Biokeemiliste reaktsioonide käigus osa ensüümi pirurduvad, osa aktiveeritakse. Ensüümide aktivatsioon või pidurdumine toimub kas hormoonide või vegetatiivse NS mõjul. Energia vahetuse mõõtmiseks kasutatavad ühikud on kCal ajaühikus, nt tunnis; või Jaul (J): 1 kCal=4187 J ehk 4,187 kJ Põhiainevahetus, määramistingimused ja hindamine (PAV) PAV in energia hulk, mis kulub ööpäevas organismi elutuegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus. Tegelik energiavahetus on inimesel suurem, sest energiat kulub: · töötamiseks, nii füüsiliseks kui vaimseks · toitainete lõhustamiseks ja omastamiseks PAV määramiseks kehtivad kohustuslikud tingimused: 1. inimene peab olema eelnevat 10-12 tundi söömata, et välistada toitainete lõhustamiseks ja omastamiseks kuluvat energiat. Seda energiat, mida kulutatakse toitainete lõhust/omast nimetatakse toitainete postprandiaalseks ehk söömisjärgseks
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest se
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA KT 2. Aine- ja energiavahetus. Toitumine. Termoregulatsioon. I Aine- ja energiavahetus organismis toimuvate protsesside kogumik, mille käigus toimub lõhustatud toitainetest energia saamine ning uute kudede ehitamine. Seega on aine- ja energiavahetusel 2 olulist funktsiooni: 1) energeetiline 2) plastiline (ehituslik) Bioloogiline oksüdatsioon toimub astmeliselt ensüümide ja koensüümide kaasabil raku mitokondrites, selle tõttu vabandebki energia järk-järgult, mitte plahvatuslikult.
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurof
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soo
VII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid: Toidu peenestamine ja toitainete lõhustamine. Peenestamine toimub osalt suuõõnes ja enamvähem viiakse lõpule maos. Lõhustamine toimub seedenäärmete poolt produtseeriv
Kõik kommentaarid