elavad täiskasvanud mehed. Järk-järgult moodustusid need kõigis 13 koloonias. Ameerika põlisasukad olid indiaanlased, kes jagunesid u 400 hõimu. Nemad võtsid valgeid inimesi väga sõbralikult vastu, aga enamus eurooplased ei vastanud samaga ega isegi pidanud indiaanlasi inimesteks. Indiaanlased ei mõistnud, kuidas saab maaga äri ajada. Pohatanide hõimupealik Opetšankanu asus 1618.aastal organiseerima valgete väljaajamist. Uus- Inglismaa indiaanlased ühendas pealik Metakomet, et üheskoos asuda sõtta valgete vastu. Sõjas vallutasid nad 12 linna, kuid sõjas langes ka nende pealik. Kolonistid hakkasid peale seda saavutama edu nt majanduses, farmipidamises, käsitöö ja kaubanduse alal ja suutsid vastu siesta ka indiaanlastele. Sellega hakkaski neile tekkima ühtekuuluvustunne , Ameerika rahvuse aluseks olid inglased. 1790.aastal moodustasid valgest elanikkonnast 70% inglased. Ameerika rahvuse kujunemise silmapaistvamad esindajad olid Benjamin Franklin, Thomas
Djakid- aadlite seast pärinenud ametnikond Vojevoodkond- halduse tsentraliseerimiseks loodud võimuorgan, mida juhtis vojevood Peeter I- tekitas kubermangude süsteemi, 10 kohturingkonda, absolutism omandas eheda kuju USA: Raleigh- 1585 aastal üritas Põhja-Ameerikasse tugipunkti luua 1607- rajati Jamestowni asula, kogu koloonia oli Virginia 1613- hollandlased rajasid Uue-Amsterdami, hiljem NY 1618- Opetsankanu(indiaanide pealik) üritas valgeid Ameerikast välja ajada Metakomet- indiaani pealik, kes rüüstas eurooplaste linnu 1638- rootslased rajasid Uus-Rootsi koloonia 1620- laev Mayflower tõi 102 puritaani Ameerikasse 1636- tuli kokku Virinia asunike üldkogu, mis võttis vastu seadustiku 1765- astuti välja tempelmaksuseaduse vastu 1774- Am. Asumaade I kontinentaalkongress 1776 4. juuli- kontinentaalkongress võittis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni 1775-83- Iseseisvussõda, mille lõpetas Versailles' rahu. Suurbritannia tunnistas Am. Asumaad vabaks
nüüdses Põhja-Carolinas.(inglane) Henry Hudson - Inglise meresõitja ja maadeuurija Henry Hudson sisenes hiljem tema järgi nime saanud jõele praeguses New Yorgi osariigis.(12. sept.) William Penn - Pennsylvania on nimetatud kveeker William Penni järgi, kes rajas sinna asunduse 1681. aastal. Opetsankanu pohatanide hõimupealik, kes oli t..d.o esimene, kes asus 1618 aastal organiseerima valgete väljaajamist ameerikast. Metakomet indiaanlaste pealik, kes endale liita suurema osa Uus-Inglismaa hõimuliitudest ning viis nad sõtta valgete vastu. Georges Washington riiditegelane ja väejuht, USA esimene president Thomas Jefferson oli USA riigimees, Ühendriikide kolmas president (18011809), saadik Prantsusmaal, maaomanik ja kirjamees. Jefferson oli üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid.Ta asutas Vabariikliku Partei (praegune Demokraatlik Partei).
Pohatanide hõimupealik Opetsankanu oli esimese,kes org.valgete väljaajamist 1618a ameerikast.Ülestõusus tapeti palju koloniste.1 ristiusku pööratud indiaanlane reetis rünnakuplaani.Pärast rünnakuplaani tagasilöömist asusid valged karistusretkele.Tapeti kõik ettesattunud indiaanlased.Indiaanlased hakkasi hõime ühendama.Suur osa Uus-Ingl.hõimuliite läks sõtta valgete vastu.Suutis vallutada 12 eurooplaste linna,farme.1675 otsustavas lahingus said ind.lüüa,langes pealik Metakomet. Ameerika rahvuse kuj.algus.Pärast esimesi kohanemisraskusi saavutasid kolonistid edu maj.tegevuses,suutsid vastu seista indiaanlastele.Loodi oma esindusorganid.Tugevnes uute võim,iseteadvus.Tärkas ameeriklase kokkukuuluvustunne.Ameerika rahvuse aluseks olid inglased,mood.60% valgetest 1790a.Inglise kultuur levis seal.Määrav oli inglisek.Indiaani kult.mõju laensõnades,muusika,kästitöö aafrikast.Ühtse rahva kuj.puhul täht.hariduse levik.Kirjaoskusele pandi rõhku puritaanid
Põlisasukatelt võeti ära maa või osteti see väga odavalt ära. Varsti puhkesid kokkupõrked. Pohatanide hõimupealik Opetsanku oli teadaolevalt esimene, kes hakkas organiseerima valgete väljaajamist. Tehti ettevalmistusi, kuid püsse ja püssirohtu suudeti varuda ainult vähestele. Ülestõus algas hoogsalt, kuid üks indiaanlane reetis rünnakuplaani ja Jamestown ja lähemad külad olid rünnakuvalmis. Tapeti kõik indiaanlased. Põlisasukad hakkasid ühinema hõimuliitudesse pealik Metakomet. Ta suutis vallutada 12 eurooplaste linna, kuid said lõpuks hävitavalt lüüa. Ameerika rahvuse kujunemise algus Pärast esimesi kohanemisraskusi saavutasid kolonistid edu majanduses ning suutsid vastu seista indiaanlastele. Loodi esindusorganid, tugevnes inimeste iseteadvus. Pikkamööda tärkas ameeriklaste kokkukuuluvustunne. 17 Rahvuse aluseks olid inglased, kes moodustasid 60% valgest elanikkonnast. Mõju avaldas inglise kirjandus, määravaks kujunes inglise keel
annaabi.ee 
