inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli usklik, vaikiv ega talunud elurõõmu avaldust. Inglise revolutsiooni ajal keelati ametlikult kõik teatrietendused. Nad hakkasid käima tagasihoidlikus mustas riietuses. Neid hakati kutsuma ümarpeadeks nende meestesoengute pärast. Ümarpeade vastasleeri nim. kavalerideks. Nõuti et, pühakodadest kõrvaldataks kõik, mis meenutab katoliku kiriku rikkust. Presbüterlased ja independid Presbüterid tahtsid valida omakorda koguduse vaimulikud, kelle seni oli ametisse määranud piiskop. Teise suuna esindajad arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud, millest tulenes nimetus independid. Inglise revolutsiooni ajal muutusid nad poliitilisteks parteideks. Independid viisid läbi Pride'i puhastuse. Kolonel Pride'i juhtimisel vagistati 47 presbüterlikku parlamendisaadikut. Sisuliselt oli tegu riigipöördega. Võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale.
kutsuma ümarpeadeks · Ümarpead parlamendi poolel võitlejad · Kavalerid ümarpeade vastased · Uus rõivamood ja soeng rõhutasid eitavat suhtumist feodaalühiskonna kommetesse ja ellusuhtumisse · Nõuti, et pühakodadest eemaldatakse kõik, mis meenutab katoliku kiriku rikkust (maalid, skulptuurid) o Kirik pidi muutuma lihtsaks ja odavaks Presbüterlased ja independid · Puritaanid jagunesid · Presbüterlased arvasid, et koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad(presbüterid) o Presbüterid omakorda peaksid valima koguduse vaimulikud, enne määras ametisse neid piiskop · Independid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud · Presbüterlased ja independid muutusid poliitilisteks parteideks · Presbüterlased domineerisid parlamendis · Independid domineerisid armees
Kuninga toetajad- aadlikud ja anglikaani kirik Parlament- kaupmehed, keskkiht, puritaanid (sõjaline ülekaal) Oliver Cromwelli juhitud sõjavägi Parlament ja teda toetav sõjavägi usulistes küsimustes erimeelt: äärmuspuritaanid tahtsid usuvabadust, enamus parlamendis sätestas mõõdukamatele puritaanidele vastuvõetava kirikukorralduse. 1648 dets hõivas Cromwell Londoni ja tegi parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independid. Allesjäänud päraparlament mõistis kuninga surma- 30. jaan. 1649 Charles I hukatigi. 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. 1653 saadeti ka päraparlament laiali. Uus parlament esindas vaid Cromwelli toetavat vähemust. 1655 saatis Cromwell ka selle parlamendi laiali. 1658 Cromwell suri, pärandades oma võimu oma pojale Richardile, kes loobus troonist. Inglismaal taastati kuningavõim ja troonile asus hukatud kuninga poeg Charles II(1660-1685)
See käsitles teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt, andes hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra ideedele. Levellerid-vasakpoolne liikumine, kelle põhiseisukohaks oli, et kõik inimesed sünnivad võrdsetena ja kõigil on õigus maale,sest see on üldine vara Diegrid-Juhiks oli Gerrard Winstaney. Asus kaaskondlastega ülesse harima jääkmaad luues kehvikute koloonia. Olid rahulikud ja täitsid seadusi. Independid-põhilised toetajad olid ohvitserid SAKSAMAA Gottfried Wilhelm Leibniz(1646-1716)- uus filosoofia Oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on väga palju. Kõige krooniks on jumal. Matemaatikuna avastas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks oli riigivõim. Leibniz arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. Tähtis oli ka teadlaste jõupingutuste ühendamine
o Anglikaani kiriku taastamine o 1588 Võitmatu armaada: Hispaania võitlus Inglismaaga ülemvõimu pärast merel. Lõppes Inglismaa võiduga. o Kirjanduse õitseaeg ( Shakespeare) 4. Puritaanid o Eesmärk viia reformatsiooni Inglismaal lõpule o Puhastada anglikaani kirik katoliiklikust toredusest o Elustiil: tõsised, töökad, askeetlikud, elurõõmu eitamine.. o Äärmuslikud suunad: Independid, presbüterlased.. o Kiusati taga( põgenesid nt Ameerikasse, Sveitsi) 17.saj · 1603-1625 JAMES I · 1625-1649 CHARLES I · 1642-1649 KODUSÕDA o 1640 a Sotimaal puhkes mäss, kuninga ebaedu ja suur rahapuudus. o Muud ei jäänud üle, kui parlament kokku kutsuda, et see kehtestaks raha saamiseks uued maksud o Parlament asus muutma seni kehtinud korda: Piirama kuniga omavoli, parlament tahtis olla kuningast sõltumatu
Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli rõhutatult usklik, askeetlik, vaikiv ega talunud vähimatki elurõõmu avaldust. Pidas sobimatuks naeru, laulmist, muusikat ja muid lõbustusi, see viitas paganlusele ja saatana kiusatusele. Puritaanlaste arvamused läksid ühes osas lahku. Presbüterlased arvasid, et koguduse eesotsas peaksid seisma koguduse vanemad. Independid arvasid, et kogudused peavad olema sõltumatud. Hiljem muutusid need suunad poliitilisteks parteideks. Francis Bacon ründas teravalt Aristotelese filosoofiat ning väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled, kogemus, eksperiment. Rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni. Need vaated sobisid kodanlusele ja uusaadlile. Ta arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga.