kirik
Absolutism-on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Regent- on riigipea monarhistlikus riigis. Merkantilism- on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Raskolnikud- vanausulised, pooldasid jumalateenistuse endist korda. Independendid- nende teeneks on võit kodusõdades. Juhtiv osa valitsemisel pidi kuuluma parlamendile,usuküsimustes südamestunnistusevabadus. Hugeotid- olid Prantsusmaa kalvinistid 16.18. sajandil. Presbüterlased- üks osa puritaanidest, kes arvasid et koguduse eesotsas peavad seisma koguduse vanemad- presbüterid. Nikoni Kirikureform- puudutas jumalateenistuse korda, kuidas kummardada, kuidas lüüa ette risti(3-me sõrmega). Suur segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi, nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks. Toimusid sõjad ja segadused. Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel
ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused.Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantismi alla kuuluvad:anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti s Judaism Judaismi alged on 11. sajandist eKr, kui tekkis Iisraeli riik ning selle õpetuse aluseks on Vana Testament ja talmud. Ainujumalaks on Jahve, kes on kõige looja ja kohtumõistja. Ta on sõlminud juutide esivanematega lepingu ja läkitab judaistidele kui äravalitud rahvale messia, kes rajab püsiva rahuriigi. Judaism on levinud Iisraelis.
(Ph. Melanchthon- Augsburgi usutunnistus Emakeeelne jumalateenistus Kaks sakramenti Lihtne kirik Kiriku allutamine ilmalikule võimule) 1555- Augsburgi usurahu: “Kelle maa, selle usk” (Valitseja sai määrata usu) Reformatsioon Šveitsis – Zwingl Palgasõdurite ja sõja vastu Katoliku kiriku kritiseerimine Calvin –Ristiusu õpetus,Kalvinism Predestinatsioon -kõik on jumala poolt juba ette määratud Pr- hugenotid Ing-puritaanid Šhotimaa-presbüterlased Reformatsioon inglismaal- John Wayeff Rooside soda Majanduslik areng Arenesid kapitalistlikus suhtes Tähtis manufaktuuritööstus Lambakasvatuse laienemine-> inimeste pauperiseerumine ehk vaesumine Henry VIII 1509-1547 Tahtis lahutada Aragoni Katariibnast , et abielluda Anne Boleyniga Lõi roomast lahku 1534 supermatikaat- Inglise kiriku pea on kuningas Angliaani kiriku teke Elisabeth I aeg(1558-1604 1571- anglikaani usutunnistuse kinnitamine Usuprobleemid šotimaal
Oluline oli väliskaubandus, millega võisid tegeleda vaid osad kaubakompaniid. Kalvinismis oli keskseks predestinatsioonide ettemääratuse õpetus. Edukus tähendas seda, et on suur tõenäosus taevasse ronida. Inglise revolutsioon - 1642: puritaanid nõudsid, et kaotataks piiskopi ametikoht. Tekkisid lahkhelid ühed arvasid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse vanemad presbüterid, kes valiksid vaimulikud. Teiste meelest peaks olema sõltumatu (indipendent). Presbüterlased ja sõltumatud (indipendetid) muutusid parteideks. (kolonel) Pride'i puhastusega kõrvaldati presbüterlased, võim - Oliver Cromwell'ile Sõltumatute juht; Sõltumatusi toetasid ohvitserid; moodustati mitmeid puritaanlikke sekte. 3. Venemaa õigeusukirik. Tsaarivõimu ja kiriku vastuolud, loodi patriarhi amet ja Kloostriprikaas, mille hallata jäi kiriku valdustes elav rahvas (papid-lihtvaimulikud). Olulised olid kiriku materiaalsed huvid
o Anglikaani kiriku taastamine o 1588 Võitmatu armaada: Hispaania võitlus Inglismaaga ülemvõimu pärast merel. Lõppes Inglismaa võiduga. o Kirjanduse õitseaeg ( Shakespeare) 4. Puritaanid o Eesmärk viia reformatsiooni Inglismaal lõpule o Puhastada anglikaani kirik katoliiklikust toredusest o Elustiil: tõsised, töökad, askeetlikud, elurõõmu eitamine.. o Äärmuslikud suunad: Independid, presbüterlased.. o Kiusati taga( põgenesid nt Ameerikasse, Sveitsi) 17.saj · 1603-1625 JAMES I · 1625-1649 CHARLES I · 1642-1649 KODUSÕDA o 1640 a Sotimaal puhkes mäss, kuninga ebaedu ja suur rahapuudus. o Muud ei jäänud üle, kui parlament kokku kutsuda, et see kehtestaks raha saamiseks uued maksud o Parlament asus muutma seni kehtinud korda: Piirama kuniga omavoli, parlament tahtis olla kuningast sõltumatu
Sattusid vastuollu ametliku kiriku ja kunungavõimuga-emigreeruti Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, agakiusamine-P.-Am, rajati kolooniad. Puritanism Tekke põhjused Kellele toetus Iseoomulikud j. inimtüübid Erinevad voolud a)Inglismaa maj. areng *töölised *Predestinatsioon Töökas ja edasi- presbüterlased Independenid ja sellega kaasnenud *lihtrahvas *Keegi ei saavuta püüdlev Koguduse Kogutused muutused ühiskonna *põlluharijad õndsust enda *kokkuhoidlik/kitsi eesotsas peaksid peavad olema struktuuris. *kaupmehed teadmata ja *rõhutatult usklik seisma koguduse sõltumatud ja b)jätk supuhastusele *manufaktuuride vastutahtmist *Sünge-ei talunud vanemad, iseseisvad!
Protestantismis on arvamuste ja teoloogiliste koolkondade paljusus ja piirkonniti erinev jumalateenistus. Tänapäeval toimub üksikkoguduste ja koguduste liitude vahel oikumeenia ehk koostöö kirikute ja koguduste nõukogu kaudu (Euroopa Kirikute Nõukogu), aga ka vahetult üksikkristlaste tasandil. Protestantismi alla kuuluvad: anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. 6 Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Protestantlus http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/kristlus/protestantlus.html http://miksike.ee/
Holland IdaIndia kompanii oli esimene tõeline aktsiaselts, mis vältis oma eksistentsi lõpuni krahhe ja börsimulle ning oli stabiilselt edukas. 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. loobuti pühakutekultusest (asuti hävitama altarimaale ja pühakujusid) talupoegade sõda Saksamaal mitu usulahku (luterlased, anglikaanid, baptistid, mennoniidid, presbüterlased katoliku kirikust lahku löönud usuvoolude tunnistajaid nimetati protestantideks inimese isiklik suhe Jumalaga 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. jõupingutused katoliku kiriku positsioonide taastamiseks Pärtliöö (1572): Pariisis tapeti Prantsuse protestantide koorekiht, see murdis reformatsiooni selgroo Prantsusmaal
· Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. 17 PROTESTANTLUS · Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. · Protestantismi alla kuuluvad: anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. · Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. 18 Protestantluse levik Euroopa riikides 19 · Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632) · Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega ( suura- Koraani peatükk )
Reformatsioon- usupuhastus Eelkäijaks oli ketserlus, mis oli suunatud allakäinud kiriku või rikastunud paavsti vastu. Peale ketserite hakkas järjest enam leiduma usuteadlasi, kes leidsid, et kirikut on vaja reformeerida. Alguse sai reformatsioon 14. saj Tsehhist, mis oli Kesk- Euroopa suurim riik. Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina. Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal...
krahhe ja börsimulle ning oli stabiilselt edukas 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. Reformatsiooni(ehk usupuhastus) all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt: valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal ( kiriklik ja ilmalik võim, kiriku maavaldused jm.) - loobuti pühakutekultusest (asuti hävitama altarimaale ja pühakujusid) - talupoegade sõda Saksamaal - mitu usulahku (luterlased, anglikaanid, baptistid, mennoniidid, presbüterlased - katoliku kirikust lahku löönud usuvoolude tunnistajaid nimetati protestantideks - inimese isiklik suhe Jumalaga - Augsburgi usurahu – 1555 a. sõlmitud leping, milles kehtis reegel „kelle võim, selle usk“; sellega lõpetati ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid kahte rühma: a) katoliiklikud ja b) protestantlikud kalvinism – Johann Calvini loodud õpetus, mis oli eriti range ja rõhuv ning levis Madalmaades, Prantsusmaal ja Šotimaal
Calvin prantsuse teoloog · Põgenes Pariisisist tagakiusamise tõttu · Kutsuti juhtima Genfi kommuuni kirikuelu 23 aastat. · Prantsuskeelne jumalateenistus · Genfi ülikooli rajamine - vaimulike koolitus kalvinistlikud pastorid (J.Knox) · Koolid, haige-, vaestemajad · Ranged käitumisnormid, lõbustuste keelamine, tume riietus · Peateos "Ristiusu õpetus" predestinatsiooni idee · Ideede järgijad hugenotid Pr, puritaanid Ingl, presbüterlased Shotimaal 25. Kuhu levis kalvinistlik usupuhastus ja milliseid probleeme see tekitas? Kalvinism levis Prantsusmaale, Sotimaale, Madalmaadesse. 26. Kuidas on Henry VIII eraelu seotud anglikaani kiriku tekkega? 1533 Henry VIII lahutab abielu ilma paavsti sanktsioonita 1534 Briti Parlamendi supremaadiakt 27. Millised põhimõtted kehtestati Inglise usuelus 1534.a Supremaadiaktiga? · Inglise kirik allub kuningale ja Canterbury peapiiskopile, mitte paavstile
palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad:anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Protestantlikke liikumisi · Adventism · Anabaptistid · Anglikaani kirik · Baptism · Kalvinism · Luterlus · Metodism · Nelipühilus · Presbüterlus · Karismaatilised kogudused · Kristuse kogudus · mittekonfessionaalsed kristlikud kogudused Õigeusk Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid
jünger Jeesuse õpilane; üldjuhul 12 meest, kes said õiguse levitada ristiusku ning ravitseda apostel juudid kristluses, kelle Jeesus läkitas kuulutama kristlust nii juutidele kui paganatele üle maailma protestantism reformeeritud kirik; roomakatoliku kirikust eraldunud kirikute üldnimetus; üldjuhul mõeldakse kalvinismi ja luterlust; muuhulgas ka nelipühilased, babtistid, metodistid, presbüterlased, anglikaanid sakrament toiming, millega vahendatakse Jumala armu Selgita: Suhtumine surma loodususundites suhtutakse erinevalt; osades on paratamatu, teistes välditav; mõnes on surm eksitus; seostatakse kuuga; seotud esimese inimese patuga; surm võib olla halb nõidus või kuri vaim; tunded on hirm, aukartus, õud; elavaid tuleb surnu eest kaitsta; kodukäija tekib siis, kui inimene on valesti surnud, valesti maetud või on tehtud vale
Arengule aitas kaasa väliskaubandus Kalvinismi keskne dogma oli predestinatioonist ehk ettemääratusest saatus sõltub Jumala suvast, maine elu on ette määratud. Jumala tahet sai määrata ilmaliku kutsumuse õpetusega, Jumalale pidi olema meelepärane, kui inimene teeb oma tööd hästi (õigustati kauplemist). Puritanismile oli omane töökultus. Puritaanlased olid töökas, kokkuhoidlikud, ei lõbutsenud, riietusid lihtsalt jne. Nõuti odavat anglikaani kirikut. 2 alavoolu: presbüterlased, kes uskusid, et piiskopi asemel peaks kogudust juhtima koguduse vanem, ning independendid, kes arvasid, et kogudus peaks olema sõltumatu. Puritaanid muutusid poliitilisteks parteideks Inglise revolutsiooni ajal. Rahvamasside hulka liikudes tekkis puritanismis palju erinevaid sekte. Ptk 3: Ilmalikud ühiskondlik-poliitilised suunad ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal Independendid (ohvitserid) Levellerid Digerid
Nõuti, et pühakodadest kõrvaldataks kõik, mis meenutab katoliikliku kiriku toredust ja rikkust. Puritanid arvasid üksmeelselt, et kirikus tuleb kaotada piiskopi ametikoht. Kuid küsimuses, millega peaks piiskopivõimu asendama või kuidas tuleks kirikut juhtida ilma piiskopita, läksid puritaanide arvamused järsult lahku. Ühed leidsid, et koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad presbüterid (koguduse poolt määratud auväärsemad liikmed). Siit ka nimetus presbüterlased. Presbüterid omakorda valiksid koguduse vaimulikud, kelle seni oli ametisse määranud piiskop. Teise suuna esindajad arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud, millest tulenes nimetus independendid. Mõlemad voolud tegutsesid esialgu anglikaani kirikust lahku löömata. Inglise revolutsiooni ajal muutusid nimetatud voolud poliitilisteks parteideks. Kunst 17 ja 18.sajandil Inglismaal 17. sajandil toimus Inglismaal äge poliitiline võitlus, mis viis konstitutsioonilise
suleti kõrtsid. Jumalateenistuse korda lihtsustati ja viidi läbi pildirüüste. Usulisi teisitimõtlejaid kiusati kalvinistlikel aladel taga ja karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis koguni hukata (Genfi linna kutsuti „protestantlikuks Roomaks”). Kalvinism levis Šveitsist Madalmaadesse ja Reini-äärsetele aladele Saksamaal, Prantsusmaale (nim hugenotid), Inglismaale (nim puritaanid) ja Šotimaale (nim presbüterlased). 3.4. Usupuhastus Inglismaal: Inglismaa kuningas Henry VIII (valitses 1509 – 1547) ei pooldanud alguses reformatsiooni ja oli tuline katoliikluse kaitsja. Usupuhastuse ajendiks oli kuninga soov lahutada oma seinine abielu Aragoni Katariinaga (mis ei olnud andnud meessoost troonipärijat) ja abielluda uuesti õuedaam Anne Boleyn`iga. Rooma paavst keeldus selleks nõusolekut andmast ning Henry
toredust: maalid ja skulptuurid; ° kallid altarid; ° värvilised vitraazid; ° vaimulike luksuslik riietus; ° muusika ja laulmine. Kirik pidi muutuma lihtsaks ja odavaks. Puritaanid arvasid üksmeelselt, et kirikust tuleb kaotada piiskopi ametikoht. Sellega satuti vastuollu kuningavõimuga. Kuid mis peaks piiskopivõimu asendama või kuidas tuleks kirikut juhtida ilma piiskopita, selles küsimuses läksid puritaanide arvamused lahku. Presbüterlased leidsid, et kogudused eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad presbüterid. Presbüterid omakorda valiksid koguduse vaimulikud. Independendid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud. Presbüterlased olid ülekaalus parlamendis. Independentide põhilised toetajad oli ohvitserid. Vastasseis kulmineerus 1648. aastal, kui independendid viisid läbi nn Pride'i puhastuse. Tegemist oli riigipöördega, millega independentide liider Oliver Cromwell ja tema toetajad
Konrad Grebel paneb aluse anabaptistide õpetusele (täiskasvanute ristimine). Grebel soovis taastada algkristluse. Radikaalne protestantism. Kirik tuli lahutada riigist. Mööda Reini jõge jõuab reformatsioon Madalmaadele. Johann Calvin tegutseb Genfis. Predestinatsiooniõpetus ja teokraatia. Kasinus, kapitalism. Demokraatlik valitsemine. Kalvinismi toetab kodanlus. Kalvinism levib Sveitsis, Lõuna-Prantsusmaal, Madalmaades, Lääne-Saksamaal, Briti saartel (presbüterlased, puritaanid). Ususõjad on veriseimad Prantsumaal (1562 1685) hugenottide ja katoliiklaste vahel. Hugenotid peavad 1685 Prantsusmaalt lahkuma. Inglismaal loob Henry VIII anglikaani kiriku, mis sõltub riigist. Iseiseisvussõjad ka Madalmaades, lõpptulemuseks on mitu konfessiooni. Paljud tagakiusatud puritaanid emigreeruvad Põhja-Ameerika kolooniatesse. Riikliku anglikaani kiriku Inglismaal aluseks oli kuningas Henry VIII-nda
Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli usklik, vaikiv ega talunud elurõõmu avaldust. Inglise revolutsiooni ajal keelati ametlikult kõik teatrietendused. Nad hakkasid käima tagasihoidlikus mustas riietuses. Neid hakati kutsuma ümarpeadeks nende meestesoengute pärast. Ümarpeade vastasleeri nim. kavalerideks. Nõuti et, pühakodadest kõrvaldataks kõik, mis meenutab katoliku kiriku rikkust. Presbüterlased ja independid Presbüterid tahtsid valida omakorda koguduse vaimulikud, kelle seni oli ametisse määranud piiskop. Teise suuna esindajad arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud, millest tulenes nimetus independid. Inglise revolutsiooni ajal muutusid nad poliitilisteks parteideks. Independid viisid läbi Pride'i puhastuse. Kolonel Pride'i juhtimisel vagistati 47 presbüterlikku parlamendisaadikut. Sisuliselt oli tegu riigipöördega. Võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste
· Reformatsiooni jätkas Jean Calvin · Täiustas väljakujunenud õpetuse veelgi · Pooldas jumalikku ettemääratust · Ühed saavad õndsaks,teised mitte · Olulisel kohal käitumine- erinev Lutherist · Piirati lõbustusi(ka keelati) · Riietuti ainult musta · Ei sallitud teiseusulisi · Elama pidi tagasihoidlikult ja alandlikult · Tekkis esimene luteri usulahk- kalvinism · Levis prantsusmaale-hugenotid · Inglismaale-puritaanid · Sotimaale- presbüterlased Reformatsioon Inglismaal · Algatajaks kuningas Henry VIII (1509-47) · Soovis lahutada abikaasa Aragoni Katariinast · Kokku 6 abikaasat- vt lk 231(NB faktiviga) · Oli algul suur reformatsiooni vastane · Pälvis paavstilt usukaitsja tiitli · 1534-Supremaatia akt (act of supremacy) · Inglismaa kuningas kuulutati kirikupeaks · Tekkis inglismaa ehk anglikaani kirik. · Algas kloostrite riigistamine · Kirikumaad jagati rikaste vahel laiali
aastaks oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks. Nende vahel on uniaadid, kelle traditsioon on kreekakatoliiklik (õigeusklik), kuid kes tunnistavad paavsti ülimuslikkust. Roomakatoliku kirikust kasvasid välja protestantlikud kirikud: luterlased 1517, anglikaanid 1536 ja kalvinistid 1566. Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18. sajandil omakorda kongregatsionalistid, kveekerid, presbüterlased, baptistid, metodistid ja paljud teised. Kristluse tähtsaim levitaja Rooma impeeriumis oli apostel Paulus. Algul kiusati kristlasi taga, kuni keiser Constantinus kuulutas 313.a kristluse lubatud usundiks ja peatselt sai tast riigiusund. 300. a paiku sai Armeeniast maailma esimene kristlik riik. 732.a pani Frangi riigi majordoomus Karl Martell Poitiers'i lahingus seisma araablaste invasiooni Lääne Euroopasse. 1054.a lõhenes kirik ametlikult kreeka- ja roomakatoliku kirikuks. 1453
ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad:anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Martin Lutheri pooldajad. Inglismaal on anglikaani kirik, USAs mormoonid. Õigeusk, õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab. Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka
õndsaks ega saavuta edu vastu tahtmist enda teadmata ja osavõtuta. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli rõhutatult usklik, askeetlik, vaikiv ega talunud vähimatki elurõõmu avaldust. Pidas sobimatuks naeru, laulmist, muusikat ja muid lõbustusi, see viitas paganlusele ja saatana kiusatusele. Puritaanlaste arvamused läksid ühes osas lahku. Presbüterlased arvasid, et koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad. Independid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud. Hiljem muutusid need suunad poliitilisteks parteideks. Francis Bacon ründas teravalt Aristotelese filosoofiat ning väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled, kogemus, eksperiment. Rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni. Need vaated sobisid kodanlusele ja uusaadlile
Hiljemalt 1054. a oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks. Nende vahel on uniaadid, kelle traditsioon on õigeusklik, kuid kes tunnistavad paavsti ülimuslikkust. Roomakatoliku kirikust kasvasid välja protestantlikud kirikud: luterlased 1517, anglikaanid 1536 ja kalvinistid 1566. Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18. saj omakorda kongregatsionalistid, kveekerid, presbüterlased, baptistid, metodistid ja paljud teised. Kristluse tähtsaim levitaja Rooma impeeriumis oli apostel Paulus. Algul kiusati kristlasi taga, kuni keiser Constantinus kuulutas 313. a kristluse lubatud usundiks ja peatselt sai tast riigiusund. 300. a paiku sai Armeeniast maailma esimene kristlik riik. 732. a pani Frangi riigi majordoomus Karl Martell Poitiers´i lahingus seisma araablaste invasiooni Lääne-Euroopasse. 1054. a lõhenes kirik ametlikult kreeka- ja roomakatoliku kirikuks. 1453. a
mäss 1641) Sellega algab Inglismaa kodusõda II Inglismaa kodusõda ehk puritaanide mäss 1642-48 Põhjus: Parlamendi püüe kindlustada oma võimupositsioon ja Charles I vastuseis parlamendi võimule. - Kuningat toetasid: Kõrgaadel, osa alamast maaadlist ja talupoegadest ning anglikaani kirik ja katoliiklased. - Parlamendi rindega ühinesid: osa maaadlist, kodanlusest ja talurahvast, puritaanid ja sotlastest presbüterlased, suurlinnad , laevastik. - Puritaanide armee ja revolutsiooni juht alamaadlik Oliver Cromwell: Ümarpead (roundheads) ja talupoegadest Raudküljed (ironsides) Parlamendi armee - Kuninga Armee sõdurid: Kavalerid - Otsustav lahing 1645: Charles I sai sotlaste sõjavang, kes anti Cromwelli kätte - Parlament puhastati 1648 - Jäänukparlamendi liikmetest koosnev kohtuorgan mõistis charles I surma ja ta hukati 1649. - Inglismaal kaotati monarhia ja maa kuulutati vabariigiks
Saksamaa sai ühtseks 18. Jaanuar 1871. aastal 3.Parlamentalismi areng Suurbritannias Pärast Elisabethi I surma sai troonile James I (1603-1625), Shotimaa kuningas, Mary Stuard toetas anglikrooni kirikut. Charles I (1625-1649), püüdis makse kehtestada ilma parlamendi loata. Vastuolu parlamendiga viis 1642 aastal kodusõjani. Sõjaline ülekaal oli parlamendi sõjaväel, mida juhtis Oliver Cromwell (1599-1658), raudkülgsed, intependendid, presbüterlased. 1648 tegi Cromwell sõjaväe abil parlamendis puhastuse, ülemkoda saadeti laiali, alamkojas jäid paigale. independendid = päraparlament. 30.jaan 1649 Carles I hukati. 19. mai 1649 kuulati Inglismaa vabariigiks. Riigis kehtestai sõjaväeline diktaktuur. 1653 saadeti laiali ka päraparlament. Cromwell nimetati lordprotektoriks, suri märtsis 1658, võim läks poeg Richardile, kes loobus võimust 1659.
Kalvinistlik reformatsioon: · Toimus Sveitsis, juhid Ulrich Zwingli ja Jean Calvin. · Kalvinism võitis Genfis ja muutis inimeste elulaadi: pühapäeviti pidi käima kirikus, lugema pühakirja või muud usulist kirjandust, muud meelelahutused olid keelatud, loobuda tuli erksavärvilistest riietest ja ehetest. · Luterluse kõrval sai kalvinismist üks mõjukamaid protestantlikke liikumisi. · Kalvinism levis Prantsusmaal (hugenotid), Madalmaades, Inglismaal (presbüterlased), ka Leedus, Poolas. Reformatsioon Eestis: 45 · 1523. aastal jõudsid Liivimaale uue usu jutlustajad ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. · Liivimaa meister Plettenberg jäi oma ordule truuks, kuid ometi ei suutnud ta takistada evangeelse õpetuse tungimist ka ordurüütlite hulka. · Reformatsiooni Liivimaal ei viidud lõpule.
kaplanid, kes pidid sisendama sõduritesse usulist innukust, puritaanid õpetasid rahvast lugema piiblit emakeeles, kõrgemast seisusest puritaanid olid õppinud Calvini teoseid ning puritaanidest poliitikud pidasid end jumaliku kutsumusega poliitikuteks ja Jumala väljavalituteks. Puritaanide kogudused olid muutunud sisuliselt poliitilisteks organisatsioonideks. Cromwell kuulus independentide hulka, kes ei pooldanud riigikirikut, puritaanide esialgsed liitlased - presbüterlased aga pooldasid rahvuskirikut, lisaks neile olid liitlasteks ka radikaalsed levellerid, kes soovisid luua võrdsusel põhinevaid kommuune ehk kommunismi. 1649. aastal puhastas Cromwell parlamendi presbüterlastest, hukkas kuninga (Charles I), saatis laiali Lordide Koja, rajas vabariigi ning alistas armeega mässama hakanud levellerid. Puritaanlastest armee nägi Cromwellis Jumala vahendit ning nimetasid ta Lord Protektoriks, riigipeaks. Nad uskusid, et Vana Testamendi
kaplanid, kes pidid sisendama sõduritesse usulist innukust, puritaanid õpetasid rahvast lugema piiblit emakeeles, kõrgemast seisusest puritaanid olid õppinud Calvini teoseid ning puritaanidest poliitikud pidasid end jumaliku kutsumusega poliitikuteks ja Jumala väljavalituteks. Puritaanide kogudused olid muutunud sisuliselt poliitilisteks organisatsioonideks. Cromwell kuulus independentide hulka, kes ei pooldanud riigikirikut, puritaanide esialgsed liitlased - presbüterlased aga pooldasid (Soti) rahvuskirikut (siiani on sotlastel oma presbüterlik riigikirik), lisaks neile olid liitlasteks ka radikaalsed levellerid, kes soovisid luua võrdsusel põhinevaid kommuune ehk kommunismi. 1649. aastal puhastas Cromwell parlamendi presbüterlastest, hukkas kuninga (Charles I), saatis laiali Lordide Koja, rajas vabariigi ning alistas armeega mässama hakanud levellerid. Puritaanlastest armee nägi Cromwellis Jumala vahendit ning
annaabi.ee 
